3-23-803/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-803

Haldusasi

H. Mi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19.12.2022 otsuse

nr TR067764-1 ja 16.03.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/2876-

2 tühistamiseks ja kohustamiseks arvestada uuesti

pensioniõiguslikku staaži

Menetlusosalised

Kaebaja: H. M

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

1(5)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. M (kaebaja) esitas 09.05.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) tööraamatu ja töölepingu

pensioniõigusliku staaži tõendamiseks. Tööraamatus sisalduvad järgmised kanded:

- Kanne nr 14: (kuupäev parandatud, välja loetav 27.01.1992 – võetud tööle levitoimetaja

ametikohale AS-s The Baltic Independent, alus 01.02.1992 k/k nr 1;

- Kanne nr 15: 31.08.1997 – vabastatud töölt (omanike vahetus), puudub viide

alusdokumendile; - Kanne 16: 01.09.1997 – võetud tööle Baltic News LTD Eesti filiaali

büroojuhataja ametikohale.

Vastavalt 10.09.1997 töölepingule võeti kaebaja Baltic News Limited Eesti filiaali

büroojuhatajaks.

Kaebaja esitas 29.06.2022 täiendavalt AS The Baltic Independent käskkirja tööle võtmise kohta

alates 27.01.1992. 27.01.1992 käskkirjaga nr 3-k võeti ta ajalehe ’’The Baltic Independent’’

levidirektori asetäitja ametikohale alates 27.jaanuarist 1992.a.

2. SKA otsustas 19.12.2022 otsusega nr TR067764-1 mitte arvestada kaebaja pensioniõigusliku

staaži hulka töötamist AS The Baltic Independent perioodil 27.01.1992-31.08.1997.

Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 ,,Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike

dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused’’

(määrus nr 59) § 2 lõike 1 kohaselt on töötamise tõendavaks dokumendiks tööraamat. Määruse

§ 2 lõike 2 kohaselt tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete

kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga – tööleping, käskkiri,

korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi

liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping, milles on andmed töötamise aja

kohta. Määruse § 24 sätestab, et pensioniõiguslikku staaži arvestatakse dokumentide alusel, mis

on vormistatud dokumendi väljaandmise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Tööraamatu kanded

pidid olema kinnitatud asutuse pitsati, kande vormistaja allkirjaga ja viitega dokumentidele,

mille alusel on kanne tehtud. Kaebaja tööraamatu kandel nr 15 puudub kande vormistaja allkiri

ja viide dokumentidele, mille alusel on kanne tehtud. Kaebaja esitas käskkirja tööle võtmise

kohta alates 27.01.1992. Dokumendid töölepingu lõpetamise kohta puuduvad.

3. Kaebaja esitas otsuse peale vaide, kuna leiab, et SKA ei tõlgendanud õigesti tema

staažidokumente. Ta esitas SKA-le koopiad kahe ajalehe The Baltic Independent (23.12.1994 -

05.01.1995 ja 15.–21.03.1996) impressumist, mille andmetes on tema nimi, osakond, kus vaide

esitaja töötas. Samuti esitas ta elektroonilised failid Oktoober 1996 – September 1997

palgalehtede kohta. Kahtluse korral tema töösuhte osas taotleb ta anda talle võimalus tõendada

seda tunnistajatega.

4. SKA jättis 16.03.2023 vaideotsusega vaide rahuldamata. Tööraamatu kande nr 14 alusel oli

kaebaja võetud tööle AS-i The Baltic Independent 27.01.1992 (ülekirjutatud) 01.02.1992

käskkirja nr 1 alusel. Samas esitas ta 27.01.1992 käskkirja nr 3-k, millega oli ta võetud tööle

alates 27.01.1992.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 25.05.2022 vastusest järelepärimisele nähtub, et AS The

Baltic Independent asutati 06.05.1992 ning registreeriti ettevõtteregistris 15.05.1992. Ei ole

2(5)

selge, kuidas kaebaja võeti tööle alates 27.01.1992, kui ettevõte hakkas eksisteerima alles

1992.a maikuus. Seega ei ole võimalik teha kindlaks täpne tööle võtmise kuupäev.

