2-23-2137/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2137

Kohtuasi

X hagi Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaali vastu kindlustushüvitise ja kahjuhüvitise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaal (registrikood 12970620), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Madis Saar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.04.2023 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.

4. Tagastada Xle apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõiv 350 eurot X

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-23-2137

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 07.02.2023 Harju Maakohtule Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaali (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

kindlustushüvitis 2685,93 eurot ja kahjuhüvitis 525 eurot, s.o kokku 3210,93 eurot, ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud korteri asukohaga XXX (korter)

kindlustusleping

nr

525690-11-1.

Kindlustuskaitseks

on

koguriskikindlustus

ning

omavastutuse summaks on kokku lepitud 190 eurot. Korteris toimus kindlustusjuhtum, mille

käigus sattus torustiku lekke tõttu vesi vannitoast parketi alla. Juhtumi tagajärjel sai kahjustada

korteri siseviimistlus (põranda parkett). Kostjale esitati 25.08.2022 kindlustusjuhtumi kohta

teatis. Kostja valitud isiku poolt (VS Trade OÜ) teostati korteri põranda visuaalne ülevaatus

(põranda konstruktsioone avatud ei ole), mille põhjal esitas VS Trade OÜ hinnapakkumise

korteris tekkinud kahjude hüvitamiseks summas 1422,63 eurot. Hinnapakkumise kohaselt

sisaldas see parketi vahetust vaid esikus (8,1 m2). Hageja andis kostjale teada, et hageja soovib

kostjalt kahju hüvitamist nii esiku kui elutoa parketi vahetuse eest (31,8 m2), kuna tegemist on

ühtse põrandaga, st esiku ja elutoa vahel ei ole ust, ukseava ega vaheliistu, ja ei saa olla kindel,

et vesi ei ole kahjustanud ka elutoa põrandat. VS Trade OÜ 24.01.2023 hinnapakkumise

kohaselt on esiku ja elutoa parketi vahetuse maksumus 4108,56 eurot.

3. Kostja tegi 07.09.2022 maksmisotsuse nr 2/2022026949, mille kohaselt otsustas kostja

hüvitada hagejale kahju summas 805,84 eurot (ettemaks 70% VS Trade OÜ hinnapakkumisest

– omavastutus 190 eurot). Kostja selgitas 15.09.2022, et ei ole nõus hagejale kahju hüvitama

osas, mis puudutab elutoa põranda parketi vahetust (23,7 m2 ulatuses). Poolte vahel oli

lepitusmenetlus kindlustuse lepitusorgani vahendusel, mis lõppes 06.12.2022 edutuse tõttu.

4. Hageja esitas advokaadi vahendusel 04.01.2023 vastuväited kostja otsusele, eesmärgiga

saavutada kohtuväliselt hagejale kahju tervikuna hüvitamine. Sellega seoses tekkis hagejal

varaline kahju, s.o kulutused õigusabile, summas 525 eurot. Kostja keeldus 12.01.2023 kahju

hüvitamisest elutoa parketi vahetuse kulu osas, kuid otsustas hüvitada hagejale kahjust lisaks

426,79 eurot, mis oli algsest maksmisotsusest maha arvestatud 30% osa. Kindlustusjuhtumi

tagajärjel tekkis hagejale kahju kokku summas 4108,56 eurot, millest kostja on hüvitanud vaid

1232,63 eurot (805,84 + 426,79), arvestades hüvitise summast eelnevalt maha ka hageja

omavastutuse summa 190 eurot. Hagejale tekkinud kahju 2685,93 eurot ei ole kostja hüvitanud.

5. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et teavitas kostjat kahju tekkimisest koheselt

peale parketi kahjustuste ilmnemist. Hageja kuivatas koheselt peale vee põrandal nägemist

kogu põranda ära ning kahjustusi kuni 2022 augustini ei ilmnenud. Veekahju tekkimisel eeldab

mõistliku hoolsuskohustuse täitmine seda, et kahjustunud põrand kuivatatakse – seda ongi

hageja käesoleval juhul teinud. Ei kindlustusleping ega kostja üldtingimused ei näe hagejale

ette kohustust kasutada põranda kuivatamiseks Seesami Koduabi teenust või teostada selles

osas mingeid täiendavaid toiminguid (sh parketi n.ö avamine), mistõttu on kostja viide sellele

2-23-2137

teenusele ja täiendavatele toimingutele asjakohatu. Hageja leiab, et kahju tuleb talle hüvitada

tervikuna, st kostjal on kohustus hüvitada nii esiku kui elutoa põranda (kokku 31,8 m2) vahetuse

kulu, millest on maha arvestatud omavastutus 190 eurot, et viia korteri põrand

kindlustusjuhtumi eelsesse seisukorda. Kui teostatakse vaid põranda osaline vahetus (s.o vaid

esiku põranda vahetus), ei saavutata kahju hüvitamisega kindlustusjuhtumi eelset seisukorda.

Korteris on vaheliistudega liigendatud vaid eriliigilised põrandad (s.o puitparkett ja kivipõrand)

– kostja soovib aga kahju hüvitamist selliselt, et vaheliistuga oleks liigendatud samaliigiline

(s.o samast materjalist) põrand, mis ei vasta korteri varasemale viimistlustasemele. Kostja ei

ole esitanud tõendeid, et kahjustused piirduvad vaid esiku põrandaga ega hõlma elutoa

põrandat. VS Trade OÜ visuaalse ülevaatuse käigus põranda konstruktsioone avatud ei ole.

Hinnapakkumises on selgesõnaliselt rõhutatud, et pakkumine on koostatud välise vaatluse

põhjal, tööde käigus võib ilmneda varjatuid kahjustusi. Esiku ja elutoa põranda puhul on

tegemist ühtse põrandaga, mistõttu on ilmselge, et olukorras, kus vesi voolas esiku põranda alla,

on see ühtlasi voolanud ka elutoa põranda alla.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Hageja väidetav kahju (korteri elutoa ja esiku parketi vahetamise vajadus) ei tekkinud

veekahjujuhtumi tagajärjel, kuna parketi kahjustumine oli välditav. Hageja ei oleks tohtinud

2022 aasta veebruaris, kui vesi esiku põrandale voolas, piirduda üksnes parketi peal oleva vee

kuivatamisega. Hageja oli veekahjujuhtumi avastamisel kohustatud võtma tarvitusele meetmed

kahju tekkimise vältimiseks, milleks oli hagejal kindlustuslepingu kohaselt võimalik kasutada

mh ööpäevringselt kättesaadavat Seesami Koduabi teenust. PT (OÜ PST Consult) 16.03.2023

arvamuse kohaselt oleks parketi kahjustumist olnud võimalik ära hoida, kui kohe pärast

veekahjujuhtumi toimumist oleks parkett vannitoa ukse juurest avatud ning parkett ja

parketialune põrand ära kuivatatud. Sellest, et vesi on sattunud ka parketi alla, sai hageja aru

kohe pärast veekahjujuhtumi avastamist (hageja kirjelduse kohaselt „lirtsus vett parketi alt

välja“). Seetõttu pidi hagejale olema ka mõistetav, et ainult parketi pealispinda kuivatades ei

ole võimalik eemaldada parketi alla sattunud vett. Kuna hageja ei võtnud tarvitusele abinõusid

parketi alla sattunud vee eemaldamiseks, siis tekkisid parketil hageja nõude aluseks olevad

kahjustused.

8. Kostja seisukoha järgi oli parkett juba enne veekahjujuhtumi toimumist kahjustunud.

Korteris tehtud fotode kohaselt on esiku parketi vannitoa ukse esisel osal varasemad

veekahjujuhtumiga mitteseotud kahjustused, st vannitoa ukse avaldamisel tekkinud tumedad

jooned. Hageja väidetav kahju (korteri esiku ja elutoa parketi vahetamise kulu) on põhjuslikus

seoses vannitoa uksega tekitatud kahjustuste, mitte veekahjujuhtumiga. Hageja enda poolt

esitatud väidetest lähtudes eeldab korteri esiku parketi mistahes kahjustuste kõrvaldamine nii

esiku kui ka elutoa parketi väljavahetamist. Seega oli hageja väidetav kahju kogu ulatuses

tekkinud juba enne veekahjujuhtumi toimumist.

9. Hageja saaks kindlustuslepingu alusel kostjalt nõuda üksnes korteri esiku parketi

väljavahetamise kulu hüvitamist. Kuna kostja on korteri esiku parketi vahetamise kulude

suurusest lähtuva kindlustushüvitise hagejale välja maksnud, siis tuleb hagi rahuldamata jätta

ka juhul, kui kohus leiab, et hageja väidetav kahju tekkis veekahjujuhtumi tagajärjel. Kostja

peab kindlustuslepingu alusel ning kindlustuslepingus sätestatud tingimustel hüvitama

kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamise tegelikud ja mõistlikud kulud,

kusjuures kostja ei pea hüvitama taastatud korteri osa ja kahjustamata korteri osa ühtlustamiseks

vajalikke kulusid. Kahjustatud on ainult korteri esiku parkett. Hageja väide, et eelduslikult on

2-23-2137

kahjustatud ka korteri elutoa parkett, on tõendamata. Korteri esiku parketi vahetamise mõistlike

kulude suurus 1422,63 eurot on tõendatud VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumisega, mis

sisaldab korteri esiku parketi vahetamise kulusid ning esiku ja elutoa vahele üleminekuliistu

paigaldamise kulusid. VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumise ja PT 16.03.2023 arvamusega

on tõendatud, et korteri esiku parketti on võimalik vahetada elutoa parketti vahetamata. Eksitav

on hageja väide, mille kohaselt ei oleks esiku ja elutoa vahele paigaldatud üleminekuliist samast

materjalist põranda jätkumisel loogiline. PT 16.03.2023 arvamusest nähtub, et teatud juhtudel

on üleminekuliistu kasutamine laminaatparkettidel koguni kohustuslik. Korteri põrand on

liistudega liigendatud nii esikus kui ka elutoas. Ühe täiendava liistu paigaldamine ei tooks

seetõttu kaasa märkimisväärset visuaalset muutust.

10. Kostjal ei ole hageja ees kindlustuslepingu täitmise kohustust ja isegi kui kostjal vastav

kohustus oleks, on see nõuetekohaselt täidetud. Seega on hageja kohtuväliste õigusabikulude

hüvitamise nõude esmane eeldus (kostjapoolne kohustuste rikkumine) täitmata. Hageja ei ole

tõendanud, et kohtuvälise õigusabi kasutamine oli vajalik ja et hageja kantud õigusabikulud

olid mõistliku suurusega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus jättis 20.04.2023 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1464 eurot

koos edasiulatuva seadusjärgse viivisega.

12. Maakohtu

otsuse

põhjenduste

kohaselt

kasutas

maakohus

asja

lahendamisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 2 ja § 405 lg-st 5 tulenevalt lihtmenetluse

lihtsustusi. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

13. Maakohus luges tõendite alusel tuvastatuks järgnevad asjaolud:

-

Hageja ja kostja vahel on sõlmitud korteri kindlustusleping nr 525690-11-1

(kindlustuspoliis nr 11/525690), mille alusel on kostja poolt kindlustatud korter asukohaga

XXX. -

Kindlustuskaitseks on koguriskikindlustus ning omavastutuse summaks on kokku lepitud

190 eurot.

-

Kindlustuslepingu osas kehtivad kostja üldised lepingutingimused nr 1/2020 ja kostja

kodukindlustuse tingimused nr 1/2020.

-

Korteris on toimunud kahjujuhtum, s.o torustiku lekke tagajärjel sattus vesi vannitoast

parketi alla, mille tagajärjel on saanud kahjustada korteri siseviimistlus (s.o põranda

parkett), mille kohta esitati hageja poolt kostjale 25.08.2022 vastav teatis.

-

Kostja valitud isiku poolt (VS Trade OÜ) teostati korteri põranda väline vaatlus, mille

põhjal esitas VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumise korteris tekkinud kahjude

kõrvaldamiseks summas 1422,63 eurot. Hinnapakkumise kohaselt sisaldas see parketi

vahetust esikus, s.o mahuga 8,1 m2.

-

VS Trade OÜ 24.01.2023 hinnapakkumise nr 364/1/2022 kohaselt on nii esiku kui elutoa

parketi vahetuse kuluks kokku 4108,56 eurot.

-

Kostja poolt on 07.09.2022 tehtud maksmisotsus nr 2/2022026949, mille kohaselt otsustas

kostja hüvitada hagejale kahju summas 805,84 eurot (so ettemaks 70% VS Trade OÜ

hinnapakkumisest – omavastutus 190 eurot).

-

Kostja 15.09.2022 vastuses selgitas kostja, et kostja ei ole nõus hagejale kahju hüvitama

osas, mis puudutab elutoa põranda parketi vahetust (s.o 23,7 m2 ulatuses).

2-23-2137

-

Poolte vahel on toimunud lepitusmenetlus kindlustuse lepitusorgani vahendusel, mis on

06.12.2022 lõppenud edutuse tõttu.

-

Kostja otsustas 12.01.2023 hüvitada hagejale kahjust lisaks 426,79 eurot, s.o algsest

maksmisotsusest maha arvestatud 30% osa.

14. Poolte vahel on vaidlus eelkõige selles, millises ulatuses tuleb hagejale tekkinud kahju

hüvitada, st selles, kas korteris tuleb kindlustushüvitise arvelt vahetada vaid esiku põrand

(8,1 m2) või esiku ja elutoa põrand tervikuna (kokku 31,8 m2). Hageja nõuab kostjalt

kindlustushüvitise väljamõistmist summas 2685,93 eurot. Hageja nõue kostja vastu põhineb

väitel, et kostja on tekitanud hagejale kahju pooltevahelise kindlustuslepingu rikkumisega.

15. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et lisaks talle hüvitatud korteri esiku parketi

kahjustusele sai kahjustada ka elutoa parkett. Hageja väidab ekslikult, justkui tuleks lähtuda

eeldusest, et kahjustatud on ka elutoa põrand. Kehtivad seadused ei võimalda kahju hüvitamise

nõuet rahuldada hageja paljasõnaliste arvamuste või eelduste alusel. Kostja ei pea tõendama

hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Sellele vaatamata on kostja selgitanud, et VS Trade

OÜ teostas korteri ülevaatuse 29.08.2022 ning tuvastas, et kahjustatud esiku parketi osa suurus

on alla 0,2 m2, st kahjustatud on üksnes vannitoa ukse ees asuv parketi osa. Asjakohaste tõendite

puudumisel puudub igasugune alus eeldada, et korteri elutoa parkett on veeavarii tagajärjel

kahjustatud.

16. Hageja on korteri elutoa parketi väljavahetamise soovi põhjendanud ka väitega, et kostjal

tuleb hagejale hüvitada kahjud, mis on vajalikud korteri põranda viimiseks kindlustusjuhtumi

eelsesse seisukorda. Maakohus ei nõustunud hagejaga, nagu tähendaks esiku parketi

vahetamisel üleminekuliistu kasutamise vajadus seda, et hagejale kahju hüvitamiseks tuleks n-ö

ühtse põranda visuaalsuse saavutamiseks välja vahetada ka elutoa parkett. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 476 lg-s 1 on sätestatud, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja

kindlustusjuhtumi

toimumisel

vastavalt

lepingule

hüvitama

kindlustatud

isikule

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kahju hüvitamine ei tähenda aga seda, et hageja

soovitud visuaalse mulje saavutamiseks ja ainuüksi ühe lisanduva liiteliistu tõttu tuleks välja

vahetada ka kogu kahjustamata elutoa parkett. Maakohus luges kostja esitatud tõendite (VS

Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumine ja asjatundja PT 16.03.2023 arvamus) alusel

tuvastatuks, et korteri esiku parketti on võimalik vahetada elutoa parketti vahetamata. Samuti

nähtub asjatundja PT arvamusest, et üleminekuliistu saab esiku ja elutoa vahele paigaldada

parketti rikkumata ning ehitusnõuded üleminekuliistu kasutamist ei keela. Seetõttu on

kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahju ulatus piiratud korteri esiku parketi vahetamise ja

üleminekuliistu paigaldamise kulu suurusega. Korteri esiku parketi vahetamise mõistlike

kulude suurus 1422,63 eurot on tõendatud VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumisega.

Vaidlus puudub, et nimetatud summa on kostja poolt hagejale hüvitatud (arvestades maha

omavastutuse 190 eurot).

17. Maakohus märkis, et kohtu seisukohti ei muuda asjaolu, et lepitusmenetluses avaldas

lepitaja TH arvamust, et „visuaalselt ei ole liist samast materjalist põranda jätkumisel loogiline,

vastavas kohas ei ole ust, lävepakku vms“, et „lepitaja mõistab avaldaja hinnangut, et liist ei jää

visuaalselt ilus“ ning et liistu lisamine ei vasta lepitaja arvates korteri varasemale

viimistlustasemele. Endise olukorra ja korteri varasema viimistlustaseme võimalikult lähedane

taastamine ei tähenda, et kahjuhüvitis peaks katma ka selgelt ebamõistlikke kulusid. Praegusel

juhul soovib hageja sisuliselt seda, et ühe lisanduva liistu tõttu maksaks kostja talle

kahjuhüvitisena summa, mis ligi kahekordselt ületaks tegeliku kahju suurust. Selliste kulutuste

tegemine ei oleks mõistlik ega proportsionaalne. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et lepitaja TH

oleks ehitusküsimustes asjatundja, mistõttu ka sellel põhjusel ei pea kohus võimalikuks lepitaja

2-23-2137

poolt lepitusmenetluse käigus avaldatud arvamusi kohtuotsuse tegemisel aluseks võtta. PT

16.03.2023 arvamust arvestades nõustus maakohus kostjaga, et ühe täiendava liistu

paigaldamine ei tooks korteris kaasa märkimisväärset visuaalset muutust ning täiendavat liistu

võib soovi korral ka igati loogiliseks pidada. Kostja seisukohti toetavad ka kostja

kodukindlustuse tingimuste p 132, mille kohaselt ei hüvitata kulutusi, mis on seotud

kindlustusjuhtumi tagajärjel taastatud hoone või korteri ühtlustamiseks kahjustamata hoone või

korteri osaga. Näiteks: värvitooni erinevused uuel ja vanal värvil, keraamiliste plaatide mustrite

erinevused, materjali tekstuuri erinevused jms. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et

kodukindlustuse

tingimuste

p

oleks

asjassepuutumatu

või

vastuolus

teiste

kindlustustingimustega. Kostja ei ole endale teiste kindlustustingimustega võtnud kohustust

hüvitada kahjustamata elutoa parketi väljavahetamise maksumus ainuüksi seetõttu, et hagejale

ei meeldi esiku parketi väljavahetamisel paigaldatav üleminekuliist. Maakohus nõustus

kostjaga, et kodukindlustuse tingimuste punkt 132 on saanud kindlustuslepingu osaks ja

tegemist ei ole n.ö üllatustingimusega VÕS § 37 lg 3 tähenduses. Maakohus nõustus kostjaga,

et hageja ei ole arusaadavalt selgitanud, milles seisneb kodukindlustuse tingimuste punkti 132

ebatavaline või arusaamatu sisu, väljendusviis või esituslaad. Maakohtu hinnangul on mõistliku

kindlustusvõtja vaates piisavalt arusaadav kodukindlustuse tingimuste p-st 132 tulenev

põhimõte, et kostja ei pea hüvitama korteri taastatud ja taastamata osade visuaalsete erinevuste

kõrvaldamise kulu.

18. Kokkuvõttes ei ole hageja kindlustushüvitise nõude rahuldamise eeldused täidetud.

Maakohtu tuvastatud asjaoludel on korteri esiku parketi kahjustused võimalik ja mõistlik

kõrvaldada nii, et välja vahetatakse ainult korteri esiku parkett ning esiku ja elutoa vahele

paigaldatakse üleminekuliist. Seda arvestades on kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahju

ulatus piiratud korteri esiku parketi vahetamise ja üleminekuliistu paigaldamise kulu suurusega,

milline summa on aga hageja poolt kostjale juba hüvitatud (arvestades maha omavastutuse 190

eurot).

19. Hageja on esitanud kostja vastu ka kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõude.

Maakohus märkis, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on iseenesest võimalik

VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Maakohus leidis, et antud juhul ei olnud kohtuvälise

õigusabi kasutamine hageja poolt mõistlikult vajalik. Hageja on kohtuvälise õigusabi kulu

seostanud Advokaadibüroo Lillo & Partnerid poolt kostjale 04.01.2023 edastatud

vastuväidetega, mis valdavalt keskenduvad hageja seisukohale, et kostjal tulnuks hagejale

hüvitada nii esiku kui elutoa põranda (so kokku 31,8 m2) vahetuse kulu. Käesolevas

kohtumenetluses tuvastatud asjaoludel on see hageja seisukoht osutanud ekslikuks. Kuna

hageja põhinõue seoses kindlustushüvitise nõudega on alusetu, siis ei ole põhjendatud ka hageja

nõue vastavate kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kuigi üks väiksem lõik hageja

lepingulise esindaja vastuväidetest puudutab ka kahju algset hüvitamist osaliselt (s.o ettemaks

70% ulatuses), ei ole hageja veenvalt põhjendanud ega tõendanud, miks oli hagejal seoses

käesoleva vaidlusega vajalik kohtueelse õigusabi kasutamine.

20. Kuna hagi jäi rahuldamata, ei andnud maakohus hinnangut kostja väidetele, nagu olnuks

hageja poolt 2022 augustis avastatud kahjustuste näol tegemist aegamööda toimunud protsessi

tulemusega, st 2022 veebruaris kuivatamata jäänud vee tõttu tekkinud kahjustusega ning nagu

puuduks kostjal sellistel asjaoludel tekkinud väidetava kahju hüvitamise kohustus. Asja õigeks

lahendamiseks ei oma tähtsust ka kostja väited, nagu olnuks esiku parketil juba varem parketi

väljavahetamise vajaduse tekitanud kahjustused, mistõttu ei olevat niiskuskahjustus mõjutanud

juba tekkinud kahju ulatust ega suurust. Kostja kui kindlustusandja on ise kohtueelselt

tuvastanud esiku parketi kahjustumise kindlustusjuhtumi tagajärjel, tasudes hagejale

kahjuhüvitisena kokku summa 1232,63 eurot. Kostja pole käesolevas menetluses esitanud

2-23-2137

vastuhagi hagejale tasutud hüvitise tagastamiseks nt alusetu rikastumise sätetel, tasaarvestamise

avaldust vmt, mistõttu ei ole kostja sellekohaste vastuväidete käsitlemine vajalik (seda enam

olukorras, kus kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata).

21. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja

menetluskulud summas 1464 eurot koos edasiulatuva seadusjärgse viivisega, jättes rahuldamata

kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 1052,80 euro ulatuses. Maakohtu hinnangul

on käesolevas vaidluses vandeadvokaadi puhul aktsepteeritav õigusabi tunnihind 192 eurot

koos käibemaksuga (ilma käibemaksuta 160 eurot). Maakohus ei kahelnud vaatamata hageja

vastuväitele selles, et kostja ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kui kostja tegutseb kindlustusandjana ega tooda

maksustatavat käivet käibemaksuseaduse mõistes, siis kostjal ei ole eeldatavasti õigust tagasi

küsida käibemaksu sisse ostetud teenustelt. Lepingulise esindaja ajakulu pidas maakohus

põhjendatuks 7 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et põhjendatud on ka dokumentaalse tõendi

saamise kulu 120 eurot.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

22. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

23. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vaidlustatud otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi, selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ja selgelt ebaõigesti

hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi tegemise.

24. Väär on maakohtu seisukoht, et kahju hüvitamiseks ei tule hüvitada esiku ja elutoa põranda

parketi vahetamise kulu tervikuna (s.o kokku 31,8 m2), vaid piisab ainuüksi korteri esiku parketi

väljavahetamisest ning esiku ja elutoa vahele üleminekuliistu paigaldamisest. Vaidlust ei ole,

et esiku ja elutoa vahel ei ole ei ust, ukseava ega vaheliistu, st tegemist on nö ühtse/samast

materjalist põrandaga ehk sisuliselt on tegemist nö ühe/ühtse ruumiga. Olukorras, kus

teostatakse vaid põranda osaline vahetus (s.o vaid esiku põranda vahetus) ei saavutata kahju

hüvitamisega

kindlustusjuhtumi

eelset

seisukorda.

Eeltoodut

on

kinnitanud

ka

kindlustuslepitaja TH, kelle arvamust oleks saanud maakohus lihtmenetluses tõendina

arvestada. Põranda osalise vahetamisega ja vaheliistu lisamisega halvendatakse oluliselt korteri

siseviimistluse kvaliteeti – tegemist ei oleks enam nö ühtse põrandaga esiku ja elutoa vahel.

Maakohus on menetlusõiguse normi oluliselt rikkunud, jättes tähelepanuta, et korteris on hetkel

vaheliistudega liigendatud vaid eriliigilised põrandad (s.o puitparkett ja kivipõrand) – kostja

soovib aga kahju hüvitamist selliselt, et vaheliistuga oleks liigendatud samaliigiline (s.o samast

materjalist) põrand esikus ja elutoas, mis ei vasta korteri varasemale viimistlustasemele.

25. Selgelt ekslik on maakohtu seisukoht, nagu toetaks kostja seisukohta vaid esiku põranda

vahetamise ja vaheliistu lisamise kohta ka kostja kodukindlustuse tingimuste p 132. Hageja

rõhutab selles osas järgmist. Esiteks ei ole see viide käesoleval juhul asjakohane, kuna

kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks vajalikud kulud hõlmavad nii esiku kui elutoa

põranda vahetuse kulusid. Teiseks on see punkt vastuolus kindlustustingimustega osas, mis

näevad kostjale ette kohustuse hüvitada kõik kulud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi eelse

olukorra taastamiseks. Kolmandaks ei ole selline tüüptingimus saanud lepingu osaks (VÕS § 37

lg 3). Arvestades kostja kodukindlustuse tingimuste nr 1/2020 p-e 103, 122, 123, 124, VÕS §-

i 127 lg 1 ja §-i 132 lg 3 ning asjaolu, et kindlustuspoliisil ei nähtu kahju hüvitamise osas mitte

mingeid erisusi seoses endise seisukorra taastamise küsimusega, ei saanud hageja mõistlikkuse

2-23-2137

põhimõttest lähtudes sellise ebamõistliku tingimuse olemasolu ja sellele kostja poolt antud

hageja jaoks üllatuslikku tõlgendust eeldada. Neljandaks tuleb vastavat tingimust tõlgendada

hageja kasuks (VÕS § 39 lg 1). Viiendaks on tegemist tühise tüüptingimusega (VÕS § 42 lg 1).

26. Hageja jääb ühtlasi oma senise seisukoha juurde, et kindlustushüvitise arvelt tuleb vahetada

esiku ja elutoa põrand tervikuna ka seetõttu, et käesoleval juhul tuleb lähtuda eeldusest (mida

kostja ei ole ümber lükanud), et kahjustada on saanud parkett ka elutoas.

27. Kuna kindlustushüvitise arvelt tuleb vahetada esiku ja elutoa põrand tervikuna, siis tuleb ka

hageja kohtueelseid õigusabikulusid pidada tervikuna vajalikeks ning kostjal on kohustus need

kulud hagejale hüvitada.

28. Hageja leiab lisaks, et kostja menetluskulusid (s.o õigusabikulusid) ei saa hüvitada koos

käibemaksuga. Kohtu vastupidine seisukoht (vt otsuse p 81) on selgelt vastuolus nii

materiaalõiguse kui senise kohtupraktikaga. Kindlustusettevõttele õigusteenuse osutamine ei

ole kindlustusteenus käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 1 mõttes, kusjuures nimetatut ei

muuda ka asjaolu, kui vaidluse sisu on seotud kindlustusteenusega. Samuti jääb hageja oma

senise seisukoha juurde, et käesoleva asja mahtu ja sisu arvestades on ebamõistlikult kõrge

kostja esindaja tunnitasu määr 192 eurot. Arvestades käesoleva asja sisu ja keerukuse taset

(tegemist ei ole ei mahuka, uudse ega õiguslikult keeruka vaidlusega), ei ületa mõistliku

tunnitasu määr käesolevas asjas hageja hinnangul 125 eurot tunnis (ilma käibemaksuta summa).

29. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 30.05.2023 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel (koosmõjus TsMS § 405

lg-ga 1) hagi rahuldamata jätmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1) ja menetluskulude

jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1). Ringkonnakohtu määrus menetlusse

võtmisest keeldumise osas on jõustunud Riigikohtu 18.09.2023 määrusega ja seega on

maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas jõustunud 18.09.2023.

30. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise osas ja menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 2.2 ja 2.3) ja palus kostjal esitada vastuse apellatsioonkaebusele menetlusse

võetud osas.

Vastustaja seisukoht

31. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

33. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium

TsMS § 654

lg-st 6

juhindudes

vajalikuks

maakohtu

otsuse

põhjendusi

korrata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

34. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja

arusaamu menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt

hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu

2-23-2137

järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt

rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

35. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt

RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

36. TsMS § 175 lg 1

kohaselt

kui

menetlusosaline

peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu isik TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Menetluskulude hindamisel

tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud

kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise

huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult

kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja

vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on

esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on

kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas

maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik

vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

37. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid kostja esindaja poolt tehtud

konkreetsete menetlustoimingutele kulunud aja ja keerukuse hindamise osas, kuid hageja leiab,

et kostja esindaja tunnitasu 192 eurot koos käibemaksuga on ebamõistlikult kõrge. Maakohus

on hinnanud kostja esindaja tunnihinda ning leidnud, et käesoleva vaidluse asjaolusid

arvestades saab sellist hinda pidada mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud

tunnitasumääradega kooskõlas olevaks. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning ei leia erinevalt apellatsioonkaebuses toodust, et

kostja lepingulise esindaja tunnitasu oleks põhjendamatu ja ebamõistlikult kõrge. Riigikohus

on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja

keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus leiab, et kostja

esindaja töötunnihind 160 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole vaidluse sisu, mahtu ja

keerukust ning kohtupraktikat arvestades ülepaisutatud või ebamõistlikult kõrge.

38. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostjale ei saa hüvitada menetluskulusid koos

käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu käibemaksuna tagasi arvestada. Käesolevas

menetluses on kostja kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi

arvestada. KMS § 29 lg-s 1 on sätestatud, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv

käibemaksusumma on maksustamisperioodil KMS § lg 4 ning lg 6 p-de 5 ja 6 nimetatud

tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe

tarbeks, ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis

2-23-2137

toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (KMS § 16),

tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29

lg-st 1 tuleneb, et tasumisele kuuluvast käibemaksusummast saab maha arvata ainult

maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu. Kostja

põhitegevuseks on kindlustusteenuse otsustamine ja KMS § 16 lg 2 p 1 kohaselt ei maksustata

käibemaksuga kindlustusteenuse käivet. Kostja on selgitanud, et kuna käesolevas asjas nõudis

hageja kostjalt kindlustuslepingust tuleneva hüvitamiskohustuse täitmist, siis on kostja poolt

käesolevas kohtumenetluses kantud menetluskulud kostja maksuvaba käibe tarbeks ostetud

teenuse kulud, millelt kostja ei saa KMS § 29 lg 1 kohaselt tasumisele kuuluvast

käibemaksusummast maha arvata ega tagasi küsida (KMS § 34 lg 1). Kuna kostja on andnud

TsMS § 174 lg 10 alusel kinnituse, et tema ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu

käibemaksuna tagasi arvestada, siis on maakohus õigesti arvestanud hüvitatavad menetluskulud

koos käibemaksuga.

Menetluskulude jaotus

39. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude

suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamise.

40. Ringkonnakohus selgitas 30.05.2023 määruses hagejale, et tal on õigus taotleda

apellatsioonkaebuse osaliselt menetlusse võtmisest keeldumise tõttu enamtasutud riigilõivu 350

euro tagastamist. Hageja esitas 07.11.2023 taotluse apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 350

euro tagastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4

alusel rahuldada ning apellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv 350 eurot tagastada

hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

(allkirjastatud digitaalselt)