2-23-11558/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-11558

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30. november 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-11558

Tsiviilasi

T. T. i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik T. T. (isikukood XXX; elukoht XXX Tartu;

telefon XXX; e-post XXX);

usaldusisik Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon

782 8110; e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. november 2023

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja T. T. (isikukood XXX ) pankrot kell 16.30 ja algatada T. T. i kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Vladimir Kutšmei töötasu suuruseks 561 eurot, millele lisandub

käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 561 eurot, millele lisandub käibemaks

112,20 eurot, kokku 673,20 eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (arvelduskonto

nr XXX, saaja Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ Soola 3 IV

korrus, 51013 Tartu, telefon 740 7662, 504 6694, e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28. detsembril 2023 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

6. Kohustada T. T. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut 28. detsembril 2023 kell 10.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed tema vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged.

Kohus selgitab, et PankrS § 87 lg 1 ja 2 kohaselt peab T. T. osutama haldurile abi tema ülesannete

täitmisel ja olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest

osavõtu kohustust.

Kohus hoiatab T. T. it PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes, et kui ta ei täida teabe andmise

ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti

kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 30. novembril 2024.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud T. T. i kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile ning punkt 3 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. T. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 15.08.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-11558).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik ei tööta ja tema

sissetulekuks on igakuine toimetulekutoetus 200 eurot. Igakuised väljaminekud on samuti 200 eurot:

kulutused toidule 142 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused majatarvetele,

hügieenile ja ravimitele 10 eurot ning sidekulud 8 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää.

Võlgnikul puudub vara, mida realiseerida. Võlgniku selgituse kohaselt on ta viimased aastad teinud

juhutöid ning praegu on arvel töötukassas ja otsib tööd. Makseraskused tekkisid sellest, et ta ostis

järelmaksuga diivani ja televiisori, kuid seejärel kaotas töö ega suutnud järelmakse enam tasuda.

Trahve on ta saanud piletita sõidu eest. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 8443,83 eurot.

2. Kohus võttis 29.09.2023 määrusega T. T. i maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks Vladimir Kutšmei, keda kohustas hiljemalt 03.11.2023 kohtule esitama füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga

võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha

sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 03.11.2023 kohtule FiMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse

võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti ja kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd võlgnikul

puudub kohustuste täitmist (nõudeid kokku 8839,75 eurot) võimaldav maksevõime (sissetulek

(toimetulekutoetus) arestimisele ei kuulu) ja realiseeritavat vara talle ei kuulu.

4. 20.11.2023 kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Kuigi maksejõuetuse seisund on tuvastatud

alates 2005. aastast, pöördus võlgnik avaldusega kohtusse alles nüüd, sest on tekkinud võimalus

ametlikult tööle saada ja võlgnik tahaks pangakonto avada. Võlgnik selgitas, et ootas usaldusisikut

kokkulepitud ajal pikalt, kuid isegi sekretär ei teatanud talle mitteilmumise põhjust, mistõttu läks

võlgnik 18 minuti pärast ära. Võlgnik avaldas, et ei soovi halduriks Vladimir Kutšmeid, sest tal on

võlgnevus täitmisel ka kohtutäitur Oksana Kutšmei juures. Omapoolset ettepanekut halduri isiku osas

võlgnik ei esitanud.

Kohtu põhjendused

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Üldandmed

5.1. Rahvastikuregistri andmetel on XX.XX.XXXX sündinud võlgnik vallaline ja tal puuduvad

ülalpeetavad. Võlgniku elukohaks märgitud korteri (XXX) omanikuks on T. T. (isikukood XXX).

Võlgniku sõnul elab ta XXX korteris, üürilepingut sõlmitud ei ole ning XXX kannab

kommunaalkulud. Avaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et võlgnik ei ole alates XXXX. aastast

ametlikult tööl käinud, vaid on teinud erinevaid lihttöid (abitööd ehitusel). Võlgniku sõnul ei tööta ta

ka käesoleval hetkel, kuid on arvel töötukassas ning otsib tööd. Võlgniku sissetulekuks on

toimetulekutoetus 200 eurot. Kohtule esitatud maksejõuetusavalduses avaldas võlgnik, et kogu

sissetulek kuulub esmaste vajaduste rahuldamiseks.

Vara

5.2. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnik ei tööta ning töötasu puudub. Sissetulekuks on

üksnes toimetulekutoetus 200 eurot. Pangakontod Swedbank AS-s nr XXX ja Luminor Bank AS-s

nr XXX on suletud vastavalt 02.08.2019 ja 20.06.2019, seega võlgnik isiklike arvelduskontode

vahendusel ei arvelda.

Kohustused

5.3. Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 8839,75 euro ulatuses, sellest

trahvinõuded väärteoasjades 148 eurot, võlanõuded tsiviilasjades 6013,75 eurot ja kohtutäiturite

tasunõuded 2678 eurot (ca 1/3). Võlgniku suhtes on läbiviimisel 29 täitemenetlust, millest valdavas

osas (20 täiteasjas) viiakse täitemenetlust läbi ainult täitemenetluse tasude nõudes, sest põhinõude

osas (rahatrahv väärteoasjas) on nõue aegunud. Täiendavalt võib usaldusisiku hinnangul kahes

võlgniku suhtes läbiviidavas täitemenetluses sissenõudja nõude täitmine olla aegunud.

Usaldusisik märgib, et nii vara- kui võlanimekiri ei ole võlgniku allkirjaga kinnitatud. Võlgnik pidi

usaldusisikuga nimekirjade koos üle vaatamiseks ja allkirjaga kinnitamiseks kohtuma 02.11.2023

kell 10.30. Usaldusisiku eelnev kohtumine venis ning võlgnik ei olnud nõus ootama ja lahkus.

Võlgniku sõnul on usaldusisiku töö dokumentide kohtule esitamine ning tema ei pea usaldusisiku

tööd lihtsustama. Võlgniku kinnitusel käis tema võlanõustaja juures ja esitas kõik andmed

võlanõustajale, kellega koos maksejõuetusavaldus koostati. Tema kellegi teise (usaldusisiku) tööd ära

ei tee. Selgitusele, et maksejõuetusmenetlus on tema huvides ja võiks kokku leppida uue aja

03.11.2023, vastas võlgnik, et ei pea kellegi järel jooksma ja et menetlus on usaldusisiku, kelle töö

see on, huvides.

Maksejõuetus

6. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Käesolevalt puudub võlgnikul

kohustuste täitmiseks vara ja sissetulek, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses

kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnik elab vaid

toimetulekutoetusest. Võlgnik kinnitas telefonivestluses, et ta ei saa igal ajal usaldusisiku juurde

kohtumisele tulla, kuna peab leidma viise ka elatumiseks. Lõpetamata täitemenetlused on võlgnikul

XXXX. aastast. Sellest ajast ei ole võlgnik ametlikult ka tööl käinud. Usaldusisiku arvates on

tõenäoline, et kuna võlgnik ei ole kohustuste täitmise vastu kunagi huvi tundnud, on ta selle aja

jooksul leidnud sissetuleku varjamise võimalusi. Võlgniku sõnul ei soovi tööandajad töötajaid, kellel

on kohtutäiturite juures täitemenetlused pooleli. Arvestades võlgniku töökogemust (viimase 17 aasta

jooksul on võlgnik mitteametlikult teinud peamiselt vaid juhutöid XXXl) ja hariduskäiku puudub

mõistlik põhjus arvata, et kui võlgnik lähiajal ametlikult tööle asuks, saaks ta sissetulekuid ulatuses,

millest oleks võimalik mõistliku aja jooksul võlanõudeid märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku

maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata (võlgnikul on puudunud

igasugune ametlik sissetulek) ülejõukäivate kohustuste võtmine koduste tarbeesemete järelmaksuga

soetamiseks. Arvestades asjaolu, et võlgnikul sissetulekud puuduvad, siis kohustuste

ümberkujundamine võimalik ei ole. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot

ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

7. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste maht vähemalt 8839,75 eurot,

samas puudub võlgnikul vara ja sissetulek kohustuste täitmiseks. Arvestades, et käesoleval ajal on

võlgniku sissetulekuks üksnes toimetulekutoetus 200 eurot kuus, on vähetõenäoline, et võlgnik

suudaks oma kohustusi sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku makseraskused ei

ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

8. Kohus, vaadanud T. T. i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu

välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest

isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

9. 20.11.2023 kohtuistungil võlgniku poolt avaldatut arvestades nimetab kohus PankrS § 31 lg 6

alusel T. T. i pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks koos kinnitusega,

et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.

10. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

11. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 29.11.2024.

12. Usaldusisik on märkinud aruandes, et kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise

eelduseks on võlgniku koostöö halduriga. Võlgnikul tuleb aru saada, et see menetlus toimub tema

soovil ja tema huvides ning tal on kohustus menetluses osaleda.

Kohus selgitab, et PankrS § 85 lg 1 ning § 87 lg 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik andma kohtule, ajutisele

haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad

seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab osutama ajutisele

haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita

oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust. Kohus hoiatab võlgnikku PankrS §-s 89

sätestatud tagajärgede suhtes. PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse

täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida

või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et

ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida

vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks

kuuks. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus T. T. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

ning enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed tema vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Usaldusisiku tasu

13. FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4

alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

17 pooltundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 561 eurot, millele lisandub käibemaks

seaduses sätestatud määras.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2023 725 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures

tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku

ülesannete täitmisele kulunud aega (17 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb Vladimir Kutšmeile tasuks

usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot,

kokku 673,20 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu

hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik