3-23-334/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-334

Haldusasi

X kaebus tühistada Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja

kommunaalosakonna

02.05.2023

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsus

„Pendikse kinnistule tuuleelektrijaama püstitamiseks

ja elektrimaakaabelliini rajamiseks“ ja kohustada

Viimsi valda projekteerimistingimuste väljastamist

uuesti otsustama.

Menetlusosalised

Kaebaja – X, lepinguline esindaja Viktoria Tuulas

Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Karin

Mägi

Asja läbivaatamine

31.10.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja

1.1. tühistada Viimsi Vallavalitsuse ehitus ja kommunaalosakonna 02.05.2023 haldusakt

„Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine Pendikse kinnistule tuuleelektrijaama

püstitamiseks ja elektrimaakaabelliini rajamiseks“;

2.2. kohustada Viimsi Vallavalitsust otsustama X projekteerimistingimuste väljastamise

taotluse üle kahe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.

2. Mõista Viimsi vallalt ,X kasuks välja menetluskulud summas 2920 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2024 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.07.2022 esitas X, Pendikse (katastritunnusega 89001:003:0311) maaüksuse omanik

Viimsi Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse (2211002/08291) Pendikse

3-23-334

2(8)

maaüksusel tuulegeneraatori (võimsus 900 kw, kõrgus maapinnast 75 m, rootori diameeter 58

m ja masti kõrgus 46 m) püstitamiseks. Taotlusele oli lisatud lähinaabrite nõusolek.

2. 09.08.2022 esitas X päringu Viimsi Vallavalitsusele saamaks infot projekteerimistingimuste

menetluse kohta.

3. 21.09.2022 arutati küsimust Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni istungil. X väitel

teda arutelusse ei kaasatud ja arutelu tulemustest X ei informeeritud.

4. 27.09.2022 esitas X 05.07.2022 taotluse juurde kirjalikult täiendavad selgitused, kus selgitas

muuhulgas, et: „Tuulegeneraatori abil toodetud energiat kasutatakse Kräsuli saarel

olemasolevate hoonete (kolm elamut) ja neid teenindavate rajatiste (kaks garaaži, kaks

abihoonet ja Nurme sadam) teenindamiseks ehk Kräsuli kogukonna omatarbeks“ ja väljendas

ühtlasi seisukohta, mille kohaselt: kehtiva looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 punkt 9 kohaselt

ehituskeeld ei laiene olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja rajatisele.

5. 31.10.2022 esitas X taotluse haldusotsuse tegemiseks projekteerimistingimuste (PT)

andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt 11.11.2022.

6. 31.10.2022 saadeti Xle Viimsi Vallavalitsuses 21.09.2022 toimunud koosoleku protokoll,

millest selgus, et kuivõrd olulisim roll ranna ehituskeeluvööndisse ehitamise üle otsustamisel

on Keskkonnaametil (KeA), siis on kõige mõistlikum viis asjaga edasi liikuda nii, et huvitatud

isik pöördub KeA poole, korraldatakse kohtumine ning kohtumisel selgitatakse ja räägitakse

läbi kõik asjaolud.

7. Kuivõrd tuuliku ehitamiseks vajalike lubade andmine kuulub kohaliku omavalitsuse

pädevusse, saatis X vastustajale 01.11.2022 e-kirjaga palve, et lähtudes haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-st 6, tuleb haldusorganil välja selgitada menetletavas asjas olulist tähendust

omavad asjaolud ning teha otsus hiljemalt 11.11.2022.a vastavalt 31.10.2022.a. esitatud

taotlusele toimingu tegemiseks“. Ühtlasi kinnitas X valmisolekut vajadusel anda täiendavaid

selgitusi esitatud taotluse kohta.

8. Viimsi Vallavalitsus tegi asjakohase päringu KeA-le ning sai KeA arvamuse 10.11.2022.

9. 18.11.2022 palus X Viimsi Vallavalitsuselt informatsiooni 31.10.2022 esitatud taotluse

osas, kus paluti otsust PT-de väljastamiseks või väljastamisest keeldumise kohta hiljemalt

11.11.2022.

10. 20.11.2022 teavitas Viimsi Vallavalitsus X järgmiselt : „Pendikse kinnistu asub täies

ulatuses ranna ehituskeeluvööndis, kus uute hoonete ja rajatiste püstitamine on keelatud. LKS §

38 lg 4 p 9 lubab ranna ehituskeeluvööndis olemasoleva elamu tarbeks rajada tehnovõrku- või

rajatist, mille alla saab arvestada elamu tarbeks tuulegeneraatori püstitamist. Pendikse kinnistul

ei ole ehitisregistri andmetel olemasolevat elamut. Kinnistul on vaid 2 vundamenti

(Ehitisregistrisse kantud ja 1929. ning 1935. aastatel kasutusele võetud). Seetõttu ei ole

võimalik rakendada ka erandit uute rajatiste ehitamiseks. Tulenevalt eeltoodust teatame, et

Viimsi Vallavalitsus ei saa väljastada Kräsuli saarel paiknevale Pendikse kinnistule

tuulegeneraatori

rajamiseks

projekteerimistingimusi.

Vastav

kanne

sisestatakse

ka

ehitisregistrisse“.

11. 24.11.2022

selgitas

X

Viimsi

Vallavalitsusele

järgmist:

„Otsuse

näol,

projekteerimistingimuste väljastamise või sellest keeldumise kohta, on tegemist haldusaktiga,

mille menetlusele kohaldatakse HMS sätteid, mis muuhulgas tähendab haldusorgani kohustust

selgitada välja menetluses olulise tähendusega asjaolud. Kui taotluses esineb puudusi, tuleb

taotlejale anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Enne haldusotsuse tegemist või haldusakti

andmist peab haldusorgan andma taotlejale võimaluse oma arvamuse avaldamiseks (HMS § 40

lg 2). KeA arvamusest Kräsuli saare Pendikse kinnistu tuulegeneraatori projekteerimistaotluse

3-23-334

3(8)

kohta ei selgu üheselt, et Pendikse kinnistule ei või väljastada projekteerimistingimusi

tuulegeneraatori püstitamiseks, arvestades LKS § 38 lg 4 p 9 erandit, mis sätestab tehnorajatiste

ja võrkude rajamist ehituskeeluvööndisse olemasoleva elamu tarbeks. Pendikse kinnistu

naaberkinnistul (Kaasiku kinnistul) asuvad elumaja ja kolm abihoonet. Mõlemad kinnistud on

taotleja X omanduses. Pendikse ja Kaasiku kinnistute liitmisel tekib Pendikse kinnistule

elumaja ja kolm kõrvalhoonet, millele laieneb LKS § 38 lg 4 p 9 ettenähtud erand“.

12. 29.11.2022 esitas X taotluse juurde kinnistusregistri ja ehitisregistri väljavõtted, mille

kohaselt asub Pendikse kinnistul elumaja, 2 abihoonet ja garaaž ning palus teha otsuse esitatud

taotluse kohta.

13. 08.12.2022 palus X Viimsi Vallavalitsuselt informatsiooni taotluse menetluse kohta, millele

ei vastatud.

14. 5.01.2023 toimus Viimsi Vallavalitsuses kohtumine, kus muuhulgas arutati Pendikse

maaüksusele tuulegeneraatori püstitamist.

15. 5.01.2023 saatis Viimsi Vallavalitsus Xle e-kirja, milles teatas järgmist: „Hr X esitatud

taotlus tuulegeneraatori paigaldamiseks Pendikse kinnistule Kräsuli saarel on, arvestades

kinnistute liitmisega ja Keskkonnaameti seisukohaga, võetud töösse projekteerimistingimuste

(PT) ettevalmistamiseks. Kuna tegemist on avatud menetlusega, võtab PT lõplik vormistamine

aega veel orienteeruvalt üks kuu.“.

16. 7.02.2023 palus X informatsiooni projekteerimistingimuste väljastamise kohta. Ühtlasi

juhtis X Viimsi Vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et taotlust on menetletud 7 kuud ning palus

väljastada lubatud projekteerimistingimused hiljemalt 10.02.2023. Samuti informeeris X

Viimsi Vallavalitsust kavatsusest esitada vastasel juhul kohustamiskaebus Tallinna

Halduskohtule.

17. 10.02.2023 teatas Viimsi Vallavalitsus Xle Pendikse kinnistule tuulegeneraatori

püstitamiseks projekteerimistingimuste avaliku menetluse ajutisest peatamisest, kuna

menetlemisel on tõstatunud küsimus tuulegeneraatori võimsuse osas. Nimelt olla 05.07.2022

taotluses tuulegeneraatori tootmisvõimsuseks näidatud 900 kW, mis on Viimsi Vallavalitsuse

arvates olemasoleva elamu ja kolme abihoone jaoks oluliselt suurem kinnistul tarbitavast.

„Sellest tulenevalt saaks vähendada tuuliku kõrgust ja rootori labade mõõtmeid, millega see

rajatis avaldaks väiksemat negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale“.

18. 13.02.2023 lubas Viimsi Vallavalitsus menetluse lõpetada juhul, kui X ei täpsusta taotluses

esitatud andmeid. 13.02.2023 täpsustas X taotluses esitatud andmeid.

19. X esitas 16.02.2023 Tallinna Halduskohtusse kaebuse kohustada Viimsi Vallavalitsust

projekteerimistingimuste väljastamise kohta otsust tegema.

20. Viimsi Vallavalitsuse ehitus ja kommunaalosakonna 02.05.2023 haldusaktiga

„Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine Pendikse kinnistule tuuleelektrijaama

püstitamiseks ja elektrimaakaabelliini rajamiseks“ keeldus Viimsi Vallavalitsus taotletud

projekteerimistingimuste väljastamisest.

21. X taotluse alusel nõustus Tallinna Halduskohus 01.06.2023 kaebuse muutmisega ning asus

menetlema nõudeid tühistada Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna 02.05.2023

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsus „Pendikse kinnistule tuuleelektrijaama

püstitamiseks

ja

elektrimaakaabelliini

rajamiseks“

ja

kohustada

Viimsi

valda

projekteerimistingimuste väljastamist uuesti otsustama.

POOLTE SEISUKOHAD

22. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

3-23-334

4(8)

1) Haldusorgan on keeldumisel tuginenud ehitusseadustiku (EhS) § 32 p-le 4, mille kohaselt

projekteerimistingimuste väljastamisest keeldutakse, kui projekteerimistingimuste taotlus ei

vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele. Antud

juhul ei ole haldusorgan ühtegi veenvat tõendit esitanud ega viidanud õigusaktile, millega

haldusakti andmine vastuolus oleks. Haldusorgan tugineb üksnes hinnangule, et antud juhul

looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 p. 9 ettenähtud erand ei rakendu. Taotlejale jääb

arusaamatuks, millised tõendid, õigusaktid või faktid on sellise hinnangu aluseks. Viidatud

erand ei sea mingeid piiranguid tehnorajatise võimsusele või sellele, kui palju elektrienergiat

võib omatarbeks toota.

2) Jääb arusaamatuks, millised asjaolud või toimingud on tinginud haldusmenetluse

ebamõistliku venimise. 11 kuule. Veninud menetluses on haldusorgan andnud kattetuid

lubadusi (avatud menetluse läbiviimine ja projekteerimistingimuste väljastamine ühe kuu

jooksul) ja otsinud ettekäändeid menetluse lõpetamiseks. Hea halduse tava oluliseks osaks on

haldusorgani selgitamiskohustus, vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36. Selgitamiskohustust

ei saa mõista formaalsusena, vaid ametnik peab suutma kodanikule mõistetav viisil lahti

seletada ka seaduses sisalduvate tingimuste või piirangute mõtte ja eesmärgi. Antud juhul ei ole

haldusorgan 11 kuu jooksul väldanud menetluse jooksul täitnud selgitamiskohustust.

Haldusorgani ülesandeks ei ole üksnes formaalne õigusaktide andmine ning sellele vältimatult

eelneva menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et õiguslike teadmisteta

inimesed oleksid võimelised tulemuslikult menetluses osalema. Antud juhul eespool loetletud

põhimõtteid järgitud ei ole.

3) Haldusorgani viide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud

„Kohalike

omavalitsuste

tuule-

ja

päikeseenergia

käsiraamatule“

(Stockholmi

Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 2021) (edaspidi ka: tuule- ja päikeseenergia käsiraamat)

on aegunud. Viitest võib lugeda, et omatarbeks elektrienergia tootmine on alla 15 kW.

Haldusorgani seisukoht on vastuolus eelkõige EL direktiivi nr 2018/2001 mõttega, mille

kohaselt tuleb igati soodustada taastuvenergia tootmist ja tarbimist. Taastuvenergia tootmise ja

tarbimise soodustamine ei tähenda omakorda põhjendamatute piirangute seadmist.

Haldusorgani kahtlused ja seisukohad, mille kohaselt „projekteerimistingimuste taotluses

märgitud tuuleelektrijaam on üle dimensioneeritud“ ning omatarbeks toodetud taastuvenergiat

ei tohi salvestada ega müüa, on vastuolus EL ja Eesti õiguses sätestatud põhimõtete ja Eesti

seatud eesmärgiga, mille kohaselt taastuvenergia tootmist ja tarbimist kodumajapidamistes

tuleb soodustada ja arendada. Otsuse tegemisel ei saa lähtuda tuulegeneraatori

maksimumvõimsusest, kuna tuuliku efektiivsuse kasutegur jääb erinevate allikate andmetel

vahemikku 20-50%. LKS § 38 lg 4 p-s 9 ettenähtud erand ja muud Eesti õigusaktid ei sea mitte

mingeid piiranguid tehnorajatise võimsusele või sellele, kui palju elektrienergiat võib

omatarbeks toota.

4) Kummastavad on vastustaja seisukohad seoses vajadusega algatada detailplaneeringu

menetlus PT menetluse asemel. 11.02.2022 esitas kaebaja, Pendikse (89001:003:0311) ja

Kumbli (89001:003:0312) maaüksuse omanik, haldusorganile detailplaneeringu algatamise

taotluse Kaebajale selgitati, et kuna nimetatud maaüksused (Kräsuli ja Kumbli saar tervikuna)

jäävad

planeeringualast

välja,

määratakse

kavandatava

tegevuse

põhijooned

maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu puudumisel just projekteerimistingimustega ning

soovitati DP taotlus tagasi võtta, mida kaebaja ka tegi ning esitas taotluse PT-de väljastamiseks.

5) Tuuliku ala ei asu Viimsi kahe riikliku (Prangli, Aksi ja Naissaare) ega ka 6 kohaliku tasandi

kaitsealal ega nende läheduses. Seega keskkonna mõju hinnangu (edaspidi: „KMH“)

koostamine kehtivate normide järgi ei ole nõutud. Ka PT-de andmisel on võimalus vajadusel

avalikkust kaasata läbi avatud menetluse, mida vastustaja väidetavalt ongi teinud. Kaebajale

jääb arusaamatuks „avalikkuse kaasamise nõue“. Tegemist on Kräsuli saarega ning saare

3-23-334

5(8)

kogukonna areng sõltub sellest, milliseid tegevusi on neil võimalik arendada. Samuti puuduvad

vaidlus selle üle, millist mõju võib tuulegeneraatori ehitamisest olla naaberkinnistule, kuna

saare elanikud on oma nõusolekud andnud ja need on edastatud koos projekteerimistingimuste

taotlusega haldusorganile. Tuulikuparkide rajamine hakkab paratamatult maastikupilti muutma

ning inimestel tuleb jätkusuutliku tuleviku nimel teha oma ilu-eelistustes mööndusi. Samuti ei

ole kinnisvara hindade langust tuvastanud ükski uuring.

6) KeA hinnangul kavandatava tegevuse puhul keskkonnaloa taotlemise vajadus puudub, kuna

kavandatav tegevus ei liigitu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste ja § 6 lg-s 4 nimetatud määruse alla. Pendikse kinnistu

naaberkinnistul (Kaasiku kinnistul) asub elumaja ja kolm abihoonet. Mõlemad kinnistud on

kaebaja X omanduses. Pendikse ja Kaasiku kinnistute liitmisel tekkis Pendikse kinnistule

elumaja ja kolm kõrvalhoonet, millele laieneb looduskaitseseaduses § 38 lg 4 p 9 ettenähtud

erand, seega viide KeA varasemale seisukohale ei ole asjakohane.

7) Kaebuse rahuldamise korral palub kaebaja teha vastustajale ettekirjutus otsuse täitmiseks

hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise päevast alates. Täitmisele kuuluva kohtulahendi

täitmata jätmise korral palub kaebaja määrata vastustajale rahatrahv halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 248 lg 1 ettenähtud korras ja ulatuses.

23. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

1) Vastustaja keeldus PT-de andmisest EhS § 32 p 4 ja LKS § 38 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. EhS §

26 lg 3 p 3 kohaselt peab projekteerimistingimuste andmisel arvestama üldplaneeringus

määratud tingimusi. Kräsuli saare kohta puudub üldplaneering. Lähtuvalt EhS § 26 lg 3 p 2

kohaselt peab kohalik omavalitsus PT-de andmisel arvestama, et PT-de andmine ei oleks

vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. LKS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on Kräsuli

saarel ehituskeeluvöönd laiusega 200 m. Ainuke kohalduv võimalus ehituskeeluvööndisse

tuuliku ehitamist lubada oleks LKS § 38 lg 4 p 8 ja p 9, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld

maakaabelliinile ja olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Pöördudes

LKS seletuskirja poole, selgub, et nimetatud erandite tegemise mõte oli võimaldada rajada

olemasoleva elamu juurde ehituskeeluvööndisse maakaabelliini ja näiteks maaküttesüsteemi,

kaevu, elektriliini või mõnda muud elamu jaoks vajalikku tehnorajatist ilma planeeringuta.

Vastustaja arvates hõlmab see eelkõige otsest ja elutähtsat tehnovõrku või rajatist, ilma milleta

majapidamises hakkama ei saa ja mille rajamiseks oleks ilmne liialdus hakata koostama

detailplaneeringut. Kehtivas õiguses ei ole tuuleenergia omatarve reguleeritud.

2) Ehkki ükski seadus või selle alusel antud määrus seda otsesõnu ei ütle, on eri allikate

hinnangute põhjal võimalik väita, et tuulegeneraatoreid ei tohiks paigaldada elumajadele

lähemale, kui üks kilomeeter. Tuulikud võivad tekitada madalsageduslikku heli, mis häirib ja

võib tekitada lähiümbruses elavatel inimestel erisuguseid tervisehädasid. Samuti võib olenevalt

valest seadistusest müra või vibratsioon olla samuti tervisele kahjulik või ka tuuliku püsivusele

ohtlik. Kui lähtuda esteetilisest vaatenurgast, siis väikesel saarel kaugelt üle puulatvade küündiv

seadeldis annab muidu looduskaunile paigale tööstusliku väljanägemise, mis omakorda

kahandab ümbruskonna kinnisvara väärtust. Madalsageduslikel helidel on samuti mõju

loomastikule ja linnustikule, kes piirkonda vältima hakkavad või tiivikusse ennast surnuks

lendavad. Eespooltoodud mõjude tekkimist ei saa pelgalt niisama, ilma uuringu või hinnanguta

välistada ja siinkohal tekibki vajadus detailplaneeringu koostamiseks, mille raames ja koostöös

KeA-ga nimetatud mõjusid uuritakse ja kas kinnitatakse või välistatakse. Samuti võib sellise

mastaabiga ehitise osas olla vajadus kaaluda põhjalikumalt avalikku huvi. Siinkohal ei vaja

pikemat käsitlust, kui palju Kräsuli majapidamised reaalselt elektrit tarbivad, kuna ilma

planeeringuta ehituskeeluvööndisse tuulikut ehitada ei ole vastustaja arvates võimalik

3-23-334

6(8)

3) Kaebaja kaasamine PT menetluses on toimunud seadusega kooskõlas. Vastustaja ei saanud

teada, milliseid seisukohti kaebaja menetluses esitab ja seega ei pea paika väide, et otsus oli

juba varasemalt tehtud. Kõiki kaebaja väiteid on PT-s kaalutud ja selgitatud, miks vastustaja

arvates ei ole võimalik PT-d anda. Arvestades, et kehtiva õiguse regulatsioonid antud teema

osas on selgelt puudulikud, puudub kohtupraktika, on ka mõistetav, miks võttis kaua aega

seisukoha kujundamine ja menetluslik otsus viibis. Vastustaja eesmärk ei ole kunagi olnud

kaebajat eksitada ja tahtlikult otsusega viivitada. 10.11.2022 kirjaga nr 6-2/22/11628-3

edastatud seisukohas leidis KeA, et olemasolevaid hooneid, mille osas rakenduks LKS § 38 lg

4 p 9 erand, Pendikse kinnistul ei ole ning LKS sätestatud erand ei rakendu.

4) Kaebaja etteheited vastustaja keelumise vastuolu kohta Eesti riikliku energia- ja kliimakavas

ette nähtud eesmärkidega ning valla kohustuse kohta tagada väikesaartel elekter on antud

kaasuse kontekstis ebaolulised ja neile ei saa toetuda. Vastustaja ei ole kuskil öelnud, et

tuulegeneraatorit ei saa Kräsuli saarele üldse püstitada. Vastustaja on vaid öelnud, et see ei ole

PT-ga võimalik. Kohases menetluses, avalikke huve ja taotleja huve omavahel kaaludes ja

toetudes vajalikele uuringutele, on võimalik, et tulevikus saab tuuliku püstitada.

5) Põhjendatud kahtlus tootmisvõimsuse osas tekkis sellest, et vastustaja lähtub tuule- ja

päikeseenergia käsiraamatust, mille kohaselt võib lugeda, et omatarbeks elektrienergia

tootmine on alla 15 kW ja tuuliku kõrgus kuni 30 m. Taotluses esitatud võimsus ja gabariit

ületab omatarbeks märgitud võimsust ja gabariiti kordades. LKS § 34 kohaselt on ranna või

kalda kaitse eesmärk muu hulgas rannal või kaldal inimtegevusest tingitud kahjuliku mõju

piiramine. Seda mõju saab analüüsida kohases detailplaneeringu menetluses ja kaebaja õigused

ei ole kuidagi kahjustatud PT-de väljastamisest keeldumisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Vaidlustatud PT-de andmisest keeldumisel on tuginetud EhS § 32 p-le 4 ja LKS § 38 lg 1

p-le 1 ja lg-le 3. EhS § 32 p 4 kohaselt keeldub pädev asutus PT-de andmisest, kui PT-de taotlus

ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele. LKS §

38 lg 1 p 1 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal meresaartel 200 meetrit. LKS

§ 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine

keelatud.

25. Antud kohtuasjas on küsimus eelkõige selles, kas kaebajale võib lubada erandit LKS § 38

lg 4 p 9 alusel. LKS § 38 lg 4 p 9 kohaselt ehituskeeld ei laiene olemasoleva elamu tarbeks

rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. KeA ja vastustaja on nõustunud, et LKS § 38 lg 4 p 9

lubab ranna ehituskeeluvööndis olemasoleva elamu tarbeks rajada tehnovõrku- või rajatist,

mille alla tuleb lugeda ka elamu tarbeks tuulegeneraatori püstitamist. Vaidlust ei ole selles, et

Pendikse ja Kaasiku kinnistute liitmise järgselt on Pendikse kinnistul elumaja ja kolm

kõrvalhoonet, mistõttu ei ole enam põhjendatud tugineda KeA 10.11.2022 kirjas väljatoodule,

mille kohaselt Pendikse kinnistul ei ole olemasolevat elamut, vaid kinnistul on üksnes

2 vundamenti (Ehitisregistrisse kantud ja 1929. ning 1935. aastatel kasutusele võetud), mistõttu

ei ole võimalik rakendada ka erandit uute rajatiste ehitamiseks. X on 29.11.2022 esitanud PT

taotluse juurde kinnistusregistri ja ehitisregistri väljavõtted, mille kohaselt asub Pendikse

kinnistul elumaja, 2 abihoonet ja garaaž (vt kaebuse lisad 14 ja 15). PT taotluses on selgitatud,

et tuulegeneraatori abil toodetud energiat kasutatakse Kräsuli saarel olemasolevate hoonete

(kolm elamut) ja neid teenindavate rajatiste (kaks garaaži, kaks abihoonet ja Nurme sadam)

teenindamiseks ehk Kräsuli kogukonna omatarbeks. See, et tuulegeneraator teenindab ka teisi

kinnistuid peale Pendikse, ei ole kohtu arvates LKS § 38 lg 4 p-ga 9 vastuolus. Vastupidine

käsitlus viiks selleni, et iga majapidamine peaks endale ise elektrituuliku püstitama, mis ei oleks

LKS § 38 lg 4 p 9 mõttega sugugi rohkem kooskõlas. Kaebaja on viidanud ka võimalusele

taastada ajaloolised hooned hävinud hoonete vundamentidele. Seegi võib elektritarbimist

3-23-334

7(8)

Kräsuli saarel tulevikus tõsta. Kohtu arvates ei ole LKS § 38 lg 4 p 9 eesmärkidega ka vastuolus

luua võimalus Viimsi valla elanike alternatiivse (täiendava) elektriga varustamiseks. Ka

vastustaja ise möönab, et omatarbe ulatus pole õigusaktides täpsemalt reguleeritud.

Kinnistuomaniku omandiõiguse riivamiseks peab aga olema õiguslik alus, mida käesoleval

juhul ei ole võimalik tuletada vastustaja viidatud LKS sätetest. Vastustaja pole tuginenud ka

teistele õigusaktidele, mis tema keeldumisele õigusliku aluse võiksid luua. Seetõttu on

vastustaja keeldumine õigusvastane. Viide tuule- ja päikeseenergia käsiraamatule sellist

õiguslikku alust ei loo. Kohtu arvates olukorras, kus Kräsuli saarel on püsiasustus, tuleb

eelduslikult jaatada legitiimset huvi püstitada rajatisi, mis on vajalikud elutegevuse tagamiseks

väikesaarel, sh elektrivarustuse loomine. Pelk viide ehituskeeluvööndile pole seega piisav, et

elektrituuliku püstitamist keelata. Peamiseks vastustaja vastuargumendiks on kaebaja

elektrituuliku üledimensioneeritus, kuid vastavad vastustaja seisukohad on jäänud kohaselt

sisustamata ja õiguslikult motiveerimata. Kohus nõustub kaebuse vastavate põhjendustega.

26. Mingeid piirnäitajaid elektrituuliku võimsusele LKS-st ei tulene. Vastustaja ei saa piirduda

pelgalt viitega, et tuulik on liiga suure võimsusega, vaid peab oma seisukoha siduma

kehtestatud nõuetega, mida planeeritav tuulik rikuks. Seda ei ole vastustaja aga teinud.

Vastustaja ei ole tegelikult vaidlustatud haldusakti põhjendustes välja toonud negatiivseid

mõjusid, mis välistaksid kaebaja soovitud tuuliku püstitamise. Selliseid kaalutlusi ei saa esitada

tagantjärele. Kohtu arvates on vastustaja etteheited jäänud ka üldsõnalisteks ning need ei ole

piisavalt

põhistatud.

Näiteks

viited

mürale,

visuaalsele

häiringule

ja

kahjule

looduskeskkonnale. Antud juhul on Kräsuli saare elanikud andnud nõusoleku tuuliku

püstitamiseks, mistõttu pole selge, kelle õigusi vastustaja oma keeldumisega kaitseb. Vastustaja

pole esitanud ka tõendeid selle kohta, et tuulikust lähtuks läheduses elavatele inimestele

ülenormatiivne mõju. Kohaselt sisustamata on väited looduskeskkonna kahjustamisest ning

sellest, et tuulik kahjustaks miljööväärtust ning kinnisvara väärtust. Kuna vastustaja väited on

üldsõnalised, pole ka selge, milliseid uuringuid peaks kaebaja täiendavalt läbi viima ning mida

olulist annaks juurde detailplaneeringumenetlus võrreldes PT-de menetlusega, mille raames

võiks nõndasamuti teha kõik vajalikud uuringud. Nõustuda tuleb kaebajaga, et olukorras, kus

vastustaja esitab vastuolulisi nõudeid (soovitab esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse

tagasi võtta ja esitada PT-de taotluse, seejärel PT-de asemel jällegi detailplaneeringu taotluse),

jääb oma nõuete esitamisel üldsõnaliseks ning menetleb taotlusi seaduses toodud tähtaegu

rikkudes, ei ole järgitud hea halduse põhimõtet. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et

haldusorgani selgitamiskohustus tähendab seda, et taotluse esitajale esitatakse arusaadavad

nõuded ja tingimused ning põhjendatakse, miks haldusorganil vastavat teavet vaja on.

Käesoleval juhul on haldusorgan jätnud selgitamiskohustuse täitmata ning viivitanud

ebamõistlikult kaebaja taotluse lahendamisega. Vaidlust ei ole selles, et õigusaktid ei nõua

üksiku elektrituuliku püstitamiseks KMH läbiviimist. KMH eelhinnangu andmise üle

otsustamine on aga vastustaja enda pädevuses. See aga eeldab, et vastustaja tuvastab

keskkonnamõjud, mida on vaja täiendavalt uurida. Piirduda ei saa üldiste viidetega võimalikele

mõjudele. KeA ei ole leidnud, et tuuliku püstitamine oleks keskkonnamõjude tõttu välistatud

või et üleüldse oleks vaja keskkonnamõjusid täiendavalt hinnata. Vastustaja peab oma

vastavaid seisukohti põhistama.

27. Ülaltoodut arvestades tuleb tühistamisnõue rahuldada.

28. Kaebaja on esitanud ka taotluse teha vastustajale ettekirjutus otsuse täitmiseks hiljemalt 30

päeva jooksul otsuse jõustumise päevast alates. Täitmisele kuuluva kohtulahendi täitmata

jätmise korral palub kaebaja määrata vastustajale rahatrahv halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 248 lg 1 ettenähtud korras ja ulatuses. HKMS § 168 lg 1 kohaselt võib kohus kaebuse

rahuldamisel määrata otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tähtaja või muud olulised

otsuse täitmise tingimused, tagades menetlusosalistele õiguse esitada selles küsimuses oma

3-23-334

8(8)

seisukoht. Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid kaebaja taotlusele. Siiski peab kohus 30 päeva

PT taotluse läbivaatamiseks liialt lühikeseks. Kohus leiab, et vastustaja peaks kõik vajalikud

menetlustoimingud suutma läbi viia kahe kuu jooksul. Seega määrab kohus otsuse täitmiseks

kaks kuud lahendi jõustumisest. Kohus märgib, et trahvi saab määrata kohus eraldiseisvas

menetluses, kui kohtuotsus on jäetud täitmata (vt HKMS § 248). Selleks tuleb kohtule esitada

vastav taotlus.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on tasunud kokku 20 eurot riigilõivu. Lisaks taotleb kaebaja õigusabikulude hüvitamist summas

2900 eurot (käibemaksuta) (vt 02.11.2023 menetlusdokumendis toodud menetluskulude

koondnimekiri). Kokku on kaebaja menetluskulud 2920 eurot. Kohtu hinnangul on kaebaja

menetluskulud põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega. Seega tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista 2920 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee