2-21-15909/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse avaldamise aeg ja koht 06.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-15909

Tsiviilasi

Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali

avaldus L K vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal

(registrikood 11193232, asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn)

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

Andrus

Reidi

(e-post:

andrus.reidi@reidilegal.ee)

Puudutatud isik: L K (isikukood xxxx) xxxx, e-post: xxxx)

Puudutatud isiku lepinguline esindajad: Valdis Härmsalu ja

Irina Kadõševitš.

Asja läbivaatamine

06.11.2023 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista puudutatud isikult L Klt avaldaja Akciné draudimo bendrové

"Gjensidige" Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis summas 1381,52 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 279,2 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras alates 07.12.2023 põhinõudelt 1381,52 eurolt kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Haju Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Avaldaja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal (edaspidi avaldaja) esitas Harju Maakohtule

L K (puudutatud isik) vastu avalduse, mille palus puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks:

− kahjuhüvitis summas 7186,51 eurot;

− viivis arvestatuna põhinõudelt 7186,51 eurolt alates 12.10.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni rahuldatud põhinõude täitmiseni;

− jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt 03.07.2020 a toimusid aadressil xxxx ehitustööd,

mille tagajärjel sai kahjustada ADB Gjensidige Eesti filiaalis (avaldaja) poolt kindlustatud korter nr

xxxx aadressil xxxx. Korteris nr x tehtavate tööde tagajärjel tekkisid korteri nr x lagedesse praod ja

lagedest kukkus krohv kogu korteri ulatuses. xxxx korter oli kahju toimumise hetkel kindlustatud

avaldaja poolt.

3. Kinnistusraamatu andmetel oli kahju toimumise hetkel xxxx korteri omanikuks L K. Korteris nr x

teostati xxxx OÜ poolt ülevaatus, mille kohta on koostatud varakahju vaatlusakt ja koostatud korteri

skeem ning koostati hinnapakkumine.

4. Hageja tellis hinnapakkumise Xxxx OÜ-lt. Vastavalt Xxxx OÜ 28.01.2021 hinnapakkumisele nr

xxxx oli korteri xxxx taastamisremondi maksumuseks 10352,16 eurot. Korteri nr x omanik J M

soovis teostada ise remonditööd ning saada rahalist hüvitist avaldaja poolt otsustatud summas.

Avaldaja hüvitas J Mle 7186,51 eurot vastavalt poolte kokkuleppele (pakkumise summast on

mahaarvatud ettevõtluskulu 30% 3105,65 eurot ning omavastutus 60 eurot. Kahjuhüvitis on J Mle

üle kantud.

5. Avaldaja esitas 04.03.2021 puudutatud isikule tagasinõude summas 7186,51 eurot paludes see

tasuda hiljemalt 17.03.2021. Kuivõrd puudutatud isik sellele ei vastanud, siis esitas avaldaja

29.05.2021 korduva tagasinõude tasuda võlgnevus hiljemalt 12.05.2021. Hoolimata sellest

puudutatud isik ei ole avaldajale vastanud ning võlgnevust likvideerinud, mistõttu ei jää avaldajal

üle muud, kui oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud võlgnevus on 7186,51 eurot.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 alusel kohustub kindlustuslepinguga üks isik

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Poliis on kooskõlas

VÕS § 434 lõikega 1 kindlustusandja poolt väljastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

dokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Poliisi kohaselt on avaldaja sõlminud xxxx asuva

korteri omanikuga kindlustuslepingu ning avaldaja on kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi tõttu

tekkinud kahju hüvitanud.

7. VÕS § 492 lõike 1 alusel läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses

kindlustusvõtjale kuulub kahju hüvitamise nõue.

8. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lõike 1 punkti 1 kohaselt on korteriomanik

kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Käesoleval juhul teostas puudutatud isik oma korteris ulatuslikku remonti, milleks puudus

ehitusprojekt ja mida ei olnud kooskõlastatud korteriühistuga. Korteriühistu juhatus sai juhtunust

teada 07.07.2020 kahju saanud korteri nr x omanikult.

9. Kuivõrd alumise korteri laed said kahjustada puudutatud isiku korteris tehtavate remonttööde

tõttu, on tegemist korteri eriomandiga, mida kasutades lasus tal kohustus hoiduda tegevusest, mille

toime teistele ületab omandi tavakasutusest tulenevad mõjud tulenevalt KrtS § 31 lõike 1 punktist 1.

Just nimetatud kohustuse rikkumist saab puudutatud isikule omistada. Korteriomandi korrashoid on

tagatud üksnes juhul, kui korteriomandi kasutamisega tekkivad mõjud ei kahjusta teisi

korteriomanikke.

10. Korteris nr x teostati remonttöid, mille tulemusena said kahjustada korteri x laed ning tekkis

kahju, mille avaldaja on hüvitanud. Hüvitatud ulatuses on kahju nõue üle läinud avaldajale.

11. TsMS § 367 alusel taotleb avaldaja viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, so 12.10.2021. a seisuga 8 % aastas.

Puudutatud isiku seisukoht

12. Puudutatud isik ei tunnista tema vastu esitatud avaldust täies mahus.

13. Puudutatud isiku vastuse kohaselt avaldaja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, mis

tõendab, et 03.07.2020 kell 12.20 oli puudutatud isiku süül tekkinud kahju.

14. Avaldaja kirjutab oma avalduses, et 03.07.2020 toimusid ehitustööd ja seoses sellega korteri nr x

lagedest kukkus krohv kogu korteri ulatuses. Pildilt, mille avaldaja ise esitas, on selgesti näha, et

lagi on terve ja krohv ei ole maha kukkunud, sellest saab teha järelduse, et avaldaja moonutab fakte

ja eksitab kohut.

15. 03.07.2020 ta üldse ei teostanud oma korteris mingeid töid, kuna ta üldse ei viibinud korteris.

16. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et 03.07.2020

tekitas puudutatud isik oma tegevusega kahju. Puudutatud isik palus korduvalt esitada dokumendid

ja tõendid, mis kinnitavad, et puudutatud isik tekitas oma tegevusega mingit kahju, aga kahjuks

jättis avaldaja need palved täitmata ja rahuldamata. Puudutatud isikule ei ole selge, missuguse

konkreetse tegevusega ta tekitas kahju ja kuidas on see võimalik, kui 03.07.2020 ei olnud korteris

mitte kedagi ja mitte midagi seal ei toimunud.

17. Ajavahemikul 29.10.2018 kuni 07.12.2020 kehtis puudutatud isikul ka kodukindlustuse poliis nr

xxxx aadressil xxxx.

18. Avaldaja esitas nii pildid kui kalkulatsiooni, mis olid tehtud 27.01.2021 ja 28.01.2021, st alles 7

kuud hiljem, arvestades, et kindlustusjuhtum oli 03.07.2020.

19. Kirjavahenduse käigus teatas kindlustusfirma puudutatud isikule, et kogusummaks kahjude

likvideerimisel on 1969,34 eurot, aga mitte 7186,51 eurot, nagu avaldaja nõuab puudutatud isikult.

Kohtumääruse põhjendused

20. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

21. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

− Akciné draudimo bendrové Gjensidige Eesti filiaal (avaldaja) kindlustusandjana ja xxxx

korteri omanik J M on sõlminud kindlustuslepingu (poliis nr xxxx) (I kd tl 5);

− 08.07.2020 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 03.07.2020 xxxx

korteris kahjujuhtum (I kd tl 4);

− 08.07.2020 (ja 27.01.2021) toimus Xxxx OÜ poolt ülevaatus, mille kohta on koostatud

varakahju vaatlusakt ja korteri skeem (I kd tlk 20);

− 13.08.2020 tegi Xxxx OÜ avaldajale hinnapakkumise nr xxxx korteri xxxx taastamisremondi

maksumuse kohta summas 1969,34 eurot ( I kd tl 84);

− 28.01.2022

tegi

Xxxx

OÜ

avaldajale

hinnapakkumis2 422-2020

korteri

xxxx

taastamisremondi maksumuse kohta summas 10 352,16 eurot (I kd tl 84);

− Perioodil juuli 2020 kuni jaanuar 2021 toimusid aadressil xxxx ehitustööd;

− Avaldaja hüvitas korteri nr x omanikule J Mle 7186,51 eurot (I kd tl 54).

22. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõude summas 7186,51 eurot.

23. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis

tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi

omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi

rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20).

24. Hagita menetluses on TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatavad ka kahju hüvitamise nõuded, kui

nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse

(VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku

õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14).

25. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju

ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju

hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale.

Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg

2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka

kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.

26. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega

seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust)

eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele

kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh

võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral

saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud

õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse

täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab

teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult

vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse

kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on

seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise

nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise

tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.

27. Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (ja nüüd nõude ülemineku tõttu avaldajal) olla

puudutatud isiku vastu esmajoones VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg

1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle

asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: teine korteriomanik on kohustust rikkunud

(VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

28. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on

kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Normis sätestatu eesmärk on ära hoida teistele korteriomanikele kahju tekkimine. Korteriomaniku

selline kohustus hõlmab nii kohustust kahju mitte tekitada (nt kahju tekitavat ümberehitust mitte

teha) kui ka kohustust jätkuv kahju tekitamine kõrvaldada, st korteriomandist lähtuvate kahjulike

mõjude peatamist. Samas võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada

ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast (vt nt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-129-13, p 43; 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14).

29. Avaldaja väidab, et juuli 2020-jaanuar 2021 toimusid xxxx korteris x ehitustööd, mille

tagajärjena kahjustada xxxx korteri x laed ja tekkis kahju. Puudutatud isik on seisukohal, et

tõendamata on avaldaja väide, et seoses tema poolt xxxx korteris x ehitustööde teostamisega on

tekkinud xxxx korterile x kahju. Samuti leiab puudutatud isik, et avaldaja ei ole tõendanud, et

puudutatud isik oleks oma kohustust rikkunud. Seega pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik

on oma tegevusega tekitanud xxxx korterile x kahju.

30. Kohus leiab, et vaidluse lahendamiseks tuleb kõigepealt tuvastada, kas xxxx korterile x on

kahjustused tekkinud.

31. Kohus tuvastab, et 08.07.2020 koostatud varakahju vaatlusaktil on märgitud kahjustatud kohad

ristidega. Ristid on tehtud kööki ja töötuppa (I kd tl 7). Kohtule esitatud xxxx korterist tehtud

fotodest nähtuvalt on korter suuremas osas täiendava puitlaega kaetud (I kd tl 8-50). See tähendab,

et originaalset lage enamuses ruumides pole üldse näha. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt on

korteri nr x omanik ise teinud umbes 1 m2 suurused augud puidust lae sisse töötoas (I kd tlk 18 ja

19) ja köögis (I kd tlk 29-32). Köögi puidust lae sisse tehtud august nähtub päris lagi, milles puudub

osaliselt krohv (I kd tlk 31-32).

32. Kohus tuvastab, et 29.07.2020 xxxx korterist nr x Xxxx OÜ spetsialist R K poolt tehtud

varakahju vaatlusaktis on ristikestega märgitud koht, kust on näha alla korterisse (I kd tl 130). xxxx

korter x ülevaatuse teostanud Xxxx OÜ spetsialist R K on avaldaja esindajale saadetud e-kirjas

märkinud järgmist: „Kandvad metallist talad on kenasti kohapeal alles. Põrandad on üles võetud

kuni alumise naabri nö laeni. Selles ka ilmselt alumise korteri krohvi pudisemine laes.“. (I kd tl

129). Kohtule esitatud xxxx korterist x 29.07.2020 tehtud fotodest nähtub, et korteris olid avatud

kõik põrandad ja ühes kohas xxxx korteri x põrandast paistab läbi pehkinud laudade korterisse nr x

(I kd tlk 126- 127).

33. Avaldaja väidab, et kuna kogu xxxx korter x ulatuses olid praod laos, siis tuli kogu xxxx korteri

lagi parandada. Kohus märgib, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kogu xxxx korter x laes

oleksid praod. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaid kahes kohas: köögi ja töötoa laest oli krohvi

pudenenud. Kohtule on esitatud avaldaja poolt arvukalt fotosid Xxxx korterist x, kuid ühestki fotost

ei nähtu pragusid korteri laes. Välistatud pole, et Xxxx korteri x laest on pudenenud mõningat

krohvi puudutatud isiku poolt remondi teostamise ajal, kuid välja arvatud töötoa ja köögi lagi, ei ole

sellest mingeid märke lakke jäänud ja kui põrandale on ka pudenenud mõningat krohvi, siis on

korter x omanik põrandalt pudenenud krohvi lihtsalt ära pühkinud.

34. Riigikohus on lahendis 2-18-13649 p 21 selgitanud, et kui kahjustatud korteri omanik tõendab,

et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu

põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest

vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike

kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on

vabandatav (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49).

35. Kuna Xxxx korteri x töötoa ja köögi laest on kukkunud alla krohvi ja vaidlust pole selle üle, et

Xxxx korteris x toimusid sellel ajal väga mahukad renoveerimistööd, mille käigus oli täiesti üles

võetud põrand, siis kohtu hinnangul korteri nr x laele tekkinud kahjustused on alguse saanud Xxxx

korteri x eriomandi piirest. Kohus leiab, et KrtS § 31 lg 1 p 1 tulenevalt on Xxxx korteri x omanikul

kohustus temale kuuluvat korterit remontida selliselt, et remondi käigus ei saa kahjustada tema

korteri all olev korter. Kohtu hinnangul käesoleval juhul on Xxxx korteri x omanik korteris remondi

teostamisel ületanud enda omandi tavakasutusest tekkivat mõju ja sellega kahjustanud Xxxx korterit

x. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik tõendanud, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike

kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatava.

36. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud põhjuslik seos kahju tekkimise ja Xxxx korteri x

omaniku käitumise vahel vastavalt VÕS § 127.

37. Poolte vahel on vaidlus selle üle kui suur on Xxxx korterile x tekkinud kahju.

38. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada

varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3

esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise

(Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).

39. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõisa kahju hüvitise summas 7186, 51 eurot.

Avaldaja tugineb sellele, et Xxxx OÜ on esitanud 28.01.2021 uue hinnapakkumise summas 10

352,16 eurot. Antud hinnapakkumisest nähtub, et on vajalik eemaldada kogu korteri puitlaed,

kuivõrd ülemises korteris terve korteri ulatuses oli põrandad eemaldatud. Avaldaja kahju nõude

suurus põhineb sellel, et puudutatud isikust tulenevalt sai kahjustada kogu Xxxx korteri x lagi.

Avaldaja väitel kogu korteri laes on praod sees.

40. Kohus on eelnevalt tuvastanud kahjustused üksnes köögi ja töötoa laes. Teiste ruumide lagede

kahjustusi ei ole kohus tuvastanud. Asjaolu, et terve korter x ulatuses olid põrandad eemaldatud ei

tähenda, et sellega oleks automaatselt kahjustatud täies ulatuses korteri x lage. Seega on avaldaja

õigustatud nõudma puudutatud isikult üksnes köögi ja töötoa lae kahjustuste kõrvaldamist. Kohus

on eelnevalt tuvastanud, et 13.08.2020 tegi Xxxx OÜ avaldajale hinnapakkumise nr xxxx korteri

xxxx taastamisremondi maksumuse kohta summas 1969,34 eurot. Nimetatud hinnapakkumine

sisaldab köögi ja töötoa lae (kokku 17 m2) parandamise töid. Kohus leiab, et tegemist on adekvaatse

hinnapakkumisega. Puudutatud isik ei ole välja toonud, et köögi ja töötoa laes olnud kahjustuste

parandamine oleks võimalik madalama hinnaga. Kuna köögi ja töötoa lagi oli kaetud puidust laega,

siis ei jäänud korteri x omanikul muud üle kui teha auk puidust lae sisse, et välja selgitada korteri

lae kahjustuse olemus ja suurus. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et korteri x omanik on ise

endale kahju tekitanud. Ülejäänud ruumide lae parandamise vajadust ei ole avaldaja tõendanud.

Xxxx korteri x omanik J M on küll 06.12.2023 toimunud istungil tunnistajana andnud ütluseid, et

tubade lagedest kukkus krohvi ja augud lagede sees olid väga suured (II kd tlk 2 pöördel- 3), kuid

tunnistaja ütluseid ei kinnita kohtule esitatud fotod korterist nr x ja Xxxx OÜ poolt tehtud

ülevaatusakt. Sellega seoses ei pea kohus tunnistaja J M poolt ütluseid täielikult usaldusväärseks.

Kohus leiab, et tegemist on huvitatud isiku ütlusega, kellele avaldaja on lae kahjustuste eest täies

ulatuses kindlustustandjana kahju hüvitanud ja kes ei pruugi sellega seoses ütlusi andes tõttu

rääkida.

41. Avaldaja on selgitanud, et kuna korteri x omanik J M soovis teostada ise remonditöid ning

soovis saada rahalist hüvitist avaldaja poolt otsustatud summas, siis arvas avaldaja 28.01.2021

pakkumisest maha 30% ettevõtlustulu ja 60 eurot omavastutuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb

puudutatud isikult avaldaja kasuks kahju hüvitise välja mõistmisel Xxxxe OÜ poolt 13.08.2020

tehtud hinnapakkumises välja toodud summast 1969,34 eurot maha arvata ettevõtlustulu 30% ja

omavastutus 60 eurot. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis

summas (1969,34- 590,81(30%)-60) 1 381,53 eurot.

42. Avaldaja on lisaks kahjuhüvitisele palunud puudutatud isikult välja mõista viivise alates

12.10.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud

isik ei ole viivisenõutele eraldi vastuväiteid esitanud.

43. Eelnevalt kohus leidis, et puudutatud isikult tuleb välja mõista kahju hüvitis summas 1 381,53

eurot. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS

§ 113 lg-s 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.

44. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista viivise alates 12.10.2021, so on alates

avalduse kohtusse esitamisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult välja mõista

põhinõudelt summas 1 381,53 lahendi tegemise aja so 06.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutnud

viivis summas 279,53 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 07.12.2023 põhinõudelt 1 381,53

eurot VÕS § 113 g-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud jaotus

45. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse.

46. Kuna kohus rahuldab avalduse osaliselt, siis tuleb TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel jätta

menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik