2-22-132383/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-132383

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-132383

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J. T. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1223,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja

J.

T. (isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

rahvastikuregistri järgi xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx;

tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi J. T. vastu võla väljamõistmiseks osaliselt

tagaseljaotsusega.

2. Mõista J. T. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 716,39 eurot.

3. Mõista J. T. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude summas 716,39 eurot täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi J. T. vastu rahuldamata osas, milles Aktiva

Finance Group OÜ palub mõista J. T. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõla suuremas ulatuses kui 716,39 eurot, intressi 54,82 eurot, sissenõudmiskulud

70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 110,52 eurot ja edasiulatuva viivise

suuremas ulatuses kui märgitud p-s 3.

5. Jätta menetluskulud 35% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 65% ulatuses

J. T. kanda.

6. Mõista J. T. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 351 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J. T. tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus pooltele kätte.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. AS Aktiva Portfolio (kustutatud; hageja) esitas 25. augustil 2022 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 28. novembril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse J. T.

(kostja) võla väljamõistmiseks. Äriregistrist nähtub, et hageja ühines 6. novembril 2023 Aktiva

Finance Group OÜ-ga.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 843,34 eurot, intressi 54,82 eurot,

sissenõudmiskulud 70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 110,52 eurot, edasiulatuva

viivise lepingujärgses määras alates 29. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni – 15,9%

aastas põhivõla summalt 343,41 eurot ja 18% aastas põhivõla summalt 499,93 eurot.

Hagiavalduse kohaselt hageja nõue tuleneb kostja ja Inbank AS vahel 22. novembril 2020

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89004474129 ja 28. novembril 2022 sõlmitud

makselahenduse lepingust nr C85004518092.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kuna kostjale ei õnnestunud muul viisil menetlusdokumente kätte toimetada, toimetas kohus

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult, dokumendi väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte toimetatuks 30. augustil 2023. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise

tähtpäev saabus 19. septembril 2023.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § §

4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s.

r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-

13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

4. Kohus selgitas 13. aprilli 2023 kirjas hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks,

et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kostja vastuse (dtl 104) kohaselt kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis

esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet ning kontrollis maksehäireregistrit.

Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal

ühtegi aktiivset maksehäiret.

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist

omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi

maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kostjal maksehäirete

puudumise kontrollimine ning lähtumine üksnes kostja enda poolt esitatud teabest oma

sissetulekute ja kohustuste kohta, ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

nõude täitmiseks. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja laenutaotluses esitatud

andmeid üldse mingil viisil kontrollinud või palunud kostjal esitatud andmeid täpsustada.

Krediidiandja ei ole nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata. Hageja nõude aluseks on

kaks lepingut. Hagiavaldusest nähtuvalt teise lepingu sõlmimise ajal 22. novembril 2022 oli

kostja varasema lepingu alusel maksete tegemisega juba viivituses (tähtaegselt oli tasumata 15.

novembri 2022 osamakse).

5. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja nõuab intressi ajavahemiku eest, mil VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli 0,00%

aastas. Seega kostja intressi tasuma ei pea. Samuti ei pea kostja tasuma muid tasusid

(lepingutasu). Lepingu nr L89004474129 alusel soetas kostja kauba maksumusega 504,96

eurot. Hageja sõnul on kostja selle lepingu alusel tasunud kokku 288,50 eurot, millest 19 eurot

on arvestatud lepingutasu, 161,55 eurot põhiosa ning 107,95 eurot intressi katteks. Kostja

tasutu, mis on arvestatud intressi ja lepingutasu katteks, tuleb arvestada tasutuks põhivõla

katteks. Hageja sõnul lepingu nr C85004518092 alusel oli kostjal tagastamata kasutatud

krediidilimiit 499,93 eurot. Hageja esitatust ei nähtu, et kostja oleks selle lepingu alusel tasunud

intressi või muid tasusid. Kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla kokku 716,39 eurot. Hageja intressi ja lepingutasu nõuded jätab

kohus rahuldamata.

6. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, mis lepingus nr

L89004474129 on 15,9% aastas ja lepingus nr C85004518092 18% aastas. VÕS § 415 lg 1 ja

VÕS § 113 lg 1 järgi krediidiandja võib nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled

näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on

lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu

hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast

kõrgemat viivist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei

ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud

viivise nõude rahuldamata.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 716,39 eurot, mis muutub sissenõutavaks

alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest

kuni põhivõla tasumiseni.

7. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muu tasuna võtta ka võla

sissenõudmiskulusid. Lisaks on sissenõudekulude väljamõistmine põhjendamatu ka selle tõttu,

et vastavalt eelmises lõigus väljatoodule, ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka

hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda 35% ulatuses ja kostja kanda 65% ulatuses.

9. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 280

eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (ilma käibemaksuta) – maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot (ajakulu 10 minutit, tunnitasu 120 eurot)

ning toiminguid seoses hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamisega 460

eurot (ajakulu 3 tundi ja 50 minutit, tunnitasu 120 eurot).

Kohus leiab, et riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842) on

põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja

kulu hagimenetluses on 240 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus arvestab, et asi ei olnud õiguslikult

keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja

töötatud korduvaks kasutamiseks. Arvestades ka hagi täiendamist, on hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

on põhjendatud.

10. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 540 eurot. Arvestades

menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 351 eurot (540 x

0,65).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik