3-22-2007/46 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-2007

Otsuse kuupäev

30. november 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

X.X.-i (endise nimegaX) kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot seonduvalt kambrite

lukustamise, arstiabi mitteosutamise ja solvamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

15. novembri 2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlused asja arutamise uuendamiseks, uue istungi

läbiviimiseks, tunnistajate vande all ülekuulamiseks, täiendavate tõendite

kogumiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks.

2. Jätta X.X.-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta X.X.-ile antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud

menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 2. jaanuar 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

3-22-2007

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Vangla kinnipeetav X.X. (edaspidi kaebaja) esitas 20. juulil 2022 Viru Vanglale

kahjunõude nr 6-16/172-1, mida täiendas 21. juulil 2022. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist

selle eest, et valvurid panid 19. juulil 2022 V8 osakonna läänepoolsed kambrid alusetult

lukku. Kaebaja ei saanud seetõttu kambriväliseks liikumiseks ette nähtud ajal liikuda,

helistada, suhelda. Samuti nõudis kaebaja kahju hüvitamist selle eest, et talle ei antud 19.

juulil 2022 ootamatult tekkinud seljavalu vastu viivitamatult valuvaigistit Tramadol või

Skudexa ja ta pidi kannatama kuni 20. juuli 2022. a õhtuni tugevat valu. Kaebaja nõudis kahju

hüvitamist ka selle eest, et meditsiiniõde ütles talle 19. juuli 2022. a õhtul, et kaebaja

simuleerib, alandades sellega kaebaja inimväärikust.

2. Kaebaja esitas 20. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot.

Kaebaja selgitas, et 19. juuli 2022. a hommikul tekkis V8 osakonnas kella 08.40 paiku

kinnipeetavate vahel tavaline emotsionaalne vaidlus olmeteemadel. Vaidluses osales ka

kaebaja. Kinnipeetavatel on ka emotsioonid ja nende avaldumine pole kuidagi seotud

julgeolekuohuga. Kaebajal on põhiseaduslik õigus väljendusvabadusele ja enda seisukoha

emotsionaalne avaldamine pole keelatud. Valvurid mõtlesid kohe välja julgeolekuohu ja tööl

viibimise lihtsustamiseks panid osakonna läänepoolsed kambrid ilma põhjenduseta ja

õigusliku aluseta lukku seitsmeks päevaks. Kaebajale ei tutvustatud seitsme päeva jooksul

vastavat haldusakti. Kambrite lukustamisega piirati seitsme päeva jooksul põhjendamatult

kaebaja õigust liikuda päeva jooksul neli tundi osakonnas ja sel ajal helistada, tegeleda

ettevõtlusega, suhelda, sportida. Vangla tegevuse tõttu jäi kaebaja ettevõttel ära mitu olulist

tehingut ega saanud kohtuasjades teostada kaitseõigust. Kaebaja oli vangla tegevuse tagajärjel

stressis, solvunud ja nördinud, tema heaolu oli rikutud ja inimväärikus alandatud.

19. juuli 2022. a hommikul sisenes kaebaja pärast osakonna lukustamist kambrisse ja tossude

paelte lahtisidumiseks kummardamisel nihkus paigast kaebaja alaseljas lüli, mille tagajärjel

tekkis närvijuure kompressioon ning tekkis meeletu valu ja parema jala ulatuslik tuimus.

Vangla meditsiiniosakond teab, et kaebajal esineb periooditi sellist valu. Ida-Viru Keskhaigla

ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arstide poolt on kaebajale selleks puhuks määratud valude

leevendamiseks Tramadol või Skudexa, sest muud valuvaigistid ei aita. Valvurid kutsusid

kella 10.00 paiku meedikut mitu korda, kuid ta tuli alles kella 15.00 paiku ja mingit ravimit

kaebajale ei toonud ja abi ei osutanud. Meedik ütles, et läheb helistab Tramadoli osas

perearstile, kes oli puhkusel, ja tuleb tagasi. Tagasi tuli ta alles kella 21.20 paiku ning teatas

kaebajale valvur F.M-i juuresolekul, et kaebaja ravimit ei saa, sest meditsiiniõed A. Pitkjanin

ja E. Tiinas arvasid, et kaebaja on simulant. Kaebajale „simulant“ ütlemist kuulsid ka teised

kinnipeetavad, sest kambri uks oli avatud. Sellise väljaütlemisega alandas meditsiiniõde I.X

kaebaja inimväärikust ja solvas kaebajat. 20. juuli 2022. a hommikul palus kaebaja valvuritel

kutsuda meediku seoses jätkuvate alaseljavaludega. Pereõde A. Pitkjanin tuli alles kella 13.33

paiku ja ütles, et läheb helistab kohe perearstile, et too määraks Tramadoli, ja toob ravimi ära.

3-22-2007

Tagasi A. Pitkjanin aga ei tulnudki. Ravimi tõi kella 21.30 paiku teine meditsiiniõde. Kaebaja

kannatas kokku 36 tundi meeletut närvivalu. Talle ei antud selle aja jooksul Tramadoli või

Skudexat ega kutsutud kiirabi. Ta ei saanud iseseisvalt voodist püsti, vaid valvurid pidid teda

püsti aitama. Kaebaja ei saanud valude tõttu ka öösel magada. Kõik see tekitas vaimseid ja

füüsilisi kannatusi, heaolu langust, nördimust, hirmu oma tervise pärast ning kahjustati

kaebaja vaimset ja füüsilist tervist.

3. Viru Vangla jättis 15. mai 2023. a otsusega nr 6-16/172-3 kaebaja vanglale esitatud

kahjunõude rahuldamata. Vanglal ei ole põhjust kahelda tervishoiutöötajate otsuste õigsuses.

Kaebajale pakuti 19. juulil 2022 käsimüügi valuvaigisteid, millega oleks saanud esmast valu

leevendada. Kuigi kaebaja kaebused võisid olla ebamugavust tekitavad, ei olnud tegu

erakorralist ravi nõudva olukorraga tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 tähenduses.

Seega ei saanud kaebaja eeldada, et tema kaebustele leitakse lahendus viivitamatult.

Ravijärjekorrad on tavapärased ka väljaspool vanglat ning ainuüksi kaebaja soov ei ole

aluseks tema toimetamiseks erakorralise meditsiini osakonda. Meditsiiniõde teatas kaebajale

õigesti, et Tramadoli ja Skudexat saab välja kirjutada ainult arst. 2021. aastal erakorralise

meditsiini osakonnas välja kirjutatud Tramadoli ja Skudexa retseptid ei olnud enam kehtivad.

4. Viru Vangla palus 24. juuli 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

On alusetu kaebaja väide, nagu lihtsustaks osakonna lukustamine vanglaametnike tööd.

Vastupidi, osakonna lukustamine toob nii valvemeeskonnale, üksuse ametnikele kui ka vangla

üldise julgeoleku eest vastutavatele ametnikele täiendavaid tööülesandeid. Nii tuleb ametnikel

nt tagada kinnipeetavate helistamisvõimalus, tegeleda kambris tekkivate probleemidega, aga

samuti uurida julgeolekuintsidendi tagamaid ning selgitada välja, kas sellest võib kaasneda

mingi risk vangla julgeolekule üldisemalt. 19. juulil 2022 toimus V8 osakonnas sündmus, kus

osalesid mitmed tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivad kinnipeetavad, sh kaebaja.

Ettekandest 3-22- 6324 nähtuvalt oli just kaebaja see, kes kaaskinnipeetavale suunatuna ütles

kõva häälega "tõ što tut smatrjaššiva is sebja stroeš". Seega ei olnud tegu mitte tavapärase

olmeolukorraga, vaid kaebaja öeldu viitas võimalusele, et konflikt võis seisneda kellegi

soovis tekitada subkultuurilist hierarhiat. Selline asi aga ohustaks vangla julgeolekut

tervikuna ning põhjendatud oli, et vangla tegeles intsidendi põhjustega. Kambrite

lukustamiseks annab sellisel puhul õigusliku aluse vangistusseaduse (VangS) § 8 lõige 2.

Kambrite lukustamine toimus minimaalse aja, olles seega ka proportsionaalne meede.

Kambrite lukustamise ajal tagatakse kodukorras sätestatud vähemalt minimaalsed

helistamisvõimalused, nagu seegi kord. Vastustajale ei ole teada ja ka kaebaja ei ole

täpsustanud, milles seisnes kaebaja väidetav kaitseõiguse takistamine.

Kaebaja seisund ei vastanud vältimatu abi vajaduse definitsioonile tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 5 tähenduses. Kaebajale olid kättesaadavad käsimüügi valuravimid.

Tramadol ja Skudexa sisaldavad toimeainena tramadooli, mis on sotsiaalministri 18. mai

2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine” lisa 1 kolmandas nimekirjas olev aine.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 4 lõike 9 kohaselt

võib sellist ravimit väljastada ainult kehtiva retsepti kohaselt ning sellise retsepti saab

väljastada ainult arst. Seega ei saanudki meditsiiniõde antud ravimit väljastada.

5. Asjas toimus 15. novembril 2023 kohtuistung, kus kohus kuulas tunnistajatena üle Viru

Vangla meditsiiniõed I.X-i ja O.P ning Viru Vangla valvurid F.M-i , J.K ja L.P.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3-22-2007

6. Kaebaja esitas 23., 24. ja 25. novembril 2023 kohtule taotlused asja sisulise arutamise

uuendamiseks, uue istungi läbiviimiseks kohtusaalis, tunnistajate vande all ülekuulamiseks,

Viru Vanglalt V8 osakonnas V820 kambri juures oleva videokaamera salvestise

väljanõudmiseks alates 19. juulist 2022 kella 08.30-st kuni 20. juulini 2022

kella 22.00-ni, vanglalt kaebaja meditsiinikaardi, sh digiloo väljavõtete väljanõudmiseks

alates 1. septembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2022. Kaebaja sõnul on ametnikud ja

meedikud istungil valetanud ning kaebaja taotluste rahuldamine on vajalik asja ausaks

lahendamiseks ja vastustaja valede paljastamiseks. Kaebaja palus ka kohtul algatada

karistusseadustiku § 320 alusel istungil ütlusi andnud tunnistajate ja vangla esindaja suhtes

kriminaalmenetlus.

Kohus jätab kaebaja taotlused rahuldamata. HKMS § 130 kohaselt uuendab kohus asja

arutamise määrusega, 1) kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab

kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada; 2) kui pärast

asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus asja õigeks lahendamiseks

vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalistega asjaolusid;

3) poole või kolmanda isiku kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise korral vastavalt

käesoleva seadustiku §-le 146. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud menetluses viga, mis

peaks tingima asja arutamise uuendamise. Samuti ei pea kohus asja õigeks lahendamiseks

vajalikuks koguda ega uurida täiendavaid tõendeid (sh pole vajalik videosalvestis), sest kohtu

hinnangul on asja lahendamiseks kogutud piisavalt tõendeid. Kaebaja tervisekaart on esitatud

tervenisti perioodi 1. jaanuar 2022 kuni 8. mai 2023 kohta ja ositi kaebaja valikul alates 10.

septembrist 2019. Lisaks on asja materjalides olemas digiloo haigusjuhtum nr 15565906.

Kohus ei näe vajadust täiendavas osas kaebaja tervisekaardi, sh digiloo väljavõtete

väljanõudmiseks. Lisaks juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja lahkus 15.

novembri 2023. a istungilt vabatahtlikult omamata selleks mõjuvat põhjust. Seega on kaebaja

end ise jätnud ilma võimalusest esitada tunnistajatele küsimusi. Kaebaja lahkumisest

hoolimata tegi kohus istungil pingutusi selleks, et selgitada tunnistajaid üle kuulates asjaolud

välja ka kaebaja positsiooni arvestades. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused asja

lahendamiseks piisavad ning nende korduvaks ülekuulamiseks vajadust pole. Lisaks peaks

kaebajale tema aastatepikkuse kohtumenetlustes osalemise kogemuse põhjal olema hästi

teada, et halduskohtu pädevuses ei ole algatada ega läbi viia kriminaalmenetlusi.

7. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamist järgmiste vangla

tegevuste eest:

-

19. juulil 2022 suleti V8 osakonna läänepoolsed kambris seitsmeks päevaks ning sellega

piirati kaebaja õigust liikuda päeva jooksul neli tundi osakonnas ja sel ajal helistada,

tegeleda ettevõtlusega, suhelda, sportida;

-

kaebaja seljavalu leevendamiseks ei antud talle 19. juuli 2022. a hommikust kuni 20. juuli

2022. a õhtuni tugevat valuvaigistit (Tramadol või Skudexa) ega kutsutud valu

leevendamiseks kiirabi;

-

meditsiiniõde I.X nimetas 19. juuli 2022. a õhtul kaebajat simulandiks.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9

lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

3-22-2007

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eeltoodud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused seega haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse

rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel,

esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu

kandja süü. Kui juba üks eeldus on täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.

I

9. VangS § 8 lõige 1 sätestab: „Kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla

territooriumil vangla sisekorraeeskirjas (VSKE) ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal.

Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud

ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.“ VSKE § 8

lõike 1 teisest ja kolmandast lausest tuleneb, et kinnipeetav võib väljaspool kambrit oma

osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal ning oma osakonnas

liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Kaebaja viibis vaidlusalusel

ajal Viru Vangla V8 osakonna läänepoolsetes kambrites. Viru Vangla kodukorra lisas 1.9

sätestatud V8 osakonna läänepoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava järgi

on kinnipeetavatele oma osakonnas liikumiseks ja helistamiseks ettenähtud vaba aeg kell

08.25–10.25, 14.30–15.30 ning 17.50–18.50.

VangS § 8 lõige 2 sätestab: „Vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või

osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva

paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks

või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha

kirjalikult.“ Seega lubab VangS § 8 lõige 2 vanglateenistusel julgeoleku tagamiseks või

õigusrikkumise ärahoidmiseks teatud juhtudel kõrvale kalduda VangS § 8 lõikega 1

kinnipeetavale tagatud üldisest elukorraldusest, s.o piirata kinnipeetavate päevaaegset

liikumis- ja suhtlemisvabadust osade kambrite või ka teatud osakondade lõikes. VangS § 8

lõikes 2 sätestatud meetme näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõu alaliigiga VangS §

69 lõike 2 punkti 1 mõttes, mis on ette nähtud kasutamiseks abstraktse hulga, nt kogu

osakonnas paiknevate kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramiseks. VangS § 8

lõige 2 võimaldab eelnevast tulenevalt piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest

konkreetsel juhul julgeolekuohtu ei tulene. Samuti on kohtupraktikas tunnustatud vangla

õigust kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid isikute suhtes, kes pole ise õigusrikkumist

toime pannud, kuid kelle julgeolek on ohustatud (vt Riigikohtu 20. aprilli 2011. a otsus asjas

nr 3-3-1-94-10, punktid 12–13). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel

või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Tegemist on ennetava meetmega ja ennetava

meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab

piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava

meetme rakendamisel ei ole samuti oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti

saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt Riigikohtu 13. novembri 2009. a

otsus asjas nr 3-3-1-63-09). Kuna VangS § 66 lõikest 1 tuleneb vanglale kohustus üldise

julgeoleku tagamiseks, siis ei saa vangla jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui

õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid.

Vanglas julgeolekukaalutlustel liikumispiirangute kohaldamine on vangla kaalutlusotsustus,

mille puhul saab halduskohus kontrollida üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning

muude kaalutlusreeglite järgimist, mitte aga hinnata eraldivõetult selle otstarbekust ega

3-22-2007

teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lõige 3). (Vt ka Tartu

Ringkonnakohtu 8. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-19-1107, punkt 9.)

10. Viru Vangla 19. juuli 2022. a korraldusest nr 1-4/529-1 nähtuvalt tingis samal päeval

alatest kella 08.30-st V8 osakonna läänepoolsete kambrite lukustamise asjaolu, et sama päeva

hommikul toimus V8 osakonnas kinnipeetavate vahel tuline sõnavahetus. Vanglal oli alust

arvata, et intsidendi käivitas kinnipeetavate omavaheline negatiivne meelestatus. Vangla

leidis, et esineb oht vangla üldisele julgeolekule kui ka vanglas viibivate isikute julgeolekule,

sest olukord võib edasi areneda füüsiliseks arveteklaarimiseks, lõhkumiseks jms. Vangla oli

seisukohal, et kui osakonnas on kinnipeetavate vahel aset leidnud konflikt, ei saa vangla olla

veendunud, et avatud osakonnas oleks tagatud üldine turvalisus ja julgeolek. Vangla pidas

VangS § 8 lõike 2 alusel vajalikuks osakonna lukustada vangla julgeoleku tagamiseks,

edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja täpsete asjaolude väljaselgitamiseks.

11. Kambrite lukustamise tinginud intsidenti on täpsemalt oma 19. juuli 2022. a

ettekannetes nr 3-22-6323 ja 3-22-6324 kirjeldanud Viru Vangla valvur R.T ja vanemvalvur

L.P. R.T selgitas, et tegi 19. juulil 2022 kella 08.33 paiku V8 osakonnas järelevalvet, kui

märkas, et päevaruumis kinnipeetav E. Oleinikuga vestelnud kinnipeetav J. Schneider ägestus

järsku ning kinnipeetavate hääletoon tõusis ja jutuajamine muutus närviliseks. Ruumis oli ka

kinnipeetav V. Valiev, kes ütles midagi E. Oleiniku ja J. Schneideri jutule vahele. Seepeale

liikus kaebaja V. Valievi poole ja ütles talle midagi närviliselt. E. Oleinik läks V. Valievi ja

kaebaja juurde ning lükkas kaebaja natuke eemale. L.P selgitas, et R.T appikutse peale V8

osakonda jõudes nägi ta kohe, et kinnipeetavate vahel on mingisugune konflikt. Kaebaja oli

päevaruumis väga ärritunud ja seletas midagi kõrgendatud toonil V. Valievi poole. V. Valiev

oli ka ärritunud ja ütles midagi vastu. Ärritunud tundusid olevat ka kinnipeetavad J.

Schneider, E. Oleinik ja T. Mandelkorn. Kui L.P küsis kinnipeetavatelt, mis juhtus, vastas

kaebaja kõrgendatud ja ärritunud hääletoonil, et mis see sinu asi on. Kui kinnipeetavad

liikusid osakonna sulgemiseks kambritesse, ütles kaebaja „tõ što tut smatrjaššiva is sebja

stroeš“ (kohtu märkus: tõlkes „kas sa pead ennast siin järelevalvajaks“). L.Ple tundus, et see

oli suunatud V. Valievile.

12. Valvurite ettekannetest ei nähtu, et kinnipeetavate vahel oleks olnud lihtsalt ohutu

emotsionaalne vaidlus. Valvurite kirjeldustest nähtub, et kinnipeetavad olid ärritunud,

närvilised, rääkisid kõrgendatud toonil ja nende vahel hakkas konflikt minema juba

füüsiliseks (E. Oleinik tõukas kaebajat eemale). Kaebaja väljendas ärritust ka valvuri suunal,

kui valvur uuris, mis juhtus. Kaebaja öeldud väljend „kas sa pead ennast siin järelevalvajaks“

viitab sellele, et kinnipeetavate vahel oli konflikt positsioonide ehk subkultuurilise hierarhia

pärast. Selline kinnipeetavate vaheline konflikt on otseseks ohuks vangla julgeolekule. Valvur

L.P märkis kohtuistungil, et ta on üpris kindel, et olukorra edasi kestmisel oleks läinud

kakluseks. Kohus nõustub, et taoline konflikt võib kiiresti üle kasvada füüsiliseks ja selle

käigus võivad viga saada vanglaametnikud ja/või kinnipeetavad, samuti võib konflikt valla

päästa massilised korratused, vangla vara lõhkumise vms. Kohtu hinnangul oli vanglal

toimunu põhjal piisavalt alust arvata, et kambrite lukustamata jätmisel võib olukord

eskaleeruda. Sellises olukorras oli kambrite sulgemine vanglas julgeoleku tagamise ja

õigusrikkumiste ärahoidmise eesmärgil põhjendatud. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks 19.

juuli 2022. a korralduse nr 1-4/529-1 andmisel ületanud kaalutlusõiguse piire või teinud muid

kaalutlusvigu.

13. V8 osakonna kambrid avati 26. juulil 2022 alates kella 14.00-st, kuna vangla oli

lõpetanud asjaolude kontrollimise ja teostanud vajalikud toimingud. Kohtu hinnangul ei ole

3-22-2007

19. juulist kuni 26. juulini 2022 toimunud lukustamine kestnud ebamõistlikult kaua. Kohtu

hinnangul on mõistetav, et konflikti asjaolude väljaselgitamine ja julgeolekuohu

äralangemises veendumine võtab aega.

14. Kaebaja väidab, et talle ei tutvustatud 19. juulist kuni 26. juulini 2022 kambrite

lukustamise aluseks olnud haldusakti. Viru Vangla 19. juuli 2022. a korralduses nr 1-4/529-1

on märgitud, et teise üksuse vanemvalvuril tuleb korraldada korralduse suuline tutvustamine

V8 osakonna läänepoolsetes kambrites paiknevatele kinnipeetavatele. Kohtul ei ole

mõistlikku põhjust arvata, et vanemvalvur oleks jätnud selle kohustuse perioodil 19. juuli kuni

26. juuli 2022 täitmata. Kaebaja 20. juuli 2022. a kahjunõudest nr 6-16/172-1 nähtub, et

kaebaja oli juba siis teadlik kambrite lukustamise tinginud asjaoludest.

15. Kambrite lukustamisega kaasneb paratamatult liikumis-, suhtlemis- ja sportimisõiguse

piiramine. Kaebajal oli piisava füüsilise koormuse tagamiseks võimalik teha kambris

harjutusi. Suhtlemisvajadust sai kaebaja rahuldada telefonikõnede ja kirjavahetuse kaudu.

16. Kaebaja osutas, et kambrite lukustamisega piirati ka helistamist. Viru Vangla 19. juuli

2022. a korralduses nr 1-4/529-1 on märgitud, et vangla tagab kinnipeetavatele telefoni

kasutamise Viru Vangla kodukorras sätestatud alustel (lukustatud osakond).

VangS § 28 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni)

kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused ning telefoni kasutamine toimub VSKE-s

sätestatud korras. VSKE § 51 lõike 2 esimese lause järgi võimaldatakse kinnipeetaval telefoni

kasutada vähemalt üks kord nädalas. Keelatud on kinnipeetaval telefoni kasutamise piiramine

suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga

või advokaadist esindajaga (VangS § 28 lõike 3 teine lause). Samas tuleb arvestada sellega, et

kinnipeetava õigus helistada VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele ei ole piiramatu, kuid

piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral (vt

Riigikohtu 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, punkt 9).

Kaebaja telefonikõnede väljavõttest nähtub, et ta ei saanud tõepoolest kambrite lukustamise

päeval, s.o 19. juulil 2022 helistada, kuid on saanud igal järgneval päeval ajavahemikul

20. juuli kuni 26. juuli 2022 helistada, enamikel päevadel on ta saanud korduvalt helistada.

Muu hulgas on võimaldatud kõnesid advokaatidele. Vangla on võimaldanud kaebajal

helistada oluliselt rohkem, kui VSKE § 51 lõige 2 ette näeb. Asjaolu, et kaebaja on saanud

siis, kui kambreid ei ole VangS § 8 lõike 2 alusel lukustatud, oluliselt rohkem helistada, ei

tähenda, et tal oleks subjektiivne õigus saada samal määral helistada siis, kui kambrid on

VangS § 8 lõike 2 alusel suletud. Piisav ei ole ka kaebaja üldsõnaline viide sellele, et tema

ettevõttel jäi 19. juulil 2022 helistamise võimaluse puudumise tõttu ära mitu olulist tehingut ja

kohtuasjades jäi teostamata kaitseõigus. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele juhule,

kus tal oleks olnud hädasti vaja helistada ajal, kui kambrid olid lukustatud, kuid vangla seda

ei võimaldanud. Kaebaja on süüdimõistetu ja kannab vanglas karistust ning tal tuleb arvestada

sellega, et vangla tavapärases elurütmis võib vangla julgeoleku kui kaaluka õigushüve

tagamise eesmärgil muudatusi ette tulla. Tegu on ebamugavustega, mis paratamatult

kaasnevad vangistusega (VangS § 41 lõige 1).

Kohus leiab, et vangla ei ole vaidlusalustel päevadel kaebajale helistamise võimaldamisel

õigusvastaselt toiminud.

3-22-2007

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus 19. juulist kuni 26. juulini 2022

kambrite lukustamisel ja sellega paratamatult kaasneval liikumis-, suhtlemis- ja

sportimisõiguse piiramisel ning helistamise võimaldamisel ei olnud õigusvastane. Vangla ei

ole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiranud. Piirangute seadmise eesmärki ja nende

kohaldamise kestust arvestades ei olnud need piirangud ülemäärased. Seda arvestades ei ole

alust kaebaja hüvitamiskaebust kambrite lukustamist puudutavas osas rahuldada.

II

18. VangS § 49 lõige 1 sätestab: „Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa.

Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“ VangS §

52 lõike 1 esimese lause kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja

vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele

sätetele. VangS § 52 lõike 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate

terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama

ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS

§ 53 lõike 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus

tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja

ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

19. Kaebaja on väitnud, et teda tabas 19. juuli 2022. a hommikul ootamatu seljavalu ja

parema jala tuimus. Kaebaja sõnul kutsusid valvurid kella 10.00 paiku korduvalt meedikut,

kuid valveõde I.X tuli alles kella 15.00 paiku. I.X on 19. juulil 2022 teinud kaebaja

tervisekaarti järgmise kande: „19.07.22 X.X. Tali kutsus, kuna tunneb seljavalu. Kohapeal kp

lamab selili naril ja ütleb, et ette kummardudes tundis nimmepiirkonnas jälle äkilist valu:

Jalgade tundlikkushäired. Pakutud tavalist valuvaigistit, millest kp loobus sooviga saada kas

Tramadoli või Skudexat. Valveõel ei ole õigust neid ravimeid väljastada. Soovitatud lamada.

Teatatud pereõele.“ Vastustaja on asjas selgitanud, et kaebajal ei olnud tol hetkel kehtivat

Tramadoli või Skudexa retsepti ning sellist retsepti saab väljastada ainult arst. I.X pidas

kohtuistungil võimalikuks, et tuli kaebaja juurde viivitusega, kuid selgitas, et selline viivitus

sai olla tingitud ainult sellest, et ta oli hõivatud teiste tööülesannetega (mh vajadusega

teenindada teisi kinnipeetavaid). I.X selgitas, et kaebajal ei esinenud selliseid liigutamis-,

hingamis- või rääkimisraskusi, mis oleksid viidanud objektiivselt tugevale seljavalule ja

ägedale seisundile. I.X selgitas, et ta ei kutsunud kiirabi, sest kaebajal ei esinenud eluohtlikku

seisundit.

20. Pereõde A. Pitkjanin selgitas kohtuistungil, et kui kinnipeetaval on kriitiline või

erakorraline seisund, siis edastab valveõde talle info kohe, muudel juhtudel toimub

infovahetus järgmise päeva hommikul. A. Pitkjanin selgitas, et kaebaja seisund ei olnud kiiret

sekkumist vajav, seetõttu sai ta info valveõelt 20. juuli 2022. a hommikul ja läks kaebaja

juurde samal päeval kella 13.30 paiku. A. Pitkjanin on 20. juulil 2022 kaebaja tervisekaarti

teinud järgmise kande: „Kaebuseks on tugev seljavalu nimmepiirkonnas. Kinnipeetava

sõnade kohaselt sidus ta eile paelad kinni ning järsku tekkis valu seljas. Kinnipeetava sõnade

kohaselt muutub parem jalg tuimaks valu tõttu. Visuaalsel vaatlusel liigub kinnipeetav

ettevaatlikult. Lisaks visuaalsel vaatlusel on näha, et kinnipeetava keha on kõver ja ei saa

sirgelt seista. Vesteldud kinnipeetavaga. Info on edastatud üldarstile. Üldarst on kinnipeetava

anamneesi põhjal ordineerinud t. Tramadol 100 mg x 2 kuni 20.08.2022. Kinnipeetav

jälgimisel ja ootab ka üldarsti vastuvõttu.“ A. Pitkjanin selgitas istungil, et kaebajale viidi

3-22-2007

Tramadol 20. juuli 2022. a õhtul, mitte päeval, sest arst oli määranud ravimi õhtul ja

hommikul võtmiseks.

21. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks kaebaja seljavalule reageerimisel tegutsenud

õigusvastaselt. Kaebaja väljakutsetele seoses seljavaluga on reageeritud nii 19. juulil 2022 kui

ka 20. juulil 2022. Asjaolu, et kaebaja ei ole saanud abi nii kiiresti, kui ta sooviks, ei tähenda,

et vangla oleks toiminud õigusvastaselt. Ka väljaspool vanglat on tavapärane, et inimestel

tuleb seljavalu kaebuse korral abi saamist pikemalt oodata. Kaebaja ei saa nõuda, et talle

osutataks vanglas tervishoiuteenust kiiremini, kui on tavapärane vabaduses. Meditsiiniõdede

selgitustest ilmneb, et viivitus oli tingitud vajadusest täita ka muid tööülesandeid, mitte

meelevaldsest otsusest jätta kaebaja abita. Kuna valveõde I.X ei saanud kaebajale 19. juuli

2022. a õhtul kohe tugevatoimelisi valuvaigisteid Tramadoli ja Skudexat anda, pakkus ta

kaebajale tavalist valuvaigistit, millest kaebaja keeldus. I.X selgitas kohtuistungil, et ka

tavalised valuvaigistid pakuvad tugevama seljavalu korral mingil määral leevendust. Seega on

kaebaja ise loobunud võimalusest oma seljavalu teataval määral leevendada. I.X selgitas, et

ta ei täheldanud kaebaja puhul objektiivselt selliseid märke, mis viitaksid väga ägedale

seljavalule või eluohtlikule seisundile, mis tinginuks kiirabi kutsumise. Ka A. Pitkjanin

väljendas istungil seisukohta, et kaebaja seisund ei olnud objektiivselt selline, et ta oleks

vajanud viivitamatut abi. Kohtul ei ole alust meditsiiniõdede hinnangutes kahelda. I.X

selgitas, et ta on kümmekond aastat kiirabis töötanud ja näinud nende aastate jooksul palju

erakorralist meditsiiniabi vajavaid patsiente. Kohus peab usutavaks, et I.X oleks oma

kogemust arvestades ära tundnud, kui kaebaja seisund oleks vajanud kiiret sekkumist. Samuti

nähtub kaebaja tervisekaardist, et A. Pitkjanin on tema terviseprobleemidega tegelenud

vähemalt aastast 2021, seega tunneb ka tema kaebaja tervislikku seisundit hästi ja kohtul pole

mõistlikku põhjust kahelda selles, et ta tunneks kaebaja puhul ära erakorralise olukorra. Ka

istungil ütlusi andnud valvurid ei mäletanud, et 19. juulil 2022 ja 20. juulil 2022 oleksid

kaebaja liigutused, kehaasend, näoilmed või muu taoline viidanud kaebaja puhul tugeva

seljavalu kannatamisele. Kaebaja sai Tramadoli 20. juuli 2022. a õhtul, mis ei ole kohtu

arvates asjaolusid arvestades ebamõistlik viivitus. Igasugune seljavalu ei ole selline

terviserike, mis vajab viivitamatut ja kohest ravi.

22. Kuna vangla tegevuses puudub kaebaja seljavalule reageerimisel õigusvastasus, tuleb

kaebaja hüvitamiskaebus vastavas osas jätta rahuldamata.

III

23. VangS § 41 lõikest 1 tuleneb vanglale kohustus kohelda kaebajat tema inimväärikust

austavalt. Sellest sättest saab tuletada ka kohustuse mitte kaebajat solvata. Ka Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 17 ütleb, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada.

24. Kaebaja väitel ütles I.X 19. juuli 2022. a õhtul kaebajale valvur F.M-i juuresolekul, et

O.P ja E. Tiinase arvates on kaebaja simulant. Kaebaja sõnul kuulsid seda ka teised

kinnipeetavad. I.X kinnitas istungil, et ei ole kunagi kaebajat simulandiks nimetanud. Ka A.

Pitkjanin kinnitas, et ei ole kaebaja kohta niimoodi I.X-ile öelnud. Samuti kinnitas F.M , et ei

mäleta, et ükski meditsiiniõde oleks kunagi kaebajat simulandiks nimetanud. Kohtul ei ole

mõistlikku põhjust I.X-i , O.P ja F.M-i ütlustes kahelda, sest nad on teadlikud, et nii kaebaja

sellisel viisil nimetamine kui ka istungil valeütluste andmine toob kaasa vastutusele võtmise.

Ka I.X-i ega O.P sissekannetest kaebaja tervisekaarti ei nähtu, et nad oleksid arvanud, et

kaebaja üksnes valu teeskleb.

3-22-2007

25. Seega ei ole ka vastavas osas tõendatud vangla õigusvastane tegevus, mis tähendab, et

ka väidetava solvamise osas ei ole alust hüvitamiskaebuse rahuldamiseks.

IV

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

27. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei

ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud,

jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja oli

kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Riigilõiv, mille

tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3).

Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

28. Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 alusel avaldatavas otsuses kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)