Määruse nr 59 § 25 lg 1 sätestab, et tööraamatu kanded peavad olema kooskõlas tööraamatu

täitmise ajal kehtinud juhendiga tööraamatute pidamise korra kohta. Kannete puhul eri

tööperioodide kohta peavad olema viited dokumendile, mille alusel kanded on tehtud.

Kande nr 15 kohaselt vabastati ta AS-s The Baltic Independent 31.08.1997, kuid kandel puudub

viide dokumendile, mille alusel on kanne tehtud, selle väljaandmise kuupäev ja number.

Pensioniõigusliku staaži tuleb seega tõendada muu dokumendiga. Dokumenti töölepingu

lõpetamise kohta ei ole ta esitanud. Puuduvad ka muud dokumendid, mis tõendaksid tema

töösuhte lõppkuupäeva AS-s The Baltic Independent. Ajalehe väljavõtted ega vaidega esitatud

Exceli tabel ei ole tõenditena käsitatavad määruse nr 59 tähenduses.

Määruse § 28 lg 1 kohaselt on riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 28 sätestatud

pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada tunnistajate ütluste

alusel üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei

ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Kuna

puudub arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend, mis kinnitaks, et AS The

Baltic Independent dokumendid ei ole säilinud, puudub alus küsitleda tunnistajaid.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja taotleb 19.12.2022 otsuse ja 16.03.2023 vaideotsuse tühistamist ja SKA kohustamist

arvestada uuesti pensioniõiguslikku staaži.

6. SKA ei andnud mulle võimalust tõendada oma töötamist AS The Baltic Independent

tunnistajate abiga põhjendusega, et puuduvad endise juhatuse liikme kontaktandmed, kelle käest

saada infot ettevõtte dokumentide asukoha kohta.

7. SKA ei tunnista tõenditena The Baltic Independent impressumi väljavõtteid ega elektroonilisi

töötasulehti, mis on osa arhiividokumentidest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. SKA tugineb pensioniõigusliku staaži hindamisel määrusele nr 59 ning jääb otsuses ja

vaideotsuses esitatud põhjenduste juurde, miks kaebaja poolt esitatud tõendite alusel ei ole

tõendatud kaebaja töötamine 27.01.1992 – 31.08.1997.

10. SKA toob sarnaselt vaideotsusega välja, et esineb vastuolu kaebaja väidetava tööle asumise

kuupäeva 27.01.1992 ja äriühingu asutamise vahel – asutamine 06.05.1992 ja registreerimine

ettevõtteregistris 15.05.1992. Lisaks selgitab SKA, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse

tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg 1). Kui kaebaja

tööandja omandas juriidilise isiku õigused registreerimisest ehk 15.05.1992, siis ei tekkinud

ettevõttel enne seda aega sotsiaalmaksu maksmise kohustust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Kaebuse lahendamisel tuleb lähtuda määrusest nr 59, millega on kehtestatud

pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu ja nõuded dokumentidele

3(5)

(määruse § 1 lg 1). Kohus nõustub SKA tõlgendusega, et esmalt tuleb lähtuda tööraamatu

kannetest. Kui tööraamatu kanded puuduvad või on ebaõiged, siis saab tõendamiseks kasutada

muid dokumente töötamise aja tuvastamiseks (määruse § 2 lg 1 ja 2).

Tööraamatu kanded peavad olema kontrollitavad. Kanded pidid olema tehtud vastavalt sel ajal

kehtinud nõuetele (määruse § 25 lg 1). Kannete puhul eri tööperioodide kohta peavad olema

viited dokumendile, mille alusel kanded on tehtud (määruse § 25 lg 3 teine lause).

27.01.1992 seisuga tuli kanded teha Tööministeeriumi 01.06.1992 määruse nr 7 „Eesti Vabariigi

töölepingu seaduse ellurakendamine“ alusel. Kande aluseks on töölepingu number ja sõlmimise

kuupäev (määruse nr 7 p 2.3.).

Nimetatud nõue pidi olema teada kaebaja tööraamatusse kande tegijale, sest tööraamatu

koopiast (vastus kaebusele lisa 1) on näha vastav lahter tekstiga Mille alusel on kanne tehtud

(dokument, selle väljaandmise kuupäev ja number).

Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust, et SKA tuvastas õigesti vastuolu tööle asumise kande

(kanne 14) ja selle aluseks oleva kaebaja poolt esitatud dokumendi puhul:

1) tööraamatus kande alus 01.02.1992 k/k nr 1;

2) kaebaja esitatud 27.01.1992 käskkirjaga nr 3-k.

Seega ei saa kaebaja esitatud 27.01.1992 käskkiri nr 3-k tõendada kaebaja tööle asumist

27.01.1992.

Lisaks on SKA põhjendatult välja toonud asjaolu, et kaebaja ei saanud tööle asuda 27.01.1992,

sest äriühing kanti ettevõtlusregistrisse alles 15.05.1992.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja esitatud tööraamatu ega 27.01.1992 käskkirja nr 3-k alusel

võimalik tõendada töötamise aja algust aktsiaseltsis The Baltic Independent.

13. Samuti ei ole tööraamatu alusel võimalik tõendada töösuhte lõppu 31.08.1997. Pärast

töölepingu lõpetamise kannet pannakse viimase kande teinud asutuse (tööandja) pitser, mida

selleks volitatud isik kinnitab oma allkirjaga (määruse nr 7 p 4.1).

Kuna kande juures puudub pitser ja kande tegija allkiri, siis ei ole võimalik tõendada töösuhte

lõppemise kuupäeva.

14. Kokkuvõttes tegi SKA otsuse ja vaideotsuse lähtudes tööraamatu kannete usaldusväärsusest.

15. SKA ei saanud pensioniõigusliku staaži hindamisel aluseks võtta kaebaja poolt esitatud

impressumi väljavõtteid ega elektroonilisi töötasulehti. Esiteks, tööraamatu kanded ei puudu.

Seega puudus vajadus hinnata muid dokumente töötamise aja tuvastamiseks (määruse nr 59 § 2

lg 2). Teiseks, ei ole kaebaja väitnud, et tööraamatu kanded on ebaõiged. Seetõttu puudus ka sel

põhjusel vajadus hinnata muid dokumente töötamise aja tuvastamiseks (määruse nr 59 § 2 lg 2).

Lisaks on määruse nr 59 § 2 lg-ga määratletud, millised dokumendid võivad olla erandina

tõenditena kasutatavad. Impressumi väljavõtted ei vasta sellele loetelule. Töötasulehed võiksid

kannete puudumise või ebaõiguse korral olla kasutatavad, kui need on allkirjastatud. Sellise

olukorraga ei ole tegemist.

16. Määruse § 28 lg 1 kohaselt on riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 28

sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada tunnistajate

4(5)

ütluste alusel üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide

kohta ei ole säilinud.

Nagu kohus selgitas, on kaebaja pensioniõigusliku staaži hindamise aluseks tööraamatu kanded.

Sellises olukorras puudub õiguslikult võimalus pensioniõigusliku staaži tõendada tunnistajate

ütlustega.

Vaideotsuse põhjendustest nähtub, et SKA ei keeldunud sellest tõendamisvõimalusest põhjusel,

et puuduvad endise juhatuse liikme kontaktandmed, vaid viitega määruse nr 29 § 28 lg-le 1.

17. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusaktide tühistamine ei ole

põhjendatud. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb ka sellega olemuslikult seotud

kohustamisnõue rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

19. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

Osaliselt jõustunud 31.07.2025 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega.

5(5)