2-21-1437/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Vanemkohtujurist

Helen Siren

Määruse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-1437

Tsiviilasi

Osaühingu Kruusakild hagi Remart Ehitus OÜ vastu

võla nõudes

Menetlustoiming

taotluse lahendamine; menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Kruusakild (registrikood: 11174542)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus

Lentsius (e-post: margus@lentsius.ee)

Kostja: Remart Ehitus OÜ (registrikood: 12269440)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kersti Kägi

(e-post: kersti.kagi@palladium.legal)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja taotlus ja tagastada Osaühingule Kruusakild Harju Maakohtu 10.

märtsi 2022.a määruse alusel Rahandusministeeriumi deposiitkontole kantud tagatis

3872,83 eurot, kandes nimetatud summa Osaühing Kruusakild arvelduskontole nr

EE431010220054395010.

2. Mõista Remart Ehitus OÜ-lt Osaühingu Kruusakild kasuks välja menetluskulud

summas 2924,10 eurot.

3. Mõista Osaühingult Kruusakild Remart Ehitus OÜ kasuks välja menetluskulud

summas 2335,76 eurot.

4. Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded. Mõista

tasaarvestuse tulemusel kostjalt Remart Ehitus OÜ-lt hageja Osaühing Kruusakild

kasuks välja menetluskulud summas 588,34 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Kohtu menetluses oli Osaühingu Kruusakild hagi Remart Ehitus OÜ vastu võla nõudes.

2. Harju Maakohus rahuldas hagi 17.12.2021 kohtuotsusega ja jättis menetluskulud kostja kanda.

10.03.2022 kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse Harju Maakohtu

17.12.2021 kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 viivitamata täidetavaks tunnistamiseks tagatise

vastu osaliselt, määras Harju Maakohtu 17.12.2021 kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2

tsiviilasjas nr 2-21-1437 viivitamatu täidetavus sõltuvuses tagatise andmisest ning kohustas

hagejat tasuma täitmise tagatise 3872,83 eurot.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.12.2022 kohtuotsusega Harju Maakohtu 17.12.2021

otsuse osas, milles maakohus rahuldas viivisenõude suuremas ulatuses kui võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, samuti menetluskulude jaotuse ja hagejale

menetluskulude esitamiseks antud tähtaja osas ning jättis menetluskulud esimeses ja teises

kohtuastmes 42% ulatuses OÜ Kruusakild ja 58% ulatuses Remart Ehitus OÜ kanda.

Riigikohus jättis 22.06.2023 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning jättis

kostja

kassatsiooniastme

menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2022 kohtuotsus jõustus

22.06.2023.

4. Hageja esitas 26.06.2023 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse deposiitkontole tasutud tagatise

tagastamiseks, tuues välja, et avalduses esitatud arvestuse ning TsMS § 471 koosmõjus § 474

lg-ga 1 alusel on nii sisuliselt (nõuete arvestus) kui menetluslikult (Harju Maakohtu 17.

detsembri 2021.a otsuse resolutsiooni punkt 2 osaline jõustumine) ära langenud Tallinna

Ringkonnakohtu 10. märtsi 2022.a määruse alusel Osaühingult Kruusakild nõutud tagatise

vajadus ning Rahandusministeeriumi deposiitkontole kantud tagatis summas 3 872,83 eurot

kuulub tagastamisele makse tegijale. Samasisulise avalduse esitas hageja 18.07.2023 korduvana.

5. Kostja esitas 02.08.2023 seisukoha hageja 26.06.2023 esitatud ning 18.07.2023 korduvana

esitatud avaldusele, olles seisukohal, et hageja taotlus on põhjendamatu ega kuulu

rahuldamisele. Kostja tõi välja, et Remart Ehitus OÜ tasus 15.03.2022.a Kruusakild OÜ-le

3190,16 eurot kohtute poolt väljamõistetust rohkem (7748,65-4558,49). Harju maakohtu

10.03.2022.a kohtumäärusega nõutud tagatis on mõeldud tagama Remart Ehitus OÜ kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise nõuet. Maakohus osundab seda ka kõnealuses määruses. OÜ

Kruusakild peab tagastama Remart Ehitus OÜ-le enamsaadud 3190,16 eurot alusetu rikastumise

sätete alusel. Enammakstu tagastamata jätmisel on Remart Ehitus OÜ-l õigus pöörduda hagiga

OÜ Kruusakild vastu kohtusse TsMS § 474 lg 4 ettenähtud korras. Remart Ehitus OÜ pöördus

10.07.2023.a nõudekirja/ettepanekuga alusetult saadu tagastamiseks OÜ Kruusakild poole, kuid

OÜ Kruusakild keeldus 11.07.2023.a oma 10.07.2023.a e-kirjaga saadetud vastuses alusetu

rikastumisega saadut 3190,16 euro tagastamist põhjendades mittetagastamist sellega, et 16.

märtsil 2022.a osaühing Kruusakild arvelduskontole tehtud ülekande näol tegemist sundtäitmise

vältimiseks tehtud kulutustega TsMS § 474 lg 2 mõttes, vaid võlgnevuse tasumisega. OÜ

Kruusakild keeldumine enammakse tagastamisest on põhjendamatu, sest Remart Ehitus OÜ

nõuab Kruusakild OÜ-lt tagasi summat, mis ta tasus OÜ-le Kruusakild kohtute poolt

väljamõistetust enam. Remart Ehitus OÜ ei nõua tagasi seda osa, mis kohtud OÜ-le Kruusakild

kohtuotsustega välja mõistsid, s.o 3881,66 eurot põhivõlg ja viivis 676,83 eurot. Seega, kuivõrd

Harju maakohtu 10.03.2022.a määruse alusel OÜ-lt Kruusakild makstud tagatise eesmärgiks on

tagada Remart Ehitus OÜ võimalikku hagi alusetult rikastumise alusel, siis ei ole hetkel alust

tagastada OÜ-le Kruusakild deposiitkontole makstud tagatis. Tagatis peab jääma tagama Remart

Ehitus OÜ hagi OÜ Kruusakild vastu alusetult rikastumisega saadu tagastamise nõudes. OÜ

Kruusakild taotlus tuleb jätta rahuldamata.

6. Hageja esitas 29.09.2023 menetluskulude nimekirja, tuues välja, et lisaks hageja poolt Harju

Maakohtule 09. veebruaril 2021.a, 30. juulil 2021.a, 10. septembril 2021.a ja 23. novembril

2021.a ning Tallinna Ringkonnakohtule 22. novembril 2022.a esitatud menetluskulude

nimekirjadele, on hageja kandnud täiendavaid menetluskulusid 22. novembri 2022.a järgselt

osutatud 5 tundi ja 20 minutit õigusteenusele tunnihinnaga 170 eurot, mis ei sisalda käibemaksu

ja käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle, kuna on käibemaksukohustuslane ja on tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestanud. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks

maakohtu menetluses menetluskulud summas 6575 eurot (40,5h tunni õigusabi eest

tunnitasumääraga 150.-/h ja riigilõiv 500 eurot), ringkonnakohtu menetluses menetluskulud

summas 1075 eurot (7h 10min õigusabi eest tunnitasumääraga 150.-/h), ringkonnakohtu

menetluse järgsed menetluskulud summas 906,67 eurot (5h 20min eest tunnitasumääraga 170.-/

h) ja mõista menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

kinnitab, et on käibemaksukohuslane ning palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta.

Hageja kinnitas, et kõik kantud kulud on seotud üksnes käesoleva tsiviilasjaga.

7. Kostja esitas 29.09.2023 menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt välja mõista kostja

menetluskulud lähtuvalt kostja menetluskulude kogusummast 10249,80 eurot, millest riigilõiv

on 750 eurot ning kostja õigusabikulud 64 tundi 52 minutit, summas 9499,80 eurot

(käibemaksuta). Kostja menetluskuludest 42% moodustab on 4304,92 eurot. Kostja palus

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääravas kohtulahendis märkida, et menetluskuludelt

tuleb arvestada ja tasuda viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud alustel ja korras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni kostja arvelduskontole kandmiseni ning kostja kinnitas, et kõik

menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud seonduvad kostja esindamisega tsiviilasjas nr 2-21-

1437 menetluses.

8. Pooled esitasid 09.10.2023 vastuväited vastaspoole menetluskuludele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Esmalt lahendab kohus hageja 26.06.2023 ja korduvana 18.07.2023 esitatud taotluse.

10. Hageja taotles kohtu deposiitkontole 10.03.2022 kohtumääruse alusel tasutud tagatise

tagastamist, tuues välja, et avalduses esitatud arvestuse ning TsMS § 471 koosmõjus § 474 lg-ga

1 alusel on nii sisuliselt (nõuete arvestus) kui menetluslikult (Harju Maakohtu 17. detsembri

2021.a otsuse resolutsiooni punkt 2 osaline jõustumine) ära langenud Tallinna Ringkonnakohtu

10. märtsi 2022.a määruse alusel Osaühingult Kruusakild nõutud tagatise vajadus ning

Rahandusministeeriumi deposiitkontole kantud tagatis summas 3 872,83 eurot kuulub

tagastamisele makse tegijale. Kostja vaidles taotlusele vastu, tuues välja, et Remart Ehitus OÜ

tasus 15.03.2022.a Kruusakild OÜ-le 3190,16 eurot kohtute poolt väljamõistetust rohkem

(7748,65-4558,49) ning Harju maakohtu 10.03.2022.a kohtumäärusega nõutud tagatis on

mõeldud tagama Remart Ehitus OÜ kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõuet. Kuivõrd

OÜ Kruusakild keeldus 11.07.2023.a oma 10.07.2023.a e-kirjaga saadetud vastuses alusetu

rikastumisega saadut 3190,16 euro tagastamist ja enammakstu tagastamata jätmisel on Remart

Ehitus OÜ-l õigus pöörduda hagiga OÜ Kruusakild vastu kohtusse TsMS § 474 lg 4 ettenähtud

korras, peab tasutud tagatis jääma tagama Remart Ehitus OÜ hagi OÜ Kruusakild vastu

alusetult rikastumisega saadu tagastamise nõudes ja OÜ Kruusakild taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 469 lg-te 1 ja 2 kohaselt tunnistab TsMS

§-s 468 nimetamata otsuse kohus poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool

annab täitmise tagatise ning viivitamatu täitmise tagatis peab katma kahju, mis võib võlgnikule

tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu.

TsMS § 471 kohaselt määrab tagatise andmise otsustanud kohus otsuse viivitamatut täitmist

taotlenud poole avaldusel tagatise tagastamise, kui esitatakse tõend viivitamata täidetavaks

tunnistatud otsuse jõustumise kohta.

TsMS § 474 lg 2 sätestab, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja

hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused ning võlgnik võib nõuda ka seda

ületava kahju hüvitamist. TsMS § 474 lg 4 kohaselt sissenõudja antud tagatis võlgnikule tekkiva

kahju hüvitamiseks tagastatakse sissenõudjale, kui võlgnik ei ole esitanud hagi kahju

hüvitamiseks või alusetu rikastumise väljanõudmiseks kahe kuu jooksul viivitamata täitmisele

kuuluva lahendi tühistamise või muutmise jõustumisest alates.

12. Harju maakohtu 10.03.2022 määrusega tunnistati viivitamata täidetavaks Harju maakohtu

17.12.2021 kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2, mida Tallinna Ringkonnakohus muutis oma

16.12.2022 tehtud otsuses vähendades sissenõutavaks muutunud viiviste summat. Tallinna

Ringkonnakohtu 16.12.2022 otsus jõustus 22.06.2023. Kohtu hinnangul on kostja õigesti

osundanud, et hagejal tuleb viivitamatult täidetavaks tunnistatud määruse alusel kostja poolt

hagejale enamtasutud viivisesumma tagastada, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud ka poolte

kokkulepet nimetatud summa tasaarvlemiseks teiste nõuetega, mis on kostjalt hageja kasuks

välja mõistetud. Samas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja on hageja

vastu esitanud hagi kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise väljanõudmiseks kahe kuu

jooksul viivitamata täitmisele kuuluva lahendi tühistamise või muutmise jõustumisest alati (s.o.

hiljemalt 22.08.2023). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tähenduses võimalik kostja poolt

hagejale esitatud nõudekirja võimalik tõlgendada hagi esitamisena. Eeltoodust lähtuvalt on

kohtu hinnangul täidetud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise tagatiseks tasutud tagatise

tagastamise eeldused ning hageja taotlus tuleb rahuldada.

13. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

14. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

15. Esmalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud.

16. Hageja menetluskulud maakohtu menetluses on summas 6575 eurot (40,5h tunni õigusabi eest

tunnitasumääraga 150.-/h ja riigilõiv 500 eurot), ringkonnakohtu menetluses summas 1075 eurot

(7h 10min õigusabi eest tunnitasumääraga 150.-/h) ja ringkonnakohtu menetluse järgsed

menetluskulud summas 906,67 eurot (5h 20min eest tunnitasumääraga 170.-/h).

17. Riigilõiv 500 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, kuivõrd kohus hagi osaliselt rahuldas. Selle

kandmine on tõendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu

poolt toodud menetluskulude proportsioonist, millest lähtuvalt kuulub tasutud riigilõivust 58%

ehk 290 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

18. Tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses

sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23).

19. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei

ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

20. Hagejale on osutatud käesolevas menetluses õigusabi vandeadvokaadi poolt maakohtu- ja

ringkonnakohtu menetluses tunnihinnaga 150 eurot ning ringkonnakohtu menetluse järgselt

tunnitasuga 170 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on

esindaja tunnitasumäär kooskõlas kohtupraktikas vandeadvokaatide osas aktsepteeritud

tasumääradega.

21. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta

ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on käesolevas

esitanud kinnituse, on käibemaksukohuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud hageja

kasuks välja käibemaksuta.

22. Hageja esindajal on kulunud hagiavalduse koostamisega seotud toimingutele kokku 7h. Kohtu

hinnangul on tegemist mõneti ülepaisutatud kuludega võttes arvesse hagiavalduse mahtu, sisu

ning avaldusele lisatud tõendite hulka. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu nimetatud

toimingutele kokku 3,5h ulatuses.

23. Hageja esindajal on kulunud kostja vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisega

seotud toimingutele kokku 8h 40min. Kohtu hinnangul on tegemist selgelt ülepaisutatud kuluga,

mis ei ole käesoleva asja sisu, kostja hagivastuse sisu ja mahtu ning hageja seisukoha sisu ja

mahtu arvesse võttes põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja vastusele seisukoha

koostamisega seotud ajakulu kokku 2h ulatuses.

24. Samuti on kohtu hinnangul ülepaisutatud hageja kulud seoses lõplike seisukohtade ja täiendava

menetluskulude nimekirja koostamisega ja täiendamisega ning kostja lõplike seisukohtade

läbitöötamisega (kokku 9h 40min). Kohtu hinnangul on nimetatud toimingute põhjendatud

ajakulu 2h 40min.

25. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka hageja täiendava seisukoha ja täiendava menetluskulude

nimekirja koostamisega seotud toimingute ajakulu 5h 25min. Kohtu hinnangul on põhjendatud

nimetatud toimingute ajakulu 1h 25min ulatuses, võttes arvesse esitatud seisukoha ning

menetluskulude nimekirja mahtu ja sisu.

26. Täiendavalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulud seonduvalt kostja poolt

esitatud kassatsioonkaebusega (menetluskulude nimekirjas 1h ulatuses), kuivõrd Riigikohus ei

kaasanud hagejat menetlusse ega nõudnud hagejalt seisukoha esitamist. Samuti ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud hageja menetluskulud 10.07.2023 1h ulatuses seonduvalt kostja

nõudekirja läbitöötamise ja sellele vastamisega – tegemist oli käesoleva kohtumenetluse välise

toiminguga.

27. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabitoimingud

maakohtu menetluses kokku 19h 40min ulatuses (2899,95 eurot), ringkonnakohtu menetluses 7h

10min ulatuses (1075 eurot) ning ringkonnakohtu järgses menetluses 3h 20min ulatuses (566,61

eurot), millest kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 58% ehk summas 2634,10 eurot.

28. Seejärel määrab kohus kindlaks kostja menetluskulud.

29. Kostja menetluskulud maakohtu menetluses on summas 3971,33 eurot (28h 22min tunni

õigusabi eest tunnitasumääraga 140.-/h), ringkonnakohtu menetluses summas 2785 eurot (15h

15min õigusabi eest tunnitasumääraga 150.-/h ja riigilõiv 650.- apellatsioonkaebuselt),

Riigikohtu menetluses 1710 eurot (11h 30min õigusabi eest tunnitasumääraga 140 eurot ja

riigilõiv kassatsioonkaebuselt 100 eurot) ja riigikohtu menetluse järgsed menetluskulud summas

1105 eurot (6h 30min eest tunnitasumääraga 170.-).

30. Riigilõiv 650 eurot apellatsioonkaebuselt on põhjendatud ja vajalik kulu, kuivõrd

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt rahuldas. Selle kandmine on tõendatud. Riigilõiv

100 eurot kassatsioonkaebuselt ei ole põhjendatud, kuivõrd riigikohus keeldus

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda Tallinna

Ringkonnakohtu poolt toodud menetluskulude proportsioonist, millest lähtuvalt kuulub tasutud

riigilõivust 42% ehk 273 eurot hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

31. Kostjale on osutatud käesolevas menetluses õigusabi vandeadvokaadi poolt tunnihinnaga 140-

170 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on esindaja

tunnitasumäär kooskõlas kohtupraktikas vandeadvokaatide osas aktsepteeritud tasumääradega.

32. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta

ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on käesolevas

esitanud kinnituse, on käibemaksukohuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud kostja

kasuks välja käibemaksuta.

33. Kostja esindajal on kulunud hagiavaldusega tutvumisele ja sellele hagivastuse koostamisega

seotud toimingutele kokku 8h. Kohtu hinnangul on tegemist mõneti ülepaisutatud kuluga, võttes

arvesse hagiavalduse sisu, mahtu ning sellele lisatud tõendeid ning hagivastuse sisu, mahtu ja

sellele lisatud tõendeid. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 5h ulatuses.

34. Kostjal on lõplike seisukohtade esitamisega seotud toimingutele kulunud kokku 4h. Kohtu

hinnangul on tegemist mõneti ülepaisutatud kuludega ning põhjendatud on nimetatud toimingud

3h ulatuses.

35. Samuti on kostja esindajal kulunud hageja 10.09.2021 menetlusdokumendile arvamuse

koostamisega seotud toimingutele 4h. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu nimetatud

toimingu osas 2h ulatuses.

36. Mõneti ülepaisutatud on ka kostja esindaja ajakulu 22.11.2021 esitatud teeside koostamise osas,

võttes arvesse, et tegemist on valdavas osas korduvana esitatud seisukohtadega. Kohtu hinnangul

on põhjendatud ajakulu teeside koostamisele 1h 30min ulatuses.

37. Kohus on seisukohal ka, et kostja lepingulise esindaja ajakulu seoses apellatsioonkaebuse

koostamise ja esitamisega seotud toimingutele (kokku 13h 30min) on ülepaisutatud. Võttes

arvesse apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 7h ulatuses.

38. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja kassatsioonkaebuse koostamisega seotud ajakulu (11h

30min) väljamõistmine hagejalt, lähtuvalt asjaolust, et Riigikohus jättis kassatsioonkaebusega

seotud kostja menetluskulud kostja enda kanda.

39. Kohus on seisukohal ka, et kostja kulu tagatise tagastamise taotlusele seisukoha koostamisega

(3h 30min) on mõneti ülepaisutatud ning põhjendatud kulu nimetatud toimingu eest on 2h

ulatuses. Samuti on põhjendamatu 29.09.23 menetluskulude nimekirja koostamine 1h 30min

mahus, kuivõrd kostja on esitanud menetluses menetluskulude nimekirju korduvalt ning

võrreldes 22.11.2022 esitatud menetluskulude nimekirjaga, ei olnud vahepeal teostatud

toimingute arv ja maht sellises määras, mis õigustaks väljatoodud ajakulu. Kohtu hinnangul on

põhjendatud ajakulu 1h ulatuses.

40. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostja õigusabikulud maakohtus 20h 52

min ulatuses (2921,33 eurot), ringkonnakohtu menetluses 8h 45min ulatuses (1225 eurot),

riigikohtu menetluses 0h ulatuses ning edasises menetluses 4h 30min ulatuses (765 eurot),

millest kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 42% ehk õigusabikulud summas 2062,76

eurot.

41. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise

nõuded. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude

hüvitis summas 588,34 eurot ((290+2634,10)-(273+2062,76)).

42. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses,

43. TsMS § 177 lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind

ületab 280 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik