2-23-110002/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2023, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-110002

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E. L. vastu põhivõla

509 euro, intressi, lepingutasu, sissenõudmiskulu ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

669 eurot 58 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: E. L. (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista E. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 638 eurot 86 senti

(põhinõue 509 eurot, intress 29 eurot 88 senti, lepingu tasu 10 eurot, viivis 49 eurot 98

senti ja sissenõudmiskulu 40 eurot).

3. Mõista E. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt alates

10. maist 2023 kuni põhinõude (509 euro) tasumiseni määras 16% aastas.

4. Jätta menetluskulud hagi E. L. kanda.

6. Mõista E. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 315 eurot.

7. Mõista E. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskulude (315 eurolt)

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 715984657.

9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

10. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 8. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse E. L. (kostja) 642 euro 76 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. 9.mail 2023 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Inbank

AS 30. aprillil 2022 järelmaksulepingu nr L89008469282, mille alusel sai kostja kaupa

järelmaksuga 509 eurot, viivise- ja intressimäär 16% aastas. Kuna kostja ei täitnud

maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, ütles esialgne võlausaldaja 27. septembril

2022 ning loovutas 28.septembril 2022 nõude hagejale.

Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 509 eurot, intress 29 eurot 88 senti, lepingutasu

10 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 49 eurot 98 senti. Lisaks

palub hageja välja mõista edasiulatuva viivise alates 10. maist 2023 kuni põhinõude 509 euro

täieliku täitmiseni määras 16% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressilt xxxxxxxxxxxxxxx on menetlusdokumendid

tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Seisuga 27. septembri 2023 ei oma kostja Soome

rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes.

Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvatikuregistris

märgitud e-posti aadressil xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx, millelt vastused puuduvad. 27.

septembri 2023 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Kohtute infosüsteemis

tegevuste all on registreeritud helistamine kostja rahvastikuregistris märgitud telefoni numbritel

xxxxxxxx ja xxxxxxxx, mis ei ole saadaval. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline

kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte

toimetada avalikult hagi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul

puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega

on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud

avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 23. oktoobril 2023 ning need loeti

kostjale kättetoimetatuks 8. novembril 2023. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks

(22. novembriks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik

kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja,

ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida

omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-137-09, p 12).

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab,

et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6. Laenuandja selgituste kohaselt saadakse kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks esmased

andmeid kliendilt endalt. Samuti on laenuandja kasutanud krediidivõimelisuse analüüsimisel

nii sisemisi ja avalikke andmebaase, olemasolevaid kohustusi. Krediidiandja on arvestanud

laenuotsuste tegemisel kostja igakuiseks sissetulekuks 605 eurot ja igakuiseks kohustuseks 120

eurot. Laenulepingu igakuine makse 14 eurot 84 senti.

7. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt

ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6

sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

8. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

10. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 527 eurot (3 töötundi tasumääraga 169 eurot tund, ilma

käibemaksuta, sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu TsMS § 4842 alusel).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja

menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175

eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei

täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja

koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei

saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keeruline ega mahukas ja et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 1 tund.

Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära

pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat

mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu

keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas mitteadvokaadist

esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga, loeb kohus

mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 315 eurot (175+20+120). Vastavalt hageja

taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele

kostja saab menetluskulud tasuda.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil

hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei

pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1

p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1

sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p

9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik