3-23-2373/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

30.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2373

Haldusasi

ERIAL KINNISVARA OÜ kaebus Maksu- ja

Tolliameti 28.09.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/055250-

46, nr 12.2-3/056118-13 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – ERIAL KINNISVARA OÜ, esindaja

vandeadvokaat Helmut Pikmets

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja JL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.11.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ERIAL KINNISVARA OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada ERIAL KINNISVARA OÜ-le määruskaebuse lisad 1 ja 2.

2. Jätta ERIAL KINNISVARA OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 14.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2373 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg

7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 23.03.2021 korraldusega nr 12.23/05525-1 ERIAL

KINNISVARA OÜ (edaspidi Erial Kinnisvara OÜ) käibedeklaratsioonidel (KMD) ning tulu-

ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel

deklareeritud andmete õigsuse kontrolli perioodi juuni 2020‒november 2020 kohta. 14.07.2021

korraldusega nr 12.23/056118-1 alustas MTA Erial Kinnisvara OÜ oktoober 2020 KMD-l

kajastatud tagastusnõude andmete õigsuse kontrolli. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise

seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 27.04.2023

kontrolliaktis nr 12.2-3/055250-43 ja 12.2-3/056118-10.

2. MTA kohustas 28.09.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/055250-46, nr 12.2-3/056118-13

Erial Kinnisvara OÜ-d tasuma maksusumma 191 750 eurot.

3-23-2373

2(10)

3. Erial Kinnisvara OÜ esitas 24.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA

28.09.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/055250-46, nr 12.2-3/056118-13 tühistamiseks koos

esialgse õiguskaitse taotlusega vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamiseks. Kaebaja

finantsiline ja varaline seis ei võimalda maksukohustuse kohest täitmist. Ajatamist ei ole

võimalik edukalt taotleda, sest kaebaja ei saa esitada maksuhaldurit rahuldavat tagatist –

kaebaja kinnistud on koormatud hüpoteekidega laenukohustuste tagamiseks. Kaebaja

emaühingu Hoiu-laenuühistu ERIAL suhtes on kinnitatud saneerimiskava, mille täitmisel on

kaebajal strateegiline roll. Kaebaja kinnistutele on seatud hüpoteegid emaühingu kasuks ja

kinnistutel toimub arendustegevus. Valmis projektide müügist saadud rahavood suunatakse

saneerimiskava täitmisele, et tagada kolmandate isikute (emaühingu hoiustajate) kahjustatud

õiguste taastamine. Seetõttu ei ole mõeldav olukord, kus vastustaja alustab maksuotsuse

sundtäitmisega või vara sundvõõrandamisega. Kaebaja õiguste kaitseks on vajalik vältida

olukorra tekkimist, kus tema vara, pangakonto või rahavood saaks täitetoimingute objektiks

väljaspool saneerimismenetlust ja saneerimiskava täitmist.

4. Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Kaebaja esitatud bilansist perioodi 01.01.2023‒30.09.2023 kohta nähtub, et

kaebajal puudub raha kogu maksusumma koheseks tasumiseks. Kinnistusraamatu andmetel

kuulub kaebajale kinnistu registrinumbriga nr 238301, mis on koormatud hüpoteekiga summas

15 000 000 eurot Hoiu-laenuühistu ERIAL kasuks ning kinnistu registrinumbriga nr 26202001,

millele on seatud hüpoteek 15 000 000 euro ulatuses Hoiu-laenuühistu Erial kasuks. Eelnevat

aluseks võttes puudub veendumus, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1 ja 2

sätestatud täitetoimingud tagavad hilisemalt maksukohustuse täitmise. Harju Maakohus on

kinnitanud 31.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2597 Hoiu-laenuühistu ERIAL

saneerimismenetluses saneerimiskava. Samas ei tulene saneerimisseadusest (SanS) alust

eelistada saneerimismenetluses võetud kohustuste täitmist maksunõude täitmisele. Kuivõrd

maksukohustus tekkis hiljem kui kinnitati saneerimiskava, ei sisaldu maksuvõlg kaebaja

emaettevõtte saneerimiskavas. Lisaks esitas kaebaja MTA-le 20.10.2023 ajatamise taotluse

maksuvõla tasumiseks. Vastustaja tõi kohtule välja, et nimetatud taotluse rahuldamine ei ole

välistatud. Arvestades eelnevat, ei nähtu, et kaebajale saabuvad kohtumenetluse jooksul

pöördumatud tagajärjed. On tõenäoline, et kaebaja on võimeline täitma nii saneerimiskava kui

tasuma ajatatud maksuvõlga.

5. Erial Kinnisvara OÜ esitas 09.11.2023 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamiseks kuni lõpliku kohtulahendi

jõustumiseni.

20.10.2023

ajatamistaotlus

on

MTA-le

esitatud

september

2023

käibemaksukohustuse kohta, mitte maksuvõla ajatamiseks. Kaebaja ja saneerimismenetluse

eesmärgiks on kõik saneerimiskava täitmisega seotud maksukohustused nõuetekohaselt täita ja

peatada õigusvastase maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmine. Seni on kaebaja

nõuetekohaselt täitnud kõik saneerimiskava täitmisega seotud maksukohustused. Septembri

2023 käibemaksu osas esitati ajatamistaotlus eelkõige selleks, et ei tekiks maksuvõlga. Kuigi

kaebaja taotles ja jätkuvalt soovib septembri käibemaksu ajatamist 12 kuuks, oleks ta

põhimõtteliselt võimeline ära tasuma septembri 2023. a käibemaksusumma hiljemalt kolme kuu

jooksul, kui maksuotsuse täitmine peatataks.

Saneerimiskava (lk 15‒16) näeb ette 19 kinnisvaraobjekti arendamist, milliste müügist laekuva

raha arvelt täidetakse saneerimiskava ja paralleelselt vähendatakse kaebaja laenukohustust

emaühingu ees. Seoses saneerimiskavaga tekivad kaebajal ehitustegevusega kaasnevad kulud,

jooksvad kulud, maksukulud jne. Saneerimiskava täitmise tuluallikad on seotud kaebaja poolt

arendatavate kinnisvaraobjektide müügiga. See omakorda tähendab, et saneerimiskava täitmine

on sõltuvuses kaebaja majandustegevusest. Krediidiasutuste finantseeringu kaasamise

3-23-2373

3(10)

võimalused on piiratud ja selle põhjuseks on kohtuasja nr 1-21-3503 menetlemisega seotud

Erial grupi maine küsimus.

MTA soovib kaebaja pankrotti. Saneerimiskava täitmiseks peab kaebaja aktiivselt tegelema

objektide arendamise ja müügiga, mille arvelt lisaks hoiustajate nõuete täitmisele

finantseeritakse ehitustegevust ja uute arendusobjektide soetamist. Saneerimiskava täitmine ei

piirdu saneerimiskavas loetletud 19 objektiga. Selle edukaks täitmiseks peab kaebaja

täiendavalt

arendama

veel

2‒3

objekti,

mille

tarbeks

peab

kaebaja

teenima

finantseerimisvahendeid olemasolevate objektide arendamise ja müügi arvelt. Maksuotsusega

täiendavalt määratud nõue ei olnud saneerimise tegevusplaani kalkuleeritud ja selle summa

täitmise palub kaebaja peatada esialgse õiguskaitse korras.

Arvestades,

et

kaebaja

majandustegevuse

jätkamine

on

ainus

saneerimiskava

finantseerimisallikas, saavad maksuotsuse peatamata jätmise korral pöördumatult kahjustatud

nii kaebaja kui ka kolmandate isikute õigustatud huvid, aga ka maksuhalduri huvid, kuna

kaebaja kinnisvara arendustegevuse seiskumise korral jääb riigil saamata maksutulu. Kui

maksuotsus tühistatakse kaebaja pankrotimenetluse jooksul, siis endise olukorra taastamine on

võimatu. Kaebaja on jätkusuutlik ja toimiv ettevõte. Vastustajal puudub oht, et maksuvõlga ei

saaks hiljem sisse nõuda, kui kaebaja jätkab saneerimiskava täitmist ja kasumi teenimist.

Maksuotsuse täitmine tulevikus on võimalik ja tagatud kaebaja tegevuse jätkamisega. Maksu

tasumine lükkuks üksnes edasi.

Kaebaja vara ei koosne ainult kahest hüpoteegiga koormatud kinnistust, vaid ka järelmaksu

laekumistest. Saneerimiskavas loetletud arendusobjektid, v.a Katusepapi 17 ja Pärnu mnt 275,

milliste arendamist ei ole veel alustatud, olid saneerimise käigus kaebaja poolt võõrandatud

järelmaksuga. Hetkel ootab kaebaja müügihinna täielikku laekumist kokku 10 müüdud

arendusobjekti eest. Arendusobjektide müügist laekus saneerimiskava täitmiseks 5 006 632

eurot (käibemaksuga) ja järelmaksuna laekumisi ootab kaebaja kokku 4 943 368 euro

(käibemaksuga) ulatuses. Kaebaja omandis olevate kinnistute väärtused on 362 000 eurot

(Katusepapi tn 17) ja 300 000 eurot (Pärnu mnt 275). Valmisobjektide prognoositavaks

väärtuseks on vastavalt 2 150 000 eurot ja 2 300 000 eurot (käibemaksuga). Saneerimiskava

täitmine eeldab kaebajalt kulude kandmist ehitustegevusega seonduvalt. Maksuotsuse täitmine

rikuks kaebaja saneerimisgraafiku täitmist tervikuna ja seaks ohtu emaühingu saneerimiskava

täidetavuse, põhjustades vaidlustamiste laine hoiustajate poolt. Kaebajal ei ole võimalik kuni

laenukohustuse täitmiseni vabastada Katusepapi 17 ja Pärnu mnt 275 kinnistuid hüpoteegi alt.

6. MTA palus 13.11.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei

ole võrreldes esimese taotlusega toonud välja uusi asjaolusid. MTA esitas ajatamistaotluse

27.10.2023 vastuse lisana ka kohtule. Ajatamistaotlusest nähtub numbriliselt maksukohustus ja

selles puuduvad muud täpsustused. MTA ei ole kaebajalt tagatist küsides lähtunud üksnes

praeguses asjas vaidlustatud maksuvõlast (192 544,43 eurot), vaid kaebaja koguvõlgnevusest

(474 593,97 eurot). Kaebaja on teadlik, et valikuline maksuvõlgade tasumine (MKS § 105) ei

ole kehtiva õiguse kohaselt lubatav. Sellest tulenevalt on alusetu kaebaja taotlust läbiv hinnang,

et vastustaja eksitas kohut ajatamistaotluse osas. Kaebajal on kuni 20.11.2023 aega esitada

nõutavad dokumendid tagatise kohta ja 2021. ning 2022. majandusaasta aruanded, mis on

äriregistrile siiani esitamata. Seega ei ole olukord võrreldes kaebaja 24.10.2023 esitatud

taotlusega muutunud. Küsitud teavet ei ole kaebaja veel esitanud. Seetõttu on kaebaja

09.11.2023 taotluses esitatud avaldused ennatlikud. Ajatamistaotluse rahuldamine ei ole

välistatud. Kaebajal puudub takistus esitada kogu maksuvõla osas ajatamistaotlus.

Kaebaja möönab, et tal on tekkinud raskusi ka jooksvate maksukohustuste (september 2023

KMD) tasumisega. Järelikult ei sõltu saneerimiskava täitmine vaieldava maksunõude

3-23-2373

4(10)

võimalikust sundtäitmisest, sest juba jooksvate maksukohustuste, st kaebaja saneerimiskava

täitmisest tekkivate maksukohustuste täitmisega, on kaebajal probleeme. Seega ei saa eeldada,

et vaieldav maksuõue oleks tulevikus maksuvaidluse lõppedes sissenõutav. Sellises olukorras

ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikes huvides, sest kaebaja makseraskuste

süvenemisel ei oleks vaieldava maksunõude täitmine enam võimalik. Kaebaja kinnistutele

seatud hüpoteegid on juba maksimaalsed.

Esialgne õiguskaitse ei saa kaebaja taotletavat eesmärki (hea maine hoidmine) täita.

MTA andmetel on kaebaja võõrandanud kontrolliakti ja maksuotsuse vahepealsel ajal oma 20

kinnistut. Selle tulemusel on kaebajale jäänud vaid kaks kinnistut (Tallinn, Katusepapi 17 ja

Pärnu mnt 275), mis on maksimaalse hüpoteegiga koormatud. Seega on kaebaja juba

võõrandanud oma likviidseima ja väärtuslikuma vara, mida ei saa pidada heaks tooniks

võimalike maksukohustuste täitmise perspektiivi silmas pidades. Kaebaja on vara andnud ilma

kohese vastusoorituseta enda juhatusele lähedal seisvate isikute valdusse, mida võib pidada

maksukohustustest hoidumise plaaniks. Kaebaja väidab järelmaksu laekumiste perspektiivi 4

943 368 euro ulatuses, kuid see ei muuda fakti, et oma vara on kaebaja tänaseks võõrandanud

objektiivse põhjenduseta. Ilmnenud on reaalne oht, et kaebaja plaanib maksuvõlgadega

äriühingu hüljata.

Olukorras, kus kaebajal on raskusi juba ka jooksvate maksukohustuste tasumisega, ei saa

võimalikud

täitetoimingud

kaebaja

olukorda

hullemaks

muuta.

Emaühingu

saneerimismenetlusega ei ole hõlmatud kaebaja maksukohustused. Soov eelistada

saneerimismenetlust maksukohustuse täimisele ei ole põhjendatud. Kaebaja maksukohustuse

hilisem sissenõudmine oleks oluliselt ajamahukam, kui mitte sisuliselt võimatu. MTA

toimingute piiramine kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi. MKS § 131 lg 4 kohaselt

saab kaebaja arestitud pangakontolt arestitud summa ulatuses väljamakseid teha maksuhalduri

loal. Sedasi saab kaebaja saneerimiskava ja maksunõudeid koos täita. Kaebaja ei too oma

taotluses välja raskeid ega pöördumatuid tagajärgi. Seetõttu võib eeldada, et neid ei teki ja

õiguskaitse vajadus puudub.

Pangakontode arest oleks proportsionaalne ja eesmärgipärane meede võrreldes hüpoteegiga.

Juhul kui kohus peab võimalikuks siiski kaebaja taotluse rahuldamist, palub vastustaja jätta

MTA-le õiguse teostada MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid.

7. Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Vastustaja esitatud tõendist (ajatamise taotlus, dtl 131) ei nähtu üheselt, et tegemist on

septembri 2023 käibemaksu osas esitatud ajatamistaotlusega. See nähtub aga kaebaja

täiendavalt esitatud tõendist (dtl 149). Kaebaja ei ole esitanud vaidlustatud maksuvõla osas

ajatamistaotlust.

Samuti

ei

ole

vastustaja

võtnud

seisukohta

september

2023

käibemaksukohustuse kohta esitatud ajatamistaotluse osas (dtl 228‒229). Kuigi kohtu

30.10.2023 määruses esitatud väited ajatamistaotluse osas olid ebatäpsed, oli tegemist üksnes

ühe asjaoluga kogumist taotluse rahuldamata jätmisel. Siiski hindab kohus veel kord, kas

kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus.

MKS §-st 105 ei tulene võimalust eelistada ühte maksukohustust teisele. Asjaolu, et kaebaja

taotleb septembri 2023 käibemaksu osas tasumise ajatamist, näitab, et kaebajal on raskusi

jooksvate kulude tasumisel. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Samas tuleb kohtul

hinnata, kas avalik huvi on esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaitstud.

3-23-2373

5(10)

Kaebaja hinnang, et ta jätkab kinnisvara arendamist ka pärast saneerimiskava täitmist, mille

tulemusel saab täidetud ka maksuotsusega määratud maksukohustus, ei tugine tõenditel. MTA

tõi vastuses kohtule välja, et kaebaja on võõrandanud kontrolliakti ja maksuotsuse vahepealsel

ajal oma 20 kinnistut. Samuti ei ärata kindlustunnet asjaolu, et kinnistud on võõrandatud

selliselt, et kinnistute ostjad ei ole tasunud koheselt kogu summat, vaid tasutakse osamaksetena.

Lisaks võõrandati vastustaja kinnitusel kaebajale kuuluvad kinnistud juhatuse liikmetega

seotud isikutele. Kirjeldatud toimingud iseloomustavad võimalust, et maksukohustused

jäetakse sootuks tasumata.

Kinnistusraamatu andmetel kuulub kaebajale kinnistu registrinumbriga nr 238301, mis on

koormatud hüpoteegiga 15 000 000 eurot Hoiu-laenuühistu ERIAL kasuks, ning kinnistu

registrinumbriga nr 26202001, millele on seatud hüpoteek 15 000 000 euro ulatuses Hoiu-

laenuühistu Erial kasuks. Seega ei taga ka nimetatud kinnistud hilisemalt maksukohustuse

täitmist.

MKS § 131 lg 4 kohaselt saab kaebaja arestitud pangakontolt arestitud summa ulatuses

väljamakseid teha maksuhalduri loal. Eelnevat sätet aluseks võttes on tagatud avalik huvi ning

kaebaja saab saneerimiskava ja maksunõudeid samaaegselt täita. MTA võimalik pangakontode

arestimine ei too seega kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi ning kaebajal on võimalik oma

äritegevusega jätkata viisil, et vältida pankrotimenetlust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Erial Kinnisvara OÜ palub 20.11.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

14.11.2023 määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus seisneb selles, et saneerimiskava, mille täitmisel on

kaebajal võtmeroll, oleks täidetud graafiku järgi. Maksuotsuse täitmise peatamata jätmisel ei

ole see võimalik. Kaebaja jooksvate maksukohustuste katteks tasutud summad lähevad MKS §

105 alusel maksuotsusega määratud maksukohustuse katteks. Jooksvate maksuvõlgade

kuhjumise vältimiseks peab kaebaja taotlema nende ajatamist, kuid tagatise puudumise korral

maksuvõlga ei ajatata. Olukorras, kus kaebajal ei ole tagatist esitada, soovib vastustaja arestida

kaebaja pangakonto, mis põhjustaks kaebaja tegevuse ja saneerimiskava täitmise seiskumise.

Kaebaja õiguste kaitsest sõltub ühtlasi sadade kolmandate isikute õiguste kaitse. Halduskohus

omistas põhjendamatult suure kaalu abstraktsele avalikule huvile, jättes kaalumata esialgse

õiguskaitse rakendamata jätmise mõju kaebaja ja kolmandate isikute õigustele. Kaebaja ja

kolmandate isikute huvid saneerimisgraafiku katkematu täitmise vastu kaaluvad üles abstraktse

avaliku huvi maksuotsuse kohese täitmise vastu, arvestades, et maksuotsuse täitmine tulevikus

ei ole ohustatud.

Kaebaja on tõendanud, et ta saab hakkama saneerimisgraafiku täitmisega. Kaebaja on seni

täitnud saneerimiskava täitmisega kaasnevad jooksvad maksukohustused. Septembri 2023

käibemaksu osas pidi kaebaja taotlema maksusumma ajatamist, kuna kaebajal ei olnud

võimalik korraga täita nii maksuotsusega määratud maksusummat kui ka septembri 2023

käibemaksu, mis kokku oleks ca 480 000 eurot. Kaebaja on võimeline ja valmis maksma

septembri 2023 käibemaksu kohustuse kolme kuu jooksul alates maksuotsuse täitmise

peatamisest. Maksuotsuse täitmise peatamisel ei esine ühtegi asjaolu, mis osutaks sellele, et

kaebaja majandustegevus tulevikus ei oleks jätkusuutlik. Kaebaja ei võõrandanud kontrolliakti

ja maksuotsuse vahepealsel ajal oma 20 kinnistut selleks, et objektide võõrandamisega

realiseerida maksudest hoidumise plaani. Kaebaja sai kontrolliakti kätte 05.05.2023 ja

maksuotsus väljastati kaebajale 28.09.2023. Saneerimiskavas loetletud 19-st objektist

3-23-2373

6(10)

võõrandas kaebaja 17 objekti, sh kaks objekti olid võõrandatud enne saneerimiskava koostamist

2021. a-l. Paljud objektid olid võõrandatud enne kontrolliakti väljastamist ja isegi enne

maksumenetluse algust. Mitte kõik ei olnud võõrandatud järelmaksuga. Ainult 9 objekti eest

ootab kaebaja müügihinna osalist laekumist järelmaksuna, ülejäänud objektide müügihinnad on

juba laekunud saneerimiskava täitmiseks.

Kaebaja majandusaasta aruanded on siiani äriregistrile esitamata objektiivsel põhjusel. Erial

grupp ei leidnud audiitorit, kes oleks olnud nõus gruppi auditeerima, mille kohta on emaühingu

poolt esitatud avaldused nii Audiitorkogule kui kohtusse tsiviilasja nr 2-21-2597 raames (lisa

1). Vastustaja heitis ette, et 2022. a novembri ja detsembri maksuperiood on võetud

kontrollimisele seoses deklaratsioonis esitatud ebaõigete andmete kahtlusega. Nimetatud

kontrolli raames kontrolliti ühte konkreetset tehingut kaebaja ja Areng Group OÜ vahel, mille

kohta on mõlemad esitanud maksuhaldurile tehingu dokumendid ja selgitused. Maksuhaldur

tagastas sisendkäibemaksu. Deklaratsioonide osas vigu ei tuvastatud (lisa 2). Kaebaja

müügitehingutes ei ole midagi kahtlast. Kaebaja võõrandatud kinnistud on arendusobjektid

(kaup müügiks), millised kaebaja pidigi müüma saneerimiskava täitmiseks. Arendusobjektid ei

ole kaebaja põhivara. Tegemist on kaubaga, mille kaebaja realiseeris kas pooleliolevate

objektidena või valmisobjektidena turuhinnas, mille eest laekub ka tulevikus raha.

Kinnisvaraturul keeruliseks muutunud olukorra tõttu pidi kaebaja üksikud pooleliolevad

objektid võõrandama järelmaksu tingimusel, jätkates objektidel ehitustegevust juba teenuse

osutajana.

Seni võõrandatud kinnistud on koormatud ühishüpoteegiga kaebaja laenukohustuse tagamiseks

emaühingu ees. Kaebaja omandis olevad kaks kinnistut on krundid, mida kaebaja peab

arendama ja seejärel võõrandama valmisobjektidena saneerimiskava järgi. Selleks, et

maksuotsuse täitmine tulevikus oleks tagatud, peab kaebaja jätkama saneerimiskava täitmist,

s.t objektide arendamist ja müüki, teenides käibevahendeid ehitustegevuse finantseerimiseks.

Kui kaebaja ei jätka seda tegevust, ei toimu saneerimiskava ega maksuotsuse täitmist.

Halduskohus on esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise asemel jätnud alternatiivse lahenduse

teostamise haldusorgani otsustada. Vastustaja senine käitumine esialgse õiguskaitse

menetlemisel näitab, et ta ei kavatse maksuvõlga ajatada seni, kuni kaebaja esitab ca 650 000

euro suuruse tagatise ega anna mingeid lubadusi väljamaksete tegemiseks kaebaja arestitud

kontolt juhul, kui see arestitakse.

9. MTA palub 27.11.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuses korratakse läbivalt, et kaebaja emafirma saneerimiskava täitmine prevaleerib

saneerimiskavaga hõlmamata kaebaja maksuvõlgade täitmise ees. Selline seisukoht ei ole

põhjendatud ega kohtupraktika kohaselt aktsepteeritav. SanS-st ei tulene alust eelistada

saneerimismenetluses võetud kohustuste täitmist maksukohustuse täitmisele. Vastanduvate

huvide tasakaalu tagab MKS § 131 lg 4 kohaldamine. Kaebaja kriitika, et see ei tööta, on

ennatlik ja vastuoluline. Kaebaja ootus, et kõik võimalikud temale tulevikus laekuvad vahendid

kantakse saneerimiskava täitmiseks maksukohustusi täitmata, ei ole põhjendatud ega lähtu

proportsionaalsuse põhimõttest. MTA-l puuduvad täitetoimingutele paremad alternatiivid.

Sellise olukorra on kaebaja oma kinnistuid võõrandades ise esile kutsunud. MKS § 131 lg-t 4

aluseks võttes on tagatud avalik huvi ning kaebaja huvi täita saneerimiskava ja maksunõudeid

samaaegselt. Kaebajal on juba täna raskusi jooksvate maksukohustuste täitmisega, mis on

samas suurusjärgus vaidlusaluse maksuvõlaga ning tõenäoliselt kasvavad. Seega ei ole alust

kaebaja väitel, et avalik huvi on juba kaitstud kaebaja soovitaval viisil esialgse õiguskaitse

kohaldamisel. Kaebaja lubadus, et ta jätkab kinnisvara arendamist ka pärast saneerimiskava

täitmist, millega saab täita maksuotsusega määratud maksukohustuse, ei tugine tõenditel.

3-23-2373

7(10)

Kaebaja on suunanud kogu oma vara ja sellest prognoositava tulu saneerimiskava täitmiseks.

Pärast vara realiseerimist puudub kaebajal mis tahes alternatiivne vara maksukohustuste

täitmiseks või täiendava tulu teenimiseks. Esineb ilmne oht, et pärast maksuvaidluse lõppu ei

ole maksukohustuse täitmine sisuliselt enam võimalik.

Kaebaja osalusel koostatud saneerimiskava on ülimalt optimistlik. Ka määruskaebuse lisana 1

esitatud 26.07.2023 kirjast nähtub, et isegi saneerimiskavas võetud kohustuste täitmisega on

kaebajal esinenud raskusi. Kaebaja ei arvestanud ilmselt saneerimiskava täitmisel kohustusi

võttes endal lasuvate ja jooksvalt tekkivate maksukohustustega. Esialgse õiguskaitse

eesmärgiks ei saa olla lõpptulemina tõdemus, et maksuvaidluse lõppedes ei olegi maksuvõlga

võimalik kaebajalt sisse nõuda.

Olukorras, kus kaebaja möönab tagatise esitamise võimatust, võib see tähendada, et kaebaja

ajatamistaotlus ei saa positiivset lahendit ning tema pangakontod arestitakse juba jooksvate

maksukohustuste

täitmise

tagamiseks.

Kaebaja

hinnang

oma

majandustegevuse

jätkusuutlikkusele on paljasõnaline ja kaheldav.

Kaebaja kinnistute järelmaksuga võõrandamine tähendab sisuliselt seda, et kaebajale ei teki

kinnistute müügist positiivset rahavoogu, vaid objektiivse omanikukasumi võtavad kinnistute

uued omanikud. Teenuse osutajana on kaebaja võtnud endale ebamõistliku äririski, kus

oletatava teenuse osutamise eest ei pruugi kaebajale vahendeid laekuda. Samas tuleb kaebajal

teha kulutusi teenuse osutamiseks, kuigi tal puuduvad selleks ressursid.

Vastustaja 13.11.2023 vastuses viidatud kinnistute võõrandamise argument tugineb kohtule

esitatud kinnistusraamatu kannetel, millest on näha kontrolliakti ja maksuotsuse vahelisel ajal

toimunud kaebaja võõrandamistehingud. Määrav ei ole see, millal kaebaja kontrolliakti või

maksuotsuse kätte sai, vaid see, et kaebaja on kontrollimenetluse ajal võõrandanud oma vara

nii, et MTA-l ei ole täna täitetoimingute tegemiseks alternatiivseid valikuid. Tähtsust ei oma ka

kaebaja selgitus, kuidas järelmaksuga müük võiks edaspidi toimuda, sest müügihinna osalist

mittelaekumist on kaebaja juba möönnud. Kinnisvara n-ö hulgi võõrandamine, sh

järelmaksuga, ei ole tavapärane, eriti olukorras ja ajavahemikul, kus kaebajale oli ette nähtav

täiendava maksukohustuse määramine. Sellist vara liigutamist ei saa pidada heauskseks, vaid

tehingud on käsitatavad pigem kaebaja maksudest hoidumise plaani realiseerimisena. Kaebaja

võib küll väita, et tehingutest laekub talle tulevikus raha järelmaksudena, kuid maksuhalduril

on lõppenud maksumenetlusest selgunud andmete taustal seda raske uskuda. Kaebaja lootus

tekitada lisakäibevahendeid ehitusteenuse osutamisest on väheperspektiivne. 2023. a-l läbivalt

deklareeritud ühe töötajaga ehitusteenuse osutamine ei ole usutav.

Seoses kaebaja väitega esitatud deklaratsioonide korrektsusest ja selle tõendamiseks

määruskaebuse lisana 2 esitatud KMD väljavõttega märgib vastustaja, et tegu on

kliendivaatega, kus eelnevalt ilmnenud probleemid on tänaseks lahenduse leidnud. MTA

13.11.2023 vastuse lisana 4 esitatud arvandmed annavad ülevaate sellest, mida ja kui palju on

kaebaja deklaratsioonides muutnud või parandanud 2022. a jooksul. Tegu on küll lubatud

toiminguga, kuid ebatäpsustele juhtis tähelepanu siiski MTA, misjärel kaebaja need korrigeeris.

Audiitori mitteleidmise õigustus ei muuda kuidagi fakti, et kaebaja distsipliin erinevate

aruandekohustuste täitmisel on halb ega tekita usaldust. Seoses kaebaja novembri ja detsembri

2022 maksuperioodi kontrolliga ei ole kaebajal tagastusnõude rahuldamise järgselt siiski alust

hinnanguks, et tema maksekäitumine oli ka sel perioodil laitmatu. Menetlus veel kestab ning

ennatlik on kaebaja järeldus, et selle perioodi KMD-del ei esine MTA arvates vigu.

Kaebaja omandis olevad kaks kinnistut on koormatud hüpoteegiga kaebaja emaühingu kasuks.

Määrav ei ole, et tegu on ühishüpoteegiga, sest kaebaja omandis on pelgalt krundid, mida tuleb

3-23-2373

8(10)

alles arendada soovitud hüpoteegi väärtuseni. Täna ei ulatu kinnistute väärtus kaebaja

prognoosi lähedale.

Kaebaja soov täita enne maksunõuet saneerimiskava jätab MTA maksunõuetele vaid

perspektiivitu lootuse täita mingi osa neist kaebaja majandustegevuse jätkuvuse arvelt. See ei

taga avalikku huvi ega maksukohustuste täitmise sisulist võimalust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja esitas koos määruskaebusega kaks lisa: Hoiu-laenuühistu ERIAL 26.07.2023

teade tsiviilasjas nr 2-21-2597 koos lisaga (dtl 284‒288) ja väljavõte kaebaja e-maksuametist

(dtl 289). Ringkonnakohus tagastab esitatud dokumendid kaebajale, sest need ei oma

määruskaebuse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).

11. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt eeldab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine, et

esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjuliku

tagajärje hilisem kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. Avaliku huvi arvestamine tähendab, et kohus peab kaaluma

mitte üksnes vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmise tagajärgi kaebajale, vaid ka

peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule

tegevusele ja üldsusele (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01, p 2). Esialgse

õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtutel seega arvestada, et kaebuse rahuldamata

jätmise korral oleks maksusummade sissenõudmine pärast kohtumenetluse lõppemist ka

reaalselt võimalik.

12. Kaebaja emaühingu Hoiu-laenuühistu ERIAL suhtes on Harju Maakohtu 31.05.2021

määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2597 kinnitatud saneerimiskava, mille eesmärgiks on parandada

Hoiu-laenuühistu ERIAL majanduslikku olukorda nii, et see tuleks toime ajutiste

makseraskustega, muutuks tulevikus kasumlikuks, täidaks oma kohustused võlausaldajate ees

ning jätkaks tegevust. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest ja määruskaebusest ilmneb läbiv

seisukoht, et Erial Kinnisvara OÜ suhtes tehtud 28.09.2023 maksuotsuse täitmise peatamine on

vajalik selleks, et tagada emaühingu saneerimiskava tähtaegne ja nõuetekohane täitmine.

Kaebaja on seisukohal, et saneerimiskava täitmise ajal ei ole mõeldav olukord, kus maksuhaldur

alustab

maksuotsuse

sundtäitmisega

või

saneerimiskava

täitmist

tagava

vara

sundvõõrandamisega, ning vältida tuleb olukorda, kus kaebaja vara, pangakonto või rahavood

saaks täitetoimingute objektiks väljaspool saneerimismenetlust ja saneerimiskava täitmist.

Eelnevast nähtub, et kaebaja soovib suunata kõik oma vabad vahendid emaühingu

saneerimiskavas võetud kohustuste täitmiseks ehk sisuliselt eelistab muude kohustuste täitmist

maksukohustuste täitmisele. MKS-st ega SanS-st ei tulene võimalust eelistada üht

võlakohustust teisele. Hoiu-laenuühistu ERIAL saneerimismenetlus ei puuduta praegust

vaidlust – maksukohustus tekkis pärast saneerimiskava kinnitamist ning see ei ole

saneerimiskavaga hõlmatud.

13. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Vaidlusaluse maksotsusega

kohustatakse kaebajat tasuma maksusumma 191 750 eurot. Kaebaja bilansist (periood

01.01.2023‒30.09.2023; dtl 35) nähtuvalt ning maksusumma suurust arvestades on usutav, et

kaebajal puudub raha maksusumma koheseks tasumiseks. Kaebaja on 23.10.2023 esitanud

maksuhaldurile ajatamistaotluse septembri 2023 käibemaksu osas. Seega on kaebajal raskusi

ka jooksvate maksukohustuste tasumisel. Asjaolu, et kaebaja ei ole taotlenud vaidlusaluse

maksuvõla tasumise ajatamist, ei välista tema esialgse õiguskaitse vajadust.

3-23-2373

9(10)

14. Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks.

Maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimiseks on vaja uurida tõendeid, mida saab teha alles asja

sisulise läbivaatamise käigus.

15. Esialgset õiguskaitset reguleerivatest normidest järeldub, et kui esineb esialgse

õiguskaitse vajadus ja kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb esialgset õiguskaitset

kohaldada, kui selle vastu ei kõnele ülekaalukas kolmanda isiku või avalik huvi. Praeguse

vaidluse ese on kaebajale tehtud maksuotsus, millega kohustatakse kaebajat tasuma

maksusumma. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksu laekumise edasilükkumine ei

kujuta endast avaliku huvi tõsist kahjustamist, kuid esialgse õiguskaitse rakendamisega

kaasneda võiva maksuotsuse täitmise võimatuse vältimist tuleb hinnata kaaluka avaliku huvina

(Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Seega on avalikuks huviks, mida kohus

peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestama, maksusummade laekumise

tagamine. Järelikult ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemusel langeda ära või muutuda

oluliselt keerulisemaks maksuotsuse täitmise võimalus kaebuse rahuldamata jätmise korral.

Kolmandate isikute huvi saneerimiskava täitmise suhtes ei kaalu üles maksukohustuse täitmise

vastu eksisteerivat avalikku huvi.

16. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu kahtlust, et taotletud esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamisel võib maksusumma jääda riigieelarvesse üldse laekumata.

Kinnistusraamatu andmetel kuulub kaebajale hetkel kaks kinnistut: Katusepapi tn 17, Lasnamäe

linnaosa, Tallinn, Harju maakond (kinnistu nr 238301) ja Pärnu mnt 275, Nõmme linnaosa,

Tallinn, Harju maakond (kinnistu nr 26202001). Tegemist on kruntidega, millel ei ole veel

arendustegevust alustatud. Ülejäänud kaebajale kuulunud kinnistud on võõrandatud, sh osaliselt

kontrollimenetluse ajal ja n-ö järelmaksuga (osamaksetena tasumisega). Kaebaja ei ole vastu

vaielnud sellele, et kinnistud on võõrandatud kaebaja juhatuse liikmetega seotud isikutele.

Kaebaja on kinnitanud, et oli sunnitud pooleliolevad objektid võõrandama järelmaksu

tingimustel kinnisvaraturul keeruliseks muutunud olukorra tõttu, ning jätkab ehitustegevust

teenuse osutajana. Määruskaebuse kohaselt ootab kaebaja müügihinna osalist laekumist

järelmaksuna üheksa objekti osas. Kinnistud on koormatud ühishüpoteegiga 15 000 000 eurot

emaühingu Hoiu-laenuühistu ERIAL kasuks. Seega ei taga kaebaja omandis olevad kinnistud

hilisema maksukohustuse täitmist. Kaebajal puuduvad vabad vahendid maksukohustuse

koheseks tasumiseks. Kaebaja on kinnitanud raskusi ka jooksvate maksukohustuste täitmisel

ning esitanud maksuvõla tasumise ajatamise taotluse septembri 2023 käibemaksu osas. Samuti

on kaebaja kinnitanud, et soovib eelistatult suunata kõik oma tekkivad vabad vahendid peamise

võlausaldaja Hoiu-laenuühistu ERIAL saneerimiskavas võetud kohustuste täitmiseks. Eelnevat

arvestades esineb põhjendatud alus kahelda kaebaja tegevuse jätkusuutlikkuses ja kaebaja

hinnangus, et ta jätkab kinnisvara arendamist ka pärast saneerimiskava täitmist, millega on

võimeline oma tulevase majandustegevuse arvelt tasuma vaidlusaluse maksuvõla.

Ringkonnakohus

nõustub

vastustaja

seisukohaga,

et

lisakäibevahendite

tekitamine

arendatavatel objektidel ehitusteenuse osutamisest ning kruntide väärtuselt maksunõuete

realiseerimine on väheperspektiivne. Sellises olukorras ei saa vaidlustatud maksuotsuse

täitmise peatamist pidada põhjendatuks. Kaebajal on võimalik maksuotsusega määratud

maksusumma korraga tasumist ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi vähemalt osaliselt

vältida, esitades maksuhaldurile taotluse vaidlusaluse maksuvõla ajatamiseks (MKS §-d 111‒

112). Kui vastav taotlus on esitamata, ei saa juba etteulatuvalt öelda, et see jääb nagunii

rahuldamata.

17. Võlanõuete konkurentsi tingimustes on halduskohus õigesti selgitanud, et MKS § 131 lg-

t 4 aluseks võttes on pangakonto arestimisel tagatud avalik huvi ning samal ajal on kaebajal

võimalik (vähemalt osaliselt) saneerimiskava ja maksunõudeid samaaegselt täita ja sel viisil

pankrotimenetlust vältida.

3-23-2373

10(10)

18. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.11.2023

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)