2-16-7116/115 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-7116

Kohtuasi

Saaremaa valla avaldus eestkostetava nimel tehingu

tegemiseks nõusoleku saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Saaremaa Vallavalitsus (registrikood 77000306),

lepinguline esindaja HS

Puudutatud isik W (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y määruskaebus läbi vaatamata.

2. Jätta määruskaebemenetluse kulud Y kanda. Saaremaa vallal, Wl ja Cl ei ole

tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-16-7116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mustjala vald (avaldaja) esitas 06.09.2022 maakohtule avalduse, milles palus anda

nõusoleku Wle (eestkostetav, puudutatud isik I, ühisomanik I) kuuluva ühisomandis oleva

Saare maakonnas Saaremaa vallas XXX külas asuva XXX kinnisasja (kinnisasi)

võõrandamiseks turuhinnaga.

Avalduse kohaselt viibib eestkostetav alates 2019 hooldekodus XXX üldhooldusteenusel, kuid

tema varaline olukord ei võimalda tal tasuda kogu ulatuses väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse eest. Eestkostetavale kuulub pärandvarana kinnisasi (½ mõttelist osa

kinnisasjast), mis on eestkostetava, Y (puudutatud isik II, ühisomanik II) ja C (puudutatud isik

III, ühisomanik III) ühisomandis. Kinnisasi tuleb müüa, et selle arvel saaks tasuda eestkostetava

ravi- ja hooldusteenuste eest.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isik II ja puudutatud isik III olid nõus XXX kinnisasja müügiga.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 31.01.2023 määrusega avalduse, andis nõusoleku eestkostetavale

ühisomandina kuuluva kinnisasja võõrandamiseks turuhinnaga, selleks vajalike võlaõigus- ja

asjaõiguslepingute sõlmimiseks ning vastavate kinnistusavalduste tegemiseks, määras, et

tehingust saadavast müügitulust tuleb 1/6 kanda eestkostetava arvelduskontole ja seda tohib

kasutada üksnes eestkostetavaga seotud kulude katmiseks. Maakohus jättis avaldaja

menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas,

millega maakohus andis tehingu tegemiseks nõusoleku, ja teha uue määruse, millega lõpetada

pärandvara ühisus, määrata kindlaks eestkostetava kaasomandi mõttelise osa suurus ja anda

avaldajale nõusolek eestkostetavale kuuluva ühisomandis oleva XXX kinnisasja mõttelise osa

võõrandamiseks turuhinnaga ning selleks vajalike võlaõiguslepingute ja asjaõiguslepingute

sõlmimiseks ja vastavate kinnistusavalduste tegemiseks. Menetluskulud palus puudutatud isik

II jätta avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus hagita menetluses uurimispõhimõtet ja jättis välja

selgitamata puudutatud isiku II tegeliku tahte ja arusaama asjast. Puudutatud isik II mõistis, et

võõrandatakse vaid eestkostetavale kuuluv mõtteline osa ja seda puudutatud isikute II ja III

valitud ostjale või puudutatud isikule II. Seetõttu on mõistlik lõpetada pärandvara ühisus ja

määrata eestkostetava kaasomandi suurus kindlaks, misjärel anda avaldajale nõusolek

eestkostetava kaasomandi mõttelise osa müügiks turuhinnaga. Selliselt on puudutatud isikul II

võimalik eestkostetava kaasomandi mõtteline osa välja osta ja alles jääks ka puudutatud isikule

II kuuluv kinnisasja osa.

5. Puudutatud isik III nõustus määruskaebusega, palus selle rahuldada ja jätta menetluskulud

avaldaja kanda.

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

2-16-7116

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku II määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2, § 660 lg 3 ja

§ 663 lg 1 I lause alusel jätta läbi vaatamata, sest puudutatud isikul II ei ole kaebeõigust.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse

võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ning kui

määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

TsMS § 664 lg 2 järgi läbi vaatamata. Mh kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja

kaebeõigust. TsMS § 660 lg 3 järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita

menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.

Siinsel juhul esitas avaldaja (eestkostja) kohtule avalduse puudutatud isikule I (eestkostetavale)

kuuluva kinnisasja võõrandamiseks nõusoleku saamiseks ning maakohus andis avaldajale

perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 2 alusel vastava nõusoleku. Sellise nõusoleku andmine puudutas

üksnes puudutatud isiku I varalisi õigusi ega riivanud puudutatud isiku II ja puudutatud isiku

III õigusi. Kuigi kinnisasja ½ mõtteline osa kuulub puudutatud isikute ühisomandisse, ei

tähenda kohtu nõusolek seda, et puudutatud isik II ja puudutatud isik III peavad ühisomanikena

kinnisasja võõrandama. Kohtu nõusolek muudab kinnisasja võõrandamise võimalikuks üksnes

juhul, kui kõik ühisomanikud soovivad kinnisasja võõrandada ja sõlmivad selleks vastavad

lepingud. Seega ei puuduta ega kitsenda maakohtu määrus puudutatud isiku II õigusi, mistõttu

ei ole puudutatud isikul II õigust esitada maakohtu määruse peale määruskaebust. Juhul, kui

puudutatud isik II ja puudutatud isik III soovivad kinnisasja võõrandamise asemel pärandvara

kohtus jagada, on neil pärimisseaduse § 152 lg 1 järgi õigus esitada kohtule sellekohane

avaldus, kuid siinses asjas ei saaks kohus seda määruskaebemenetluse raames lahendada ka siis,

kui puudutatud isikul II oleks kaebeõigus.

Kuna puudutatud isikul II ei ole kaebeõigust, võttis maakohus ekslikult puudutatud isiku II

määruskaebuse menetlusse ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuigi pidanuks

jätma selle läbi vaatamata.

9. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium puudutatud isiku II määruskaebuse läbi vaatamata.

10. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse

menetlemise

kulud

TsMS

§

lg

alusel

määruskaebuse

esitaja

kanda

(vt RKTKm 07.11.2018, 2-17-8339, p 15). Toimikumaterjalide kohaselt ei ole teistel

menetlusosalistel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

11. Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võib

puudutatud isik II esitada TsMS § 643 lg 4 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 Riigikohtule

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)