3-23-1001/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1001

Haldusasi

X.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 6. aprilli 2023. a

otsuse tühistamiseks ning ameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X.O , lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Jaak Siim ja Eva Mägi

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Irina Punko

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.O kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 6. aprilli 2023. a

otsus nr 4.2-1/4091-1 ning kohustada ametit kaebaja relvasoetamisloa taotluse üle uuesti

otsustama.

2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 1798 eurot ja 20 senti.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ja elukoht tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 2. jaanuaril 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30. detsembril 2022 esitas X.O Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuurile (PPA) taotluse ühe vintraudse ja ühe sileraudse püssi soetamiseks.

2. PPA rahuldas taotluse osaliselt, väljastades kaebajale 6. veebruaril 2023

relvaloa nr DL50034654 sileraudsele püssile enese ja vara kaitse eesmärgil.

3-23-1001

3. Kaebaja esitas 6. veebruaril 2023 PPA-le soetamisloa taotluse kahe sileraudse

püssi ja ühe vintraudse püssi soetamiseks enese ja vara kaitse eesmärgil. Kaebaja

soovib osta oma vanaisale kuuluvaid relvi, kuna vanaisa on vana ja relvaluba enam ei

taotle. Relvad on kaebaja jaoks perekonnareliikvia. Kaebaja soovib relvadega kaitsta

end ja oma vara sõjaohu olukorras ning kuritegevuse eest. Kaebaja on sattunud varem

isiku- ja varavastaste kuritegude ohvriks. Selle kordumine ei ole välistatud. Kuigi

kaebaja elab Tallinnas, veedab ta suure osa ajast maal. Mõlemas kohas on

nõuetekohane relvakapp. Erinevaid relvi taotleb kaebaja nende omaduste ja

käsitlemismugavuste tõttu efektiivseks reageerimiseks võimalikes ohuolukordades.

Oluline on ka relvade töökindlus: kui mõne relva hooldamine või parandamine on

takistatud, on kaebajal võimalik ennast ja oma vara kaitsta teise relvaga. Sileraudset

püssi on lihtsam kanda. Kaebaja hoiaks üht relva teises elukohas juhuks, kui tal tuleb

ohu tõttu kodust lahkuda.

4. Ajavahemikul 14. veebruarist kuni 30. märtsini 2023 toimus kaebaja ja PPA

vahel kirjavahetus.

4.1.

Kaebaja leidis, et kuigi sõda ja massirahutusi riigis praegu ei ole, ei tähenda, et

selline oht puudub. Relvi ei ole võimalik soetada olukorras, kus oht on juba

realiseerunud. Põhjendamatu on eeldada, et kaebaja peab kodu ja maakodu vahel

liikudes kandma relva endaga kaasas. Kaebaja taotleb vintraudset püss Midland kal

308 Win, sileraudset püssi IZ (58) kal 16 ja sileraudset püss MC-21-12 kal 12.

4.2.

PPA leidis vastuses, et kaebajale piisab enese ja vara kaitseks ühest relvast.

Relvad, mis on perekonnareliikvia, saab ka laskekõlbmatuks teha. Püssi pole enese ja

vara kaitseks sama mugav ja praktiline kanda kui püstolit või revolvrit. Enese ja vara

kaitseks sobib sileraudne püss, mitte vintraudne, kuna enesekaitseks tulistamise

distants ei tohiks ületada 10 meetrit. Nõuetekohased hoiutingimused on kaebajal

olemas ühe relva jaoks.

4.3.

Kaebaja ei nõustunud PPA-ga, et tal on hoiutingimused ühe relva jaoks. Ta

ostis Tallinna elukohta nelja relva jaoks nõuetekohase relvakapi, mille politseinikud on

üle vaadanud. Esmajärjekorras soovib kaebaja soetusluba vintraudsele püssile, millele

järgnevad vastavalt sileraudsed IŽ ja MC-21-12. Vintraudse püssi enesekaitseks

soetamise keeldu seadusest ei tule. Kaebaja on nõus sellega, kui ta saab loa kahele

relvale (Midland ja IŽ).

4.4.

PPA nõustus, et kaebajal on mõlemas elukohas mitme relva jaoks relva

hoiutingimused täidetud, kuid kaebaja pole selgitanud, kuidas ta kavatseb end või oma

vara kaitsta kolme relvaga. Kolme relva soetamise taotlus ei ole põhjendatud.

4.5.

Kaebaja selgitas, et ei kavatse end kaitsta kolme relvaga korraga. Kõigil kolmel

relval on erinevad omadused (kaliiber, efektiivne laskekaugus, suurus, laadimise

kiirus, padrunite mahutavus jne), mis vastavalt olukorrale võivad muuta enese ja vara

kaitsmise kiiremaks või tõhusamaks. Oluline on tagada valmisolek enda ja vara

kaitseks erinevates olukordades, sh elukohtades, kus on tingimused enesekaitseks

erinevad. Seadus ei sätesta piiri, kui palju relvi võib inimesel olla.

5. PPA tegi 6. aprillil 2023 otsuse nr 4.2-1/4091-1 keelduda kaebajale

relvasoetamisloa andmisest.

5.1.

Kaebajal on kohustus tõendada, miks tal on vaja korraga kolme relva enese ja

vara kaitseks. Tulirelv on kõrgendatud ohu allikas. Selle kasutamine on seadusega

2(7)

3-23-1001

reguleeritud. Tulirelva võib kasutada hädaseisundis. Tulirelv on äärmuslik

enesekaitsevahend. Massirahutustest tuleb relva kandval inimesel kõrvale hoiduda. Iga

relvaloa taotlus lahendatakse, lähtudes konkreetse taotlejaga seotud asjaoludest.

Kaebaja väide, et inimestel on enese ja vara kaitseks ka rohkem kui kolm tulirelva, ei

ole seotud praeguse menetlusega. Kaebaja ei ole kirjeldanud ühtki olukorda, mille

puhul sobib enese ja vara kaitseks kasutada vintraudset ja sileraudset püssi. Kuigi

relvaseaduses (RelvS) pole sätestatud, mitu relva inimesel võib olla, ei tähenda see, et

PPA iga uue relvaostu soovi rahuldab. Lisahoiukoha olemasolu ei tähenda, et PPA

väljastab soetamisloa vähemalt kahele relvale.

5.2.

Kaebaja arusaam, et relva omamine on põhiseaduse (PS) § 16 kaudu tema

põhiseaduslik õigus, on väär. PS ei reguleeri nõudeid relvade käitlemisele, seda

reguleerib RelvS § 1. PS-s ei nimetata õigust soetada või omada relva igaühe

põhiõigusena, kuid isiku õigus soetada ja omada relva võib olla hõlmatud PS § 19 lg-s

1 nimetatud õigusega vabale eneseteostusele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 22).

6. Kaebaja esitas 8. mail 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 6. aprilli

2023. a otsuse tühistamiseks ja ameti kohustamiseks kaebaja taotluse üle uuesti

otsustama.

6.1.

Vastustaja on eiranud PS §-st 14 tulenevat igaühe õigust heale haldusele ja

õiguspärasele menetlusele. PPA pole järginud õigusnorme. Otsus rikub kaebaja PS §

19 lg 1 kohast vaba eneseteostuse õigust ehk üldist vabaduspõhiõigust. See hõlmab

inimese õigust soetada ja omada relva (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi otsused asjades nr 3-4-1-9-00, p 12; nr 3-4-1-7-01, p 13 ja nr 3-4-1-16-08,

p 22). Otsuse tegemisel on vastustaja tuginenud asjakohatutele kaalutlustele ega ole

arvesse võtnud kaebaja selgitusi. PPA on viidanud otsuses asjakohatutele

õigusnormidele. PPA pole viidanud ühelegi RelvS-s sätestatud soetamis- ja relvaloa

andmist välistavale asjaolule.

6.2.

PPA otsuses esitatud õiguslik ja faktiline põhjendus ei haaku selles viidatud

õigusnormidega. Haldusaktis peavad õiguslik ja faktiline motivatsioon olema

omavahel loogiliselt seotud. See peab haldusakti adressaati ja sellega tutvujat veenma,

et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusnormidega toovad tõepoolest kaasa

just sellesisulise otsuse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-13-02, p

14). Otsuses on viide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-le 3, kuid otsuse

põhjendustest ei selgu, milliseid asja lahendamisel tähendust omavaid asjaolusid ja

tõendeid ei ole kaebaja vastustajale teatavaks teinud. HMS § 38 lg 3 on asjakohatu

viide ka seetõttu, et praeguses asjas ei jätnud vastustaja kaebaja taotlust läbi vaatamata,

vaid tegi keelduva otsuse. Otsuses ei ole selgitatud, kuidas annab RelvS § 28 lg 1 p 3

aluse keelduda relvaloa või soetamisloa väljastamisest. Otsuses ei ole viidatud ühelegi

RelvS § 36 lg-tes 1 või 4 sätestatud alusele. Sellest saab järeldada, et kaebaja puhul

ühtegi relvasoetamisloa andmist välistavat asjaolu ei esine.

6.3.

HMS § 54 järgi peab õiguspärane haldusakt olema vastuoludeta. Otsuse

põhjendused on vastuolulised. Kaebajale heidetakse ette põhjenduste esitamata jätmist.

Samas viitab vastustaja otsuses kaebaja selgitustele, leides, et need ei ole asjakohased.

Otsus on oluliste põhjendamisvigadega. Selles on põhjendatud soetamisloa andmisest

keeldumist sõja- ja massirahutuse ohu puudumisega, kuid ülejäänud kaebaja

põhjendused on analüüsimata. Otsuse tegemisel ei ole järgitud nõuet, et

3(7)

3-23-1001

kaalutlusotsuste põhjendused peavad olema eriti põhjalikud (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 19).

6.4.

Kaebaja on põhjendanud haldusmenetluses PPA-le, miks ta relvi soovib.

Põhjendamata või ebapiisavalt põhjendatud kaalutlusotsuse võib kohus jõusse jätta

üksnes juhul, kui kaalutlusõiguse piirid on sedavõrd ahenenud, et samasisuline otsus

tuleks igal juhul uuesti vastu võtta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-

57-09, p -d 13 ja 23). Praeguses asjas sellist olukorda ei esine. Vastustaja ei ole

hinnanud, kas kaebaja esitatud põhjendused annaksid aluse väljastada luba kahe

tulirelva soetamiseks kolme asemel. Vastustajal on võimalik rahuldada taotlus ka

osaliselt. Vastustaja ei ole vastu vaielnud kaebaja väitele, et seadus ei sätesta, kui palju

relvi võib inimesel olla. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja argumenti, et

seadusest ei tulene keeldu soetada enese ja vara kaitseks vintraudset püssi. Otsuses ei

ole esitatud ühtki kaebajaga seotud asjaolu, mis annaks aluse keelduda talle mitme

relva soetamisloa andmisest.

7. Vastustaja esitas 9. juunil 2023 vastuse, mille kohaselt ei ole kaebaja veenvalt

selgitanud, mis otstarbel ta relvi soetada tahab. Kaebaja selgitused on vastuolulised.

7.1.

Soetamisloa andmisest keeldumise alused ei ole RelvS §-s 36 loetletud

ammendavalt. Haldusorganil on õigus jätta taotlus läbi vaatamata või keelduda

taotluse rahuldamisest, kui menetlusosalise selgitused ei ole ammendavad. Kaebaja

arusaam relvade omamisest ei ole realistlik, vaid põhineb kasutusmugavusel.

Ettevalmistus võimalikuks sõjaliseks agressiooniks Eesti Vabariigi vastu on liialt

hüpoteetiline, et põhjendada sellega relvade soetamist. Riigi julgeolekusse on võimalik

panustada Kaitseliiduga liitudes. Vastustaja otsus põhineb HMS § 38 alusel kaebajalt

küsitud selgitustel. PPA peab arvestama otsuse tegemisel avaliku huviga ning

veenduma, et soetamisloa taotleja on usaldusväärne ja vastutustundlik. RelvS-s

puudub selge õiguslik alus soetamisloa andmisest keeldumiseks, kui isik või taotlus ei

vasta seaduse nõuetele. Kuigi RelvS ei sea piiri soetatavate relvade arvule, tuleneb see

taotleja võimekusest neid käidelda ja kanda vastutust.

7.2.

RelvS ei näe ette lihtsustatud menetlust juba relvi omavatele inimestele. Uue

relva soetamisel hinnatakse esitatud dokumentide kehtivust ja nõuetele vastavust,

taotleja õiguskuulekust ning relvade hoiukoha nõuetele vastavust iga kord eraldi.

Midland 308 Win, IŽ (58) ja MC-21-12 on tootmisest maas ega ole mõeldud

lähidistantsilt laskmiseks. Suure tulejõuga relva kasutamine kortermajas võib tekitada

ulatuslikke kahjustusi. Relva omamine ei ole ainus viis oma vara ja enda kaitsmiseks.

Kaebajal on võimalik pidada valvekoera, kasutada lukke, turvateenust,

signalisatsiooni, mobiiltelefoniga ühendatud jälgimisseadmeid jms. Kaebaja taotletud

relvade kandmine varjatult kooskõlas RelvS § 50 lg-ga 2 oleks keerukas nende suuruse

tõttu. Kui kaebaja plaanib jagada relvad kahe elukoha vahel, ei ole kaebajal ühest

elukohast teise liikumise ajal relva. Selline olukord läheb vastuollu kaebaja sooviga

tagada püsiv kaitse.

8. Kaebaja esitas 10. novembri 2023. a kohtunõudele vastuse koos tõenditega

selle kohta, et kaebaja taotleb soetamisluba vanaisa relvadele (vt kaebaja 10. novembri

2023. a vastuse lisa 1, relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt). Kaebaja

esitas ka väljavõtte vanaisa relvaloast (vt kaebaja vastuse lisa 2). Kaebaja vanaisa ei

saanud tervislikel põhjustel kinni pidada relvaloa uuendamise taotlusele esitatud

tähtajast ja pidi andma relvad PPA-le hoiule (vt kirjavahetust kaebaja vastuse lisas 3).

4(7)

3-23-1001

9. Vastustaja 17. novembri 2023. a vastuse järgi on kaebaja PPA vastused

esitanud kontekstiväliselt. Kuigi RelvS-s selget alust soetamisloa väljastamisest

keelduda ei ole, on see tuletatav normi tõlgendamise teel. Õiguslüngad on õiguskorras

tavalised ja paratamatud, kuid need ei too kaasa põhiseadusevastasust, kui neid saab

ületada tõlgendamise või analoogia kasutamise abil. Nende võimaluste kasutamise

kohustus tuleneb PS-st. Näiteks leidis Tartu Halduskohus asjas nr 3-22-23 (p 13), et

kui inimene ei soorita ettenähtud ajaks relvaeksamit, ei võimalda RelvS § 34 lg 1 p 3

relvaloa väljastamisest keelduda. Kohus tõdes, et tegu on õiguslüngaga, mida on

võimalik täita, arvestades RelvS § 36 lg 1 mõtet ja eesmärki.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. RelvS § 28 lg 1 p 3 järgi võib füüsiline isik relva soetada, seda omada ja vallata

turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks). Füüsilisele isikule soetamisloa andmist

välistavad asjaolud sätestab RelvS § 36. Selle paragrahvi lg 1 näeb ette imperatiivsed

alused soetamisloa andmisest keeldumiseks ning lg 4 loetleb olukorrad, mil PPA-l

tuleb loa andmine või sellest keeldumine otsustada kaalutlusõiguse alusel.

11. Kaebajal on 6. veebruaril 2023 väljastatud relvaluba sileraudsele püssile enese

ja vara kaitseks. Kaebaja esitas 6. veebruaril 2023 PPA-le taotluse veel kolme relva

soetamiseks. Vaidlust ei ole seega selle üle, et kaebaja taotles ühe vintraudse püssi ja

kahe sileraudse püssi soetamisluba enese ja vara kaitseks ning on esitanud

vastavasisulise taotluse. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja keeldus kaebaja taotletud

tulirelvade soetamisloa väljastamisest õiguspäraselt.

12. Kaebaja on selgitanud nii vastustajale kui ka kohtule, et taotleb kolmele

perekonnareliikviaks olevale relvale soetamisluba enese ja vara kaitse eesmärgil.

Kaebaja põhjenduste järgi on tal kaks elukohta. Ta soovib julgeoleku tagamiseks hoida

relva mõlemas elukohas, kus on ka nõuetele vastavad hoiukohad. Kaebaja on esitanud

kohtumenetluses väljavõtte vanaisa relvaloale märgitud relvadest, mida kaebaja soovib

soetada.

13. Vastustaja leiab, et kolme relvasoetamisloa taotlemine ei ole põhjendatud.

Perekonnareliikvia säilitamiseks on võimalik teha relvad laskekõlbmatuks. Kaebajal

on vastustaja arvates võimalik enda ja vara kaitseks kasutada ka teisi vahendeid.

Samas märgib vastustaja, et kaebaja tegelik tahe jäi talle arusaamatuks. Kuigi RelvS-s

selget alust soetamisloa väljastamisest keelduda ei ole, on see vastustaja hinnangul

tuletatav normi tõlgendamise teel.

14. Kohus ei nõustu vastustajaga, et õiguslik alus kaebaja taotluse rahuldamata

jätmiseks on praegusel juhul võimalik tuletada õigusnormi tõlgendamise kaudu.

Vastustaja ei ole ka selgitanud, millisest normist on võimalik selline alus tema

hinnangul tuletada. Vastustaja õiguse soetamisloa andmisest keelduda sätestavad

RelvS § 36 lg-ed 1 ja 4. Kaebaja puhul nendes sätetes nimetatud soetamisloa andmist

välistavaid asjaolusid ei esine. Ka vastustaja ise on seda kinnitanud 17. novembri

2023. a vastuses.

15. Vastustaja viidatud haldusasja nr 3-22-23 asjaolud erinevad praeguse asja

omadest. Asjas nr 3-22-23 ei olnud taotleja sooritanud relvaloa saamiseks RelvS-i järgi

kohustuslikku eksamit, mistõttu esines seadusest tulenev põhjus relvaloa andmisest

keelduda. Kohus leidis aga, et RelvS § 36 lg-s 1 ei ole sätestatud selleks õiguslikku

alust. Teisisõnu ei olnud taotlejale võimalik relvaluba anda, kuid sõnaselget õiguslikku

5(7)

3-23-1001

alust loa andmisest keeldumiseks seadus ette ei näinud. Praeguses asjas on soetamisloa

andmist välistavad õiguslikud alused seaduses olemas ning selge on ka see, et ühtki

soetamisloa andmist välistavat asjaolu kaebaja puhul ei esine.

16. Vastustaja arusaam, et ta võib kaebaja relvasoetamisloa rahuldamata jätta ilma

RelvS §- s 36 sätestatud soetamisloa andmist välistava asjaolu esinemiseta, on

vastuolus seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt peab avaliku võimu tegevus

rajanema seadustel (vt PS § 3 lg 1 esimene lause; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus

asjas nr 3-3-1-70-14, p 18 ja Riigikohtu üldkogu otsus asjas 3-2-1-40-15, p 54). PS §-s

3 tagatud õigusriigi aluspõhimõttest tuleneb üldine nõue, et riik ei tohi võimu teostada

meelevaldselt (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr

3-4-1-3-16, p 199). Kõik avalik-õiguslike ülesannete täitjad peavad lähtuma

seaduslikkuse põhimõttest kogu oma tegevuses.

17. Tulenevalt seaduslikkuse põhimõtte rikkumisest on vastustaja rikkunud ka

põhjendamiskohustust, mille järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Vastustaja otsuses puudub nii

õiguslik alus kui ka asjakohane faktiline põhjendus. Vastustaja on teinud 6. aprilli

2023. a otsuse, tuginedes HMS-ile ja RelvS § 28 lg 1 p-le 3. Viimane sätestab füüsilise

isiku õiguse soetada, omada ja vallata turvalisuse tagamiseks relva. HMS-i sätted on

aga menetlusõiguslikud normid. Ükski viidatud normidest ei anna õiguslikku alust

keelduda relvasoetamisloa väljastamisest. Vastupidi, RelvS § 28 lg 1 p 3 annab

inimesele õiguse relvasoetamisluba saada.

18. Kaebaja väide, et HMS § 38 lg 3 on asjakohatu viide, on õige ka seetõttu, et

kaebaja ei ole jätnud menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid esitamata

ning vastustaja ei ole jätnud kaebaja taotlust läbi vaatamata. Eksitav ja väär on

vastustaja seisukoht, et relvasoetamisloa taotlejal tuleb relva vajadust tõendada. Sellist

nõuet RelvS ei sätesta. HMS § 38 lg 1 sätestab küll haldusorgani õiguse nõuda

haldusmenetluses menetlusosalistelt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevate asja

lahendamiseks oluliste asjaolude kohta tõendite ja andmete esitamist, kuid see ei anna

vastustajale õigust panna soetamisloa taotlejale kohustust, mida eriseadus soetamisloa

taotlemiseks ette ei näe. Seetõttu on ekslik ka vastustaja faktiline põhjendus selle

kohta, miks ta on teinud kaebaja taotluse kohta keelduva otsuse.

19. Põhjendatud ei ole ka vastustaja seisukoht, et tal on õigus jätta taotlus läbi

vaatamata või keelduda taotluse rahuldamisest, kui menetlusosalise selgitused ei ole

ammendavad.

Kaebaja on selgitanud arusaadavalt, et taotleb tulirelvade

soetamislubasid enese ja vara kaitse eesmärgil. Samuti on mõistetav kaebaja soov

säilitada ja hoida oma vanaisale kuuluvaid tulirelvi. Kaebajal ei ole kohustust nõustuda

vastustaja ettepanekuga muuta relvad laskekõlbmatuks. Vastustaja väide, et kui

kaebaja jagab relvad kahe elukoha vahel, ei ole tal ühest elukohast teise liikumise ajal

relva, ei ole alus kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks. Inimesel on õigus planeerida

enese ja vara kaitset endale sobival viisil tingimusel, et see on kooskõlas

õigusnormidega. Seetõttu ei ole kaebaja taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud ka

vastustaja argumendiga, et kaebajal on võimalik kasutada enese ja vara kaitseks teisi

vahendeid.

20. Nõustuda tuleb ka kaebaja seisukohaga, et vastustaja põhjendused 6. aprilli

2023. a otsuses on vastuolulised. Vastustaja leiab samal ajal, et kaebaja ei ole piisavalt

põhjendanud ja tõendanud vajadust kolme tulirelva järele, ning et kaebaja tahe jäi

arusaamatuks. Kuigi praeguses asjas oli kaebaja taotlus selge, peab kohus vajalikuks

6(7)

3-23-1001

juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et vastustaja vastuses esitatud seisukoht, et talle

jäi arusaamatuks, mis on kaebaja tegelik tahe, on vastuolus uurimispõhimõttega. HMS

§ 6 järgi lasub haldusorganil kohustus täita haldusmenetluses uurimispõhimõtet ning

kontrollida, kas haldusakti andmise faktilised ja õiguslikud eeldused on täidetud.

Soetamisloa taotleja soovi väljaselgitamine on seega vastustaja kohustus.

21. Arvestades seda, et kaebaja on nõustunud kolme asemel kahe tulirelva

soetamisloa taotluse rahuldamisega ning teavitanud, milliste relvade soetamisloa

taotluse rahuldamist esmajärjekorras eelistab, on vastustajal võimalik rahuldada

kaebaja taotlus ka osaliselt. Kaebaja taotluse osaline rahuldamine peab aga samuti

põhinema õiguslikul alusel ja olema põhjendatud.

22. Kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab vastustaja 6. aprilli 2023. a otsuse ning

kohustab vastustajat tegema asjas uue otsuse.

23. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja esitas 10. novembril 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta

tasunud õigusabi eest 1863 eurot ja 20 senti (õigusnõustamise aeg kaheksa tundi ja 58

minutit) ning riigilõivu 20 eurot, kokku 1883 eurot ja 20 senti. Nimekirjale on lisatud

arved.

24. Kuigi menetluskulude nimekirja põhjenduse punktis 2.2. on viide tõlkekuludele, lähtub

kohus menetluskulude hindamisel ka menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest ja nende

juurde kuuluvatest spetsifikatsioonidest, mis tõlkekulu ei sisalda. Kohus nõustub vastustajaga,

et kuigi kaebajal on õigus võtta kohtumenetluses mitu esindajat, ei tähenda see, et mitme

esindaja kulu tuleks jätta täies mahus vastaspoole kanda, kui esindajad üksteise tööd

dubleerivad. Kaebaja esitatud arvetele lisatud spetsifikatsioonide põhjal ei ole aga kaebaja

esindajate töös üldjoontes dubleerimist. Sarnased spetsifikatsioonid on kaebaja esindajatel

üksnes arve nr 2023/0212 juures, kus kaebaja esindaja on vaadanud enne kaebuse esitamist

kolleegi töö üle ning seda täiendanud (ajakulu 25 minutit). Arve nr 2023/0516 juurde lisatud

spetsifikatsiooni järgi on 10. novembril 2023 kaebaja esindajad tegelenud erinevate

ülesannetega. Ülejäänud õigusabikulud on seega põhjendatud ja vajalikud. Kohus vähendab

vastustajalt väljamõistetavate õigusabikulude summat seega 85 euro võrra (204 eurot × 25

minutit). Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista ülejäänud õigusabikulud koos

riigilõivuga, mis on kokku 1798 eurot ja 20 senti (1883,20 – 85).

25. Avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja nimi ja elukoht kaebaja taotluse alusel

asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)