3-23-2762/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

05.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2762

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (registrikood

aaaaaaaa)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 04.12.2023 taotlus ning anda Maksu- ja

Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):

1.1 aresti seadmiseks X ettemaksukontole kokku 22 637,75 euro ulatuses;

1.2 taotleda 66 151,58 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist X omandis olevale

kinnisasjale (registriosa nr bbbbbbbb) asukohaga Cccccccc.

2. Kohtulahendi avaldamisel asendada läbivalt puudutatud isiku nimi ning talle

kuuluv (sh täitmistoimingule allutatud) vara tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte

X-le.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning

seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta

maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise

menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata. 3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus

pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või

täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3) ning taotleda

kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni

kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2). 4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda,

et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse

kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest

tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures

üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt

eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik

kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS §

1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus

on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus

otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus

tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku

käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

6.1

Taotlusest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab

kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA kontrollib 11.09.2023 korralduse nr 12.2-3/0621811

alusel X käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil oktoober 2022 kuni

mai 2023.

6.2

Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt

maksuotsuse tegemine.

Maksukontrolli käigus selgunud asjaolud annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on

kontrollitaval perioodil jätnud oma kinnisasjade müügilt arvestatud käibe deklaratsioonis

kajastamata, mille alusel on äriühing vähendanud tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on X käibemaksu kohustuse suurendamine kokku

80 833,33 eurot. Tõenäolise maksusumma kujunemine on jälgitav taotlusele lisatud MTA

17.11.2023 kontrolliaktist nr 12.2-3/062181-3.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või

ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

6.3 MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud

eeldus on samuti täidetud.

Maksuhaldur on välja toonud, et kontrolli alustamisel ei esitanud X maksuhaldurile

kontrollimiseks raamatupidamise dokumente ja kontrolli käigus ei võtnud ta MTA saadetud

dokumente vastu. Selliselt ei ole X täitnud MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust, millest

võib järeldada, et isik soovis võimalikku maksukohustust vältida ja seda mitte täita. Ka on

taotluses ära näidatud, et X ei ole esitanud alates juunist 2023 käibedeklaratsioone ning tulu- ja

sotsiaalmaksu deklaratsioone. Eeltoodu annab samuti alust kahtluseks, et isik ei pruugi ka

tulevikus tekkivaid kohustusi täita. Lisaks nähtub taotlusest, et maksumenetluses tuvastatud

deklareerimata käive tekkis kinnisasjade müügist täitemenetluse raames, mis näitab, et isik ei ole

oma võlgnevusi tasunud vabatahtlikult.

Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et

maksukohustuslane on teadlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud, ei saa põhjendamatuks

pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt

määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks.

Eeltoodut arvestades on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda

maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

6.4 Taotluses on piisavalt põhistatud täitetoimingute valikut.

Taotluses väljatoodud asjaoludele tuginedes saab pidada põhjendatuks maksuhalduri soovi

arestida X ettemaksukonto sellel olevate vahendite ehk 22 637,75 euro ulatuses. Ettemaksukontole

aresti seadmine on üheks kõige vähem riivavaks, kuid sellele vaatamata tõhusaks, täitetoiminguks.

Selline täitmist tagav meede ei muuda äriühingu senise tegevuse jätkamist võimatuks ega too kaasa

mingisuguseid muid pöördumatuid tagajärgi. Antud juhul kaalub avalik huvi maksusummade

laekumisele üles äriühingu huvi ettemaksukontole laekuvate käibevahendite kasutamiseks.

Kuna ettemaksukonto arestimine võimaldab vaid osaliselt tagada võimaliku maksuotsusega

määratava rahalise nõude, taotleb MTA ka luba seada kohtulik hüpoteek X kinnistule registriosa

numbriga bbbbbbbb (asukohaga Cccccccc) kogusummas 66 151,58 eurot (s.o maksuvõlg 58

195,58 eurot (osa, mille katmiseks ei piisa ettemaksukontol olevatest vahenditest) + täitekulud

kokku 7956 eurot). Kohus peab ka selle täitetoimingu osas taotlust põhjendatuks, sh taotluses

näidatud lisanduda võivate täitekulude osas. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma

vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus.

Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik maksumenetluse raames

esitatava nõude täitmise tagamiseks. Seega annab kohus loa seada kohtulik hüpoteek X

kinnisasjale registriosa numbriga bbbbbbbb maksuhalduri taotletud summas 66 151,58 eurot.

7. Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse X vastu

suunatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122

kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise

kulud. Juhul, kui X soovib MKS §-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena

deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks määratava maksusumma väärtus.

8. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)