2-17-1644/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated2-17-1644/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1644 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12. aprilli 2017. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda Y Harju Maakohtu 12. aprilli 2017. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17- 1644 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta Y kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD 1. Harju Maakohus tegi 12. aprillil 2017 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega lahutas X (hageja) ja Y (kostja) abielu, mis on sõlmitud 13. septembril 2014 Tallinna Perekonnaseisuametis. 2. Kostja esitas 29. novembril 2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 12. aprilli 2017. a otsuse peale, vaidlustades maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas.
2 (3) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 4. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja vaidlustatava otsuse isiklikult allkirja vastu kätte saanud 9. mail 2017 (tl 34). Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on kostjale vaidlustatav otsus kätte toimetatud e-toimiku kaudu 30. oktoobril 2023. Maakohus on vaidlustatava otsuse teinud 12. aprillil 2017, mis tulenevalt TsMS § 435 lg-st 3 on ühtlasi ka selle avalikult teatavakstegemise päev. Seega soovib kostja apellatsioonkaebusega vaidlustada otsust, mis on avalikult teatavaks tehtud ca kuus ja pool aastat tagasi. 5. Õiguskirjanduses on selgitatud, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, kui otsust ei ole kätte toimetatud, siis lähtutakse edasikaebamise tähtaja määramisel viiekuulisest ülempiirist. Seega tuleneb TsMS § 632 lg-st 1 nn piirtähtaeg, mille järgi apellatsioonkaebust ei saa esitada hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Sellega tagatakse, et need otsused, mida ei suudeta kätte toimetada, ka jõustuksid. Viiekuulise tähtaja eesmärk on välistada ebakindlus kohtulahendi jõusoleku suhtes juhtudel, mil lahendit ei ole mingil põhjusel kätte toimetatud, ning tagada seeläbi õiguskindlus. Siiski on viiekuulise tähtaja reeglit võimalik kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja suhtes. Kostja on kohtumenetlusest teadlik, kui talle on kätte toimetatud (hagi)avaldus või ta on kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid (TsMS III komm (2018) § 632, p-d 3.1 b ja 3.2 b). 6. Arvestades, et kostja sai vaidlustatava otsuse kätte 9. mail 2017, tuli TsMS § 632 lg 1 järgi apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 8. juunil 2017. Seejuures nähtub KIS-ist, et kostja poolt vaidlustatav otsus on jõustunud 9. juunil 2017. Asjaolu, et kostja on vaidlustatava otsuse hiljem ka e-toimiku kaudu kätte saanud, ei anna kostjale õigust apellatsioonkaebuse esitamiseks, s.t 30. oktoobrist 2023 ei hakanud uuesti kulgema otsuse vaidlustamistähtaeg. 7. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse tähtajad, s.o nii 30 päeva kättetoimetamisest kui ka viis kuud avalikult teatavakstegemisest, on ennistatavad menetlustähtajad (RKTKm 18.04.2012 3-2-1-34-12, p 12). Tulenevalt TsMS § 67 lg-st 2 saab aga tähtaega ennistada 14 päeva jooksul takistuse äralangemisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Seejuures ei ole nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ennistatav tähtaeg (vt RKTKm 3-2-1-44-12 02.05.2012, p 7). Seega ei ole kostjal võimalik enam taotleda ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. 8. Eelnevat arvestades keeldub ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 2 ja § 638 lgga 4 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 9. Täiendavalt pöörab ringkonnakohus kostja tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud otsusega jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 järgi menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei pea kostja hageja menetluskulusid tasuma. Ka ei nähtu asja materjalidest, et kostjal endal oleks maakohtus menetluskulusid tekkinud. Seega on küsitav, millist eesmärki soovib kostja apellatsioonkaebusega saavutada.
3 (3) 10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuivõrd hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 11. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul menetlusökonoomia kaalutlustel kostjalt riigilõivu tasumist. 12. Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuivõrd apellatsioonkaebus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebust kostjale tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 13. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) /(