2-19-19791/84 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19791

Tsiviilasi

A. G. hagi V. S. vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse

3000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 510,22 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3750,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. G. (isikukood XXX), elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Janika Drobot, SA SAK Fond;

e-post: jurist@sklegal.ee

Kostja: V. S. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post: XXX

Kohtuistungite ajad

29.09.2020 (I kd, tl 181-186); 18.04.2022 (I kd, tl 176-188)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja A. G. osaline hagist loobumine 50 euro suuruse põhinõude osas.

2. Võtta vastu hageja A. G. poolt 11.01.2021 esitatud tõend (28.08.2017 notariaalne

volikiri nr 2396).

3. Rahuldada hageja A. G. hagi.

4. Välja mõista kostjalt V. S.lt hageja A. G. kasuks põhivõlg 2950 eurot.

5. Välja mõista kostjalt V. S.lt hageja A. G. kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlgnevuselt (2950 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 01.11.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni 01.12.2023 summas 1522,40

eurot.

6. Välja mõista kostjalt V. S.lt hageja A. G. kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2950 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 02.12.2023 kuni

põhinõude (2950 eurot) täitmiseni.

7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

7.1 Jätta menetluskulud kostja V. S. kanda.

7.2 Määrata kindlaks hageja A. G. menetluskulud ning mõista kostjalt V. S.lt hageja A.

G. kasuks välja menetluskulud 5341,80 eurot.

7.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5341,80 eurot) tuleb kostjal V. S.l

tasuda hageja A. G. kasuks käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (01.12.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED

1) Harju Maakohtu menetluses on A. G. hagi V. S. vastu laenulepingust tuleneva võla 3000

euro, seadusjärgses määras viivise 510,22 euro (periood 01.11.2017 kuni 16.12.2019) ja

edasiulatuva viivise (alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni seadusjärgses määras)

nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 10.10.2017 laenulepingu, mille

kohaselt andis hageja kostjale laenu 3000 eurot. Laenu võtmise kohta väljastas kostja

samal päeval omakäeliselt allkirjastatud võlatunnistuse. Kostja kohustus laenu tagastama

hiljemalt 31.10.2017. Kostja lubas hagejale laenu tagastada, kuid ei teinud seda. Kostja

eksitab kohut TsMS § 200 lg 1 kohaselt, kui ta väidab, et on kinnitanud allkirjaga

laenusumma hagejale tagastamist (I kd, tl 2-4, 33-35, 103, 167-168, 192-196; II kd 47-

48).

2) Kostja ei ole laenusummat 2950 eurot hagejale tagastanud. Kostja on võltsinud

võlatunnistust, kirjutades sellele hiljem teksti osa juurde. Hageja ei ole kinnitanud

võlatunnistusel allkirjaga raha kättesaamist (II kd, tl 47-48).

3) Hageja loobus 18.04.2022 kohtuistungil 50 euro suurusest põhinõudest, kuna kostja tasus

menetluse ajal 12.02.2020 hagejale kogu laenusummast (3000 eurot) ära 50 eurot (I kd, tl

28). Seega on hageja põhinõue kostja vastu 2950 eurot (vt 18.04.2022 kohtuistungi

protokoll; aeg: 00:02:21; I kd, tl 176-177).

KOSTJA VASTUS

4) Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (I kd, tl 23-25, 95-

99, 156-159, 170-172, 202-205; II kd, tl 34-40; 47-51). Kostja sai hagejalt laenu 3000

eurot, kuid tagastas 2018 septembri lõpus sellest 2950 eurot. Selle kohta tehti märge ka

võlatunnistusele. Pooled leppisid kokku, et 50 eurot kasutatakse bensiini tarbeks kui

tehakse tööd. Vaidluse lõpetamiseks tasus kostja 12.02.2020 hagejale 50 eurot (tl 23-25,

28, 78-80).

5) Raha kostjale üleandmise fakt leidis kinnitust tunnistajate juuresolekul ning hageja ise

kirjutas raha kättesaamisel dokumentidele alla. Hageja viide TsMS § 200 lõikele 1 ei ole

asjakohane (I kd, tl 170-172). Kostjale raha väljastamisel ei olnud dokumendi originaalil

hageja allkirja. Oli üksnes kostja allkiri, et raha on kätte saadud. Hageja allkiri ilmus

dokumendile pärast seda, kui hageja sai 2018. aasta oktoobris Lasnamäel kohviku „Xxxx“

juures parklas tunnistajate juuresolekul raha. Hageja on enda allkirja tunnistanud ka

kohtuistungitel (I kd, tl 203 pöördel, 204). Kui hageja andis kostjale 10.10.2017 raha üle,

siis 10.10.2017 võlatunnistuse originaalil puudus hageja allkiri, sellel oli vaid kostja allkiri.

Hageja allkiri võlatunnistusele tekkis 2018 oktoobris, kui hageja sai kostjalt tunnistajate

juuresolekul kohviku „Xxxx“ parklas raha kätte. Kostja on tõendnaud, et raha summas

2950 eurot anti hagejale tegelikult üles 2018 oktoobrikuu alguses (II kd, tl 37-40).

MENETLUSE KÄIK

6) 20.01.2020 võttis Harju Maakohus hageja hagi menetlusse (I kd, tl 16-17).

7) 29.09.2020 toimus Harju Maakohtus kohtuistung, mil kuulati vande all üle hageja A. G.

ja kostja V. S. (I kd, tl 81-86).

8) 21.10.2020 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-19791 kohtuotsuse (I kd, tl 109-

111).

9) 09.02.2021 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega tühistas Harju Maakohtu

21.10.2021 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (otsus jõustus

03.05.2021) (I kd, tl 140-141).

10) 29.11.2021 tegi Harju Maakohus määruse selgitamiskohustusega (I kd, tl 152-154).

11) 18.04.2022 toimus Harju Maakohtus kohtuistung (I kd, tl 176-188), mil kuulati

tunnistajatena üle J. P. (I kd, tl 180-183) ja A. L. (I kd, tl 185-188).

12) 15.03.2023 määras Harju Maakohus dokumendiekspertiisi ja käekirjaekspertiisi (II kd, tl

15-18).

13) 27.07.2023 määras Harju Maakohus tsiviilasjas kirjaliku menetluse (II kd, tl 31).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et

hagi tuleb täielikult rahuldada.

15) Hageja on 18.04.2022 kohtuistungil osaliselt hagist loobunud, nimelt 50 euro suurusest

põhinõudest, kuna kostja tasus hagejale 12.02.2020 kogu laenusummast (3000 eurot) ära

50 eurot (I kd, tl 28). Kostja nõustus kohtuistungil hageja osalise hagist loobumisega (vt

18.04.2022 kohtuistungi protokoll; aeg: 00:02:21; I kd, tl 176-177). Seega on hageja

põhinõue kostja vastu 2950 eurot. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine

protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse

avaldus toimikusse. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus vastu hageja poolt 18.04.2022

kohtuistungil avaldatud hagist osalise loobumise 50 euro suuruse põhinõude osas.

16) Hageja esitas 11.01.2021 Tallinna Ringkonnakohtule koos enda seisukohaga apellandi

vastusele tõendi - 28.08.2017 notariaalse volikirja nr 2396, milles hageja volitab kostjat

V. S. ja J. P.i ennast esindama (I kd, tl 129-132). Tallinna Ringkonnakohus jättis

14.01.2021 kohtumäärusega rahuldamata kostja 20.11.2020 taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks ja ka hageja 11.01.2021 taotluse dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks (I

kd, tl 133). Ringkonnakohus põhjendas hageja tõendi vastuvõtmata jätmist sellega, et

kuna kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks jäi rahuldamata, siis pole hageja esitatud

tõend kostja tunnistajate ebausaldusvääruse tõendamiseks asja lahendamiseks antud

hetkel vajalik. Harju Maakohus rahuldas 10.03.2022 määrusega kostja 17.12.2021

taotluse tunnistajate J. P.i ja A. L.i ülekuulamiseks (I kd, tl 173). 18.04.2022 toimus

Harju Maakohtus kohtuistung, mil kuulati tunnistajatena üle J. P. (I kd, tl 180-183) ja A.

L. (I kd, tl 185-188). Kuivõrd kohus on tsiviilasjas üle kuulanud kostja tunnistajad J. P.i

ja A. L.i, siis on menetluslik olukord muutunud (võrreldes 14.01.2021 seisuga) ning

kohus võtab TsMS § 238 lg 1 alusel tõendina vastu hageja poolt 11.01.2021 tõendiks

esitatud notariaalse volikirja nr 2396, milles hageja volitab kostjat ja tunnistajat J. P.i

ennast erinevates toimingutes esindama (I kd, tl 129-132).

17) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Kostja (laenusaaja) sai hagejalt (laenuandjalt) 10.10.2017 laenu 3000 eurot, mille kostja

pidi tagastama 31.10.2017. Kostja ei tagastanud hagejale võlga tähtaegselt 31.10.2017 (I

kd, tl 5-6; 26-27).



Kostja tasus 12.02.2020 hagejale saadud võlast (3000 eurost) pangaülekandega 50 eurot

(I kd, tl 28).

18) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas 10.10.2017 saadud laen 2950 eurot on

kostja poolt hagejale tasutud või mitte.

19) Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1.

VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. Laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus. Nimetatud

kohustuse tekkimise eelduseks on laenulepingu kehtivus ja laenu väljamaksmise

kohustuse täitmine laenuandja poolt. Laenu tagasimaksmise kohustus muutub üldjuhul

sissenõutavaks laenulepingus sätestatud ajal. Tähtajalise laenulepingu puhul muutub

laenu tagasimaksmise kohustus tavaliselt sissenõutavaks tähtaja möödumisel.

Kohtupraktika kohaselt on laenusaajal kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu

tagasi maksnud. Laenulepingu võlakohustuse täitmise tõendamine on liigi- ja vormivaba.

Võlgnik võib võla tasumist tõendada nii VÕS § 95 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud

tõenditega kui ka muude kirjalike dokumentidega ja tunnistajate ütlustega (vt Riigikohus

17.11.2011 otsus asjas nr 3-2-1-96-11).

20) Tsiviilasjas nr 2-19-19791 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsuses on kohus

märkinud järgmist: hageja esitas 14.04.2020 taotluse määrata käekirjaekspertiis, väites et

hageja ei ole kostja poolt 11.02.2020 kohtule esitatud raha tagastamise dokumenti

allkirjastanud (I kd, tl 140-141; otsuse lk 3, p 10). Hageja hinnangul võis kostja esitatud

dokument olla võltsing. Asjas, kus oli esitatud kaks võlakirja (üks raha laenamise ja teine

ka summa tagastamise tekstiga) ja kumbki pool pidas õigeks enda esitatu dokumenti,

oleks kohus pidanud selle vastuolu lahendama eelkõige ekspertiisi taotluse

lahendamisega, kuivõrd pooltel oli vaidlus tõendi ehtsuses (I kd, tl 140-141).

21) TsMS § 277 lg 1 alusel võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja

taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib dokumendi ehtsust või võltsitust muu hulgas

põhistada dokumentide võrdlemisega. Kui võrdlemiseks sobivad dokumendid on

vastaspoole või kolmanda isiku valduses, võib need välja nõuda samadel alustel

dokumentaalsete tõenditega. Kui pool ei tunnista kohtumenetluses teise poole esitatud

dokumendi, millest on esitatud üksnes valguskoopia, olemasolu, peab valguskoopia

esitanud pool valguskoopiale vastava dokumendi olemasolu tõendama. Kohus peab

andma talle võimaluse esitada dokumendi originaal. Juhul kui ka pärast originaali

esitamist jääb pool seisukohale, et tema ega tema esindaja ei ole sellele dokumendile alla

kirjutanud, peab dokumendi esitanud pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt dokumendi ehtsust

tõendama. Selleks on võimalik eelkõige taotleda, et kohus määraks käekirjaekspertiisi,

ning kohtul tuleks üldjuhul käekirjaekspertiis ka määrata (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsus

asjas nr 2-17-1722, p 10.3-10.4).

22) Õiguskirjanduses on leitud, et olenevalt dokumendi ehtsuses kahtlust tekitavatest

asjaoludest võib vajalikuks osutuda kas käekirjaekspertiis (st eksperdilt palutakse

arvamust, kas dokumendil oleva allkirja või teksti on kirjutanud konkreetne isik või nt

palutakse eksperdil kindlaks teha, kas erinevad tekstid on kirjutatud sama isiku poolt) või

dokumendiekspertiis (eksperdil palutakse nt tuvastada dokumendi koostamise aeg,

erinevate tekstielementide kirjutamise järjekorda, välja selgitada, kas dokumendil on

võltsimistunnused, kas dokument on valmistud konkreetse tehnilise vahendiga jms). Kui

dokumendi ehtsus jääb ka ekspertiisi tulemusena ebaselgeks, loetakse dokument

võltsituks, st tõendamiskoormust kannab pool, kes väidab, et dokument on ehtne (vt

Riigikohtu 14.09.2016 otsus asjas nr 3-2-1-63-16, p 10). Ekspertiisi õnnestumiseks on

oluline eksperdile edastada originaaldokumendid ja piisavalt võrdlusmaterjali, kui

soovitakse vastust küsimusele dokumendi või allkirja autorluse osas

(Tsiviilkohtumenetluse seadustiku I kommenteeritud väljaanne, V.Kõve, I.Järvekülg jt, lk

1475-1476).

23) Kohus on tsiviilasjas määranud 15.03.2023 käekirja- ja dokumendiekspertiisi (II kd, tl

15-18). Ekspertide käsutusse anti ekspertiiside teostamiseks muu hulgas laenulepingu

originaal, mis kannab kuupäevasid 10.10.2017 (trükitud) ja 31.10.2017 (käsitsi

kirjutatud). Nimetatud originaaldokument on peale ekspertiiside teostamist tagastatud

kostjale 17.08.2023 (II kd, tl 41), kuid vastava laenulepingu koopia on lisatud tsiviilasja

materjalide juurde (I kd, tl 26-27).

24) Kohus küsis käekirjaeksperdilt 15.03.2023 kohtumäärusega järgmise küsimuse: „Kas

10.10.2017 võlatunnistusel on A. G. allkiri?“ (II kd, tl 17-18). Vastavalt eksperdi

arvamusele käekirjaekspertiisi aktis nr 23E-CK0019 (28.04.2023) leidis ekspert:

10.10.2017 võlatunnistusele on allkirja A. G. nimelt ja selle ees oleva nime „Г. A.“ väga

tõenäoliselt kirjutanud A. G. (arvamuse skaalal aste +3; II kd, tl 21-24).

25) Kohus küsis dokumendieksperdilt 15.03.2023 kohtumäärusega järgmised küsimused: 1)

„Kas 10.10.2017 võlatunnistusele käsikirjaliselt kirjutatud tekst 2950 euro üleandmise ja

kättesaamise kohta on kirjutatud samal ajal kui A. G. allkiri („G. A. P.“)? 2) Kas

10.10.2017 võlatunnistusele antud hageja allkiri („G. A. P.“) on kirjutatud samal ajal kui

kostja V. S. allkirjad võlatunnistusel (üks allkiri käsikirjalise teksti juures 2950 euro

üleandmise ja kättesaamise kohta ja teine allkiri pärast kuupäeva 10.10.2017 ja kostja

nime)?“ (II kd, t 15-16).

26) Vastavalt eksperdi arvamusele dokumendiekspertiisi aktis nr 23E-DM0013 (28.04.2023)

leidis ekspert, et: 1) Ekspertiisiks esitatud võlatunnistusele käsitsi kirjutatud tekst: -

„Деньги в сумме 2950,00 eur передал: В. С.“ ja allkiri nime juures - „Деньги в сумме

2950,00 eur получил: А. Г.“ - tähis „Ƶ“ on tõenäoliselt kirjutatud hiljem kui nimi ja

allkiri „Г. А. Р.“. 2) Esitatud võlatunnistusele käsitsi kirjutatud hageja nimi ja allkiri „Г.

А. Р.“ on kirjutatud tõenäoliselt sama kirjutusvahendiga samaaegselt kostja V. S. nime ja

allkirjaga kuupäeva 10.10.2017 järel. Võlatunnistusel V. S. nimi ja allkiri käsikirjalise

teksti juures 2950 euro üleandmise ja kättesaamise kohta on kirjutatud teise

kirjutusvahendiga ja tõenäoliselt peale kandeid: - kuupäev „31.10.2017., - nimi „V. S.“ ja

allkiri selle juures, - nimi ja allkiri „Г. А. Р.“ (II kd, tl 25-27).

27) Hageja on 29.09.2020 kohtuistungil andnud vande all ütlusi selle kohta, et raha andis ta

kostjale üle enda kodus, kuid kostja talle kokkulepitud ajal võlga ei tagastanud. Ta

helistas kostjale, kirjutas ja tuletas meelde võla tasumist. Kostja palus tähtaja pikendust.

Kostja ei ole talle raha tagastanud. Ta esitas hagi lisa 1 (I kd, tl 5-6) oleva dokumendi

tõendiks, kus ei ole tema allkirja. Tema allkirja ei ole sellel dokumendil sellepärast, et see

dokument jäi tema kätte. Teisele eksemplarile, mis jäi kostja jätte ja milles ta kinnitas

3000 euro üleandmist kostjale, ta kirjutas kostjale raha üleandmisel enda allkirja. Ta

koostas kaks dokumenti – ühes oli kirjas, et tema annab laenu kostjale ja teises oli kirjas,

et kostja saab temalt laenu, et üks dokument näitas, et tema annab võlgu ja teine näitas, et

kostja võttis võlgu. Kostja poolt tunnistajate juuresolekul temale ümbrikus raha

üleandmist ei ole toimunud (I kd, tl 81-86; aeg: 00:14:55 kuni 00:28:11).

28) Kostja on 29.09.2020 kohtuistungil andnud vande all ütlusi selle kohta, et ta sai hagejalt

2017. aasta oktoobris laenu 3000 eurot. Nad vormistasid võlakirja, mille hageja koostas

ja printis välja. Ta pani sellele enda allkirja ja pani selle enda mapi vahele. Raha 2950

eurot tagastas ta hagejale kas 2018 oktoobri alguses või septembri lõpus. Nad kohtusid

hagejaga „Xxxx“ kohviku juures. Tema tõi raha ja selle sama võlakirja, mille tema oli

isiklikult allkirjastanud. Hageja pani sellele suure allkirja, et sai raha kätte. Hageja luges

raha üle. Ta andis hagejale raha 50-eurostes kupüürides. Nad kohtusid neljakesi – hageja,

kostja, A. L. ja J. P. (I kd, tl 81-86; aeg: 00:29:58 kuni 00:49:52).

29) Käesolevas tsiviilasjas on tunnistajatena üle kuulatud J. P. (I kd, tl 180-183) ja A. L. (I

kd, tl 185-188). Tunnistaja J. P. on 18.04.2022 toimunud kohtuistungil andnud ütlusi

seoses väidetavalt 2018 oktoobris kostja poolt hagejale raha üleandmisega. Tunnistaja

J.P. on väitnud, et ta tunneb kostjat umbes 10 aastat ja hagejaga on varem kohtunud 2-3

korda 3-4 aastat tagasi. Kostja V.S. ütles talle, et pidi maksma hagejale tagasi 3000 eurot.

Hageja ja kostja pidid 2018 oktoobri alguses kokku saama Lasnamäel ühe tankla juures.

Kui tema sinna kohale jõudis, siis olid hageja ja kostja juba seal ja ajasid kostja auto

juures juttu. Ta oli nendest umbes 3 meetri kaugusel. Ta nägi, et kostja andis hagejale

ümbriku. Nad allkirjastasid ka mingeid pabereid, mille kostja andis hagejale. Ta nägi

eemalt, et nii hageja kui kostja kirjutasid sellele paberile midagi. Seejärel läks hageja ära.

Kui kostja andis hagejale ümbriku üle, siis ta nägi, et sealt paistis raha, kuid mis summas

ja mis raha, seda ta ei näinud. Ta nägi avatud ümbrikust raha äärt. Ta seisis hagejast ja

kostjast eemal, sest ei omistanud sellele tähtsust. Ta ei tea täpselt, kas hageja võttis

ümbrikust midagi välja ja luges seda või ei lugenud. Ta kinnitab, et hageja on teinud tema

ja kostja V.S. nimele volituse hageja esindamiseks, kuid see ei puutu antud asjasse.

Hageja pöördus varem tema poole abi saamiseks (I kd, tl 180-183).

30) Tunnistaja A. L. on 18.04.2022 andnud ütlusi selle kohta, et ta tunneb nii hagejat kui

kostjat. Kostja kutsus teda kohtumisele 2018 oktoobris kohvikus „Xxxx“. Nad olid

kostjaga seal ka varem kohtunud. Seal kohtumisel olid kostja, hageja ja J. P.. Kui tema

kohale jõudis, siis teised kolm olid juba kohal. Nad olid parklas. V. käes oli punane

märkmik ja A. käes oli valge ümbrik rahaga. Ümbrik oli natuke avatud. Ta ei jooksnud

teiste juurde kohe vaatama, kuid ta arvab, et ta nägi ümbrikus raha. Ta väga ei uurinud,

kuid ümbrik oli paksem ja see oli avatud. A. tänas V. raha eest ja ütles, et V. on tunnistus

raha üleandmise kohta. Tema, J. ja V. läksid hiljem kohvikusse „Xxxx“ kohvi jooma. V.

näitas talle seal ühte paberit. Paberil oli kirjas summa 2950 eurot. Ta imestas, et miks just

selline summa. Ta nägi paberil üleval trükitud teksti, täpset selle dokumendi sisu ta ei tea,

all oli kaks allkirja, tühjale lehe osale oli tõmmatud rist. Kohtumisel oli ta hagejast ja

kostjast umbes 3 meetri kaugusel, ta lihtsalt kuulas pealt, kuid ta ei tahtnud ise sellesse

sekkuda. Ta nägi hageja käes ümbrikut, kuid ta ei tea, mida hageja sellega edasi tegi.

Ümbriku üleandmist ta ei näinud (I kd, tl 185-188). Ülekuulamise käigus vastas

tunnistaja A.L. mitmetele hageja esindaja küsimustele, et ta ei mäleta. Näiteks ei

mäletanud A.L. seda, kus kohas parklas olles oli J. P.. Ta ei mäleta, kas seisis parklas

hageja ja kostjaga koos või oli nendest eemal või oli hoopis tema kõrval ja tegi suitsu.

Paberi osas ta ei mäleta, kust kohast V. selle võttis ning kus kohas paberile oli täpselt

märgitud summa 2950 eurot. Samuti ta ei mäleta, kas hageja pöördus tema poole peale

2018. aasta oktoobrit soovida saada kostjalt raha tagasi. Hageja esindaja küsimusele:

„Kas A. vaatas, mis on ümbriku sees?“ vastas tunnistaja A.L., et A. hoidis ümbrikut käes

ning ta arvab, et A. juba teadis, mis seal sees on. Seda, kas kostjal olid kohvikus veel

mingeid pabereid kaasas, ta ei oska vastata, sest ta ei jälginud kostjat, mis tal veel kaasas

oli või ei olnud. Tunnistaja väidab, et hageja helistas ja kirjutas talle palju. Samuti tahtis

hageja, et tema mõjutaks kuidagi V. raha tagastamisele, kuid tema ei tahtnud sellesse

sekkuda, tahtis, et nad ise lahendaksid oma asjad ära. Hageja kõned, smsid ja kirjad olid

seostud ka teiste asjadega, kuid oli ka kostja võlgnevuse tasumisega seotud küsimusi (I

kd, tl 185-188).

31) TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hinnates

tõendeid kogumis, ei ole kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas leidnud tõendamist, et

kostja on hagejale tagastanud 2950 eurot.

32) Hageja ei tunnista laenu tagasisaamist. Kostja oma 29.09.2020 vande all antud ütlustega

kinnitab, et andis hagejale 2018 septembri lõpus või oktoobri alguses tunnistajate J. P.i ja

A. L.i juuresolekul hagejale sularahas, 50-eurostes kupüürides üle 2950 eurot ning hageja

luges raha üle ja pani raha kättesaamise kohta paberile allkirja (I kd, tl 81-86).

Tunnistajad J. P. ja A. L. on andnud ütlusi, et nad viibisid 2018 oktoobris hageja ja

kostjaga koos, mil kostja andis hagejale üle valge ümbriku. Mõlemad tunnistajad ei tea,

kui palju raha ümbrikus oli, väites vaid, et lahtisest ümbrikust paistis raha ots välja.

Tunnistajad ei kinnita kostja ütlusi selle kohta, et hageja luges peale kostjalt ümbriku

kätte saamist sularaha üle. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja seisukoht, et hageja

luges kokkusaamisel üle raha. Selline asjaolu ei oleks saanud märkamata jääda kahele

tunnistajale, kes seisid hagejast ja kostjast väidetava rahaga ümbriku üleandmisel umbes

3 meetri kaugusel. Kui hageja oleks üle lugenud kokku 59 rahakupüüri (59 tk x 50 eurot

= 2950 eurot), nagu väidab kosja, siis ilmselgelt oleksid pidanud seal juures viibivad

tunnistajad sellist tegevust kasvõi osaliselt märkama. Tegelikkuses ei kinnita kumbki

tunnistajatest, et kostja andis hagejale 2018 oktoobris üle 2950 eurot.

33) Isegi olukorras, kui sel samal kohtumisel 2018 oktoobris toimus kostja poolt hagejale

mingi sularahaga avatud ümbriku üleandmine, siis võis see olla seotud poolte vaheliste

teiste tehingutega. Puudub vaidlus selles, et kostja ja tunnistaja J. P. olid hagejaga seotud

läbi erinevate teenuste osutamiste ja esindamiste juba alates 2017. aasta augustist. Nimelt

sõlmiti 18.08.2017. aastal hageja ja juriidilise büroo „M OÜ, kelle direktoriks oli lepingu

kohaselt kostja V. S., juriidilise teenuse osutamise leping nr xxxx (I kd, tl 41a-41c; tõlge

tl 48-49). Samuti oli 28.08.2017. aastal sõlmitud notariaalne volikiri nr 2396 selle kohta,

et hageja volitas kostjat ja tunnistajat J. P. ennast esindama erinevates asutustes,

läbirääkimistel võlgnikega, kohtumenetlustes jne (I kd, tl 131-132).

34) Hageja on saatnud 16.05.2019 kell 21.07 kostjale (telefoninumbrile xxxx) sõnumi, milles

küsib 3000 euro tagastamise kohta (I kd, tl 39-40; tõlge tl 47). Seejuures nähtub

13.01.2020 teostatud rahvastikuregistri väljavõttest, et kostja V. S. kontaktnumbriks on

sama number – xxxx (I kd, tl 14). Samuti on kostja saatnud hagejale e-posti aadressile

xxxx 25.06.2019 kell 21.57 e-kirja küsimusega laenu 3000 euro tagastamisega seoses (I

kd, tl 37, tõlge tl 45 pöördel). Seejuures nähtub 13.01.2020 teostatud rahvastikuregistri

väljavõttest, et kostja V. S. kontaktiks on märgitud e-posti aadress xxxx (nimetatud

aadress on kostja kontaktideks ka e-toimikud; I kd, tl 14). Kui vastaks tõele kostja väide,

et hageja sai temalt 2018 oktoobris tagasi laenusumma 2950 eurot, siis ei oleks hagejal

olnud vajadust korduvalt 2019. aasta mais ja juunis teha kostjale võla 3000 euro tasumise

kohta päringuid.

35) Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis

koos eksperdi antud arvamustega

käekirjaekspertiisi aktis nr 23E-CK0019 (II kd, tl 21-24) ja dokumendiekspertiisi aktis nr

23E-DM0013 (II kd, tl 25-27) leiab kohus, et tegelikkuses ei ole kostja hagejale 2950

eurot tagastanud, vaid 10.10.2017 võlatunnistusele (I kd, tl 26) käsitsi vene keeles juurde

kirjutatud tekst („Деньги в сумме 2950,00 eur передал: В. С.“) ja allkiri nime juures

(„Деньги в сумме 2950,00 eur получил: А. Г.“) ning tähis „Ƶ“ on kirjutatud hiljem

kostja V. S. poolt ehk kostja on 10.10.2017 võlatunnistust käsitsi juurde kirjutatud osas

võltsinud. Võlakirjal olev nimi ja allkiri „Г. А. Р.“ on kirjutatud siis, kui kostja sai

hagejalt 10.10.2017 laenu, so samal ajal, kui võlakirjale kirjutas enda nime ja allkirja

kostja V. S..

36) Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kostja ei ole hagejale tagastanud

10.10.2017 laenuks saadud põhivõlgnevust summas 2950 eurot, mistõttu tuleb vastav

summa käesoleva kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõista.

37) Hageja on kostja vastu esitanud ka viivise nõude. Hagiavalduse esitamise seisuga nõuab

hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 510,22 eurot. Hageja

nõuab sellelt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist, st alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast, so alates 17.12.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni TsMS §

367 kohaselt. Viivisenõue tuleneb kostja poolt 2950 euro (põhivõla) tasumisega

viivitamise eest alates selle sissenõutavaks muutumisest 01.11.2017. Hageja nõuab viivist

seaduses sätestatud määras VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohtuotsuse tegemise ajaks

(01.12.2023) on viivituses päevi kokku 2222 ning arvestades viivist seadusejärgses

määras VÕS § 113 lg 1 alusel on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutav viivis 1522,40

eurot.

38) Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks (01.12.2023)

sissenõutavaks muutunud viivis 1522,40 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt (2950 eurot) päevas

alates 02.12.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (2950 euro) ulatuses.

39) Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja

õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise kohta.

Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus

TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust.

Sellisteks tõenditeks on hageja poolt esitatud kolme kõne helisalvestised: 16.04.2019

kõne (I kd, tl 71, 73); 13.06.2019 kõne (I kd, tl 38, 46) ja 18.06.2019 kõne (I kd, tl 36,

45).

40) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt 3750,22 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS §

173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

1) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt

2) Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täielikult kostja kanda.

3) Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas

04.09.2023 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluses

tasutud riigilõiv 325 eurot, ekspertiisitasu 77 eurot, kautsjon 100 eurot, tõlketeenuse kulu

115 eurot ja õigusabikulud summas 4724,80 eurot, so kokku 5341,80 eurot (II kd, tl 44-

46).

4) Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja

lepingulisest esindajast juristi tunnihind nii 110 eurot (käibemaksuta), kui ka alates

16.09.2022 132 eurot (110 eurot + käibemaks 22 eurot). Hageja esitatud

menetlusdokumendid ja toimingud hagimenetluses on olnud vajalikud ja põhjendatud.

Hageja 04.09.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud

erinevateks menetlustoiminguteks aega kokku 37 tundi ja 40 minutit, mis on põhjendatud

ajakulu arvestades käesoleva tsiviilasja menetluse mahukust (läbi erinevate

kohtuastmete), keerukust ja kestvust (II kd, tl 44-46). Eeltoodu alusel määrab kohus

hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks kokku 4724,80

eurot.

5) Kohus leiab, et TsMS § 138 lg 1, 2; § 139 lg 1, 2; § 140, § 143 lg 1 kohaselt on samuti

põhjendatud järgmised hageja menetluskulud: tasutud riigilõiv summas 325 eurot;

kautsjon 100 eurot; ekspertiisi tegemise kulu 77 eurot ja tõlkimise kulu 115 euro, so

kulud kokku 617 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulud

kokku 5341,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 5341,80 eurot ja viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

6) Kostja ei ole hageja 04.09.2023 menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kuna

menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega

kindlaks määrata kostja menetluskulude põhjendatust ja rahalist suurust.

7) Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik