3-23-2247/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2247

Haldusasi

Tianmga OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 2. juuni 2023. a ehitusloa nr 2312271/04530 ja

7. septembri 2023. a ehitusloa nr 2312271/07081

osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. oktoobri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Tianmga OÜ, esindaja v.adv Raul Keba

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad EV ja TP

Kolmas isik – AS Tallinna Vesi, esindaja ML

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tianmga OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tianmga OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. oktoobri

2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-2247 resolutsiooni punkt 7 muutmata, kuid

täiendada halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tianmga OÜ omandas 2023. a märtsis Tallinnas Filtri tee 3b (registriosa nr 2639101;

katastritunnus 78401:116:0790; pindala 1561 m2; sihtotstarve 100% ärimaa) ja Filtri tee 3d

(registriosa nr 2638701; katastritunnus 78401:116:0840; pindala 1573 m2; sihtotstarve 100%

ärimaa) kinnistud.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas AS Tallinna Vesi taotluste alusel

02.06.2023 ehitusloa nr 2312271/04530 veetorustiku rajamiseks mh Filtri tee 3b kinnistule

ning 07.09.2023 ehitusloa nr 2312271/07081 veetorustiku ja reoveekanalisatsiooni rajamiseks

mh Filtri tee 3b ja 3d kinnistutele. Ehituslubade kohaselt ei anna need õigust ehitada ilma

ehitusloas märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata.

3-23-2247

2(7)

3. Tianmga OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 09.10.2023 kaebuse TLPA 02.06.2023

ehitusloa nr 2312271/04530 ja 07.09.2023 ehitusloa nr 2312271/07081 tühistamiseks Filtri tee

3b ja 3d kinnistuid puudutavas osas. TLPA 02.06.2023 ehitusloa alusel on kavandatud Filtri tee

3b kinnistule uus veetorustik, mis ei asu endise torustiku asukohal ja seega tekib kaebaja õigusi

piirav täiendav kaitsevöönd (ehitusseadustiku (EhS) § 74 lg 2). Kaebajat ei kaasatud ehitusloa

menetlusse ja ta ei saanud esitada sellele vastuväiteid. Ehitusluba on haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 40 lg 1 rikkumisest tulenevalt formaalselt õigusvastane. TLPA 07.09.2023 ehitusloa

menetluses sai kaebaja arvamust avaldada, kuid sellega ei arvestatud. Mõlemad ehitusload on

sisuliselt õigusvastased kaalutlusvigade tõttu. Ärakuulamis- ja kaalumisvigu ei saa parandada

kohtumenetluses. TLPA pidanuks EhS § 44 p 4 alusel keelduma ehituslubade väljastamisest,

sest nendega kaasneb püsiv negatiivne mõju kinnisasja omanikule, mis on üleliia koormav ja

mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Trasside rajamist kaebaja kinnistutele

kavandatakse sundvalduse seadmisega. Kaebaja kinnistutel on juba mitu tema õigusi piiravat

servituuti ning torustiku planeerimine kinnistute vabadele osadele välistaks seega kinnistute

otstarbekohase kasutamise ja vähendaks nende väärtust. Ehituslubade tõttu oleks kinnistul

asuvate amortiseerunud hoonete ümberehitamine või asendamine võimatu, sest planeeritava

rajatise asukoha ja kinnistu piiri vahele jääval maal ei oleks võimalik ehitustöid teha ilma

planeeritava rajatise kaitsevööndit rikkumata. Kavandatavad torustikud vähendavad kaebaja

võimalust teenida tasa kinnistute soetamisel tehtud kulutusi. Ehitusload ei sisalda põhjendusi

kaebaja huvide kaalumise kohta. Kuna teise isiku kinnisasjale trassi rajamiseks on vajalik seada

trassi omaniku kasuks piiratud asjaõigus (servituut, isiklik kasutusõigus), siis ei ole õiguspärane

väljastada ehitusluba enne sellesisulise kokkuleppe saavutamist.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada ehituslubade kehtivus vaidlustatud osas

kuni haldusasja menetluse lõpuni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest ehituslubade

alusel saab tema kinnistutele ehitada tema õigusi rikkuvad rajatised. Kuigi põhimõtteliselt on

torustik võimalik hiljem ka lammutada, on praktikas sellises olukorras pigem otsitud võimalust

ehitis seadustada. Seetõttu ei pruugi kaebaja ka kaebuse rahuldamise korral saavutada torustiku

kõrvaldamist. Kaebus on perspektiivikas, sest TLPA on teinud ehituslubade andmisel olulisi

vigu, mida ei saa kohtumenetluses tagantjärele kõrvaldada.

4. Tallinna linn palus 13.10.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Vaidlustatud ehitusload on osa projektist „Kesklinna veevarustuse toitetoru projekteerimine

alates veepuhastusjaamast kuni Odra tänavani“ (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022_0047).

Projekti 1. osa, millega seondub 02.06.2023 ehitusluba, hõlmab rekonstrueerimistöid Filtri tee

3b kinnistult kuni Lastekodu tänavani. Projekti 2. osa, millega seondub 07.09.2023 ehitusluba,

hõlmab veetorustiku rekonstrueerimist mh Filtri tee 3d kinnistul ja isevoolse kanalisatsiooni

kollektori rekonstrueerimist mh Filtri tee 3b ja 3d kinnistutel. Rekonstrueeritav veetorustik on

rajatud 1962. a-l ja rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik on rajatud 1932. a-l. Olemasolev

veetorustik läbib Filtri tee 3d kinnistut hoone alt. Vaidlusaluses asukohas läbib Filtri tee 3d

kinnistut kaugküttetorustik ning Filtri tee 3b kinnistule ulatub kaugküttetorustiku kaitsevöönd.

Torustik rekonstrueeritakse peaaegu senises asukohas. Filtri tee 3b kinnistul tuuakse veetorustik

hoonest osaliselt eemale ja Filtri tee 3d kinnistul viiakse kanalisatsioonitorustik olemasoleva

hoone alt välja. TLPA 02.06.2023 ehitusloa menetluses on ehitusprojekt esitatud 03.02.2023

ehitisregistri kaudu arvamuse avaldamiseks kõigile puudutatud asutustele ja isikutele, sh Filtri

tee 3b ja 3d kinnistute tolleaegse omaniku AS-i Kravond äriregistri järgsele e-posti aadressile.

TLPA 07.09.2023 ehitusloa menetluses sai kaebaja oma seisukohad esitada ja vastustaja vastas

neile 08.09.2023 kirjaga.

Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhjendanud. Olemasoleva tehnovõrgu

rekonstrueerimistööde käigus muudetakse küll torustike asukohti, kuid kuna olemasolevad

3-23-2247

3(7)

torustikud on rajatud enne 1999. a-t, siis on kaebaja kohustatud neid taluma (asjaõigusseaduse

rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 2). Vaidlust ei ole, et tehnovõrke kasutatakse avalikes

huvides ja torustikud kuuluvad asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale.

Torustike asukohtade muutmisega ei seata kinnistutele täiendavaid koormatisi, vaid sisuliselt

muudetakse koormatise asukohta. Seega ei piirataks kaebaja kinnistute kasutamist rohkem, kui

seda piirab juba olemasolev torustik. Torustike projekteerimisel on arvestatud olemasolevate

tehnovõrkude, nende kaitsevööndite ja koormatistega. Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku

asukoht ühtib Filtri tee 3b kagunurgas olemasoleva juurdepääsutee kasutusõiguse alaga. Seega

koormatav ala Filtri tee 3b kinnistul isegi väheneb. Filtri tee 3d kinnistul jääb olemasolev

torustik hoone alla, mistõttu puudub selle hooldamise võimalus. Uue lahendusega parandatakse

torustiku hooldamise võimalusi ning sellega kaasnevaid ebamugavusi kinnistu omanikule ja

hoone kasutajatele. Tehnovõrkude kaitsevööndid ei takista kinnistute tavapärast kasutamist.

Filtri tee 3b kinnistul muutub torustiku asukoht nii vähe, et kaitsevööndi ala jääb põhimõtteliselt

samaks. Filtri tee 3d kinnistul tõstetakse torustik haljasala ja sõidukite liikumise ala asukohta.

Seega jäävad projekteeritud torustike kaitsevööndid alale, kus pole võimalik teha kaitsevööndis

keelatud tegevusi. Filtri tee 3b ja 3d kinnistud paiknevad seejuures ka riigikaitselise ehitise

piiranguvööndis. Kaebajale tekivad seega vaid ehitusaegsed kahjulikud mõjud ja ehituslubades

on sätestatud, et ehitamise ajal peavad säilima ligipääsuteed. Muud võimalikud mõjutused ja

ehitustööde ajad saab kaebaja kooskõlastada ehitajaga.

TLPA 02.06.2023 ehitusloa tühistamise perspektiiv seondub ärakuulamisõiguse rikkumisega.

Kaebaja omandas kinnistud pärast seda, kui ehitusloa menetluses oli puudutatud isikutelt juba

arvamused küsitud ning toimus märkuste likvideerimine. Vastustaja ei olnud menetluse käigus

teadlik kinnistute omanikuvahetusest. Kaebajal oli hoolsuskohustus selgitada välja kinnistuga

seonduvad olulised asjaolud. Kuna ehitusload on antud sama projekti elluviimiseks ja kaebaja

sai hilisema ehitusloa menetluses arvamust avaldada, siis tuleb lugeda, et ta on sisuliselt saanud

esitada tagantjärele arvamuse varasema ehitusloa suhtes. Kaebaja seisukohad ei oleks tinginud

ehituslubade andmisest keeldumist. Projekteerija selgituste kohaselt ei ole torustikke võimalik

rajada viisil, et need ei läbiks Filtri tee 3b ja 3d kinnistuid. Ühendus veevärgiga tuleb tagada

mh kaebajale. Väited kaebaja õiguste rikkumisest seonduvad kinnistute kasutamise võimaluste

piiramisega, kuid vastustaja on selgitanud, et ehituslubade elluviimine ei suurendaks kinnistutel

praegu lasuvaid koormatisi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks põhivaidluse ette ära

otsustamist, mis ei oleks avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi arvestades proportsionaalne.

Kuna veevarustus ja kanalisatsioon on elutähtsad teenused ning olemasolev torustik on väga

vana, siis on projekti vastu kõrgendatud avalik huvi.

5. Tallinna Halduskohus võttis 16.10.2023 määrusega Tianmga OÜ kaebuse menetlusse,

kaasas kolmanda isikuna AS-i Tallinna Vesi ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 7). Kolmas isik ei saa HMS § 67 lg 4 p 1 kohaselt tugineda usalduse kaitsele

haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal. Samuti ei anna vaidlustatud

ehitusload õigust ehitada ilma maaüksuse omaniku loata ning ehitustööde tegemisel ei tohi

rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Seega ei ähvarda kaebajat kohtumenetluse ajal

pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg. Isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust

jaatada, esineb esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise suhtes ülekaalukas avalik huvi. Kuna

vaidlustatud ehituslubadega soovitakse rekonstrueerida sedavõrd vanu torustikke, siis puudub

kahtlus ehitustegevuse vajalikkuses. Hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 4 p 3 järgi on veega

varustamine ja kanalisatsioon elutähtsad teenused. Asja materjalidest ei nähtu, et ehitamisega

kitsendataks kaebaja omandiõigust ülemääraselt. Projekteerija on 27.07.2023 kirjas selgitanud,

miks ei ole võimalik kaaluda mõnda teist lahendust. Samuti puudub kahtlus, et tegemist on

olemasolevate rajatiste rekonstrueerimisega, mitte uute rajatiste ehitamisega.

3-23-2247

4(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Tianmga OÜ palub 31.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse

resolutsiooni p 7 ja uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kuna vastustaja

kaasas kaebaja 07.09.2023 ehitusloa menetlusse 18.05.2023, pidi ta hiljemalt sel ajal olema

teadlik, et Filtri tee 3b ja 3d kinnistud kuuluvad kaebajale. Samas on 02.06.2023 ehitusluba

väljastatud alles pärast. Ekslik on väide, et kaebajale ei kaasne täiendavaid kitsendusi. Kaebaja

kinnistutel asuvad hooned on suuresti amortiseerunud ja kaebajal on kavas kinnistute hoonestus

ümber korraldada. Vaidlust ei saa olla, et torustike asukoha muutmisega kaasneb kinnistutele

täiendav kaitsevöönd (st kuna Filtri tee 3d torustik kulgeb hoone all). Ebaõige on seisukoht, et

kaebajat ei ähvarda kohtumenetluse ajal pöördumatu tagajärg. Vastustaja on algatanud kaebaja

kinnistutele sundvalduse seadmise ja kuigi kaebaja esitas selles menetluses oma vastuväited,

on alust eeldada, et sundvalduse seadmisel kaebaja vastuväidetega ei arvestata. Seega esineb

reaalne oht, et torustikud rajatakse juba kohtumenetluse ajal. Filtri tee 3b kinnistut põhja-lõuna

suunaliselt läbiva veetorustiku nihutamisega kaasneb täiendav kitsendus ca 15 m2 ulatuses.

Kanalisatsioonitorustiku rajamine Filtri tee 3d kinnistule toob kaasa kitsenduse ca 51 m2

ulatuses. Kolmanda isiku kasuks Filtri tee 3b kinnistule seatud teeservituut ei anna õigust rajada

samasse asukohta torustikku. Tegemist on eri liiki kitsendustega ja kaebaja võib kokkuleppel

kolmanda isikuga juurdepääsutee kasutusõiguse igal ajal lõpetada. Teeservituudi lõpetamine ei

annaks kaebajale samas õigust nõuda sundvalduse lõpetamist.

Vastustaja ei ole kaalunud alternatiivset trassivalikut, mille korral paikneks kanalisatsioonitrass

Juhkentali tn 58 kinnistul hoonetevabal alal, kuhu ei saaks hoonestust niikuinii rajada (3 m

krundi piirist). Määravat tähtsust ei tohiks omada asjaolu, et Juhkentali tn 58 kinnistu kuulub

riigile. Hinnata tuleks kitsenduste olulisust, mis Filtri tee 3d puhul välistab kinnistu põhjakülje

kasutamise, samas kui Juhkentali tn 58 kinnistu hoonestamisele alternatiivne trassikoridor mõju

ei avaldaks. Kuna kaebaja pakutud alternatiivi korral oleks trassi pikkus ligilähedane, puudub

ka oht, et torustik ei toimiks. Tegemist ei ole olemasolevate torustike rekonstrueerimisega, vaid

uute torustike rajamisega, sest faktiliselt ei jää vanadest torustikest midagi alles, s.o muutuvad

nii torustike asukoht, läbimõõt kui ka tehnilised andmed. Vastustaja on ehituslubade menetluses

lähtunud eeldusest, et Filtri tee 3b ja 3d kinnistud kuuluvad riigile (Kaitseministeeriumile) ning

seetõttu ei ole tarvis kaaluda alternatiivseid trasse. Kaebaja omandas kinnistud enampakkumisel

ja menetluses tulnuks arvestada ka tema huvidega. Avaliku teenuse osutamine, ei saa toimuda

kaebaja õiguste arvelt.

7. Tallinna linn palub 17.11.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Filtri tee 3b ja

3d kinnistutele ei ole väljastatud täiendavat ehitusõigust ning ühtegi ehitusõigusega seonduvat

menetlust ei ole ka pooleli. Kuivõrd kinnistutel on ehitusõigus üksnes olemasolevate hoonete

ulatuses, siis ei saa kohtumenetluse ajal kaasneda kaebaja õiguste riivet. Kaebajal ei saa olla

õigustatud ootust, et tal on tulevikus võimalik realiseerida oma plaanid kinnistute arendamiseks.

Filtri tee 3b ja 3d kinnistud paiknevad riigikaitselise ehitise piiranguvööndis (vt kaitseministri

26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline

ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 2 p 8). Lisaks on

Filtri tee 3b kinnistu koormatud isikliku kasutusõigusega Eesti Vabariigi kasuks (6 m laiune

maa-ala piki katastriüksuse lõunapiiri, mille sisuks on õigus kasutada seda ala juurdepääsuna

riigikaitseobjektile). Seega piirab riigikaitseobjekt Filtri tee 3b ja 3d kinnistute kasutamist ning

ka juurdepääsutee kasutusõiguse lõpetamine ei ole eriliselt lihtne. EhS § 70 lg 6 kohaselt tuleb

võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning

kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise

kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Seega on igati asjakohane viia kõik

kitsendused üksteisele võimalikult lähedale. Kuigi EhS § 4 lg 4 kohaselt tuleb vana torustiku

3-23-2247

5(7)

kõrvaldamist ja selle asemele uue ehitamist käsitada lammutamisena, on tavatähenduses siiski

tegemist rekonstrueerimisega. Filtri tee 3b ja 3d kinnistutele ei seata täiendavaid kitsendusi,

vaid muudetakse olemasolevate kitsenduste asukohti, mille tulemusel väheneb kitsendustega

hõlmatud ala. Kaebaja on saanud TLPA 07.09.2023 ehitusloa menetluses avaldada arvamust

mõlemal kinnistul tehtavate tööde osas. Tööde ulatus pandi paika juba Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti 26.09.2022 projekteerimistingimustes nr 2211802/04807.

8. AS Tallinna Vesi palub 17.11.2023 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata. TLPA

02.06.2023 ja 07.09.2023 ehituslubade alusel rekonstrueeritakse olemasolevaid ühisveevärgi-

ja kanalisatsioonitorustikke selliselt, et need jäävad osaliselt senisesse asukohta (nt veetorustik

Filtri tee 5b kinnistul) ning osaliselt rajatakse need uude asukohta ja senised likvideeritakse.

Eesmärk on rekonstrueerida olemasolevad veevarustuse toitetorustik ja reoveekanalisatsioon

Ülemiste veepuhastusjaamast kuni Odra tänavani, mitte rajada uued torustikud muul eesmärgil.

Torustike rekonstrueerimine on vajalik, et tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste

kvaliteetne ja jätkuv osutamine. Torustiku asukoha muutmise vajadus Filtri tee 3b kinnistul on

tingitud sellest, et standardi EVS 843:2016 kohaselt peab hoone vundamendi ja veetorustiku

puhasvahe olema minimaalselt 3 m. Kaebaja jätab tähelepanuta, et torustiku nihutamine Filtri

tee 3b kinnistul toob kaasa kitsenduste ala asukoha muutumise ca 15 m2 ulatuses ja täiendavat

kitsenduste ala ei teki. Filtri tee 3d kinnistu puhul vähenevad torustike kitsendused ca 300 m2

ulatuses. Torustikud ei koorma enam Filtri tee 3d kinnistu keskosa, vaid kinnistu ühte nurka,

kattudes lisaks osaliselt muu kitsendusega. Teeservituuti saab lõpetada vaid poolte kokkuleppel

ning ei ole tõenäoline, et õigustatud isik (Eesti Vabariik) sooviks seda lõpetada. Ehituslubade

realiseerimine muudab kaebaja olukorra kokkuvõttes soodsamaks. Kaebaja ei ole põhjendanud,

et tema soov kinnistute hoonestuse ümberkorraldamiseks oleks õiguslikult üldse realiseeritav.

Projekteerija selgituste kohaselt on alternatiivseid lahendusi kaalutud, kuid leitud, et need ei ole

realiseeritavad. Kaebaja ei ole seda millegagi ümber lükanud. Kaebaja viidatud alternatiivne

trassikoridor saab puudutada üksnes kanalisatsioonitorustiku asukohta, kuid sellisel juhul jääks

Filtri tee 3b kinnistu ilma ühisveevärgi ühenduseta. Projekteerimisel on lähtutud põhimõttest,

et kui ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite

ruumilist kattumist. Isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, esineb ülekaalukas

avalik huvi jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

10. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid

ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt

Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11).

Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks tingimuseks on see, et kaebajat peab ähvardama

tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga oleks kas võimatu või

vähemasti ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on

esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega

(vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja

õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi

kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 15).

11. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse

puudumist saaks järeldada pelgalt asjaolust, et vaidlusalused TLPA 02.06.2023 ja 07.09.2023

3-23-2247

6(7)

ehitusload ei anna õigust ehitada kaebaja nõusolekuta. Ehituslubadele on mh kantud järgmised

märkused: „Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku

loata ehitada. Ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi.“

Sellekohane märkus, mille aluseks on ilmselt EhS § 12 lg 3 (ja osaliselt kordab kuni 30.60.2015

kehtinud ehitusseaduse § 12 lg 2 viimast lauset), ei ole käsitatav ehitusloa kõrvaltingimusena

(vt EhS § 42 lg 3; HMS § 53 lg 1), sest ehitusluba ei reguleeri isikute vahelisi tsiviilõiguslikke

suhteid, vaid ehitamisele esitatavaid avalik-õiguslikke nõudeid (vt ka Riigikogu XII koosseisu

555 SE seletuskiri, lk 27). Olenemata sellest, et kaebaja kinnistutel ehitustööde tegemiseks on

ilmselt vajalik kolmanda isiku kasuks sundvalduse seadmine (vt kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse § 2 lg 2, § 4 lg 1 p 5, § 39 lg-d 1 ja 2, § 40 lg-d 1 ja 2), oleksid ehitustööde

aluseks siiski vaidlusalused ehitusload. Määruskaebuse lisade kohaselt ongi AS Tallinna Vesi

11.09.2023 esitanud TLPA-le taotluse Filtri tee 3b ja 3d kinnistutele sundvalduse seadmiseks

vaidlusaluste ehituslubade alusel rajatavate torustike ehitamiseks, millele kaebaja on esitanud

18.10.2023 vastuväited. Ehkki kasutusvaldust ei ole seni seatud, võib selle lähiajal seadmist

pidada tõenäoliseks või vähemalt võimalikuks ning see annaks kolmandale isikule võimaluse

ehitustöödega alustada. Kuna vaidlustatud ehituslubade alusel rajatav torustik kulgeks Ülemiste

veepuhastusjaamast kuni Odra tänavani ning on selge, et pärast ehitustööde lõppu ei pruugiks

torustike kaebaja kinnistutest mööda juhtimine või ka kinnistute sees ümbertõstmine olla

reaalselt teostatav (sh nii ehituslikult kui ka teenuse tarbijate huvisid arvestades), siis ei oleks

tõenäoline, et HMS § 67 lg 4 p-le 1 vaatamata kohustataks kolmandat isikut isegi kaebuse

rahuldamise korral tehnovõrku hiljem lammutama või olulisel määral ümber ehitama. Esialgse

õiguskaitse kohaldamist praeguses asjas ei välista iseenesest seegi, et kaebaja õiguste kaitse (sh

esialgselt) oleks põhimõtteliselt võimalik ka sundvalduse seadmise otsuse vaidlustamisel.

12. Asjas on peamine vaidlus selle üle, kas vaidlustatud ehituslubade realiseerimise tagajärjel

tekib kaebaja kinnistustel täiendav kitsendustega ala (ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni rajatiste

kaitsevööndid praegusest erinevas asukohas) ning kas see rikub kaebaja õigusi. Ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis keelatud tegevused on loetletud EhS § 74 lg 2 p-s 1 ja kahtlust

ei ole, et kaitsevöönd kitsendab sellega hõlmatud kinnisasja osa kasutamist märkimisväärselt.

Esitatud joonistelt nähtub, et Filtri tee 3b kinnistul on kavas olemasolevat veetorustikku pisut

nihutada, kuid kitsendustega ala see kuigivõrd ei muuda. Rajatava kanalisatsioonitorustikuga

seoses tekib kinnistu kagunurka täiendav kitsendustega ala. Filtri tee 3d kinnistul kitsendustega

ala faktiliselt väheneb, kuid osaliselt nihkub see kinnistul teise kohta (põhjaküljele). Vaatamata

sellele, et torustike osalise ümberpaigutamisega muutub eelkõige piiranguvööndite asukoht ja

samas vabanevad Filtri tee 3d kinnistu muud osad kitsenduste alt, ei saa väita, et ehituslubade

realiseerimisega ei kaasneks kaebajale uusi (s.o senistest erinevaid) kitsendusi. Kuna kaebaja

ei ole kinnistute arendamise plaane täpsemalt avanud, siis ei ole võimalik hinnata, kas kaebaja

võimalused kinnistute tema soovitud viisil kasutamiseks paranevad või halvenevad ning kas

tema arendusplaanid on õiguslikult üldse realistlikud. Küll aga ei saa seni esitatust järeldada, et

vaidlustatud ehituslubade alusel rajatavad torustikud võiksid kaebajal kuidagi takistada tema

kinnistutel paiknevate ehitiste rekonstrueerimist olemasoleva hoonestuse mahus.

13. Küsimused sellest, kas tegemist on uute torustike rajamisega või olemasolevate torustike

rekonstrueerimisega ja kas kaebajal on kohustus neid torustikke oma kinnistutel taluda, ei ole

ehituslubade vaidlustamisel määravad, vaid omavad tähtsust sundvalduse seadmise menetluses.

Siiski võib märkida, et kuigi ehitatavad torustikud on senistega olemuslikult sarnased (EhS § 4

lg 4 neljas lause), ei rajata neid vähemasti osaliselt senisesse asukohta, mistõttu ei ole tegemist

EhS § 4 lg 4 teises lauses märgitud ümberehitamisega, vaid uute rajatiste ehitamisega. Seda on

selgelt mõistnud ka vastustaja, sest TLPA 02.06.2023 ja 07.09.2023 ehitusload on väljastatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike püstitamiseks, mitte ümberehitamiseks.

3-23-2247

7(7)

14. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja tema kaebust

ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks, tuleb halduskohtuga nõustuda, et ehituslubade

kehtivuse esialgse õiguskaitse korras peatamine ei ole põhjendatud, sest projekti elluviimiseks

esineb ülekaalukas avalik huvi, mida kohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

HKMS § 249 lg 3 kohaselt samuti arvestada. HOS § 36 lg 4 p-st 3 tulenevalt peab Tallinna linn

korraldama veega varustamise ja kanalisatsiooni kui elutähtsate teenuste (vt HOS § 2 lg 4)

toimepidevuse. Olukorras, kus kõnealuste teenuste osutamiseks kasutatavad olemasolevad vee-

ja kanalisatsioonitorustikud on ehitatud vastavalt 1962. a-l ja 1932. a-l, on usutav, et torustike

asendamiseks kaasaegsete tehnosüsteemidega esineb tungiv vajadus. See järeldub kaudselt mh

ehitusprojekti (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022_0047) seletuskirja p-dest 2.2 ja 3.1.2, mille

kohaselt on projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike elueaks 40 aastat. Kuna Filtri tee 3b

ja 3d kinnistutele ehitatavad tehnovõrgud on osa suuremast süsteemist, tähendaks nende valmis

ehitamise ja kasutusele võtmise viibimine, et seeläbi viibiks kogu süsteemi kasutusele võtmine.

Seejuures on projekteerija Skepast&Puhkim OÜ 27.07.2023 kirjas nr 311 usutavalt selgitanud,

et projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike trasseeringutele puuduvad alternatiivid, sest

puudub võimalus kasutada riigikaitsemaad ja muinsuskaitsenõuete tõttu ka Juhkentali tänavat.

Samuti ei saa torustikke hooldamisvõimaluse tagamiseks rajada hoonete alla ja samal põhjusel

esineb vajadus torustike asukohta kaebaja kinnistutel muuta.

15. Kuivõrd vaidlustatud ehituslubade realiseerimise suhtes esineb kaalukas avalik huvi ning

torustike asendamise viibimise korral võiksid saada kahjustatud ka teenuste kasutajate õigused,

siis peaksid ehituslubade kehtivuse esialgse õiguskaitse korras peatamiseks kaebusel olema

head eduväljavaated ja samas peaksid temale ehituslubade realiseerimisega kaasnema rasked

tagajärjed. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kumbki neist eeldustest täidetud. Isegi kui kaebaja

on jäetud TLPA 02.06.2023 ehitusloa menetlusse õigusvastaselt kaasamata ja ära kuulamata, ei

too iga menetlusviga alati kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58; riigivastutuse seaduse § 3

lg 3 p 1). Seni esitatud seisukohtadest ei nähtu selliseid asjaolusid või kaalutlusi, mida vastustaja

ei ole arvestanud, kuid mis võinuks mõjutada asja otsustamist. Eelkõige on kaebaja väited tema

kinnistute otstarbekohase kasutamise võimatusest ja kinnistu väärtuse olulisest vähenemisest

jäänud üldisteks ja paljasõnalisteks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimepidevuse tagamine

iseenesest suurendab, mitte ei vähenda kaebaja kinnistute väärtust. Projekteerija on selgitanud,

et võimalikult suures ulatuses on püütud arvestada muude rajatiste kaitsevöönditega või piiratud

kasutusvõimalusega aladega, et nii kaebaja kui ka teiste puudutatud kinnistute omanike õiguste

riive oleks minimaalne (vt ka EhS § 70 lg 6).

16. Eelneva põhjal jääb Tianmga OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

16.10.2023 määruse resolutsiooni p 7 muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)