2-23-7862/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

01.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7862

Tsiviilasi

V. A. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja V. A. (isikukood xxxx)

Võlgniku usaldusisik pankrotihaldur Indrek Lepsoo

(indrek@pankrotihaldur.ee)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V. A. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja V. A. (isikukood xxxx) pankrot 01.12.2023 kell 15.00 ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada võlgniku V. A. pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (Roseni 7, Tallinn 10111,

telefon 509 7167, e-post indrek@pankrotihaldur.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19.12.2023 algusega kell 10.20

Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 4020.

5. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja

esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui

jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei

ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud,

võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt

2 (6)

01.12.2024.

10. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

12. Jätta menetluskulud võlgniku V. A. kanda.

13. Määrata usaldusisiku Indrek Lepsoo tasu suuruseks 1320 eurot (sh käibemaks).

14. Maksta välja Indrek Lepsoo usaldusisiku tasu summas 450 eurot (sh käibemaks)

pankrotivara arvelt. Usaldusisiku tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb - OÜ INC Partner (registrikood 11008111, a/a nr. xxxx).

15. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sh käibemaks) ning

maksta see välja OÜ INC Partner (registrikood 11008111, a/a nr. xxxx).

16. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

17. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja pärast määruse

jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Maksejõuetusavalduse

läbivaatamise

peale

võib

esitada

määruskaebuse

võlgnik

või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või

menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument

kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).

Asjaolud

1. V. A. (avaldaja, võlgnik) esitas 30.05.2023 Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 29.06.2023 määrusega menetlusse ning nimetas

võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Indrek Lepsoo.

3. Usaldusisik esitas 21.07.2023 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade

nimekirja ning seisukoha avalduse osas. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku

pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti (FiMS §

43). Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

3 (6)

6. Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2). Käesoleval juhul PankrS § 15

lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine.

7. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel

tõendatuks, et V. A. on püsivalt maksejõuetu. Tõendamist on leidnud, et võlgniku kohustused

ületavad temal olemasolevat vara.

8. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik töötab kinnipidamisasutuses tunnitasuga 0,74 eurot.

Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik on liitunud pensioni II sambaga, osakute väärtus

29.06.2023. a seisuga on 589,21 eurot. Tegu ei ole arestitava varaga. Transpordiameti andmetel

võlgniku nimele või kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12- meetrise kogupikkusega laevu,

jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgnik ei ole seotud ühegi

äriühinguga ja võlgnikul puudub kinnisvara. Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel võlgniku nimele

väärtpaberikontot avatud ei ole, mistõttu ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit.

Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol rahalised vahendid puuduvad. Muud vara, mille

arvelt katta võlausaldajate nõudeid, usaldusisik tuvastanud ei ole.

9. Usaldusisik ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Usaldusisiku

hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks juba hiljemalt 2012. aasta lõpuks. Esimesed ja

seni kestvad täitemenetlused algatati 2012. a kriminaalasjas xxxx tehtud lahendist tulenevate nõuete

täitmiseks. Usaldusisiku hinnangul tuleb lugeda võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuritegude

toimepanemine. Suurem osa nõuetest (6 044,07 eurot 8 765,17 eurost) tuleneb kriminaalasjades

tehtud lahenditest, millega on võlgnikult väljamõistetud menetluskulud, sundrahad või rahuldatud

tsiviilhagi.

10. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 11 396,85 eurot (sh

täitemenetluse kulude ja kohtutäituri tasude nõuded 2 631,68 eurot). Kohustused on muutunud

sissenõutavaks. Võlgnikul puuduvad pandiga (nii võlgniku kui ka kolmanda isiku varaga) tagatud

kohustused, samuti kohustused, mis on tagatud kolmanda isiku antud isikulise tagatisega.

11. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Vastavalt tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Seni võlgniku usaldusisikuna

tegutsenud Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

12. Pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida

pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus (PankrS

§ 31 lg 5). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt

täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (PankrS §

31 lg 6).

13. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis näidatud ajal ja kohas.

Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

14. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti

väljakuulutamisel (FiMS § 45 lg 1). Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

menetluse algatamise taotluse. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises;

2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud

tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku

4 (6)

olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või

sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;

3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku

kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine;

5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud

kohustusi.

Kohus ei ole tuvastanud FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda aluse jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse.

15. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku.

Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute

nimekirja (FiMS § 46 lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FiMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte

hiljem kui 01.12.2024.

16. Kohus selgitab:

• Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

• Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

• Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

• Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44).

• Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2).

• Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).

5 (6)

• Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 3).

• Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

17. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma

nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus

saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

Usaldusisiku tasu

18. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FiMS § 54 lg 1). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). Usaldusisiku tasule

maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust (FiMS § 54 lg 5 lause 3).

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

19. Usaldusisik on esitanud tasunõude 11 tunni ulatuses kogusummas 1100 eurot (100 eurot/1t),

millele lisandub käibemaks, s.o 220 eurot koos käibemaksuga.

20. Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Usaldusisik on palunud tasu mõista välja büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub usaldusisiku

tasule käibemaks, kokku on tasu suuruseks 1320 eurot.

21. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35

lg 1 p 1). Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt

esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivara arvel kanda. Kohtu hinnangul tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele hüvitada

menetlusabi korras riigi vahenditest (FiMS § 54 lg 7, TsMS § 183 lg 2 ja justiitsministri 01.02.2021

määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord §

2 lg 1). 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot.

22. Usaldusisik on palunud riigi vahenditest hüvitada usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sh

käibemaks). Arvestades riigi vahenditest hüvitatava summa ülemmäära, kuulub menetlusabi korras

riigi vahenditest hüvitamisele usaldusisiku tasu 870 (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54

lg 9 järgi võib kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb. Ülejäänud usaldusisiku tasu 450 eurot (sh käibemaks) tuleb tasuda

pankrotivarast.

6 (6)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik