2-23-15796/2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15796 Tsiviilasi R. R. avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik: L. D. (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast R. R.

avaldust kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks. 2. Jätta menetluskulud R. R. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 3. Määrus toimetada kätte avaldajale ja koos määrusega tagastada avaldajale avaldus koos lisadega.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK 1. R. R. (avaldaja) esitas 8. novembril 2023 Tartu Maakohtule avalduse kohtu loal ilma abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja Eestis registreerida abielu L. D. (puudutatud isik). Ta elab koos puudutatud isikuga aadressil xxxxxxxx-xxxxxxx ning ühise lapse sündi ootavad nad novembris 2023.

2

KOHTU PÕHJENDUSED 2. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda. 3. TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendab kohus esitatud avalduse kui hagita perekonnaasja. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 4. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukohavõi kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukohavõi kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukohavõi kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 3 järgi peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. PKTS § 39 lg 5 esimene lause näeb ette, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. PKTS § 9 lg 51 sätestab, et isiku elukoht PKTS-i tähenduses on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht. 5. Kohus tuvastas rahvastikuregistrist, et avaldajal on Ukraina kodakondsus ning talle on väljastatud Eestis elamiseks elamisluba nr xxxxxxxxxx/xx ajavahemikul 14. aprill 2023 kuni 14. aprill 2024. Avaldaja elukoht on alates 12. aprillist 2023 xxxxxxxxxxxxxx. 6. Elamisloa saamise üheks eelduseks on välismaalaste seaduse (VMS) § 117 lg 1 p 2 kohaselt elamisloa taotleja tegelik elukoht Eestis. Kuna avaldajale on väljastatud elamisluba, on avaldajal olnud tegelik elukoht Eestis vähemalt alates elamisloa väljastamisest. Avaldaja on viibinud Eestis rohkem, kui kuus kuud enne avalduse esitamist. Seda arvestab kohus leiab, et avaldajal on olnud elukoht Eesti Vabariigis enam kui kuus kuud enne abiellumisavalduse esitamist ning PKTS § 39 lg 5 sätestatud loa andmise eeldused ei ole täidetud. 7. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus avaldaja avalduse menetlusse võtmata. Kohtu tuvastatud asjaoludel ei ole avaldajal vajalik kohtu poole pöörduda loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avaldajal on võimalik Eestis esitada avaldus abiellumiseks ning abielu on võimalik sõlmida ilma abieluvõimetõendita. 8. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. 9. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud 8. novembril 2023 riigilõivu 10 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajal tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule taotlus, milles märkida isiku ja konto andmed, kuhu taotletakse riigilõivu tagastamist. Täpsemad andmed riigilõivu tagastamise

3

taotluse esitamiseks on leitavad järgmiselt veebilehelt: https://www.kohus.ee/kohtussepoordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine. 10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud paberdokumentidena, siis tagastab kohus käesoleva määrusega avaldajale ka avalduse koos lisadega. 11. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik