2-19-16595/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Viru Maakohtu 28. aprilli 2023 otsus, millega jäeti OÜ Szilagyi Perzsebet Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ning tunnistada kehtetuks Szilagyi
Legislator headnote
AI generated2-19-16595/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Viru Maakohtu 28. aprilli 2023 otsus, millega jäeti OÜ Szilagyi Perzsebet Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ning tunnistada kehtetuks Szilagyi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 4. detsember 2023
Tsiviilasja number
2-19-16595
Tsiviilasi
Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia
Kalause
hagi
Astnik
Grupp
OÜ
vastu
vara
tagasivõitmiseks pankrotivarasse
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihalduri Tiia
Kalause apellatsioonkaebuse hind 111 800 eurot
Astnik Grupp OÜ apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. aprilli 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia
Kalause apellatsioonkaebus
Astnik Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. november 2023
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellant (hageja): Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis,
rk: 10854335) pankrotihaldur Tiia Kalaus, esindaja Johannes
Moor
Apellant (kostja): Astnik Grupp OÜ (rk: 12268682), esindaja
Meelis Krautmann
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 28. aprilli 2023 otsus, millega jäeti OÜ Szilagyi Perzsebet
OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalavuse hagi Astnik Grupp OÜ vastu rahuldamata
ja menetluskulud poolte endi kanda.
2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ning tunnistada kehtetuks Szilagyi
Perzsebet OÜ ja Astnik Grupp OÜ vahel 31. jaanauril 2016. a sõlmitud müügileping.
3. Välja mõista Astnik Grupp OÜ-lt OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis)
pankrotivarasse kahe ekskavaator-laaduri New Holland LB110B (registreerimismärgid
0392EL ja 9198EK), kahe roomikekskavaatori Hyundai (seerianumbrid 60613368 ja
60613345) ja kaubiku Iveco Daily (registreerimismärk 134BHR) eest kokku 134 160 eurot
(koos käibemaksuga).
4. Jätta menetluskulud maakohtus Astnik Grupp OÜ kanda.
5. Rahuldada OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause
apellatsioonkaebus ja jätta rahuldamata Astnik Grupp OÜ apellatsioonkaebus.
6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Astnik Grupp OÜ kanda.
7. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse
jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis, end OSAÜHING ASTNIK EHITUS) (võlgnik)
pankrotihaldur Tiia Kalaus (hageja) esitas 24.10.2019 maakohtusse Astnik Grupp OÜ (kostja)
vastu hagi vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Hageja palus tunnistada kehtetuks
31.01.2016 müügitehing ning mõista kostjalt välja võlgniku pankrotivarasse kaks ekskavaator-
laadurit New Holland, kaks roomikekskavaatorit Hyundai ja kaubik Iveco või hüvitada nende
väärtused kokku 111 800 eurot + käibemaks.
Hagiavalduse kohaselt nimetas Viru Maakohus 16.09.2016 võlgnikule ajutise pankrotihalduri
ning 24.10.2016 kuulutas välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks T. Kalause.
Võlgnik võõrandas kostjale arve-saatelehe nr 8/02 alusel kaks ekskavaatorit New Holland
(registreerimismärgid 0392EL ja 9198EK) hinnaga 3500 eurot ja 3700 eurot, kaks
roomikekskavaatorit Hyundai (seerianumbrid 60613368 ja 60613345) hinnaga 8500 eurot ja
10 000 eurot ning kaubiku Iveco hinnaga 6800 eurot, kokku 32 500 eurot, koos käibemaksuga
39 000 eurot. Tasumine toimus tasaarvestamisega 31.01.2016 tasaarvelduste akti nr 31012016
järgi, mille kohaselt võlgniku võlg kostja ees oli vastavalt 29.01.2016 arve-saatelehele
nr 1/2016 42 960 eurot ja kostja võlg võlgniku ees vastavalt 31.01.2016 arve-saatelehele
nr 8/02 39 000 eurot ning pooled sooritasid tasaarvestuse summas 39 000 eurot.
Avalike müügikuulutuste põhjal on sarnaste New Holland ekskavaatorite hinnad 18 900 eurot
kuni 20 000 eurot, keskmiselt 19 450 eurot, Hyundai Robex 210LC-7 hinnad 28 900 eurot kuni
44 000 eurot, keskmiselt 36 450 eurot, ja kaubiku Iveco hinnad 3500 eurot kuni 4300 eurot,
keskmiselt 3900 eurot. Seega on võlgnik võõrandanud vara selgelt alla turuhinna.
Kostja 29.01.2016 arve-saateleht nr 1/2016 veoteenuse kohta on näilik ja selle tasaarvestamine
ei ole võimalik. On ilmne, et mingit teenust kostja võlgnikule ei osutanud. Kostja ja võlgniku
tahe ja eesmärk oli anda võlgniku vara tasuta üle. Hageja palus lugeda 31.01.2016 leping
pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg 3 alusel kinkelepinguks. PankrS § 111 lg 2 kohaselt tuleb
eeldada, et 31.01.2016 tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Alternatiivselt palus hageja
vara tagasi võita üldisel alusel (PankrS § 110 lg 1 p 2). Hageja palus lugeda kostja PankrS § 117
lg 3 alusel võlgniku lähikondseks, sest tehingupoolte seaduslikud esindajad on lähisugulased,
kostja juhatuse liige oli lisaks ka võlgniku töötaja, kellel oli õigus teha võlgniku kontolt makseid
kolmandatele isikutele. Sellest tulenevalt eeldatakse, et kostja teadis, et võlgnik kahjustas
tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
Kohtukõne teesides märkis hageja, et võlgniku vara müük (eelkõige müügihinna ja selle
tasumise kokkuleppe osas) täidab ka näiliku ja seeläbi tühise tehingu koosseisu ning hagi saab
rahuldada ka võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätete alusel.
2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et tehinguga
kahjustati võlausaldajate huve. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliste tehniliste
näitajatega ja millises seisukorras vara võõrandamise hetkel oli. Tõendid kogumis kinnitavad,
et masinate väärtus oli kooskõlas tehingu hinnaga. Kaubik võõrandati hinnaga 6800 eurot, mis
ületab hageja väidetud turuhinda. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa piirata
tasaarvestuse lubatavust ega sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Kostja poolt võlgnikule
osutatud veoteenus ei ole hagi esemeks. Hageja taotlus lugeda kostja võlgniku lähikondseks
tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud kostja ja võlgniku ühist majanduslikku huvi
ning tegutsemist teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks.
MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus jättis 28. aprilli 2023 otsusega hagi rahuldamata ning hageja menetluskulud
hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda seoses menetluskulude nimekirja
mittetähtaegse esitamisega.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei nõustunud maakohus hagejaga, et võlgniku poolt
31.01.2016 teostatud tehnika müük, mis tasaarvestati võlgniku võlgnevusega kostjale, on oma
olemuselt kinkeleping või tehing, mida saab tagasi võita tehingu tagasivõitmise üldistel alustel.
Müügikuulutused ei tõenda kostjale müüdud tehnika turuhinda. Kohus nõustus kostjaga, et
müügikuulutustes müüdavat tehnikat ei saa võrrelda kostjale müüdud tehnikaga, sest sõidukite
müügihinda mõjutab nende tehniline seisund, ehitusaasta ja amortisatsioon. Lisaks asub osa
müüdavast tehnikast Leedus, Poolas, Soomes, Taanis ja Austrias.
Sõidukite New Holland tehnoülevaatus 26.05.2015 ei tõenda nende tehnilist seisukorda
võõrandamise hetkel ehk 31.01.2016.
Roomikekskavaatorid Hyundai omandas võlgnik 2005. aastal, sh esimese neist hinnaga
116 894 eurot liisingulepingutega, vara anti võlgnikule üle liisingulepingute lõpetamisel
2010. aastal. Vara müügi ajal olid roomikekskavaatorid olnud kasutuses 11 aastat.
Müügikuulutuste põhjal ei saa eeldada, et ekskavaatorite turuhind oli 36 450 eurot.
Kostja väitel ei olnud ekskavaatorid müügi hetkel töökorras ja vajasid olulist remonti, mistõttu
kostja võttis AS-st Talpet Trans hinnapakkumise. Hinnapakkumise kohaselt vajas New Holland
9198EK käigukasti remonti (maksumus 12 000 eurot), lisaks vajasid remonti sillad,
hüdrosilindrid, hüdrosüsteem, pidurid ja moorori käivitus. New Holland 0392EL vajas mootori
remonti (8000 eurot), lisaks vajasid remonti sillad, pidurid, puksid ja käigukast. Hyundai Robex
(VIN-kood N60613368) vajas mootori remonti (10 000 eurot), hüdropumpa (4000 eurot),
pöörlevat laagrit ja pöördtuge (7950 eurot) ning silindrite remonti (3200 eurot), lisaks väntvõlli,
käiguosa toe ja kanderullikute ning juhtrataste vahetust. Hyundai (VIN-kood N60613345) vajas
mootori remonti (10 000 eurot), hüdropumpa (4000 eurot), silindrite remonti (3200 eurot) ja
käigukasti remonti (10 370 eurot), lisaks vajas väljavahetamist elektrisüsteem.
Kostja endise töötaja Matti Pinnoneni, kelle tööülesanne oli kostja tehnika hooldamine,
kirjaliku seletuse järgi ühel New Hollandil ei töötanud käigukast ja hüdrosüsteem, mootor ei
käivitunud, sillad ja hüdrosilindrid vajasid remonti, puudusid pidurid, rehvid olid kulunud.
Teisel New Hollandil oli mootoris kolin, sillad vajasid remonti, pidurid puudusid. Ühel
roomikekskavaatoril mootor kolises, vajalik oli väntvõlli, käiguosa toe ja kanderullikute ning
juhtrataste vahetus, kapitaalremonti vajas pöörde platvorm, remonti silindrid. Teisel
roomikekskavaatoril oli vajalik mootori ja silindrite remont, hüdropump ei töötanud,
elektrisüsteem vajas väljavahetamist.
Kostja tõendite kohaselt müüs kostja roomikekskavaatorid vanarauana 4000 euro eest Pakistani
äriühingule AGRI ZONE IMPORTER & EXPORTER Opp. Ekskavaatorid võeti osadeks,
paigutati konteineritesse ja eksporditi, mida kostja tõendab tollideklaratsiooniga.
Hageja tugineb sellele, et kaubiku Iveco keskmine hind on 3900 eurot. Samas müüdi kaubik
hinnaga 6800 eurot (käibemaksuta).
Kuna tõendatud ei ole, et vara võõrandati alla turuhinna, ei ole tõendatud ka võlausaldajate
huvide kahjustamine.
Samuti ei nõustunud maakohus hageja seisukohaga, et tasaarvestust ei toimunud ja kostjal
puudus võlgniku vastu nõue, mida tasaarvestada. Riigikohtu selgituste (3-2-1-30-17, p 17;
3-2-1-94-14, p 14) kohaselt on tasaarvestus tasaarvestusõigust omava poole kujundusõigus.
Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes
tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele
poolele. Seega ei saanud võlgniku pankrotihaldur tagasivõitmise korras taotleda kostjate
ühepoolsetel
tahteavaldustel
(tasaarvestustel)
põhinevate
õiguslike
tagajärgede
ümberkujundamist. Paljasõnaline on hageja väide, et võlgnikule esitati vedude kohta näilik
arve, mis annaks formaalse aluse tasaarvestuse teostamiseks tehnika müügihinnaga.
Äriühinguid juhtisid seaduslike esindajatena ema ja tütar – võlgniku juhatuse liige Natalia
Astaševa on kostja juhatuse liikme Anastassia Avdejeva ema. Kostja ei ole vastu vaielnud, et
kostja ja võlgnik ei olnud lähikondsed. Lähikondsus on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-19-2890
(Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2020 otsus). Hageja märgib, et kostja juhatuse liikmel, kes oli
samal ajal võlgniku töötaja, oli õigus teha võlgniku kontolt valikuliselt makseid kolmandatele
isikutele, saades kasutajatunnused ja paroolid N. Astaševalt. Ringkonnakohtu otsusest nähtub,
et kostja teadis läbi oma lähikondsest juhatuse liikme nii võlgniku võlausaldajatest kui ka
asjaolust, et varade müügi ja alusetu tasaarvestusega kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostja
2016. majandusaasta aruande võrdlus võlgniku arveldusarvete väljavõtetega ei jäta kahtlust
sisulisest lähikondsusest läbi ühise selge majandusliku huvi. Võlgniku poolt kostjale üle kantud
summad moodustavad enamuse 2015. a käibest ja kogu 2016. a käibe. Samas ei saa konkreetse
tasaarvestuse puhul lähtuda sellest, et tasaarvestuse eesmärk oli võlausaldajate huvide
kahjustamine (vara väljakantimine ja olematu nõude tasaarvestamine). Teineteise kasuks
tegutsemise poolt ei räägi ka kostja poolt Ida Politseiprefektuurile esitatud avaldus.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus kohustas 26.01.2023 määrusega menetlusosalisi esitama
kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 40 päeva jooksul määruse
kättesaamisest. Kostja tähtaeg dokumentide esitamiseks oli 09.03.2023. Kostja esitas oma
menetlusdokumendid
14.03.2023.
Kuivõrd
kostja
kohtu
määratud
tähtajaks
oma
menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis Riigikohtu praktikast (3-2-1-60-16, p 14) tulenevalt
ei saa kostja menetluskulusid hagejalt välja mõista menetluse tulemusest sõltumata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. aprilli 2023 otsuse
tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning tunnistada kehtetuks
OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) ja Astnik Grupp OÜ müügitehing, millega Astnik Grupp OÜ
omandas OÜ-lt Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kaks ekskavaator-laadurit New Holland
LB110B, kaks roomiksekskavaatorit Hyundai ja kaubiku Iveco, ning mõista Astnik
Grupp OÜ-lt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kasuks välja masinate maksumus 111 800
eurot. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta kostja
kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) oli võlgniku ja kostja tahe ning tehingu eesmärk võlgniku vara tasuta kostjale üleandmine.
Selleks koostas võlgnik müügiarve, millel kajastati näilikult müügihinda, ja kostja fabritseeris
näiliku tööde teostamise arve. Vara võõrandamine olematu nõude tasaarvestamisega, millega
võlgnik jääb oma varast tasuta ilma, on võlausaldajate huve kahjustav tehing ja tagasivõidetav.
Kohus on jätnud põhjendamatult analüüsimata hageja väited ja tõendid tasaarvestamise osas.
Tasaarvestuseks on vajalik tasaarvestuse õiguse tekkimine. Sellist õigust reaalsuses polnud.
Maakohus on jaganud valesti tõendamiskoormise kostja arvel nr 01/2016 kajastatud tööde
teostamise osas. Pooltel oli vaidlus, kes peab tööde teostamist tõendama, maakohus selles osas
selgitusi ei andnud. Tööde teostamist pidi tõendama kostja, kuivõrd hageja ei saa tõendada
negatiivset asjaolu. Hageja on põhistanud, et kostja ei ole arvel viidatud töid teostanud:
- Kostja 29.01.2016 arve koostati ja saadeti 2 kuud arvel märgitud kuupäevast hiljem.
- Hinnastamine ühikute ja ühiku hindade osas on suvaline ega võimalda tuvastada tehtud töid.
Kostja 2013. a arvetega võrreldes on 2016. a arvel hinnad 615 korda suuremad.
- Kui varasemalt oli igal arve real lahti kirjutatud veoteenuse sisu päevapõhiselt, siis arvel
nr 1/2016 on vaid 2 rida, millest ei ole võimalik aru saada, kus ja millal veoteenust osutati.
- Sellises mahus veoteenust ei olnud võlgnikul kui ehitusega tegeleval äriühingul talvel vaja.
- Pangakontodelt on näha, et võlgnik on 2016. a veebruarist maini tasunud kostjale 2015. a
oktoobri arvet. Eluliselt oleks usutav, et tasaarvestatud oleks varasemat kohustust.
- Kostja seaduslik esindaja ei suutnud 28.08.2020 istungil avaldada, missugust veoteenust,
millal ja kus osutati. Kuigi kostja lepinguline esindaja kinnitas, et tõendid teenuse osutamise
kohta on leitavad, neid ei esitatud.
Võlgniku pankrotimenetluses ning võlgniku endise juhatuse liikme ja tema abikaasa suhtes läbi
viidud kriminaalmenetluses kogutud võlgniku 2015.–2016. a raamatupidamises puuduvad
viited arvele nr 01/2016. Kostja varasemad arved on raamatupidamisdokumentides olemas.
Kohus ei ole analüüsinud, kas tehingul võis olla kasvõi osaliselt kinke iseloom, st kas soorituse
ja vastusoorituse väärtused erinevad suurusjärgu võrra. Vara vastusoorituseta üleandmine
võlgniku juhatuse liikme tütre firmale on vähemalt osaliselt kinke iseloomuga tehing. Hästi
ilmestab seda soov võlgniku liisinguvarad kostjale ümber vormistada. Tasaarvestamine ei olnud
kostja ühepoolne tehing, vaid võlgnik ja kostja leppisid tasaarvestamises ühiselt kokku;
2) ei ole maakohus võtnud seisukohta hageja väite, et vara müük (eelkõige müügihinna ja selle
tasumise kokkuleppe osas) täidab näiliku ja seeläbi tühise tehingu koosseisu ning hagi saab
rahuldada ka VÕS alusetu rikastumise sätete alusel, osas;
3) on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata hageja tõendid vara turuhinna kohta ega
ole arvestanud hageja kriitikaga kostja tõendite usaldusväärsuse ja lubatavuse osas.
Riigikohtu praktika (RKTKo 2-17-14925) kohaselt on müügikuulutused piisavaks tõendiks
masinate turuväärtuse hindamisel. Müügikuulutustes oli sarnaste New Holland ekskavaatorite
hind keskmiselt 19 450 eurot ja roomikekskavaatorite Hyundai Robex 210LC-7 hind
keskmiselt 36 450 eurot. New Holland ekskavaatorite seisukorda kontrolliti tehnoülevaatusel
2015. a mais ning kummalgi masinal oli vaid kaks väheohtlikku viga. Ei ole eluliselt usutav, et
2015. a mais tehnoülevaatuse läbinud (st ohutult töötavad) masinad muutuvad poole aastaga
töökõlbmatuks. Võlgniku masinate hooldamisega tegelenud Balti Tehnika OÜ dokumentidest
tuleneb, et 2016. a mai alguses vajasid Hyundai Robex ekskavaatorid vaid pisiremonti. Kostja
on 26.08.2016 avalduses Politsei- ja Piirivalveametile pidanud Hyundai Robex masinate
väärtuseks 70 000 eurot ning kinnitanud, et kostja kaotab päevas u 600 eurot, kui masinaid ei
kasutata. Seega nimetatud masinad olid 26.08.2016 seisuga töökorras.
Politsei- ja Piirivalveametile tehtud avaldus ja Balti Tehnika OÜ dokumendid lükkavad ümber
AS Talpet Trans hinnapakkumise. Avalike registrite andmetest ei tulene, et AS Talpet Trans
tegeleks rasketehnika hindamise või parandamisega, st oleks pädev rasketehnika puudusi
tuvastama ja parandamiseks hinnapakkumisi tegema. Hinnapakkumine on sisu ja vormi poolest
puudulik. Rasketehnika hindamine eeldab selle ülevaatamist, kuid sellised tõendid puuduvad.
Lubamatu on M. Pinnoneni käsikirjalise seletuse kasutamine tõendina. TsMS-s sätestatud
tõendite kogumise ja esitamise mõtte ja eesmärgiga on vastuolus olukord, kus isikut vande all
üle ei kuulata, kuid isiku käsikirjaline seletus on kohtu jaoks piisav tõend. Puuduvad tõendid,
kes on M. Pinnonen, lisaks puuduvad seletuses viited, et tegemist oli just vaidlusaluse varaga.
Masinate müük Pakistani on tõendamata. Konto väljavõttest ei tulene, et selline arve oleks
kostjale tasutud. Piltidelt ei saa tuvastada, et merekonteinerites on lammutatud ekskavaatorid.
Tollideklaratsioon ei tõenda, et ekskavaatorid viidi Eestist välja. Pakistani müük ei tõenda
masinate väärtust, kostja on kinnitanud, et ekskavaatorid olid töökorras ja väärt 70 000 eurot;
4) on maakohtu otsustus lähikondsuse osas vastuoluline ja üllatuslik. 25.08.2020 istungil luges
kohus kostja ja võlgniku lähikondseteks, mida kostja rohkem ei vaidlustanud. Hageja tõendid
kinnitavad lähikondsust. Politsei- ja Piirivalveametile on avaldus esitatud 2016. a augustis,
võlgniku vara tasuta müük toimus 2016. a alguses. Kohus on jätnud hindamata Siim Sassi
ülekuulamise protokolli, mille kohaselt üritasid kostja ja võlgniku esindajad 2016. aastal kogu
võlgniku liisitud vara kostja nimele kirjutada, millega pank ei nõustunud.
5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. aprilli 2023 otsuse
tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta
kostja menetluskulud OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei näe TsMS ette menetluskulude välja mõistmata
jätmist põhjusel, et menetluskulude nimekiri on esitatud hilinemisega. Maakohus on rikkunud
TsMS § 162 lg-t 1, mille järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, ja
§ 331 lg-t 1, millest tulenevalt ei saa menetluskulude nimekirja lahendamisest keelduda
põhjusel, et menetlusosaline ei toonud välja mõjuvat põhjust nimekirja hilinenult esitamiseks,
vaid menetluskulude nimekirja tuleb menetleda, kui see ei põhjusta menetluse venimist.
Kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 14.03.2023 ja hageja 13.03.2023. Erinevus on
1 päev. Kuna kohus määras lahendi teatavaks tegemise aja kindlaks pärast menetluskulude
nimekirja saamist 14.03.2023, siis hilinemisega esitatud nimekirjaga arvestamine ei
põhjustanud asja lahendamise viibimist. Kohtu seisukohta e-kirjas, et ta rahuldab mõlema poole
varasemad taotlused tõendite esitamise kohta, saab käsitada nii, et see otsustus käib ka
menetluskulude nimekirja ja koos nimekirjaga esitatud arvete (s.o tõendite) kohta.
Kostja menetluskulud olid hagejale ettenähtavad ja ta on 24.03.2023 esitanud maakohtule
kirjaliku seisukoha kostja menetluskulude osas.
Riigikohtu seisukohad lahendi nr 3-2-1-60-16 p-s 14 ei ole asjakohased. Praegusel juhtumil
toimus menetluskulude esitamine TsMS § 176 lg 2, mitte lg 1 alusel. Riigikohus ei ole leidnud,
et pärast kohtu määratud tähtaega menetluskulude nimekirja esitamise automaatseks tagajärjeks
on menetluskulude välja mõistmata jätmine. Sarnases olukorras on Tartu Ringkonnakohus
(21.12.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-8225, p 10) menetluskulude nimekirja arvestanud.
Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale (03.03.2014 otsus haldusasjas
nr 3-3-1-65-13), et kui menetluskulusid tõendavate dokumentide hilinenud esitamine ei tingi
menetluse viibimist, siis puudub alus jätta hilinenult esitatud avaldused menetlemata.
6. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu.
Vastuväidete kohaselt:
1) on maakohus põhjendatult leidnud, et kaubiku müügiga pole võlausaldajate huve
kahjustatud, ja ka apellatsioonkaebusest järeldub, et hageja ei taotle enam hüvitist kaubiku eest;
2) on maakohus põhjendatult jäänud hagi eseme piiridesse. Hagi esemeks ei ole tasaarvestuse
kehtetuks tunnistamine, samuti ei ole esitatud nõuet arve-saatelehest nr 8/02 tuleneva rahalise
kohustuse väljamõistmiseks põhjusel, et nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud või kostjal
puudus nõue, mida tasaarvestada. Hagi esemeks ei ole ka kostja osutatud veoteenuse näilikkuse
või tühisuse tuvastamine. Seetõttu tuleb hageja vastavad väited jätta tähelepanuta. Riigikohtu
praktika järgi ei saa tagasivõitmise korras taotleda kostjate ühepoolsetel tahteavaldustel
(tasaarvestustel) põhinevate õiguslike tagajärgede ümberkujundamist. Maakohus on õigesti
leidnud, et hageja väide, et kostja veoteenuse eest võlgnikule esitatud arve on näilik, on
paljasõnaline. Näilik on tehing, mitte arve, ja tehingu näilikkust pidanuks hageja tõendama;
3) jättis kohus põhjendatult tähelepanuta hageja väite 15.02.2023 menetlusdokumendis, et vara
müük täidab ka näiliku ja seeläbi tühise tehingu koosseisu, ning kriminaalasjas vormistatud
tunnistaja ülekuulamise protokolli. Hageja pole taotlenud hagi muutmist ega S. Sassi
ülekuulamise protokolli tõendina vastuvõtmist. 26.01.2023 määrusega jättis kohus rahuldamata
taotluse lõplike tõendite esitamiseks tähtaja määramiseks ning määras tähtaja seisukohtade
esitamiseks menetlusosaliste 28.10.2021 esitatud tõendite kohta;
4) ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Maakohus nõustus
25.08.2020 kohtuistungil kostjaga, et hageja kohustus on tõendada, millises seisundis olid
masinad müügitehingu toimumise hetkel. Hageja ei esitanud kohtu selgitusele vastuväiteid.
Hageja pole tõendanud, et ekskavaatorite tehniline seisund ei vastanud müügihinnale ja et
masinate väärtus müügi hetkel vastas müügikuulutustes toodule. Kostja dokumentaalsed
tõendid kinnitavad, et ekskavaatorite müügihind vastas nende väärtusele. Kõik masinad vajasid
mahukat remonti. M. Pinnoneni kirjalik seletus on dokumentaalne tõend, mida kohus on
põhjendatult hinnanud kogumis teiste tõenditega. Kostja 26.08.2016 avaldusest politseile
nähtub, et roomikekskavaatorid seisid võlgniku territooriumil ja kostja ei olnud neid kasutanud,
sest need polnud tehniliselt korras. Avalduses suurendati ekskavaatorite maksumust, et politsei
reageeriks juhtumile. Kostja selgitused on kooskõlas tõenditega, mille kohaselt ekskavaatorid
müüdi 4000 euroga vanarauana AGRI ZONE IMPORTER & EXPORTER Opp’ile.
26.08.2016 avaldus tõendab kostja ja võlgniku konflikti, mis lükkab ümber väite, et võlgnik ja
kostja tegid koostööd eesmärgiga anda vara tasuta kostjale üle ja kahjustada võlausaldajaid;
5) ei võimaldanud võimalik lähikondsus teha järeldust, et tehinguga kahjustati võlausaldajate
huve. Kohus ei tuvastanud, et masinad oleksid kostjale müüdud oluliselt alla nende tegelikku
väärtust. Samas ei ole alust juhinduda PankrS § 117 lg-st 3. Asjaoludest ei tulene, et esines suur
ühine majanduslik huvi, mis võimaldas üldiselt ja objektiivselt arvata, et võlgnik ja temaga
seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks.
7. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu.
Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus menetluskulude osas õiglane ning kooskõlas seaduse
ja kohtupraktikaga. Riigikohus on leidnud (3-2-1-125-16), et kui menetlusosaline ei ole
menetluskulude nimekirja esitanud, siis saab järeldada, et see menetlusosaline ei soovi kulude
väljamõistmist. Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-60-14 kohaldub nii TsMS § 176 lg 1 kui
ka lg 2 osas, sest menetluskulude nimekirja esitamisel tuleb lähtuda selleks antud tähtajast.
Maakohus oleks pidanud põhjendama hilinenult esitatud avalduse arvestamist, arvestamata
jätmise põhjendamise kohustust TsMS § 331 lg-st 1 ei tulene. Hageja esitas maakohtule
seisukoha, et kostja menetluskulud tuleb jätta hagejalt välja mõistmata. Kostja sellele ei
reageerinud, ei põhjendanud hilinemist ega taotlenud menetlustähtaja ennistamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel täielikult
tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning tunnistab
kehtetuks OÜ Szilagyi Perzsebet ja Astnik Grupp OÜ vahelise müügitehingu, millega OÜ
Astnik Grupp omandas OÜ-lt Szilagyi Perzsebet kaks ekskavaator-laadurit New Holland
LB110B, kaks roomikekskavaatorit Hyundai ja kaubiku Iveco ning mõistab Astnik Grupp
OÜ-lt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotivarasse välja hüvitise 111 800 eurot (koos
käibemaksuga 134 160 eurot). Menetluskulud tuleb jätta Astnik Grupp OÜ kanda.
OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur T. Kalause apellatsioonkaebus tuleb
rahuldada ning Astnik Grupp OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt võõrandas võlgnik 31.01.2016 arve-saateleht nr 8/02
alusel kostjale kaks ekskavaator-laadurit hinnaga 3500 eurot ja 3700 eurot (käibemaksuta); kaks
roomikekskavaatorit hinnaga 8500 eurot ja 10 000 eurot (käibemaksuta) ning kaubiku Iveco
hinnaga 6800 eurot (käibemaksuta). Väidetav tasumine on toimunud tasaarvestusega.
Tasaarvestusakti kohaselt on võlgnikul kostja ees võlgnevus 42 960 eurot, mis kostja väitel
tulenes võlgnikule osutatud transporditeenuse eest. Tasaarvestamine toimus 39 000 euro
ulatuses (vara maksumus + käibemaks). Hageja seisukoha järgi on võlgniku vara võõrandatud
kostjale kohast vastusooritust saamata. Arve-saatelehel näidatud varade hind ei vastanud nende
tegelikule väärtusele. Samuti puudus kostjal nõue, mida võlgnikuga tasaarvestada. Vara
võõrandamine olematu nõude tasaarvestamisega, mille tulemusel jääb võlgnik oma varast
tasuta ilma, on võlausaldajate huve kahjustav ning sellele kohalduvad kinkelepingu
tagasivõitmise sätted (PankrS § 111 lg 3).
Maakohus leidis, et tõendatud ei ole vara võõrandamine alla turuhinna ja seega võlausaldajate
huvide kahjustamine. Samuti ei ole tõendatud, et tasaarvestuse aluseks olnud arvel kajastatud
töid tegelikult ei tehtud. Kuigi võlgniku juhatuse liige ja kostja juhatuse liige olid lähikondsed,
ei olnud konkreetse tasaarvestuse eesmärgiks võlausaldajate huvide kahjustamine. Seetõttu
jättis maakohus hagi rahuldamata.
Ringkonnakohus maakohtu järeldustega ei nõustu.
10. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110-
114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne
pankroti väljakuulutamist ja kahjustab võlausaldajate huve.
Võlgnikule nimetati ajutine haldur 16.09.2016 ning võlgniku pankrot kuulutati välja
24.10.2016. Vaidlusalused tehing tehti 31.01.2016. Hageja nõuab 31.01.2016 tehingu kehtetuks
tunnistamist ning vara väärtuse hüvitamist. Hageja on seisukohal, et 31.01.2016 tehingul on
kinke iseloom.
PankrS § 111 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe
aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti
väljakuulutamiseni. PankrS § 111 lg 3 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte
kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.
Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust, et äriühinguid juhtisid ainsate
seaduslike esindajatena ema ja tütar – võlgniku juhatuse liikmeks oli Natalia Astaševa, kes on
kostja juhatuse liikme Anastassia Avdejeva ema. Kostja ja võlgniku lähikondsus on tuvastatud
jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-2890.
PankrS § 111 lg 2 sätestab, et kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri
nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Seega peab
hageja tooma esile asjaolud, et tehingul, millega müüdi vara kostjale, on kasvõi osaliselt kinke
iseloom. Kui hageja on sellised asjaolud usutavaks teinud, peab kostja lükkama ümber PankrS
§ 111 lg-s 2 sätestatud eelduse, s.o tõendama, et 31.01.2016 tehinguga ei kahjustatud
võlausaldajate huve.
Riigikohus on 04.04.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-7541 asunud seisukohale, et PankrS § 111
reguleerib kinkelepingu tagasivõitmist ning paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib PankrS §
111 lg-s 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka sama paragrahvi kolmandas lõikes
nimetatud lepingu. PankrS § 111 lg 3 kohaldamisel tuleb kindlaks teha, kas tehingul võib kas
või osaliselt olla kinke iseloom, st kas soorituse ja vastusoorituse väärtused erinevad
suurusjärgu võrra.
11. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 9 märkis, toimus arve-saatelehel nr 8/02 (I kd,
tl 12) nimetatud vara sellel märgitud väärtuses 39 000 eurot tasumine tasaarvestuse teel.
Tasaarvestuse akti (I kd, tl 15) kohaselt tasaarvestati kostja võlgnevus võlgnikule 39 000 eurot
võlgniku võlgnevusega kostjale 42 960 eurot, st tasaarvestus toimus 39 000 euro ulatuses.
Hageja on seisukohal, et kostjal puudus nõue võlgniku vastu, mida tasaarvestada.
VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt on tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks tasaarvestuse poolte
vahel vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu. Praegusel juhul tähendab see seda, et
kostjal peab olema sissenõutav nõue võlgniku vastu ning tal on kohustus nõuet ja selle suurust
tõendada. Maakohtu istungil 25.08.2020 on kohus selgitanud, et kuna tegemist on
lähikondsetega, siis on kostjal kohustus tõendada võlausaldajate huvide kahjustamist (I kd, tl
100 pöördel).
Kostja esitas seejärel maakohtule 29.01.2016 arve-saatelehe nr 01/2016 (II kd, tl 10), mille
kohaselt on ta osutanud võlgnikule veoteenust jaanuaris (aastaarv märkimata) kokku 42 960
euro eest. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ainuüksi kostja esitatud arve ei tõenda
võlgnikule teenuse osutamist. Hageja on õigesti osutanud, et kostja seaduslik esindaja ei
suutnud 25.08.2020 kohtuistungil kohtule avaldada, missugust konkreetset veoteenust, millal
ja kus täpselt osutati, mille eest arve-saateleht nr 01/2016 esitati. Arve-saatelehe tekst on
lakooniline ning selle alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millist teenust sisuliselt osutati.
Kostja poolt võlgnikule varasemalt esitatud arvetel (II kd, tl 58-60) on veoteenus lahti kirjutatud
ning võrreldes vaidlusaluse arvega on hinnad varasematel arvetel ca 600-kordselt väiksemad.
Samuti nähtub e-kirjast (II kd, tl 56-57), et nimetatud arve-saateleht on koostatud sellel
märgitud kuupäevast ca kaks kuud hiljem. Lisaks on hageja kinnitanud, et võlgniku 2015-2016
raamatupidamises puuduvad mistahes viited kostja arve nr 01/2016, millel märgitud teenuse
summat tasaarvestati, kohta (samas on muud analoogsed arved olemas). Neid hageja poolt
esiletoodud faktilisi asjaolusid ei ole kostja kummutanud. Seega on kostja jätnud oma
tõendamiskoormise täitmata ning põhjendatud on hageja seisukoht, et 31.01.2016 tehing on
käsitletav kinkelepinguna PankrS § 111 lg 3 tähenduses. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid
arve-saatelehest nr 01/2016 tulenevat kostja nõuet võlgniku vastu.
Maakohus on ekslikult tõlgendanud Riigikohtu seisukohta 03.05.2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-
2-1-30-17 p-s 17. Õige on see, et lepingupoolel on õigus oma nõuet tasaarvestada ning
iseenesest ei saa tasaarvestus võlausaldajate huve kahjustada. Praeguses asjas on vaidluse
asjaolud teistsugused ning vaidluse all on see, kas kostjal oli nõue võlgniku vastu mida
tasaarvestada. Kuna kostja ei ole nõuet võlgniku vastu tõendanud, on tasaarvestus tagajärjetu
ning tegemist on võlausaldajate huvide kahjustamisega.
Asja materjalidest nähtub ka see, et võlgnikul olid võlausaldajate ees märkimisväärsed
võlgnevused juba enne vaidlusaluse tehingu tegemist. Hageja on nimetatud asjaolu tõendanud
OÜ Ahtme Killustik ja OÜ Balti Tehnika Service nõudeavaldustega (I kd, tl 167-168; tl
174175).
Arvestades ülaltoodut tunnistab ringkonnakohus Pankrs § 111 lg 1 p 1 alusel kehtetuks
31.01.2016 müügitehingu, millega kostja omandas võlgnikult kaks ekskavaator-laadurit, kaks
roomikekskavaatorit ja kaubiku Iveco.
Kostja kinnituse kohaselt ei ole arve-saatelehel nr 8/02 märgitud vara enam alles ning seetõttu
tuleb PankrS § 119 lg 3 alusel mõista kostjalt välja vara väärtus. Kokku tuleb kostjalt hageja
pankrotivarasse välja mõista vara väärtus kokku 111 800 eurot (koos käibemaksuga 134 160
eurot) kahe ekskavaator-laaduri, kahe roomikekskavaatori ja kaubiku eest. Ringkonnakohus
lähtub vara väärtusest, mida hageja on nimetanud hagiavalduse p-des 17 ja 19 ja
apellatsioonkaebuses, s.o 111 800 eurot (käibemaksuta).
12. Alternatiivselt tugines hageja PankrS § 110 lg 1 p-le 2, mille kohaselt tunnistab kohus
kehtetuks tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine
pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve.
Ringkonnakohus
nõustub
hagejaga
selles,
et
kahe
ekskavaator-laaduri
ja
kahe
roomikekskavaatori kostjale müümisega kahjustas võlgnik võlausaldajate huve. Tehingu poolte
seaduslikud esiundajad on lähikondsed ning kostja ei ole PankrS § 110 lg-s 3 sätestatud eeldust
ümber lükanud.
Hageja on müüdud ekskavaatorite turuväärtuse kindlakstegemisel tuginenud põhjendatult
müügikuulutustele (auto24.ee ja mascus.ee). Sel viisil vara turuväärtuse kindlakstegemine on
kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt lahend nr 2-17-14925). Maakohtu vastupidine seisukoht ei
ole õige. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et hageja esitatud müügikuulutuste alusel
kindlakstehtud ekskavaatorite turuhinda kinnitavad hageja esitatud muud tõendid. Maakohus
on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid, kuna ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu
hageja esitatud tõenditega.
Arve-saatelehel nr 8/02 on märgitud ekskavaator-laadurite hinnaks vastavalt 3500 ja 3700
eurot, kokku koos käibemaksuga 8640 eurot ning roomikekskavaatorite hinnaks vastavalt 8500
eurot ja 10 000 eurot, kokku koos käibemaksuga 22 200 eurot. Seega on ekskavaatorite
müügihind arve järgi kokku 30 840 eurot.
Hageja on tuginenud erinevatele müügikuulutustele (I kd, tl 20-27; 142-146), mille kohaselt on
ekskavaator-laadurite New Holland turuhinnad vahemikus 18 900 kuni 20 000 eurot ehk
keskmiselt 19 450 eurot ja roomikekskavaatorite Hyunadi turuhinnad vahemikus 28 900 eurot
kuni 44 000 eurot ehk keskmiselt 36 450 eurot. Seega on ekskavaatorite turuväärtus kokku koos
käibemaksuga 134 160 eurot (111 800 + käibemaks). Tasaarvestamisel aluseks võetud
ekskavaatorite väärtuste ja samade ekskavaatorite turuväärtuse vahe on 103 320 eurot (134 160-
30 840), mis kinnitab hageja seisukohta, et nimetatud vara müüdi kostjale alla turuhinna.
Müügikuulutuste alusel kindlakstehtud ekskavaatorite turuhinna vastavust tegelikkusele
kinnitab kostja esindaja avaldus Ida politseiprefektuurile (II kd, tl 6), milles kostja esindaja
kinnitab, et kahe roomikekskavaatori väärtuseks on 70 000 eurot ning kostja kaotab iga päev,
mil ekskavaatorid seisavad, 600 eurot. Balti Tehnika Service arved (I kd, tl 173; II kd, tl 82)
tõendavad, et üks roomikekskavaatoritest vajas 2016. a alguses vaid pisiremonti vastavalt
557,04 euro ja 106,80 euro ulatuses. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardid (I kd, tl 135 ja tl
145) kinnitavad, et ekskavaator-laadurite tehnilist seisukorda kontrolliti 2015. a maikuus ning
nendel tuvastati vaid mõned ebaolulised vead.
Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud tõendid ekskavaatorite turuhinna vastavuse kohta
arve-saatelehel nr 8/02 märgituga ei ole usaldusväärsed ega lükka ümber hageja esitatud
müügikuulutuste alusel kindlakstehtud ekskavaatorite turuhinda. Talpet Trans AS-i
hinnapakkumisest (II kd, tl 11) ei nähtu, kas hinnapakkumise koostanud isik on ekskavaatorid
üle vaadanud, samuti ei ole kostja tõendanud Talpet Trans AS-i pädevust rasketehnika
hindamisel. Nimetatud tõend on vastuolus kostja esindaja poolt Ida politseiprefektuurile
esitatud avalduses märgitud roomikekskavaatorite hindadega. Maakohus on jätnud nimetatud
asjaoludega arvestamata ega oli põhjendanud, miks just Talpet Trans AS hinnapakkumises
märgitud ekskavaatorite hinnad on usaldusväärsed. Maakohus on viidanud lisaks Talpet Trans
AS hinnapakkumisele ka kostja endise töötaja M. Pinnoneni kirjalikule seletusele (II kd, tl 104-
105), kuid ei ole märkinud, kas ta sellega arvestab või mitte. Ringkonnakohus leiab, et M.
Pinnoneni kirjalik seletus ei ole usaldusväärne tõend, kuna sellest ei nähtu, kas ja millal on
nimetatud isik ekskavaatorid üle vaadanud, samuti puudub seletusel selle koostamise kuupäev.
Kuna võlgnik müüs eelmärgitud ekskavaatorid olulises ulatuses (103 320 eurot) alla turuhinna,
siis ta kahjustas sellega võlausaldajate huve ning müügitehing oleks kehtetu ka PankrS § 110
lg 1 p 2 järgi.
Hageja on hagiavalduses märkinud kaubiku Iveco keskmiseks turuhinnaks 3900 eurot. Kuna
arve-saatelehel nr 8/02 on märgitud kaubiku hinnaks 6800 eurot, siis PankrS § 110 lg 1 p 2
kohaldamisel ei oleks tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega.
13. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning TsMS § 162 lg 1 kohaselt tulnuks menetluskulud
jätta hageja kanda. Maakohus leidis aga, et kuna kostja esitas menetluskulude nimekirja viis
päeva pärast kohtu poolt määratud tähtaega, siis tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda
kanda.
Ringkonnakohus leiab, et kuna menetluskulude nimekirja esitamine pärast kohtu poolt
määratud tähtaega ei põhjustanud menetluse lahendamise viibimist (TsMS § 331 lg 1), siis
puudus maakohtul alus menetluskulude nimekirja arvestamata jätmiseks. Samas ei anna
nimetatud maakohtu ebaõige seisukoht alust kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, kuna
ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab hagi.
Seetõttu jäävad nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177
lg 2 aluse määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse
jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja