2-19-16595/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-19-16595

Tsiviilasi

Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia

Kalause

hagi

Astnik

Grupp

OÜ

vastu

vara

tagasivõitmiseks pankrotivarasse

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihalduri Tiia

Kalause apellatsioonkaebuse hind 111 800 eurot

Astnik Grupp OÜ apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. aprilli 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia

Kalause apellatsioonkaebus

Astnik Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. november 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis,

rk: 10854335) pankrotihaldur Tiia Kalaus, esindaja Johannes

Moor

Apellant (kostja): Astnik Grupp OÜ (rk: 12268682), esindaja

Meelis Krautmann

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. aprilli 2023 otsus, millega jäeti OÜ Szilagyi Perzsebet

OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalavuse hagi Astnik Grupp OÜ vastu rahuldamata

ja menetluskulud poolte endi kanda.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ning tunnistada kehtetuks Szilagyi

Perzsebet OÜ ja Astnik Grupp OÜ vahel 31. jaanauril 2016. a sõlmitud müügileping.

3. Välja mõista Astnik Grupp OÜ-lt OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis)

pankrotivarasse kahe ekskavaator-laaduri New Holland LB110B (registreerimismärgid

0392EL ja 9198EK), kahe roomikekskavaatori Hyundai (seerianumbrid 60613368 ja

60613345) ja kaubiku Iveco Daily (registreerimismärk 134BHR) eest kokku 134 160 eurot

(koos käibemaksuga).

4. Jätta menetluskulud maakohtus Astnik Grupp OÜ kanda.

5. Rahuldada OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause

apellatsioonkaebus ja jätta rahuldamata Astnik Grupp OÜ apellatsioonkaebus.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Astnik Grupp OÜ kanda.

7. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis, end OSAÜHING ASTNIK EHITUS) (võlgnik)

pankrotihaldur Tiia Kalaus (hageja) esitas 24.10.2019 maakohtusse Astnik Grupp OÜ (kostja)

vastu hagi vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Hageja palus tunnistada kehtetuks

31.01.2016 müügitehing ning mõista kostjalt välja võlgniku pankrotivarasse kaks ekskavaator-

laadurit New Holland, kaks roomikekskavaatorit Hyundai ja kaubik Iveco või hüvitada nende

väärtused kokku 111 800 eurot + käibemaks.

Hagiavalduse kohaselt nimetas Viru Maakohus 16.09.2016 võlgnikule ajutise pankrotihalduri

ning 24.10.2016 kuulutas välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks T. Kalause.

Võlgnik võõrandas kostjale arve-saatelehe nr 8/02 alusel kaks ekskavaatorit New Holland

(registreerimismärgid 0392EL ja 9198EK) hinnaga 3500 eurot ja 3700 eurot, kaks

roomikekskavaatorit Hyundai (seerianumbrid 60613368 ja 60613345) hinnaga 8500 eurot ja

10 000 eurot ning kaubiku Iveco hinnaga 6800 eurot, kokku 32 500 eurot, koos käibemaksuga

39 000 eurot. Tasumine toimus tasaarvestamisega 31.01.2016 tasaarvelduste akti nr 31012016

järgi, mille kohaselt võlgniku võlg kostja ees oli vastavalt 29.01.2016 arve-saatelehele

nr 1/2016 42 960 eurot ja kostja võlg võlgniku ees vastavalt 31.01.2016 arve-saatelehele

nr 8/02 39 000 eurot ning pooled sooritasid tasaarvestuse summas 39 000 eurot.

Avalike müügikuulutuste põhjal on sarnaste New Holland ekskavaatorite hinnad 18 900 eurot

kuni 20 000 eurot, keskmiselt 19 450 eurot, Hyundai Robex 210LC-7 hinnad 28 900 eurot kuni

44 000 eurot, keskmiselt 36 450 eurot, ja kaubiku Iveco hinnad 3500 eurot kuni 4300 eurot,

keskmiselt 3900 eurot. Seega on võlgnik võõrandanud vara selgelt alla turuhinna.

Kostja 29.01.2016 arve-saateleht nr 1/2016 veoteenuse kohta on näilik ja selle tasaarvestamine

ei ole võimalik. On ilmne, et mingit teenust kostja võlgnikule ei osutanud. Kostja ja võlgniku

tahe ja eesmärk oli anda võlgniku vara tasuta üle. Hageja palus lugeda 31.01.2016 leping

pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg 3 alusel kinkelepinguks. PankrS § 111 lg 2 kohaselt tuleb

eeldada, et 31.01.2016 tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Alternatiivselt palus hageja

vara tagasi võita üldisel alusel (PankrS § 110 lg 1 p 2). Hageja palus lugeda kostja PankrS § 117

lg 3 alusel võlgniku lähikondseks, sest tehingupoolte seaduslikud esindajad on lähisugulased,

kostja juhatuse liige oli lisaks ka võlgniku töötaja, kellel oli õigus teha võlgniku kontolt makseid

kolmandatele isikutele. Sellest tulenevalt eeldatakse, et kostja teadis, et võlgnik kahjustas

tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.

Kohtukõne teesides märkis hageja, et võlgniku vara müük (eelkõige müügihinna ja selle

tasumise kokkuleppe osas) täidab ka näiliku ja seeläbi tühise tehingu koosseisu ning hagi saab

rahuldada ka võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätete alusel.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et tehinguga

kahjustati võlausaldajate huve. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliste tehniliste

näitajatega ja millises seisukorras vara võõrandamise hetkel oli. Tõendid kogumis kinnitavad,

et masinate väärtus oli kooskõlas tehingu hinnaga. Kaubik võõrandati hinnaga 6800 eurot, mis

ületab hageja väidetud turuhinda. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa piirata

tasaarvestuse lubatavust ega sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Kostja poolt võlgnikule

osutatud veoteenus ei ole hagi esemeks. Hageja taotlus lugeda kostja võlgniku lähikondseks

tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud kostja ja võlgniku ühist majanduslikku huvi

ning tegutsemist teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 28. aprilli 2023 otsusega hagi rahuldamata ning hageja menetluskulud

hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda seoses menetluskulude nimekirja

mittetähtaegse esitamisega.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei nõustunud maakohus hagejaga, et võlgniku poolt

31.01.2016 teostatud tehnika müük, mis tasaarvestati võlgniku võlgnevusega kostjale, on oma

olemuselt kinkeleping või tehing, mida saab tagasi võita tehingu tagasivõitmise üldistel alustel.

Müügikuulutused ei tõenda kostjale müüdud tehnika turuhinda. Kohus nõustus kostjaga, et

müügikuulutustes müüdavat tehnikat ei saa võrrelda kostjale müüdud tehnikaga, sest sõidukite

müügihinda mõjutab nende tehniline seisund, ehitusaasta ja amortisatsioon. Lisaks asub osa

müüdavast tehnikast Leedus, Poolas, Soomes, Taanis ja Austrias.

Sõidukite New Holland tehnoülevaatus 26.05.2015 ei tõenda nende tehnilist seisukorda

võõrandamise hetkel ehk 31.01.2016.

Roomikekskavaatorid Hyundai omandas võlgnik 2005. aastal, sh esimese neist hinnaga

116 894 eurot liisingulepingutega, vara anti võlgnikule üle liisingulepingute lõpetamisel

2010. aastal. Vara müügi ajal olid roomikekskavaatorid olnud kasutuses 11 aastat.

Müügikuulutuste põhjal ei saa eeldada, et ekskavaatorite turuhind oli 36 450 eurot.

Kostja väitel ei olnud ekskavaatorid müügi hetkel töökorras ja vajasid olulist remonti, mistõttu

kostja võttis AS-st Talpet Trans hinnapakkumise. Hinnapakkumise kohaselt vajas New Holland

9198EK käigukasti remonti (maksumus 12 000 eurot), lisaks vajasid remonti sillad,

hüdrosilindrid, hüdrosüsteem, pidurid ja moorori käivitus. New Holland 0392EL vajas mootori

remonti (8000 eurot), lisaks vajasid remonti sillad, pidurid, puksid ja käigukast. Hyundai Robex

(VIN-kood N60613368) vajas mootori remonti (10 000 eurot), hüdropumpa (4000 eurot),

pöörlevat laagrit ja pöördtuge (7950 eurot) ning silindrite remonti (3200 eurot), lisaks väntvõlli,

käiguosa toe ja kanderullikute ning juhtrataste vahetust. Hyundai (VIN-kood N60613345) vajas

mootori remonti (10 000 eurot), hüdropumpa (4000 eurot), silindrite remonti (3200 eurot) ja

käigukasti remonti (10 370 eurot), lisaks vajas väljavahetamist elektrisüsteem.

Kostja endise töötaja Matti Pinnoneni, kelle tööülesanne oli kostja tehnika hooldamine,

kirjaliku seletuse järgi ühel New Hollandil ei töötanud käigukast ja hüdrosüsteem, mootor ei

käivitunud, sillad ja hüdrosilindrid vajasid remonti, puudusid pidurid, rehvid olid kulunud.

Teisel New Hollandil oli mootoris kolin, sillad vajasid remonti, pidurid puudusid. Ühel

roomikekskavaatoril mootor kolises, vajalik oli väntvõlli, käiguosa toe ja kanderullikute ning

juhtrataste vahetus, kapitaalremonti vajas pöörde platvorm, remonti silindrid. Teisel

roomikekskavaatoril oli vajalik mootori ja silindrite remont, hüdropump ei töötanud,

elektrisüsteem vajas väljavahetamist.

Kostja tõendite kohaselt müüs kostja roomikekskavaatorid vanarauana 4000 euro eest Pakistani

äriühingule AGRI ZONE IMPORTER & EXPORTER Opp. Ekskavaatorid võeti osadeks,

paigutati konteineritesse ja eksporditi, mida kostja tõendab tollideklaratsiooniga.

Hageja tugineb sellele, et kaubiku Iveco keskmine hind on 3900 eurot. Samas müüdi kaubik

hinnaga 6800 eurot (käibemaksuta).

Kuna tõendatud ei ole, et vara võõrandati alla turuhinna, ei ole tõendatud ka võlausaldajate

huvide kahjustamine.

Samuti ei nõustunud maakohus hageja seisukohaga, et tasaarvestust ei toimunud ja kostjal

puudus võlgniku vastu nõue, mida tasaarvestada. Riigikohtu selgituste (3-2-1-30-17, p 17;

3-2-1-94-14, p 14) kohaselt on tasaarvestus tasaarvestusõigust omava poole kujundusõigus.

Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes

tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele

poolele. Seega ei saanud võlgniku pankrotihaldur tagasivõitmise korras taotleda kostjate

ühepoolsetel

tahteavaldustel

(tasaarvestustel)

põhinevate

õiguslike

tagajärgede

ümberkujundamist. Paljasõnaline on hageja väide, et võlgnikule esitati vedude kohta näilik

arve, mis annaks formaalse aluse tasaarvestuse teostamiseks tehnika müügihinnaga.

Äriühinguid juhtisid seaduslike esindajatena ema ja tütar – võlgniku juhatuse liige Natalia

Astaševa on kostja juhatuse liikme Anastassia Avdejeva ema. Kostja ei ole vastu vaielnud, et

kostja ja võlgnik ei olnud lähikondsed. Lähikondsus on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-19-2890

(Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2020 otsus). Hageja märgib, et kostja juhatuse liikmel, kes oli

samal ajal võlgniku töötaja, oli õigus teha võlgniku kontolt valikuliselt makseid kolmandatele

isikutele, saades kasutajatunnused ja paroolid N. Astaševalt. Ringkonnakohtu otsusest nähtub,

et kostja teadis läbi oma lähikondsest juhatuse liikme nii võlgniku võlausaldajatest kui ka

asjaolust, et varade müügi ja alusetu tasaarvestusega kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostja

2016. majandusaasta aruande võrdlus võlgniku arveldusarvete väljavõtetega ei jäta kahtlust

sisulisest lähikondsusest läbi ühise selge majandusliku huvi. Võlgniku poolt kostjale üle kantud

summad moodustavad enamuse 2015. a käibest ja kogu 2016. a käibe. Samas ei saa konkreetse

tasaarvestuse puhul lähtuda sellest, et tasaarvestuse eesmärk oli võlausaldajate huvide

kahjustamine (vara väljakantimine ja olematu nõude tasaarvestamine). Teineteise kasuks

tegutsemise poolt ei räägi ka kostja poolt Ida Politseiprefektuurile esitatud avaldus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus kohustas 26.01.2023 määrusega menetlusosalisi esitama

kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 40 päeva jooksul määruse

kättesaamisest. Kostja tähtaeg dokumentide esitamiseks oli 09.03.2023. Kostja esitas oma

menetlusdokumendid

14.03.2023.

Kuivõrd

kostja

kohtu

määratud

tähtajaks

oma

menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis Riigikohtu praktikast (3-2-1-60-16, p 14) tulenevalt

ei saa kostja menetluskulusid hagejalt välja mõista menetluse tulemusest sõltumata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. aprilli 2023 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning tunnistada kehtetuks

OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) ja Astnik Grupp OÜ müügitehing, millega Astnik Grupp OÜ

omandas OÜ-lt Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kaks ekskavaator-laadurit New Holland

LB110B, kaks roomiksekskavaatorit Hyundai ja kaubiku Iveco, ning mõista Astnik

Grupp OÜ-lt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kasuks välja masinate maksumus 111 800

eurot. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta kostja

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) oli võlgniku ja kostja tahe ning tehingu eesmärk võlgniku vara tasuta kostjale üleandmine.

Selleks koostas võlgnik müügiarve, millel kajastati näilikult müügihinda, ja kostja fabritseeris

näiliku tööde teostamise arve. Vara võõrandamine olematu nõude tasaarvestamisega, millega

võlgnik jääb oma varast tasuta ilma, on võlausaldajate huve kahjustav tehing ja tagasivõidetav.

Kohus on jätnud põhjendamatult analüüsimata hageja väited ja tõendid tasaarvestamise osas.

Tasaarvestuseks on vajalik tasaarvestuse õiguse tekkimine. Sellist õigust reaalsuses polnud.

Maakohus on jaganud valesti tõendamiskoormise kostja arvel nr 01/2016 kajastatud tööde

teostamise osas. Pooltel oli vaidlus, kes peab tööde teostamist tõendama, maakohus selles osas

selgitusi ei andnud. Tööde teostamist pidi tõendama kostja, kuivõrd hageja ei saa tõendada

negatiivset asjaolu. Hageja on põhistanud, et kostja ei ole arvel viidatud töid teostanud:

- Kostja 29.01.2016 arve koostati ja saadeti 2 kuud arvel märgitud kuupäevast hiljem.

- Hinnastamine ühikute ja ühiku hindade osas on suvaline ega võimalda tuvastada tehtud töid.

Kostja 2013. a arvetega võrreldes on 2016. a arvel hinnad 615 korda suuremad.

- Kui varasemalt oli igal arve real lahti kirjutatud veoteenuse sisu päevapõhiselt, siis arvel

nr 1/2016 on vaid 2 rida, millest ei ole võimalik aru saada, kus ja millal veoteenust osutati.

- Sellises mahus veoteenust ei olnud võlgnikul kui ehitusega tegeleval äriühingul talvel vaja.

- Pangakontodelt on näha, et võlgnik on 2016. a veebruarist maini tasunud kostjale 2015. a

oktoobri arvet. Eluliselt oleks usutav, et tasaarvestatud oleks varasemat kohustust.

- Kostja seaduslik esindaja ei suutnud 28.08.2020 istungil avaldada, missugust veoteenust,

millal ja kus osutati. Kuigi kostja lepinguline esindaja kinnitas, et tõendid teenuse osutamise

kohta on leitavad, neid ei esitatud.

Võlgniku pankrotimenetluses ning võlgniku endise juhatuse liikme ja tema abikaasa suhtes läbi

viidud kriminaalmenetluses kogutud võlgniku 2015.–2016. a raamatupidamises puuduvad

viited arvele nr 01/2016. Kostja varasemad arved on raamatupidamisdokumentides olemas.

Kohus ei ole analüüsinud, kas tehingul võis olla kasvõi osaliselt kinke iseloom, st kas soorituse

ja vastusoorituse väärtused erinevad suurusjärgu võrra. Vara vastusoorituseta üleandmine

võlgniku juhatuse liikme tütre firmale on vähemalt osaliselt kinke iseloomuga tehing. Hästi

ilmestab seda soov võlgniku liisinguvarad kostjale ümber vormistada. Tasaarvestamine ei olnud

kostja ühepoolne tehing, vaid võlgnik ja kostja leppisid tasaarvestamises ühiselt kokku;

2) ei ole maakohus võtnud seisukohta hageja väite, et vara müük (eelkõige müügihinna ja selle

tasumise kokkuleppe osas) täidab näiliku ja seeläbi tühise tehingu koosseisu ning hagi saab

rahuldada ka VÕS alusetu rikastumise sätete alusel, osas;

3) on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata hageja tõendid vara turuhinna kohta ega

ole arvestanud hageja kriitikaga kostja tõendite usaldusväärsuse ja lubatavuse osas.

Riigikohtu praktika (RKTKo 2-17-14925) kohaselt on müügikuulutused piisavaks tõendiks

masinate turuväärtuse hindamisel. Müügikuulutustes oli sarnaste New Holland ekskavaatorite

hind keskmiselt 19 450 eurot ja roomikekskavaatorite Hyundai Robex 210LC-7 hind

keskmiselt 36 450 eurot. New Holland ekskavaatorite seisukorda kontrolliti tehnoülevaatusel

2015. a mais ning kummalgi masinal oli vaid kaks väheohtlikku viga. Ei ole eluliselt usutav, et

2015. a mais tehnoülevaatuse läbinud (st ohutult töötavad) masinad muutuvad poole aastaga

töökõlbmatuks. Võlgniku masinate hooldamisega tegelenud Balti Tehnika OÜ dokumentidest

tuleneb, et 2016. a mai alguses vajasid Hyundai Robex ekskavaatorid vaid pisiremonti. Kostja

on 26.08.2016 avalduses Politsei- ja Piirivalveametile pidanud Hyundai Robex masinate

väärtuseks 70 000 eurot ning kinnitanud, et kostja kaotab päevas u 600 eurot, kui masinaid ei

kasutata. Seega nimetatud masinad olid 26.08.2016 seisuga töökorras.

Politsei- ja Piirivalveametile tehtud avaldus ja Balti Tehnika OÜ dokumendid lükkavad ümber

AS Talpet Trans hinnapakkumise. Avalike registrite andmetest ei tulene, et AS Talpet Trans

tegeleks rasketehnika hindamise või parandamisega, st oleks pädev rasketehnika puudusi

tuvastama ja parandamiseks hinnapakkumisi tegema. Hinnapakkumine on sisu ja vormi poolest

puudulik. Rasketehnika hindamine eeldab selle ülevaatamist, kuid sellised tõendid puuduvad.

Lubamatu on M. Pinnoneni käsikirjalise seletuse kasutamine tõendina. TsMS-s sätestatud

tõendite kogumise ja esitamise mõtte ja eesmärgiga on vastuolus olukord, kus isikut vande all

üle ei kuulata, kuid isiku käsikirjaline seletus on kohtu jaoks piisav tõend. Puuduvad tõendid,

kes on M. Pinnonen, lisaks puuduvad seletuses viited, et tegemist oli just vaidlusaluse varaga.

Masinate müük Pakistani on tõendamata. Konto väljavõttest ei tulene, et selline arve oleks

kostjale tasutud. Piltidelt ei saa tuvastada, et merekonteinerites on lammutatud ekskavaatorid.

Tollideklaratsioon ei tõenda, et ekskavaatorid viidi Eestist välja. Pakistani müük ei tõenda

masinate väärtust, kostja on kinnitanud, et ekskavaatorid olid töökorras ja väärt 70 000 eurot;

4) on maakohtu otsustus lähikondsuse osas vastuoluline ja üllatuslik. 25.08.2020 istungil luges

kohus kostja ja võlgniku lähikondseteks, mida kostja rohkem ei vaidlustanud. Hageja tõendid

kinnitavad lähikondsust. Politsei- ja Piirivalveametile on avaldus esitatud 2016. a augustis,

võlgniku vara tasuta müük toimus 2016. a alguses. Kohus on jätnud hindamata Siim Sassi

ülekuulamise protokolli, mille kohaselt üritasid kostja ja võlgniku esindajad 2016. aastal kogu

võlgniku liisitud vara kostja nimele kirjutada, millega pank ei nõustunud.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. aprilli 2023 otsuse

tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta

kostja menetluskulud OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei näe TsMS ette menetluskulude välja mõistmata

jätmist põhjusel, et menetluskulude nimekiri on esitatud hilinemisega. Maakohus on rikkunud

TsMS § 162 lg-t 1, mille järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, ja

§ 331 lg-t 1, millest tulenevalt ei saa menetluskulude nimekirja lahendamisest keelduda

põhjusel, et menetlusosaline ei toonud välja mõjuvat põhjust nimekirja hilinenult esitamiseks,

vaid menetluskulude nimekirja tuleb menetleda, kui see ei põhjusta menetluse venimist.

Kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 14.03.2023 ja hageja 13.03.2023. Erinevus on

1 päev. Kuna kohus määras lahendi teatavaks tegemise aja kindlaks pärast menetluskulude

nimekirja saamist 14.03.2023, siis hilinemisega esitatud nimekirjaga arvestamine ei

põhjustanud asja lahendamise viibimist. Kohtu seisukohta e-kirjas, et ta rahuldab mõlema poole

varasemad taotlused tõendite esitamise kohta, saab käsitada nii, et see otsustus käib ka

menetluskulude nimekirja ja koos nimekirjaga esitatud arvete (s.o tõendite) kohta.

Kostja menetluskulud olid hagejale ettenähtavad ja ta on 24.03.2023 esitanud maakohtule

kirjaliku seisukoha kostja menetluskulude osas.

Riigikohtu seisukohad lahendi nr 3-2-1-60-16 p-s 14 ei ole asjakohased. Praegusel juhtumil

toimus menetluskulude esitamine TsMS § 176 lg 2, mitte lg 1 alusel. Riigikohus ei ole leidnud,

et pärast kohtu määratud tähtaega menetluskulude nimekirja esitamise automaatseks tagajärjeks

on menetluskulude välja mõistmata jätmine. Sarnases olukorras on Tartu Ringkonnakohus

(21.12.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-8225, p 10) menetluskulude nimekirja arvestanud.

Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale (03.03.2014 otsus haldusasjas

nr 3-3-1-65-13), et kui menetluskulusid tõendavate dokumentide hilinenud esitamine ei tingi

menetluse viibimist, siis puudub alus jätta hilinenult esitatud avaldused menetlemata.

6. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus põhjendatult leidnud, et kaubiku müügiga pole võlausaldajate huve

kahjustatud, ja ka apellatsioonkaebusest järeldub, et hageja ei taotle enam hüvitist kaubiku eest;

2) on maakohus põhjendatult jäänud hagi eseme piiridesse. Hagi esemeks ei ole tasaarvestuse

kehtetuks tunnistamine, samuti ei ole esitatud nõuet arve-saatelehest nr 8/02 tuleneva rahalise

kohustuse väljamõistmiseks põhjusel, et nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud või kostjal

puudus nõue, mida tasaarvestada. Hagi esemeks ei ole ka kostja osutatud veoteenuse näilikkuse

või tühisuse tuvastamine. Seetõttu tuleb hageja vastavad väited jätta tähelepanuta. Riigikohtu

praktika järgi ei saa tagasivõitmise korras taotleda kostjate ühepoolsetel tahteavaldustel

(tasaarvestustel) põhinevate õiguslike tagajärgede ümberkujundamist. Maakohus on õigesti

leidnud, et hageja väide, et kostja veoteenuse eest võlgnikule esitatud arve on näilik, on

paljasõnaline. Näilik on tehing, mitte arve, ja tehingu näilikkust pidanuks hageja tõendama;

3) jättis kohus põhjendatult tähelepanuta hageja väite 15.02.2023 menetlusdokumendis, et vara

müük täidab ka näiliku ja seeläbi tühise tehingu koosseisu, ning kriminaalasjas vormistatud

tunnistaja ülekuulamise protokolli. Hageja pole taotlenud hagi muutmist ega S. Sassi

ülekuulamise protokolli tõendina vastuvõtmist. 26.01.2023 määrusega jättis kohus rahuldamata

taotluse lõplike tõendite esitamiseks tähtaja määramiseks ning määras tähtaja seisukohtade

esitamiseks menetlusosaliste 28.10.2021 esitatud tõendite kohta;

4) ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Maakohus nõustus

25.08.2020 kohtuistungil kostjaga, et hageja kohustus on tõendada, millises seisundis olid

masinad müügitehingu toimumise hetkel. Hageja ei esitanud kohtu selgitusele vastuväiteid.

Hageja pole tõendanud, et ekskavaatorite tehniline seisund ei vastanud müügihinnale ja et

masinate väärtus müügi hetkel vastas müügikuulutustes toodule. Kostja dokumentaalsed

tõendid kinnitavad, et ekskavaatorite müügihind vastas nende väärtusele. Kõik masinad vajasid

mahukat remonti. M. Pinnoneni kirjalik seletus on dokumentaalne tõend, mida kohus on

põhjendatult hinnanud kogumis teiste tõenditega. Kostja 26.08.2016 avaldusest politseile

nähtub, et roomikekskavaatorid seisid võlgniku territooriumil ja kostja ei olnud neid kasutanud,

sest need polnud tehniliselt korras. Avalduses suurendati ekskavaatorite maksumust, et politsei

reageeriks juhtumile. Kostja selgitused on kooskõlas tõenditega, mille kohaselt ekskavaatorid

müüdi 4000 euroga vanarauana AGRI ZONE IMPORTER & EXPORTER Opp’ile.

26.08.2016 avaldus tõendab kostja ja võlgniku konflikti, mis lükkab ümber väite, et võlgnik ja

kostja tegid koostööd eesmärgiga anda vara tasuta kostjale üle ja kahjustada võlausaldajaid;

5) ei võimaldanud võimalik lähikondsus teha järeldust, et tehinguga kahjustati võlausaldajate

huve. Kohus ei tuvastanud, et masinad oleksid kostjale müüdud oluliselt alla nende tegelikku

väärtust. Samas ei ole alust juhinduda PankrS § 117 lg-st 3. Asjaoludest ei tulene, et esines suur

ühine majanduslik huvi, mis võimaldas üldiselt ja objektiivselt arvata, et võlgnik ja temaga

seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks.

7. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus menetluskulude osas õiglane ning kooskõlas seaduse

ja kohtupraktikaga. Riigikohus on leidnud (3-2-1-125-16), et kui menetlusosaline ei ole

menetluskulude nimekirja esitanud, siis saab järeldada, et see menetlusosaline ei soovi kulude

väljamõistmist. Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-60-14 kohaldub nii TsMS § 176 lg 1 kui

ka lg 2 osas, sest menetluskulude nimekirja esitamisel tuleb lähtuda selleks antud tähtajast.

Maakohus oleks pidanud põhjendama hilinenult esitatud avalduse arvestamist, arvestamata

jätmise põhjendamise kohustust TsMS § 331 lg-st 1 ei tulene. Hageja esitas maakohtule

seisukoha, et kostja menetluskulud tuleb jätta hagejalt välja mõistmata. Kostja sellele ei

reageerinud, ei põhjendanud hilinemist ega taotlenud menetlustähtaja ennistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel täielikult

tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning tunnistab

kehtetuks OÜ Szilagyi Perzsebet ja Astnik Grupp OÜ vahelise müügitehingu, millega OÜ

Astnik Grupp omandas OÜ-lt Szilagyi Perzsebet kaks ekskavaator-laadurit New Holland

LB110B, kaks roomikekskavaatorit Hyundai ja kaubiku Iveco ning mõistab Astnik Grupp

OÜ-lt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotivarasse välja hüvitise 111 800 eurot (koos

käibemaksuga 134 160 eurot). Menetluskulud tuleb jätta Astnik Grupp OÜ kanda.

OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur T. Kalause apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada ning Astnik Grupp OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt võõrandas võlgnik 31.01.2016 arve-saateleht nr 8/02

alusel kostjale kaks ekskavaator-laadurit hinnaga 3500 eurot ja 3700 eurot (käibemaksuta); kaks

roomikekskavaatorit hinnaga 8500 eurot ja 10 000 eurot (käibemaksuta) ning kaubiku Iveco

hinnaga 6800 eurot (käibemaksuta). Väidetav tasumine on toimunud tasaarvestusega.

Tasaarvestusakti kohaselt on võlgnikul kostja ees võlgnevus 42 960 eurot, mis kostja väitel

tulenes võlgnikule osutatud transporditeenuse eest. Tasaarvestamine toimus 39 000 euro

ulatuses (vara maksumus + käibemaks). Hageja seisukoha järgi on võlgniku vara võõrandatud

kostjale kohast vastusooritust saamata. Arve-saatelehel näidatud varade hind ei vastanud nende

tegelikule väärtusele. Samuti puudus kostjal nõue, mida võlgnikuga tasaarvestada. Vara

võõrandamine olematu nõude tasaarvestamisega, mille tulemusel jääb võlgnik oma varast

tasuta ilma, on võlausaldajate huve kahjustav ning sellele kohalduvad kinkelepingu

tagasivõitmise sätted (PankrS § 111 lg 3).

Maakohus leidis, et tõendatud ei ole vara võõrandamine alla turuhinna ja seega võlausaldajate

huvide kahjustamine. Samuti ei ole tõendatud, et tasaarvestuse aluseks olnud arvel kajastatud

töid tegelikult ei tehtud. Kuigi võlgniku juhatuse liige ja kostja juhatuse liige olid lähikondsed,

ei olnud konkreetse tasaarvestuse eesmärgiks võlausaldajate huvide kahjustamine. Seetõttu

jättis maakohus hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus maakohtu järeldustega ei nõustu.

10. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110-

114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne

pankroti väljakuulutamist ja kahjustab võlausaldajate huve.

Võlgnikule nimetati ajutine haldur 16.09.2016 ning võlgniku pankrot kuulutati välja

24.10.2016. Vaidlusalused tehing tehti 31.01.2016. Hageja nõuab 31.01.2016 tehingu kehtetuks

tunnistamist ning vara väärtuse hüvitamist. Hageja on seisukohal, et 31.01.2016 tehingul on

kinke iseloom.

PankrS § 111 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe

aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti

väljakuulutamiseni. PankrS § 111 lg 3 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte

kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust, et äriühinguid juhtisid ainsate

seaduslike esindajatena ema ja tütar – võlgniku juhatuse liikmeks oli Natalia Astaševa, kes on

kostja juhatuse liikme Anastassia Avdejeva ema. Kostja ja võlgniku lähikondsus on tuvastatud

jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-2890.

PankrS § 111 lg 2 sätestab, et kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Seega peab

hageja tooma esile asjaolud, et tehingul, millega müüdi vara kostjale, on kasvõi osaliselt kinke

iseloom. Kui hageja on sellised asjaolud usutavaks teinud, peab kostja lükkama ümber PankrS

§ 111 lg-s 2 sätestatud eelduse, s.o tõendama, et 31.01.2016 tehinguga ei kahjustatud

võlausaldajate huve.

Riigikohus on 04.04.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-7541 asunud seisukohale, et PankrS § 111

reguleerib kinkelepingu tagasivõitmist ning paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib PankrS §

111 lg-s 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka sama paragrahvi kolmandas lõikes

nimetatud lepingu. PankrS § 111 lg 3 kohaldamisel tuleb kindlaks teha, kas tehingul võib kas

või osaliselt olla kinke iseloom, st kas soorituse ja vastusoorituse väärtused erinevad

suurusjärgu võrra.

11. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 9 märkis, toimus arve-saatelehel nr 8/02 (I kd,

tl 12) nimetatud vara sellel märgitud väärtuses 39 000 eurot tasumine tasaarvestuse teel.

Tasaarvestuse akti (I kd, tl 15) kohaselt tasaarvestati kostja võlgnevus võlgnikule 39 000 eurot

võlgniku võlgnevusega kostjale 42 960 eurot, st tasaarvestus toimus 39 000 euro ulatuses.

Hageja on seisukohal, et kostjal puudus nõue võlgniku vastu, mida tasaarvestada.

VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt on tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks tasaarvestuse poolte

vahel vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu. Praegusel juhul tähendab see seda, et

kostjal peab olema sissenõutav nõue võlgniku vastu ning tal on kohustus nõuet ja selle suurust

tõendada. Maakohtu istungil 25.08.2020 on kohus selgitanud, et kuna tegemist on

lähikondsetega, siis on kostjal kohustus tõendada võlausaldajate huvide kahjustamist (I kd, tl

100 pöördel).

Kostja esitas seejärel maakohtule 29.01.2016 arve-saatelehe nr 01/2016 (II kd, tl 10), mille

kohaselt on ta osutanud võlgnikule veoteenust jaanuaris (aastaarv märkimata) kokku 42 960

euro eest. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ainuüksi kostja esitatud arve ei tõenda

võlgnikule teenuse osutamist. Hageja on õigesti osutanud, et kostja seaduslik esindaja ei

suutnud 25.08.2020 kohtuistungil kohtule avaldada, missugust konkreetset veoteenust, millal

ja kus täpselt osutati, mille eest arve-saateleht nr 01/2016 esitati. Arve-saatelehe tekst on

lakooniline ning selle alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millist teenust sisuliselt osutati.

Kostja poolt võlgnikule varasemalt esitatud arvetel (II kd, tl 58-60) on veoteenus lahti kirjutatud

ning võrreldes vaidlusaluse arvega on hinnad varasematel arvetel ca 600-kordselt väiksemad.

Samuti nähtub e-kirjast (II kd, tl 56-57), et nimetatud arve-saateleht on koostatud sellel

märgitud kuupäevast ca kaks kuud hiljem. Lisaks on hageja kinnitanud, et võlgniku 2015-2016

raamatupidamises puuduvad mistahes viited kostja arve nr 01/2016, millel märgitud teenuse

summat tasaarvestati, kohta (samas on muud analoogsed arved olemas). Neid hageja poolt

esiletoodud faktilisi asjaolusid ei ole kostja kummutanud. Seega on kostja jätnud oma

tõendamiskoormise täitmata ning põhjendatud on hageja seisukoht, et 31.01.2016 tehing on

käsitletav kinkelepinguna PankrS § 111 lg 3 tähenduses. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid

arve-saatelehest nr 01/2016 tulenevat kostja nõuet võlgniku vastu.

Maakohus on ekslikult tõlgendanud Riigikohtu seisukohta 03.05.2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-

2-1-30-17 p-s 17. Õige on see, et lepingupoolel on õigus oma nõuet tasaarvestada ning

iseenesest ei saa tasaarvestus võlausaldajate huve kahjustada. Praeguses asjas on vaidluse

asjaolud teistsugused ning vaidluse all on see, kas kostjal oli nõue võlgniku vastu mida

tasaarvestada. Kuna kostja ei ole nõuet võlgniku vastu tõendanud, on tasaarvestus tagajärjetu

ning tegemist on võlausaldajate huvide kahjustamisega.

Asja materjalidest nähtub ka see, et võlgnikul olid võlausaldajate ees märkimisväärsed

võlgnevused juba enne vaidlusaluse tehingu tegemist. Hageja on nimetatud asjaolu tõendanud

OÜ Ahtme Killustik ja OÜ Balti Tehnika Service nõudeavaldustega (I kd, tl 167-168; tl

174175).

Arvestades ülaltoodut tunnistab ringkonnakohus Pankrs § 111 lg 1 p 1 alusel kehtetuks

31.01.2016 müügitehingu, millega kostja omandas võlgnikult kaks ekskavaator-laadurit, kaks

roomikekskavaatorit ja kaubiku Iveco.

Kostja kinnituse kohaselt ei ole arve-saatelehel nr 8/02 märgitud vara enam alles ning seetõttu

tuleb PankrS § 119 lg 3 alusel mõista kostjalt välja vara väärtus. Kokku tuleb kostjalt hageja

pankrotivarasse välja mõista vara väärtus kokku 111 800 eurot (koos käibemaksuga 134 160

eurot) kahe ekskavaator-laaduri, kahe roomikekskavaatori ja kaubiku eest. Ringkonnakohus

lähtub vara väärtusest, mida hageja on nimetanud hagiavalduse p-des 17 ja 19 ja

apellatsioonkaebuses, s.o 111 800 eurot (käibemaksuta).

12. Alternatiivselt tugines hageja PankrS § 110 lg 1 p-le 2, mille kohaselt tunnistab kohus

kehtetuks tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine

pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve.

Ringkonnakohus

nõustub

hagejaga

selles,

et

kahe

ekskavaator-laaduri

ja

kahe

roomikekskavaatori kostjale müümisega kahjustas võlgnik võlausaldajate huve. Tehingu poolte

seaduslikud esiundajad on lähikondsed ning kostja ei ole PankrS § 110 lg-s 3 sätestatud eeldust

ümber lükanud.

Hageja on müüdud ekskavaatorite turuväärtuse kindlakstegemisel tuginenud põhjendatult

müügikuulutustele (auto24.ee ja mascus.ee). Sel viisil vara turuväärtuse kindlakstegemine on

kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt lahend nr 2-17-14925). Maakohtu vastupidine seisukoht ei

ole õige. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et hageja esitatud müügikuulutuste alusel

kindlakstehtud ekskavaatorite turuhinda kinnitavad hageja esitatud muud tõendid. Maakohus

on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid, kuna ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu

hageja esitatud tõenditega.

Arve-saatelehel nr 8/02 on märgitud ekskavaator-laadurite hinnaks vastavalt 3500 ja 3700

eurot, kokku koos käibemaksuga 8640 eurot ning roomikekskavaatorite hinnaks vastavalt 8500

eurot ja 10 000 eurot, kokku koos käibemaksuga 22 200 eurot. Seega on ekskavaatorite

müügihind arve järgi kokku 30 840 eurot.

Hageja on tuginenud erinevatele müügikuulutustele (I kd, tl 20-27; 142-146), mille kohaselt on

ekskavaator-laadurite New Holland turuhinnad vahemikus 18 900 kuni 20 000 eurot ehk

keskmiselt 19 450 eurot ja roomikekskavaatorite Hyunadi turuhinnad vahemikus 28 900 eurot

kuni 44 000 eurot ehk keskmiselt 36 450 eurot. Seega on ekskavaatorite turuväärtus kokku koos

käibemaksuga 134 160 eurot (111 800 + käibemaks). Tasaarvestamisel aluseks võetud

ekskavaatorite väärtuste ja samade ekskavaatorite turuväärtuse vahe on 103 320 eurot (134 160-

30 840), mis kinnitab hageja seisukohta, et nimetatud vara müüdi kostjale alla turuhinna.

Müügikuulutuste alusel kindlakstehtud ekskavaatorite turuhinna vastavust tegelikkusele

kinnitab kostja esindaja avaldus Ida politseiprefektuurile (II kd, tl 6), milles kostja esindaja

kinnitab, et kahe roomikekskavaatori väärtuseks on 70 000 eurot ning kostja kaotab iga päev,

mil ekskavaatorid seisavad, 600 eurot. Balti Tehnika Service arved (I kd, tl 173; II kd, tl 82)

tõendavad, et üks roomikekskavaatoritest vajas 2016. a alguses vaid pisiremonti vastavalt

557,04 euro ja 106,80 euro ulatuses. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardid (I kd, tl 135 ja tl

145) kinnitavad, et ekskavaator-laadurite tehnilist seisukorda kontrolliti 2015. a maikuus ning

nendel tuvastati vaid mõned ebaolulised vead.

Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud tõendid ekskavaatorite turuhinna vastavuse kohta

arve-saatelehel nr 8/02 märgituga ei ole usaldusväärsed ega lükka ümber hageja esitatud

müügikuulutuste alusel kindlakstehtud ekskavaatorite turuhinda. Talpet Trans AS-i

hinnapakkumisest (II kd, tl 11) ei nähtu, kas hinnapakkumise koostanud isik on ekskavaatorid

üle vaadanud, samuti ei ole kostja tõendanud Talpet Trans AS-i pädevust rasketehnika

hindamisel. Nimetatud tõend on vastuolus kostja esindaja poolt Ida politseiprefektuurile

esitatud avalduses märgitud roomikekskavaatorite hindadega. Maakohus on jätnud nimetatud

asjaoludega arvestamata ega oli põhjendanud, miks just Talpet Trans AS hinnapakkumises

märgitud ekskavaatorite hinnad on usaldusväärsed. Maakohus on viidanud lisaks Talpet Trans

AS hinnapakkumisele ka kostja endise töötaja M. Pinnoneni kirjalikule seletusele (II kd, tl 104-

105), kuid ei ole märkinud, kas ta sellega arvestab või mitte. Ringkonnakohus leiab, et M.

Pinnoneni kirjalik seletus ei ole usaldusväärne tõend, kuna sellest ei nähtu, kas ja millal on

nimetatud isik ekskavaatorid üle vaadanud, samuti puudub seletusel selle koostamise kuupäev.

Kuna võlgnik müüs eelmärgitud ekskavaatorid olulises ulatuses (103 320 eurot) alla turuhinna,

siis ta kahjustas sellega võlausaldajate huve ning müügitehing oleks kehtetu ka PankrS § 110

lg 1 p 2 järgi.

Hageja on hagiavalduses märkinud kaubiku Iveco keskmiseks turuhinnaks 3900 eurot. Kuna

arve-saatelehel nr 8/02 on märgitud kaubiku hinnaks 6800 eurot, siis PankrS § 110 lg 1 p 2

kohaldamisel ei oleks tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega.

13. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning TsMS § 162 lg 1 kohaselt tulnuks menetluskulud

jätta hageja kanda. Maakohus leidis aga, et kuna kostja esitas menetluskulude nimekirja viis

päeva pärast kohtu poolt määratud tähtaega, siis tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda

kanda.

Ringkonnakohus leiab, et kuna menetluskulude nimekirja esitamine pärast kohtu poolt

määratud tähtaega ei põhjustanud menetluse lahendamise viibimist (TsMS § 331 lg 1), siis

puudus maakohtul alus menetluskulude nimekirja arvestamata jätmiseks. Samas ei anna

nimetatud maakohtu ebaõige seisukoht alust kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, kuna

ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab hagi.

Seetõttu jäävad nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177

lg 2 aluse määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja