2-22-118170/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-118170

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-118170

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R. M. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4648,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja R. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

rahvastikuregistri

järgi

xxxxxxxx-xx,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi R. M. vastu võla väljamõistmiseks

osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista R. M. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 3162,46 eurot.

3. Mõista R. M. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude summas 3162,46 eurot täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi R. M. vastu rahuldamata osas, milles Aktiva

Finance Group OÜ palub mõista R. M. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

intressi 227,70 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

512,75 eurot ja edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud p-s 3.

5. Jätta menetluskulud 25% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 75% ulatuses

R. M. kanda.

6. Mõista R. M. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 615 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R. M. tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus pooltele kätte.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. AS Aktiva Portfolio (kustutatud; hageja) esitas 24. mail 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja 26. septembril 2022 Tartu Maakohtule hagi R. M. (kostja) võla

väljamõistmiseks. Äriregistrist nähtub, et hageja ühines 6. novembril 2023 Aktiva Finance

Group OÜ-ga.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 3162,46 eurot, intressi 227,70 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 512,75 eurot ja edasiulatuva

viivise põhivõlalt alates 23. septembrist 2022 kuni põhinõude summas 3162,46 eurot täitmiseni

lepingujärgses määras 22% aastas. Hagiavalduse kohaselt nõue tuleneb kostja ja Inbank AS

13. augustil 2021 sõlmitud Inpay makselahenduse lepingust nr C85006292879.

2. Kohus võttis 12. oktoobril 2022 hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostjal

tuli esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus

hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtajaks ei vasta, siis on kohtul õigus hageja taotlusel hagi

rahuldada tagaseljaotsusega. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 7.

märtsil 2023 kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja kohtule ei vastanud. Vastamise

tähtpäev saabus 27. märtsil 2023.

Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kätte toimetamist hageja täpsustas kohtu nõudel hagi

aluseks olevaid asjaolusid ja esitas täiendavad tõendid. Seoses sellega andis kohus 9. augustil

2023 kostjale uue tähtaja hagile vastamiseks. Kostjal tuli esitada kirjalik vastus hagile 14 päeva

jooksul kohtu kirja ning hagi täpsustuse ja hageja täiendava seisukoha saamisest. Kohus hoiatas

kostjat, et kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta, võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi täpsustus ja

hageja täiendavad seisukohad koos lisatud tõenditega ning kirjaliku vastuse nõue toimetati

kostjale kätte 25. augustil 2023 kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja kohtule ei vastanud.

Vastamise tähtpäev saabus 8. septembril 2023.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Kohus

leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-

le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

4. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § §

4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s.

r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-

13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5. Kohus selgitas 13. aprilli 2023 kirjas hagejale vajadust tuua välja ja tõendada asjaolud,

millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja vastuse (dtl 68-75) kohaselt laenuandja on

teostanud põhjaliku krediidihindamise. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

krediidiandja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid ei olnud. Hageja leiab, et arvestades hagi aluseks oleva lepingu

laenusummat, osamakse suurust ja lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi

raskusteta täitma. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo- ja otsustusvõimeline

isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi

vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu

üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega,

laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele.

Hageja täiendava vastuse kohaselt (dtl 118-120) tegi laenuandja päringu Krediidiinfosse,

millest selgus, et viimasel ajal ei ole kostjal olnud maksehäireid ega olnud aktiivseid

maksehäireid. Laenuandja arvutas, et kostjale saab anda taotletud krediitkaardi, mille limiit

saab olla 3281 euro peale (taotlus oli 10 000 euro peale). Kostja selgitas laenuandja

krediidiotsuse protsessi. Krediiditaotlusega saadakse kliendilt info tema sissetulekute ja

kohustuste kohta. Taotluse menetlemise protsessis kogutakse infot kliendi varasema

maksekäitumise kohta (tasumata lepingute jms kohta), võimalusel kontrollitakse andmeid

(verifitseeritakse sissetulekute info või Pensionikeskuse kaudu, tehakse päringuid välistesse

maksehäireregistritesse jne). Otsusemudel võtab kogu esitatud teabe ja ennustab, kas klient on

krediidivõimeline. Eelnevate sammude põhjal arvutatakse maksimaalne võimalik laenusumma,

mille klient suure tõenäosusega tagasi maksaks. Maksimaalset summat võrreldakse

krediiditaotlusel taotletud summaga. Kui see ületab taotletud summa, tehakse kliendile

ettepanek laenuks väiksemas summas (võimalik, et liiga väikese summa korral ei pakuta talle

midagi). Laenuandjalt saadud vastuse kohaselt täpsete arvutuste esitamine ei ole (sissetuleku ja

kuumakse suhe, tulu ja maksimaalse laenusumma suhe) ei ole ärisaladuse kaitse tõttu avaldatav.

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat

teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja

krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja ei ole esile toonud konkreetseid

andmeid, mida kostja ise oma sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta laenuandjale avaldas.

Isegi kui kostja krediidivõimelisuse hindamine toimus selliselt nagu laenuandja on kirjeldanud,

ei saa seda piisavaks pidada. Krediidiotsuse protsessi kirjeldusest ei nähtu, et kliendilt küsitaks

pangakonto väljavõtet. Ilma pangakonto väljavõtet küsimata, ei ole eelduslikult võimalik tarbija

krediidivõimet adekvaatselt hinnata. Eelkõige kliendi kohustusi ei ole pangakonto väljavõtet

küsimata võimalik kontrollida. Teada ei ole, milliseid kirjeldatud toimingutest konkreetse

kliendi puhul tegelikult tehti (kas ja kuidas kostja sissetuleku suurust kontrolliti). Maksehäirete

puudumisest ei saa järeldada, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.

6. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja selgituste kohaselt kostja on lepingu alusel kasutusele võtnud krediiti 3691,96 eurot

ning teinud tagasimakseid põhiosa katteks 529,50 eurot. Seega on kostjal tagastamata krediit

3162,46 eurot. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi kord kuus maksepäeval (s.o

lepingus kokku lepitud tingimuste kohaselt iga kuu viiendal kuupäeval). Kostja ei tasunud mitte

ühelgi kuul viiendal kuupäeval intressi. Kostjal on intressivõlgnevus alates maksepäevast 5.

september 2021. Hageja palub kostjalt välja mõista 27. detsembri 2021 seisuga tasumata

intressi. Alates lepingu sõlmimisest 13. augustil 2021 kuni 27. detsembrini 2021 oli VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär 0,00% aastas. Seega kostja intressi tasuma ei pea. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3162,46 eurot ja jätab hageja intressinõude rahuldamata.

7. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 22% aastas.

VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi võib krediidiandja nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses,

mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034

lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole

kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest

määrast kõrgemat viivist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei

ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud

viivise nõude rahuldamata.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3162,46 eurot, mis muutub sissenõutavaks

alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest

kuni põhivõla tasumiseni.

8. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muu tasuna võtta ka võla

sissenõudmiskulusid. Lisaks on sissenõudekulude väljamõistmine põhjendamatu ka selle tõttu,

et vastavalt eelmises lõigus väljatoodule, ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka

hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda 25% ulatuses ja kostja kanda 75% ulatuses.

10. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 560

eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (ilma käibemaksuta) – maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot (1 tk) ning toimingud seoses hagiavalduse

ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamisega 460 eurot (ajakulu 3,8 tundi ja 50 minutit,

tunnitasu 120 eurot).

Kohus leiab, et riigilõiv 560 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842) on

põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja

kulu hagimenetluses on 240 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus arvestab, et asi ei olnud õiguslikult

keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja

töötatud korduvaks kasutamiseks. Arvestades ka hagi täiendamist, on hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

on põhjendatud.

11. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 820 eurot. Arvestades

menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 615 eurot (820 x

0,75).

12. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik