2-19-4161/115 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-4161

Kohtuasi

X (pankrotis) hagi AS-i Go Group vastu nõuete

tasaarvestuse kehtivuse tuvastamiseks, alternatiivselt

tsiviilasjas nr 2-14-55273 tehtud otsuse täitmisest

keeldumiseks ja 500 000 euro väljamõistmiseks

APW Varahaldus OÜ hagi AS-i Go Group vastu

2 250 000 euro saamiseks

APW Varahaldus OÜ hagi RealWAY OÜ vastu

510 000 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

APW

Varahaldus

OÜ

ja

X

(pankrotis)

apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

X apellatsioonkaebus 500 000 eurot

APW Varahaldus OÜ apellatsioonkaebus 2 760 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I X (pankrotis, isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Hageja II APW Varahaldus OÜ (registrikood 12392465),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Kostja I AS Go Group (registrikood 11071150),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja

vandeadvokaadi abi Merit Tammik

Kostja II OÜ RealWAY (registrikood 10955906),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-19-4161

RESOLUTSIOON

1. Muuta tsiviilasja hinda maakohtus ja määrata selleks X (pankrotis) hagis

AS-i Go Group vastu 500 000 eurot, APW Varahaldus OÜ hagis AS-i Go Group ja

OÜ RealWAY vastu 2 760 000 eurot.

2. Mõista Xlt (pankrotis) välja täiendav riigilõiv 1700 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt

otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva

punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni tuleb Xl (pankrotis) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Mõista APW Varahaldus OÜ-lt välja täiendav riigilõiv 1700 eurot, mis tuleb tasuda

vastavalt otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse

käesoleva punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni tuleb APW Varahaldus OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Keelduda X (pankrotis) ja APW Varahaldus OÜ 17.11.2023 menetlusdokumendile

lisatud tõendite vastuvõtmisest.

5. Tühistada Harju Maakohtu 18.11.2022 otsus osas, millega maakohus jättis hagi

rahuldamata X (pankrotis) tuvastusnõuetes AS-i Go Group vastu (resolutsiooni p 1

osaliselt). Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta X (pankrotis) hagi

AS-i Go Group vastu järgmistes nõuetes läbi vaatamata: nõue tuvastada, et X

05.02.2019 tehtud tasaarvestus, millega X (pankrotis) tasaarvestas AS-i Go Group

tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva nõude X (pankrotis) vastu APW

Varahaldus OÜ-lt omandatud nõudega AS-i Go Group vastu summas 500 000 eurot,

on kehtiv; alternatiivselt tuvastada, et Xl (pankrotis) on õigus keelduda kohtuotsuse

täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni AS Go Group ei ole täitnud oma

kohustust X (pankrotis) ees summas 500 000 eurot.

6. Muus osas jätta Harju Maakohtu 18.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

7. Rahuldada X (pankrotis) apellatsioonkaebus osaliselt.

8. Jätta APW Varahaldus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

9. Jätta X (pankrotis) apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud X

(pankrotis) kanda.

10. Jätta APW Varahaldus OÜ apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse

kulud APW Varahaldus OÜ kanda.

11. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

11.1. Jätta X (pankrotis) hagi AS-i Go Group vastu järgmistes nõuetes läbi

vaatamata: nõue tuvastada, et X (pankrotis) 05.02.2019 tehtud tasaarvestus,

millega X (pankrotis) tasaarvestas AS-i Go Group tsiviilasja nr 2-14-55273

kohtuotsusest tuleneva nõude X (pankrotis) vastu APW Varahaldus OÜ-lt

omandatud nõudega AS-i Go Group vastu summas 500 000 eurot, on kehtiv;

alternatiivselt tuvastada, et Xl (pankrotis) on õigus keelduda kohtuotsuse

täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni AS Go Group ei ole täitnud oma

kohustust X (pankrotis) ees summas 500 000 eurot.

11.2. Jätta rahuldamata X (pankrotis) hagi AS-i Go Group vastu kahju 500 000

eurot hüvitamise nõudes.

11.3. Jätta rahuldamata APW Varahaldus OÜ hagi AS-i Go Group vastu kahju

2 250 000 eurot hüvitamise nõudes.

11.4. Jätta rahuldamata APW Varahaldus OÜ hagi OÜ RealWAY vastu kahju

510 000 eurot hüvitamise nõudes.

2-19-4161

11.5. Jätta AS-i Go Group maakohtu menetluskulud 18% ulatuses X (pankrotis) ja

82% ulatuses APW Varahaldus OÜ kanda.

11.6. Jätta OÜ RealWAY maakohtu menetluskulud APW Varahaldus OÜ kanda.

11.7. Jätta X (pankrotis) apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse

kulud X (pankrotis) kanda.

11.8. Jätta

APW

Varahaldus

OÜ

apellatsioonkaebusega

seotud

apellatsioonimenetluse kulud APW Varahaldus OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja I) ja APW Varahaldus OÜ (hageja II) esitasid 19.03.2019 Harju Maakohtule AS-

i Go Group (kostja I) ja OÜ RealWAY (kostja II) vastu hagi (viimati täpsustatud 27.07.2020 ja

Harju Maakohtu 23.08.2022 istungil) järgmistes nõuetes:

-

hageja I palub kostja I suhtes tuvastada, et hageja I 05.02.2019 tehtud tasaarvestus,

millega hageja I tasaarvestas kostja I tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva

nõude hageja I vastu hagejalt II omandatud nõudega kostja I vastu summas

500 000 eurot, on kehtiv;

-

alternatiivselt palub hageja I kostja I suhtes tuvastada, et hagejal I on õigus keelduda

kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni kostja I ei ole täitnud oma

kohustust hageja I ees summas 500 000 eurot ning mõista kostjalt I hageja I kasuks välja

kahju hüvitisena 500 000 eurot;

-

hageja II palub mõista kahju hüvitisena kostjalt I välja 2 250 000 eurot ning kostjalt II

510 000 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja II OÜ Tarbus Kinnisvara (TKV) osanik. Hagejale II

kuulub 20% TKV osadest. Hageja II poolt TKV osa omandamise ajal (13.12.2012) kuulus 80%

TKV osadest kostjale I. Alates 05.05.2014 kuulub 80% TKV osadest kostjale II.

1.2. Hageja II TKV osanikuks olemise ajal võõrandas TKV kostjale I AS-i GoBus ja

AS-i Go Oil aktsiad ning OÜ GoTaksopark osa. Kostjale II võõrandati TKV-le kuulunud

2-19-4161

kinnisvara. Samuti viidi TKV-st välja raha. TKV vara võõrandati alla turuhinna või

vastusooritust saamata ja vara võõrandamiseks kasutati siirdehinnaga laenuintresse, mis on

turuintressist 3–4 korda kõrgemad. TKV vara võõrandamisega tekitati TKV-le kahju vähemalt

9,4 miljonit eurot. TKV-le kahju tekitamisega tekitati omakorda kahju vähemusosanikule,

hagejale II (hageja II TKV osa väärtus vähenes). Arvestades TKV-le tekitatud kahju ja hageja II

osaluse suurust, on hagejale II tekkinud kahju 1 880 000 eurot.

1.3. TKV vara võõrandamine toimus järgmiste tehingutega.

1.3.1. 20.12.2012 tühistas TKV kui AS-i GoBus ainuaktsionär AS-i GoBus eelmiste perioodide

kahjumi katmiseks AS-i GoBus senised aktsiad, emiteeris AS-i GoBus uued aktsiad varasemas

nimiväärtuses ja loovutas emiteeritavate aktsiate omandamise õiguse kostjale I. Hagejale II

AS-i GoBus aktsiate märkimisõigust ei pakutud.

AS-i GoBus osalusest loobumine ei vastanud TKV ega hageja II huvidele. AS GoBus oli

tegutsev ettevõte, mille aktsiatest loobumiseks puudusid TKV-l majanduslikud põhjused.

Emiteeritavate aktsiate omandamise õigusest loobumise kaudu kaotas TKV osaluse

AS-is GoBus. Osalus liikus AS-i GoBus kontrolliva kostja I omandisse. Tehingu sisuks oli

osaluse väljaviimine vähemusosaniku mõjusfäärist ja kostja I rikastumine. AS-i GoBus väärtus

oli 6–7 miljonit eurot. Seega loobus TKV märkimisõiguse üleandmisega oma varast väärtusega

6–7 miljonit eurot kostja I kasuks, vastusooritust saamata.

1.3.2. 03.12.2014 müüs TKV osaluse OÜ-s Go Oil kostjale I.

OÜ Go Oil osa võõrandamine ei vastanud TKV ega hageja II huvidele. OÜ Go Oil oli tegutsev

ettevõte, mille müügiks puudusid majanduslikud põhjused. Tehingu sisuks oli osaluse

väljaviimine vähemusosanikust mõjusfäärist ja kostja I rikastumine.

OÜ Go Oil osa võõrandati väidetavalt 2,25 miljoni euro eest. OÜ Go Oil osa väärtus oli aga

4,8–5,2 miljonit eurot. TKV müüs OÜ Go Oil osa 2,55–2,95 miljoni euro võrra odavamalt, kui

oli selle turuväärtus.

1.3.3. 05.12.2014 müüs TKV OÜ GoTaksopark osa kostjale I.

OÜ GoTaksopark osa võõrandamine ei vastanud TKV ega hageja II huvidele.

OÜ GoTaksopark oli tegutsev ettevõte, mille müügiks puudusid majanduslikud põhjused.

Tehingu sisuks oli osaluse väljaviimine vähemusosaniku mõjusfäärist ja kostja I rikastumine.

OÜ GoTaksopark osa võõrandati väidetavalt 0,20625 miljoni euro eest. Osa müügihind ei

vastanud turuväärtusele.

1.3.4. 31.03.2016 müüs TKV kostjale II 25 kinnisasja.

Kinnisvaraportfelli võõrandamine ei vastanud TKV ega hageja II huvidele. Kinnisvara müügiks

puudusid majanduslikud põhjused. Tehingu sisuks oli kinnisvara väljaviimine vähemusosaniku

mõjusfäärist ja kostja II rikastumine.

Kinnisvara võõrandati 11,24 miljoni euro eest, sh käibemaks 90 000 eurot. Kinnisvara pakuti

kolmandatele isikutele müügiks hinnaga 12 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Kinnisvara anti

kostjale II üle aga 850 000 eurot odavamalt. Kinnisvara müügihind ei vastanud turuväärtusele.

Isegi kui kinnisvara müügihind vastas turuväärtusele, teenis TKV 2014. ja 2015. aastal

kinnisvarainvesteeringutelt olulist renditulu. Vaadeldaval perioodil oli TKV puhastulu

kinnisvara rendilt ca üks miljon eurot aastas. TKV andis kostjale II üle väga tulusa

2-19-4161

majandusüksuse ja kaotas sellega olulise tuluallika. Tehinguga tekitati TKV-le saamata jäänud

tulu näol olulist kahju isegi juhul, kui kinnisvara müügihind vastas turuväärtusele.

1.4. AS-i GoBus aktsiate tühistamisest ja märkimisõiguse loovutamisest ning OÜ Go Oil ja

OÜ GoTaksopark osade võõrandamise kavatsusest ei informeeritud hagejat II ega tema

esindajaid. Hageja I sai tehingutest teada pärast nende toimumist. Kinnisvaraportfelli

võõrandamise kavatsusest teavitati hagejat I küll 06.07.2015 TKV osanike koosolekul, kuid siis

olid kõik osanikud müügiettepaneku vastu. Hageja I järeldas, et kinnisvara müügikavatsusest

on sellega loobutud.

1.5. Ajal, mil hageja I on olnud TKV osanik, võõrandati 94,5% TKV finantsinvesteeringutest

(osalused tütarettevõtetes) ja kogu kinnisvara. Vara võõrandamise tulemusel jäi TKV ilma oma

varast vähemalt 23–24,4 miljoni euro ulatuses. TKV sai vähemalt 23–24,4 miljonit eurot väärt

olnud vara eest mitte rohkem kui 13,6 miljonit eurot. Seega on vastusooritus vähemalt

9,4 miljoni euro võrra väiksem, kui oli vara väärtus. Soorituse ja vastusoorituse vahe võib olla

veelgi suurem. Hagejal on kahtlus, et vastusooritus võis olla ka (osaliselt) rahatu.

1.5.1. TKV kinnisvara müüdi selliselt, et kostja II tasus 7 276 237 eurot tasaarvestuse teel.

Ostuhinnaga tasaarvestatavaks nõudeks oli kostja I väidetav nõue TKV vastu, mis oli tekkinud

määratlemata laenulepingutest ja mis oli loovutatud kostjale II. 06.07.2015 toimunud TKV

osanike koosolekul põhjendati kinnisvara müügiettepanekut sellega, et TKV võlgneb kostjale I

25.05.2009 laenulepingu alusel 3 987 855,46 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised.

Arvestades, et 31.03.2016 lepingu järgi tasaarvestatud summa oli 7 276 237 eurot, moodustab

tasaarvestatud laenust seega 3,2 miljonit eurot kostja I arvestatud intressid ja viivised. Seega

vähemalt ühe asjaomase tehingu täitmine toimus kostja I intressi- ja viivisenõudega. Kostja I

andis TKV-le laenu algselt intressiga 15% aastas, hiljem 8% aastas. Selline siirdehinnaga

laenuintress on 3–4 korda kõrgem turuintressist. Olukorras, kus enamusaktsionär annab laenu

kõrgema intressimääraga kui on ettevõtte tootlus, kahjustab enamusaktsionär teadlikult oma

osalusega ettevõtet (sh vähemusaktsionäri). Siirdehind kehtestati eelkõige hageja II

kahjustamiseks, sest pärast seda, kui kostja I saavutas OÜ GoBus üle kontrolli, vähenes

grupisiseste laenude intress oluliselt (8%-lt 4%-le). Enamusosaniku siirdehindadega intress on

tühine või kehtetu. Samuti ei saa selle intressi suuruse hea usu põhimõttega vastuolu tõttu sisse

nõuda ega teha sellega tasaarvestust. Kostja II vastusooritus on intressinõude võrra väiksem.

1.5.2. Ostuhinnad on osaliselt tasaarvestatud ka viivisenõudega. Kui enamusaktsionär annab

laenu tähtajaga, mille jooksul ettevõte ilmselt ei suuda laenu tagastada, ja kehtestab viivise,

kahjustab enamusaktsionär sellega teadlikult oma osalusega ettevõtet (sh vähemusaktsionäri).

Sellises olukorras on viivis tühine või kehtetu. Samuti ei saa viivist hea usu põhimõttega

vastuolu tõttu sisse nõuda ega seda tasaarvestada. Seega on vastusooritus ka viivisenõude võrra

väiksem.

1.5.3. TKV kohustustelt on aastatel 2006–2013 arvestatud ja tasutud siirdehindadega intressi

kokku summas ca 7,75 miljonit eurot. Makstud intress ja viivis tuleb lugeda põhivõla

tagasimakseteks. Selliselt võis põhivõlg vaidlustatud tehingute tegemise ajaks olla juba tasutud.

Seega võis puududa ka põhivõlg, mida ostuhindadega tasaarvestada. Tehingud võisid olla

rahatud nii intressi ja viivise tasaarvestamise osas kui ka põhivõla tasaarvestamise osas.

1.5.4. Siirdehindadega intressi ja viivise rakendamisel tekitati TKV-le kahju ja sellega

omakorda ka hagejale I.

1.6. TKV kaotas osaluse OÜ-s GoBus ajal, mil TKV enamusosanikuks oli kostja I. Osalused

OÜ-s Go Oil ja OÜ-s GoTaksopark, samuti kinnisvara kaotati ajal, kui TKV enamusosanikuks

2-19-4161

oli kostja II. TKV poolt kostjale I tasuta üle antud OÜ GoBus osaluse väärtus on 6‒7 miljonit

eurot. See teeb kostja I rikastumise ulatuseks 6‒7 miljonit eurot. Arvestades hageja I osaluse

proportsiooni TKV-s, teeb see osaluse tasuta üleandmisega hagejale põhjustatud kahju

suuruseks 1,2‒1,4 miljonit eurot. Hageja I nõuab kostjalt I kahju hüvitamist 1,2 miljoni euro

ulatuses.

1.7. Osaluse OÜ-s Go Oil kaotas TKV ajal, kui selle enamusosanikuks oli kostja II. OÜ Go Oil

osaluse väärtus oli 4,8‒5,2 miljonit eurot. TKV majandusaasta aruande kohaselt võõrandati

osalus OÜ-s Go Oil hinnaga 2,25 miljonit eurot. Arvestades hageja I osaluse proportsiooni

TKV-s, tekitati hagejale I osaluse üleandmisega kahju 0,51‒0,59 miljonit eurot. Hageja I nõuab

kostjalt II kahju hüvitamist 0,51 miljoni euro ulatuses.

1.8. Siirdehindasid rakendas hagejale I teadaolevalt kostja I. TKV kohustustelt on aastatel

2006–2013 arvestatud siirdehindadega intressi kokku ca 7,75 miljonit eurot. Arvestades

hageja I osaluse proportsiooni TKV-s (20%), tekitati hagejale I osaluse üleandmisega kahju

1,55 miljonit eurot, mille hüvitamist nõuab hageja II kostjalt I.

1.9. Kokku on hageja I kahjunõue kostja I vastu vähemalt 2,75 miljonit eurot ja kostja II vastu

0,51 miljonit eurot. Hageja II loovutas hagejale I kahju hüvitamise nõude 500 000 eurot kostja I

vastu.

1.10. Kostja I esitas hageja I suhtes pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-18-19681). Hageja I teatas

kostjale I, et kasutab võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 110 tulenevat keeldumisõigust ega täida oma

kohustust kostja I ees enne, kui kostja I täidab oma kohustuse hageja I ees. Istungil, kus otsustati

hagejale I ajutise halduri määramine, tegi hageja I lisaks hagi nõudel põhineva

tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas kostja I pankrotiavalduse aluseks oleva nõude

(pankrotiavalduse esitamise seisuga 407 090,95 eurot) hagejalt II hagejale I loovutatud

500 000 euro suuruse nõudega kostja I vastu. Kuna kohus ei arvestanud pankrotiasjas hageja I

keeldumisõigusega ega lugenud hageja I kohustust kostja I ees tasaarvestatuks, palub hageja I

tuvastada, et tema 05.02.2019 kostjale I tehtud tasaarvestusavaldus on kehtiv.

Tasaarvestusavalduse kehtivuse tuvastamisel puuduks kostjal I alus pankrotiavalduse

esitamiseks hageja I vastu ja juba esitatud pankrotiavaldus jääks rahuldamata ning seeläbi ka

hageja I vara ja õigused kahjustamata. Hageja I õigustatud huvi tuleneb ka sellest, et

tuvastushagiga on tal võimalik saavutada kindlustunne, et kostjal I puudub õiguslik alus

edaspidiste nõuete esitamiseks tema vastu.

1.11. Alternatiivselt palub hageja I tuvastada, et tal on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest

tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni kostja I ei ole täitnud oma kohustust hageja I ees summas

500 000 eurot ning mõista kostjalt I hageja I kasuks välja 500 000 eurot. Hageja I alternatiivne

nõue koosneb olemuselt kahest erinevast nõudest, s.o tuvastus- ja sooritushagi. Tuvastushagi

eesmärk on tuvastada, et hagejal I on olemas kehtiv nõue kostja I vastu, millest tulenevalt on

tal õigus VÕS § 110 alusel keelduda tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsuse täitmisest.

Sooritushagi on tuvastushagi raames tuvastatava nõude kostjalt I välja nõudmine.

Kostja I vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Samuti

palus kostja I kohaldada aegumist ja jätta hagejate kostja I vastu esitatud nõuded rahuldamata

hagi aegumise tõttu.

2-19-4161

2.1. Kostja I oli TKV osanik perioodil 01.04.2010–05.05.2014. Seega saavad kostjat I hagis

märgitud tehingutest puudutada üksnes AS-i GoBus aktsiate tühistamine ja uute aktsiate

emiteerimine ning TKV-le laenu andmine väidetavalt liiga kõrge intressiga.

2.2. AS-i GoBus ainuosanik TKV (TKV-d esindas juhatuse liige MP) otsustas vähendada

aktsiaseltsi aktsiakapitali 1 917 000 euro võrra 100% aktsiaseltsi aktsiate tühistamise teel ja

seejärel suurendada aktsiaseltsi aktsiakapitali 1 917 000 euro võrra uute aktsiate, iga aktsia

nimiväärtusega 63,90 eurot väljalaskmise teel. AS-i GoBus omakapital oli oluliselt alla nõutud

suuruse. AS-i GoBus aktsiate emissioon ei saanud TKV osanikele kahju põhjustada, kuna

AS-i GoBus tegutses kahjumiga (AS-i GoBus eelmiste perioodide kahjum oli 3 430 177 eurot).

AS-il GoBus oli suur võlakoormus ja äriühingu omakapital oli alla seadusega lubatud määra.

Äriseadustik nõuab omanikelt võlausaldajate kaitseks nii negatiivse kui ka ebapiisava positiivse

omakapitali korral netovara taastamist või äriühingu lõpetamist. Üle 50 000 euro suuruse

aktsiakapitaliga ühingute netovara nõude täitmiseks tuleb jälgida, et aruandepäeva omakapital

(netovara) ei langeks alla poole põhikirja järgsest aktsiakapitalist. AS-i GoBus omakapital oli

2012. a alguses 522 781 eurot ehk oluliselt alla nõutud määra (aktsiakapital oli 1 917 000 eurot,

seega omakapital miinimummäär oli 958 500 eurot). 2012. a lõpus moodustas eelmiste

perioodide kahjum kokku 3 430 177 eurot, mis tähendab, et äriühingu omakapital oli

negatiivne. 2012. a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli seisuga 31.12.2012 AS-i GoBus

omakapital suurenenud aktsiate tühistamise ja uute aktsiate emiteerimise tulemusena

1 636 949 euroni. Selliselt täideti AS-i GoBus miinimum netovara nõue ja äriühing sai tegevust

jätkata, kuigi aruandeaasta kahjum oli taas võrdlemisi suur – 1 095 469 eurot. Aktsiate

tühistamine ja uus sihtemiteerimine oli sel hetkel ainuke teadaolev viis, kuidas tagada äriühingu

tegevuse jätkumine ja üle 300 inimese töökohad. Kostja I hinnangul täitis TKV AS-i GoBus

aktsiate tühistamise ja uute aktsiate emiteerimise teel oma ainuosaniku kohustust tagada

äriühingu miinimum netovara olemasolu, et äriühing saaks seeläbi oma tegevust jätkata.

AS-i GoBus väärtus ei olnud 6–7 miljonit eurot, kuna äriühingu kohustused oli 2012. a

emissiooni läbiviimisel sama suured kui äriühingu varade maht. Lisaks tegutses ettevõte suure

kahjumiga. Kostja I omandas emissiooni tulemusena suurtes majanduslikes raskustes oleva

äriühingu osaluse, millesse tuli palju investeerida, et see raskustest välja aidata.

Kostja I ei otsustanud aktsiate emissiooni üle. Kostja I ei vastuta AS-i GoBus aktsiate

tühistamise ja sihtemiteerimisega tekkinud võimalike tagajärgede eest.

2.3. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja I on väidetavalt arvestanud aastatel 2006–2013

TKV kohustustelt siirdehindadega intressi kokku summas ca 7,75 miljonit eurot, põhjustades

sellega hagejatele kahju. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et kostja I TKV-le antud laenude

intressimäär oli üle turu keskmise või TKV majandustegevuses ebatavaline. Intressimäär

15% laenujäägilt ei olnud kostja I ega TKV majandustegevuses ebatavaline. Hageja I andis

TKV-le läbi oma ettevõtete (AS Wipestrex Grupp, OÜ Snoob Vara) TKV-le laenu sama

intressimääraga. Ka TKV ise laenas raha välja sama intressimääraga. Hageja I on TKV

nõukogu liikmena andnud oma nõusoleku laenude võtmiseks 15% intressimääraga. Lisaks olid

kõik kostja I antud laenud allutatud TKV olemasolevatele pangalaenudele, st kostja I antud

laenud kuulusid tagastamisele pärast teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Arvestades TKV

majanduslikku seisundit 15% intressimääraga laenulepingute sõlmimise hetkel, võlgnevuste

suurust erinevate krediidiasutuste ees ning asjaolu, et TKV vara oli koormatud krediidiasutuste

kasuks, oli välistatud võimalus saada rahalisi vahendeid TKV majandustegevuse jätkamiseks

TKV-le soodsamatel tingimustel.

2-19-4161

2.4. Kostja I ei ole hagejate suhtes kohustusi rikkunud. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja I

oleks hagejatele ühegi hagis nimetatud tehinguga kahju tekitanud. Hagejate väited on

paljasõnalised ja pahatahtlikud. Hageja on teadvalt jätnud käsitlemata suure osa olulisest

informatsioonist ja dokumentidest, mis TKV varaga seonduvaid otsuseid mõjutas. Hagi ainus

eesmärk oli vältida kostja I kasuks tehtud ja jõustunud kohtuotsuse (tsiviilasjas nr 2-14-55273)

täitmist hageja I suhtes algatatud täitemenetluses.

Kostja II vastuväited

3. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Hageja II esitas kostja II vastu nõude 510 000 eurot, mis tuleneb TKV poolt AS-i Go Oil

aktsiate 03.12.2014 müügist kostjale I hinnaga 2,25 miljonit eurot. Kostja II selgitab, et

AS-i Go Oil osade müügi põhjuseks oli TKV sissenõutavaks muutunud laenulepingust

L-250509/TBKV tulenev võlgnevus kostja I ees 6 378 244,27 eurot (s.o põhiosa

5 979 308,75 eurot ja intress 398 935,52 eurot). Laenulepingu põhiosa tasumise tähtaeg oli

20.06.2014. TKV majanduslik olukord ei võimaldanud laenu kostjale I tagastada. Arvestades

TKV majanduslikku seisukorda, ei olnud kostja I nõus laenu tagasimakse tähtaega pikendama

ja soovis vähemalt osaliselt laenu põhiosa tagasimaksmist.

3.2. TKV tegi ettepaneku müüa kostjale I TKV tütarettevõtted AS Go Oil ja OÜ GoTaksopark

ning tasaarvestada laenukohustus tütarettevõtete müügist saadava summaga ning pikendada

allesjääva laenukohustuse lõpliku tasumise tähtaega viis aastat.

3.3. TKV juhatuse lasi osaluse väärtuse hinnata seisuga 13.11.2014 vastavalt rahvusvahelistele

hindamisstandarditele, mille kohaselt oli AS Go Oil aktsiate kõrgeimaks võimalikuks

väärtuseks 2 250 000 eurot. AS Go Oil aktsiad võõrandati kostjale I sama hinnaga 2014. a

detsembris. Aktsiate väärtuse hindamise nõuetekohasust kinnitas ka vandeaudiitor.

3.4. TKV juhatuse liige võõrandas AS-i Go Oil aktsiad nõukogu otsuse alusel, mida ükski

nõukogu liige (sh hageja I) ei ole vaidlustanud.

3.5. Kostja II ei oma hageja I suhtes kohustusi rikkunud ega talle kahju tekitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 18.11.2022 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja I

menetluskulud jäid 18% ulatuses hageja I kanda ja 82% ulatuses hageja II kanda. Kostja II

menetluskulud jäid hageja II kanda.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja II on TKV osanik alates 13.12.2012 kuni käesoleva ajani, osa nimiväärtuse

suurus on püsinud muutumatuna – 511 eurot;

-

kostja I oli TKV osanik ajavahemikul 01.04.2010–05.05.2014 (osa nimiväärtus

2044 eurot);

-

alates 05.05.2014 kuulub TKV osa nimiväärtusega 2044 eurot kostjale II;

-

hageja I oli TKV juhatuse liige 10.10.2003–05.06.2009 ja nõukogu liige 20.05.2009–

20.05.2014;

-

ajavahemikul 01.01.2009–13.12.2012 oli TKV osanik AS Wipestrex Grupp, mille

ainuosanik ja juhatuse liige oli hageja I.

2-19-4161

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib hagi asjaoludest aru saada ja ka kostjad on nii

aru saanud, et hagejale II on kahju tekitatud sellega, et TKV-le on kahju tekitatud. TKV tegevust

oma vara võõrandamisel ja aktsionärina AS-i GoBus aktsiate tühistamisel jne omistavad

hagejad kostjatele. Kahju on hagi kohaselt tekkinud TKV-l, kuid seeläbi peavad ka hagejad end

kahju kannatajateks samas summas ja samal viisil.

4.3. Hageja I nõue tuvastada tasaarvestuse kehtivus ja mõista kostjalt I hageja I kasuks välja

raha jäi rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja II poolt hagejale I nõude loovutamine kostja I

vastu oli VÕS § 164 lg 1 alusel võimalik, kuid hagejal II ei olnud kostja I vastu kehtivat nõuet,

mida loovutada. Hageja I nõue on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 188 lg 1

alusel, alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. ÄS § 188 lg 1 ja § 115

lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude eeldusteks on, et kostja on oma kohustusi äriühingu ja teise

osaniku ees rikkunud (VÕS § 100), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103) ja kostja

tekitatud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Hageja I

esitas väga laialivalguvaid väiteid selle kohta, mil moel kostjale II kahju tekitati. Hageja I

hinnangul tegi TKV majanduslikult ebaotstarbekaid tehinguid ja sellega vähenes TKV vara.

Tehingud on teinud TKV juhatuse liige TKV nõukogu otsuste alusel. Hageja ei ole välja toonud,

kuidas kostjad ja kes täpselt nende tehingute tegemisel osalesid. Samuti ei ole hagejad välja

toonud, millised laenulepingud sõlmiti aastatel 2006–2013, milles kajastatud intress oli

väidetavalt liiga kõrge. Hageja I ei ole selgelt välja toonud faktiväiteid (ega neid tõendanud),

millest nähtuksid konkreetsed teod (rikkumised), mida kostja I väidetavalt toime pani. Hagi ei

saa rahuldada ainult väite alusel, et TKV väärtus vähenes ajal, mil kostja I oli selles osanikuks.

Kuivõrd kohus ei saa esitatud väidete ja tõendite alusel tuvastada rikkumisi, ei saa kohus anda

ka hinnangut, kas rikkumised pandi toime süüliselt. Hageja I ei ole tõendanud ka hagejal II

tekkinud (ja hagejale I loovutatud) kahju suurust. Isegi kui oleks võimalik tuvastada, et TKV-le

tekitati mingis ulatuses kahju, ei oleks see samastatav hagejal II kui osanikul tekkinud kahjuga,

mis saaks eeskätt seisneda tema osa väärtuse vähenemises. Kohtule ei ole esitatud tõendeid,

mille alusel kohus saaks tuvastada hageja II osa väärtuse vähenemise kui kahju.

Alternatiivselt oleks hageja I nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada ka VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel, mis sätestavad koostoimes kahjutekitaja vastutuse seadusest tuleneva

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 koostoimes

kahjutekitaja vastutuse tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest. Kohus

ei tuvastanud esitatud asjaolude ja tõendite alusel konkreetseid kostja I tegusid, millega kostja I

oleks rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult vastuolus heade

kommetega. Kohus ei saa hinnata tehingute majanduslikku otstarbekust ja seda veel tagant

järele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 6 lg 2 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega

juriidiline isik kuuluda teistele isikutele. Seega ei saa TKV vara kuulude hagejatele ja TKV-l

tekkinud kahju ei saa otseselt omistada osanikule tekitatud kahjuks.

4.4. Rahuldamata jäi ka hageja II nõue mõista kostjalt I kahju hüvitisena välja 2 250 000 eurot.

Hageja II nõue on nõue võimalik VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel, alternatiivselt

VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Hageja II on esitanud väga laialivalguvaid

väiteid selle kohta, millest tema kahju tekkis. Hageja II hinnangul on TKV teinud

majanduslikult ebaotstarbekaid tehinguid ja võõrandanud tarbetult vara ning sellega on TKV

vara vähenenud. Hageja on viidanud TKV vara võõrandamise tehingutele (TKV otsus viia läbi

AS-i GoBus emissioon ja asjaolu, et kostja I määras aastatel 2006–2013 TKV-le laenu andes

liiga kõrge intressi), kuid tehingud on teinud TKV juhatuse liige TKV nõukogu otsuste alusel.

Hageja ei ole välja toonud, kuidas kostjad ja kes täpselt nende tehingute tegemisel osalesid.

Samuti ei ole hagejad välja toonud, millised laenulepingud täpselt sõlmiti aastatel 2006–2013,

2-19-4161

milles kajastatud intress oli väidetavalt liiga kõrge. Ka ei ole hageja II selgelt välja toonud

faktiväiteid (ega neid tõendanud), millest nähtuksid konkreetsed teod (rikkumised), mida

kostja I väidetavalt toime pani.

Alternatiivselt oleks ka hageja II nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Sel alusel nõude rahuldamise

eeldusteks on samuti kostja I rikkumise ja hageja II kahju tuvastamine. Kohus ei tuvastanud

esitatud asjaolude ja tõendite alusel konkreetseid kostja I tegusid, millega kostja I oleks

rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult vastuolus heade kommetega.

AÕS § 6 lg 2 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele

isikutele. Seega ei saa TKV vara kuulude hagejatele ja TKV-l tekkinud kahju ei saa otseselt

omistada osanikule tekitatud kahjuks. TKV osa väärtuse muutuste kohta ei ole kohtule

asjaolusid ega tõendeid esitatud.

4.5. Hageja II nõue mõista kostjalt II kahju hüvitisena välja 510 000 eurot jäi samuti

rahuldamata. Hageja II nõue on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel, alternatiivselt

VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Ka hageja II esitatud väited selle kohta,

milliste tegudega talle kahju tekitati, on väga laialivalguvad. Hageja II ei ole selgelt välja toonud

faktiväiteid (ega neid tõendanud), millest nähtuksid konkreetsed teod (rikkumised), mida

kostja II väidetavalt toime pani. TKV osanike 06.07.2015 koosoleku protokollist (I kd, tl 145

jj) nähtub, et koosolekul ei ole TKV vara müügi osas otsuseid vastu võetud. TKV nõukogu

22.07.2014 koosoleku protokollist (II kd, lk 133), 07.09.2015 koosoleku protokollist (II kd,

tl 139), 09.12.2015 koosoleku protokollist (II kd, tl 156) ning 31.03.2016 koosoleku

protokollist (II kd, tl 164) nähtub, et pikaajalises otsustusprotsessis määrasid TKV vara müügi

ja selle tingimused TKV nõukogu liikmed. Seega vastutavad TKV-le vara müügiga tekitatud

võimaliku kahju tekitamise eest TKV nõukogu liikmed (ÄS § 327 lg 2 ja § 189 lg 2) ning

võimalik, et ka juhatuse liikmed (ÄS § 187). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille kohaselt

oleks nõukogu otsust vaidlustatud (ÄS § 322 lg 6) või et otsused oleks tühised (ÄS § 322 lg 7).

Kuivõrd kohus ei saa esitatud väidete ja tõendite alusel tuvastada kostja I rikkumisi, ei saa kohus

anda ka hinnangut, kas rikkumised pandi toime süüliselt. Hageja II ei ole tõendanud temal

tekkinud kahju suurust. Hagejad ei ole nõudnud kahju hüvitamist TKV-le, vaid iseendale.

TKV-le tekkinud kahju ei ole samastatav hagejal II kui osanikul tekkinud kahjuga, mis saaks

eeskätt seisneda tema osa väärtuse vähenemises.

Alternatiivselt oleks ka hageja II nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada ka VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Sel alusel nõude rahuldamise

eeldusteks on samuti kostja II rikkumise ja hageja II kahju tuvastamine. Kohus ei tuvastanud

esitatud asjaolude ja tõendite alusel konkreetseid kostja II tegusid, millega kostja II oleks

rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult vastuolus heade kommetega.

Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada hageja II osa

väärtuse vähenemise kui kahju.

Apellatsioonkaebus

5. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses

ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palusid hagejad saata asi maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus vaidluse eseme osaliselt ebaõigesti

sisustanud, sest piiritles nõude aluseks olevad asjaolud vaid TKV-le kahju tekitamisega. Lisaks

TKV-le kahju tekitamisele oli hagejate nõude aluseks ka etteheide, et kostjad TKV osanikena

2-19-4161

vähendasid hagejale II kuuluva 20% TKV osa väärtust läbi kahjustavate tehingute. Maakohus

rikkus eelmenetluse korraldamise nõudeid, sest ei selgitanud hagejatele, et ta sai haginõudest

selliselt aru.

5.2. Hagejad esitasid maakohtule taotluse kohtuliku ekspertiisi korraldamiseks TKV osa

väärtuse hindamiseks, kuid maakohus jättis taotluse alusetult rahuldamata.

5.3. Maakohus leidis põhjendamatult, et hagejate etteheited kostjatele on laialivalguvad. See, et

vaidlusalused tehingud tehti TKV nõukogu ja juhatuse otsuste alusel, ei tähenda, et osanik

teisele osanikule tekitatud kahju eest ei vastuta. Etteheidetav tegu võib ise küll olla formaalselt

seaduse nõuetega kooskõlas, kuid oma olemuselt võib tegu olla heade kommete vastane ja seega

kahju hüvitamise aluseks olevaks teoks. Asjaolu, kas hagi aluseks olevate tegudega käitusid

TKV nõukogu ja juhatuse liikmed õiguspäraselt, ei oma tähtsust. Oluline on, kas etteheidetavate

tegudega vähendati hagejale II kuuluva 20% TKV osaluse väärtust ja kas need teod on

kostjatele etteheidetavad. Maakohus on jätnud hindamata hagejate asjaomased väited ja

tõendid. Samuti jättis maakohus arvestamata, et kõigi kahju tekkimise alusena etteheidetavate

tehingute teiseks pooleks oli kas kostja I või kostja II.

5.4. Kostja I põhjustas hagejale II kuuluva TKV 20% osa väärtuse vähenemise, sest arvestas

kostja I ees olevatelt laenukohustustelt aastatel 2006–2013 siirdehindadega intressi kokku

ca 7,75 miljonit eurot. Laenuintress oli turuintressist 3–4 korda kõrgem. Samuti tühistas TKV

kui AS-i GoBus ainuaktsionär AS-i GoBus eelmiste perioodide kahjumi katmiseks AS-i GoBus

senised aktsiad, emiteeris AS-i GoBus uued aktsiad varasemas nimiväärtuses ja loovutas

emiteeritavate aktsiate omandamise õiguse ehk märkimisõiguse vaid kostjale I.

5.5. Kostja II põhjustas hagejale II kuuluva TKV 20% osa väärtuse vähenemise, sest osalus

AS-is Go Oil võõrandati kostjale I.

5.6. Hagejad on selgitanud kostjate osalemist tehingutes, kuid maakohus ei ole hagejate väiteid

ja tõendeid otsuses käsitlenud ega hinnanud, kuidas hagejate etteheidetavad tehingud

hagejale II kuuluva TKV osa väärtust mõjutasid.

5.7. Maakohus jättis hindamata hagejate tõendina esitatud Har-Lex L.L.C. Eesti filiaali

20.03.2015 memorandumi. Samuti jättis maakohus hindamata hagejate väited laenulepingute

ja neilt arvestatud intressi kohta, sh ka selle, et laenulepingud on tühised.

5.8. Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata.

5.9. Kuna maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal II puudub kostja I vastu kahjunõue, jättis

maakohus ebaõigesti rahuldamata ka hageja I nõude kostja I vastu. Hageja I on kehtivalt

tasaarvestanud oma nõude kostjal I tema vastu tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva

nõudega.

Vastustajate seisukoht

6. Kostja I ja kostja II vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda.

2-19-4161

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et hageja I apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 4 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus hageja I tuvastusnõuete osas

tühistada (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 osaliselt). Hageja I tuvastusnõuded kostja I vastu

jäävad läbi vaatamata. Ülejäänud osas ei anna hagejate apellatsioonkaebused alust maakohtu

otsuse resolutsiooni muuta, kuid hageja I tuvastusnõuete läbivaatamata jätmise tõttu tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 2¹ järgi muuta kohtuotsuse põhjendusi menetluskulude jaotuse õigusliku

aluse kohta. Hageja II apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

8. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub

ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

9. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 4.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

10. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja I tuvastusnõudeid.

10.1. Hageja I palus kostja I suhtes tuvastada, et hageja I 05.02.2019 tehtud tasaarvestus,

millega hageja I tasaarvestas kostja I tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva nõude

hageja I vastu hagejalt II omandatud nõudega kostja I vastu summas 500 000 eurot, on kehtiv.

Alternatiivselt palus hageja I kostja I suhtes tuvastada, et hagejal I on õigus keelduda

kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni kostja I ei ole täitnud oma kohustust

hageja I ees summas 500 000 eurot ning mõista kostjalt I hageja I kasuks välja kahju hüvitisena

500 000 eurot. Hageja I selgitas oma tuvastushuvi sellega, et kostja I esitas hageja I vastu

maksejõuetusavalduse ning pankrotiasjas ei arvestatud hageja I kohustuse täitmisest

keeldumise vastuväite ega tasaarvestusavaldusega (I kd, tl 6, p 10 ning III kd, tl 102 pöördel–

103, p-d 3.11 ja 3.16).

10.2. TsMS § 368 lg-st 1 tuleneb, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslik huvi on

asjas sisulise otsuse tegemise eeldus, mida kohus peab omal algatusel kontrollima igas

menetluse etapis, ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes (vt nt RKTKo 21.12.2011,

3-2-1-136-11, p 26 ja 28.9.2016, 3-2-1-71-16, p 12). Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi

olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud eraldi välja tooma (põhistama).

10.3. Ringkonnakohus leiab, et hageja I tuvastusnõuded ei saa olla iseseisvaks hagi esemeks.

Hageja I ei ole põhistanud TsMS § 368 lg 1 järgi oma õiguslikku huvi. Hageja I leiab, et tal on

kostja I vastu kahju hüvitamise nõue 500 000 eurot. Selle nõude lahendamiseks on kohane

esitada sooritushagi, mille hageja I on alternatiivselt ka esitanud. Nii tuvastusnõuete kui ka

alternatiivselt esitatud sooritusnõude lahendamiseks tuleb kohtul niikuinii teha otsustus selle

kohta, kas hagejal I on kostja I vastu nõue, mille hageja I on soovinud tasaarvestada või millele

tuginedes kostjal I hageja I vastu oleva nõude täitmisest keelduda. Hageja I tasaarvestuse ja

kohustuse täitmisest keeldumise vastuväitega arvestamise võimalikkus sõltub samuti eelkõige

sellest, kas hagejal I on kostja I vastu kahju hüvitamise nõue. Õigus esitada tasaarvestusavaldus

või keelduda kohustuse täitmisest tuleneb seadusest (VÕS § 197 lg 1 ja 110 lg 1).

10.4. Lisaks on välja kuulutatud hageja I pankrot (V kd, tl 9). Pankrotimenetlust puudutavad

küsimused tuleb lahendada pankrotimenetluses, mitte hagimenetluses tuvastusnõuete

lahendamise kaudu. Määrus, millega pankrot välja kuulutatakse, on kehtiv ja kuulub täitmisele

alates avalikult teatavaks tegemisest (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1 lg 2 ja

2-19-4161

pankrotiseaduse (PankrS) § 4¹ esimene lause). Seega ei oma tähtsust, et hageja I on asjaomased

määrused vaidlustanud. Seetõttu keeldub ringkonnakohus ka hagejate 17.11.2023

menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1 p 1). Vastavalt PankrS

§ 44 lg-le 1 võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning ka nõuete rahuldamine toimub

pankrotiseaduses sätestatud korras. Hagejal I on võimalik esitada oma vastuväited kostja I

nõudele pankrotimenetluses (PankrS § 100¹ lg 3 ja 100³ lg 1). Vajadusel saab hageja I taotleda

pankrotimenetluse lõpetamist PankrS § 159 lg 1 alusel pankroti aluse äralangemise tõttu.

10.5. Eelnevat arvestades oleks tulnud TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel keelduda menetlemast

hageja I tuvastusnõudeid. Pärast hageja I esitatud tuvastusnõuete ebaõiget menetlusse võtmist

oleks maakohus pidanud jätma hagi selles osas läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi tuvastusnõuete

osas rahuldamata ja jätab tuvastusnõuded TsMS § 425 lg 3 esimese lause järgi läbi vaatamata.

See toob kaasa ka hageja I apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise.

11. Mõlemad hagejad on soovinud maakohtu otsuse vaidlustada täies ulatuses (IV kd, tl 192,

p-d 3–5). Ringkonnakohus märgib, et kumbki hageja saab maakohtu otsust vaidlustada üksnes

teda ennast puudutavas osas, mitte aga teise hageja suhtes hagi rahuldamata jätmise osas. Kuna

apellatsioonkaebuste väited on kokkulangevad, märgib ringkonnakohus vastuseks mõlemale

apellatsioonkaebusele järgmist.

12. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus vaidluse

eseme osaliselt ebaõigesti sisustanud ja seetõttu rikkunud eelmenetluse ülesandeid. Hagejad

asusid alles 15.08.2022 menetlusdokumendis väitma (hagejad esitasid hagi 19.03.2019), et

neile tekitati vaidlusaluste tehingutega kahju seeläbi, et hagejale II kuuluva TKV 20% osa

väärtus vähenes tehingute tõttu (IV kd, tl 135, p 1.9). Samas lähtusid hagi aluseks olevad

asjaolud aga endiselt sellest, et hagejale II tekitati kahju sellega, et TKV-le tekitati kahju.

Hagejate hagi põhines väitel, et TKV-le on tekitatud kahju seoses vara (osalused äriühingutes

ja kinnisvara) väljaviimisega TKV-st (vt ka III kd, tl 101, p-d 2.70 ja 2.71). Hagejad väljendasid

menetluses selgesõnaliselt mitmel korral, et TKV-le kahju tekitamisega tekitati omakorda kahju

tema vähemusosanikule ehk hagejale II (vt nt hagi – I kd, tl 5, p 6 ja hagi terviktekst – III kd,

tl 101, p 2.70). Seega ei ole maakohus vaidluse eset ebaõigesti sisustanud. Kuigi hagejad

esitasid üldise väite, et hagejale kuuluv TKV osa väärtus vähenes, ei toonud hagejad täpsemalt

esile, kuidas osa väärtus tehingute tulemusel vähenes. Hagejad jäid menetluses varasemalt

esitatu juurde. Ka apellatsioonkaebuses viitavad hagejad „hagis etteheidetavatele tegudele“

(IV kd, tl 189 pöördel, p 3.1 ja 190, p 3.8). Osa väärtuse vähenemine ei ole samatähenduslik

TKV-le tehingutega väidetavalt kahju tekkimisega. Hagejad märgivad apellatsioonkaebuses ka

ise, et hagi ei ole võimalik seal toodud asjaoludel rahuldada (IV kd, tl 189 pöördel, p 3.2).

13. Maakohus jättis hagejate taotluse TKV osa väärtuse hindamiseks kohtuliku ekspertiisi

korraldamiseks põhjendatult rahuldamata ega eksinud menetlusõiguse normide vastu. Hagejad

esitasid taotluse hilinenult ning ei põhistanud, et hilinemiseks oleks olnud mõjuv põhjus (TsMS

§ 331 lg 1) (IV kd, tl 147 pöördel). TsMS §-st 2 tulenevad kohtu ülesanded

tsiviilkohtumenetluse läbiviimisel ei õigusta taotluse hilinenult esitamist.

14. Hagi aluseks olevad asjaolud peab TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi esile tooma hageja. Hagejale

anti menetluses korduvalt võimalusi hagi täpsustamiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hagejad ei ole esile toonud kostjatele etteheidetavaid tegusid, mis saaksid

tingida nende vastutuse osanikuna.

2-19-4161

14.1. Osanik, kelle vastu kahju hüvitamise nõue esitatakse, peab olema rikkunud mingit oma

kohustust teise osaniku suhtes. Kahju hüvitamise nõudmiseks ei piisa väitest, et TKV-le ja

hagejale II tekkis kahju ning asjaolust, et kostjad olid erinevatel aegadel TKV osanikeks.

Hagejad oleksid pidanud esile tooma konkreetsed kostjate vastutust põhjendavad asjaolud.

14.2. Hagejad on küll kirjeldanud tehinguid, mida nad peavad TKV-le kahjulikeks ning väitsid

üldiselt, et kostjad viisid TKV-st vara pahatahtlikult välja, kuid ei ole selgitanud, kuidas

tehingute tegemine TKV poolt saaks olla kostjatele etteheidetav. Hagi aluseks olevaid tehinguid

ei teinud TKV nimel kumbki kostjatest. Muu hulgas ei ole hagejad esile toonud, et kostjad

oleksid TKV nimel tehingute tegemisega olnud kuidagi seotud, nt andnud tehingute tegemiseks

TKV poolt juhiseid või mõjutanud TKV-d tehinguid tegema. Sellel, et tehingute teiseks pooleks

olid kostjad, ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades eraldiseisvalt tähtsust. Hagejate

etteheited puudutavad tehingute tegemist TKV nimel. See, et tehingute teiseks pooleks olid

vastavalt kostja I ja kostja II, ei tähenda, et tehingute tegemise TKV poolt korraldasid kostja I

ja kostja II.

14.3. Kuigi hagejad on apellatsioonkaebuses toonud esile, et näiteks võib esineda olukord, kus

enamusosanik võib oma hääleõigust kasutades valida äriühingu nõukogusse endale sobivad

isikud, kes valivad juhatusse isiku, kes nõukogu nõusolekul võõrandab ühe miljoni euro

väärtuses vara ühe euro eest, ei ole hagi alusena midagi sellist esile toodud. Maakohus ei ole

oma otsuses leidnud, nagu ei saaks osanik teise osaniku ees vastutada (ÄS § 188 lg 1), vaid et

hagejad ei ole esile toonud osaniku vastutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Ainuüksi

kahjuliku tehingu tegemine osaühingu poolt ei tingi osaniku vastutust. Eelnevat arvestades ei

saa maakohtule ette heita hagejate väidete ja tõendite hindamata jätmist – selleks puudus

vajadus, sest hagejad ei toonud esile kostjatele etteheidetavaid tegusid. Ainuüksi osanikuga

tehingu tegemine ei ole õigusvastane ega keelatud.

15. Eelnevast tulenevalt jäävad hageja I apellatsioonkaebus osaliselt ja hageja II

apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata.

Tsiviilasja hind

16. Tsiviilasja hind maakohtu otsuses on määratud ekslikult ning seda tuleb muuta.

17. Käesolevas asjas on mõlemad hagejad esitanud eraldi nõuded. Hageja I hagi hind on

500 000 eurot ja hagejal II 2 760 000 eurot (= 2 250 000 + 510 000), vaatamata sellele, et

hagejad esitasid ühise hagiavalduse (TsMS § 134). Maakohus on oma otsuses mõlema hageja

hagi hinnad ekslikult liitnud.

18. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 500 000 eurot kaebuse esitamisel riigilõiv 3400 eurot

ja üle 500 000 eurot kaebuse esitamisel samuti 3400 eurot. Seega tuli hagejal I tasuda hagilt

riigilõivu 3400 eurot ja hagejal II samuti 3400 eurot, kokku hagiavalduselt 6800 eurot. Hagejad

tasusid hagilt riigilõivu kokku 3400 eurot (= 1700 + 1700) (I kd, tl 188–189). Seega on mõlemad

hagejad tasunud riigilõivu 1700 eurot nõutavast vähem (= 3400 – 1700).

19. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena (mh vähem tasutud riigilõivu) mõistab asja lahendav

kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Järelikult tuleb

mõlemalt hagejalt välja mõista 1700 eurot. Lõiv tuleb tasuda otsuse vastavas osas jõustumisest

alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu tasumiseks

kohustamise lahendi võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata

2-19-4161

sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 179 lg 9).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Ringkonnakohus jättis eelnevalt hageja I tuvastusnõuded läbi vaatamata. Seetõttu muudab

ringkonnakohus hageja I hagi osas osaliselt menetluskulude jaotuse õiguslikku alust, lisades

maakohtu otsuse põhjendustesse viite TsMS § 168 lg-le 2 (hageja kannab menetluskulud, kui

hagi jäetakse läbi vaatamata).

21. Kuna hageja I apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt seetõttu, et hageja I tuvastusnõuded

jäid läbi vaatamata, ei saavutanud hageja I apellatsioonimenetluses seda tulemust, mida ta

taotles apellatsioonkaebust esitades. Seetõttu ei ole alust lähtuda menetluskulude jaotamisel

TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise kohta. Ringkonnakohus jätab hageja I

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja I kanda. Vastavalt

TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

22. Kuna

hageja

II

apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata,

jäävad

hageja

II

apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja II

kanda.

23. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist.

24. Pooled ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, milles maakohus ei eristanud

menetluskulude jaotamisel hagejate erinevaid hagisid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust

maakohtu otsust selles osas hinnata ning poolte paljususe mõju menetluskulude jaotusele erineb

maa- ja ringkonnakohtu kulude lõikes.

(allkirjastatud digitaalselt)