2-19-8673/123 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-19-8673

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 29. november 2023

Tsiviilasja number

2-19-8673

Tsiviilasi

X hagi OÜ Digipost ja C vastu mittevaralise kahju

hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes /

OÜ Digipost ja C vastuhagi X vastu valeväite

ümberlükkamise ja andmete eemaldamise nõudes

Hagihind

Hagis 7 000 eurot

Vastuhagis 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): X (isikukood xxxx, elukoht: xxxx),

lepinguline

esindaja:

Märt

Mürk

(e-post:

menetlus@emerald.legal);

Kostjad (vastuhagis hagejad):

1) OÜ Digipost (registrikood 10925584, asukoht: Pere 3, 44315

Rakvere), seaduslik esindaja: C;

2) C (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

16. oktoober 2023

Hageja X (video vahendusel) ja tema lepinguline esindaja Janar

Urres (video vahendusel);

Kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 C.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada

kostjat 1 OÜ Digipost ja kostjat 2 C eemaldama veebileheküljelt xxxx

artiklid pealkirjadega "Hoiatus! X võltsib ja valetab" (veebilink: xxxx) ning "xxxx:

valmib raport X-i pettusest" (veebilink: xxxx), leheküljelt xxxx artikkel pealkirjaga

1 (18)

2-19-8673

"Sarilaimaja X xxxx domeenis" (veebilink: xxxx) ja leheküljel xxxx avaldatud artiklist

pealkirjaga „X´i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“ (veebilink: xxxx) sõnad „X’i“.

3. Mõista kostjatelt hageja X’i kasuks solidaarselt välja 184 (ükssada kaheksakümmend

neli) eurot 11 senti, sh mittevaraline kahju 150 eurot ja ajavahemiku 08.06.2021 kuni

29.11.2023 eest arvestatud viivis 34.11 eurot.

4. Mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivis põhinõudelt (150 eurolt) alates

30.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lauses toodud määras, kuid

kokku mitte rohkem kui põhinõue 150 eurot.

5. Jätta OÜ Digipost ja C vastuhagi X’i vastu valeväite ümberlükkamise ja andmete

eemaldamise nõudes rahuldamata.

6. Jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.

7. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 07. juunil 2019 saabus Viru Maakohtusse OÜ ProWeb, Internetikaubamajad OÜ ja X hagi OÜ

Digipost vastu mittevaralise kahju nõudes ning Complexis OÜ hagi mittevaralise kahju hüvitamise,

autoritasu ja oma kirjutiste kostja blogis avaldamise lõpetamise nõudes. 10.06.2019 esitati

täpsustatud hagiavaldus.

2. Viru Maakohtu 11.02.2020 kohtuotsusega lõpetati menetlus OÜ Complexis nõudes Digipost OÜ

vastu valeinfo avaldamisega perioodil 2016-2019 tekitatud kahju 2000 eurot hüvitamise nõudes.

Samuti lõpetati menetlus OÜ Complexis nõudes Digipost OÜ vastu hageja kirjutiste: https://xxxx/,

https://xxxx/, https://xxxx/ edasise avaldamise lõpetamise nõudes. Jäeti rahuldamata OÜ Complexis

nõue kostja Digipost OÜ vastu autoritasuna 2000 euro nõudes. Samuti jäeti rahuldamata hagejate X,

ProWeb OÜ, Internetikaubamajad OÜ hagi Digipost OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes igale hagejale summas 2000 eurot.

3. Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2020 kohtuotsusega rahuldati X’i apellatsioonkaebus ning Viru

Maakohtu 11.02.2020 otsus tühistati osas, milles maakohus jättis rahuldamata X’i hagi OÜ Digipost

vastu 2 000 euro mittevaralise kahju hüvitamiseks (resolutsiooni p 4) ja menetluskulude X’i kanda

jätmise osas (resolutsiooni p 5) ja saadeti asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumist. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.

4. 02.08.2020 esitas hageja X hagiavalduse täienduse ning 13.09.2020 hagiavalduse tervikteksti.

Hageja palus mõista kostjalt Digipost OÜ-lt välja hageja kasuks kostja poolt hageja au ja väärikust

teotavate ning hageja mainet kahjustavate artiklite avaldamisega tekitatud moraalse kahju hüvitis

2 (18)

2-19-8673

summas 2 000 eurot või kohtu poolt õiglaseks peetavas summas. Samuti palus hageja kohustada

kostjat eemaldama tema blogidest järgmised (alates 2019 algusest) avaldatud hageja au ja väärikust

teotavad laimu artiklid ja pealkirjad: „Hoiatus! X võltsib ja valetab“, „X´i laim Digipost OÜ ja xxxx

kohta“, „xxxx: valmib raport X-i pettusest“, „Sarilaimaja X xxxx domeenis“.

5. 08.06.2021 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse kostjate Digipost OÜ ja C vastu. Hageja palus

mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel ja viivis kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras; kohustada

kostjaid eemaldama leheküljelt xxxx artiklid pealkirjadega "Hoiatus! X võltsib ja valetab", "xxxx:

valmib raport X-i pettusest" ning "X'i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta"; kohustada kostjaid

eemaldama leheküljelt xxxx artikkel pealkirjaga "Sarilaimaja X xxxx domeenis".

6. Viru Maakohtu 03.12.2021 kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt ning kohustati kostja 1

Digipost OÜ ja kostja 2 C eemaldama veebileheküljelt xxxx artiklite "Hoiatus! X võltsib ja

valetab", "xxxx: valmib raport X-i pettusest" ning veebileheküljelt xxxx "Sarilaimaja X xxxx

domeenis" pealkirjad ja kostjate poolt sinna kirjutatud tekstid. Hagi kostjate kohustamiseks

veebileheküljelt xxxx artikli „X´i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“ eelmaldamiseks jäeti

rahuldamata.

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 09.05.2022 kohtuotsusega maakohtu otsuse osas, milles

maakohus hagi osaliselt rahuldas, samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi nõude

kostjate kohustamiseks eemaldama veebilehelt xxxx artikli „X’i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“,

ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus jäi muutmata osas, milles mittevaralise kahju

hüvitamise nõue jäi rahuldamata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega võttis

vastu hagist loobumise nõude osas, milles kohustati kostjaid eemaldama veebilehelt xxxx artikkel

„X’i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“, ja lõpetas selles osas menetluse. Ülejäänud osas jättis

ringkonnakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

8. Riigikohtu 16.11.2022 kohtuotsusega rahuldati kassatsioonkaebus, tühistati Tartu

Ringkonnakohtu 9. mai 2022. a otsus ja Viru Maakohtu 3. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-

19-8673 ning saadeti asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Viru Maakohtu 06.12.2022 kohtumäärusega võeti tsiviilasi maakohtu menetlusse ja võimaldati

hagejal esitada täpsustatud ja õiguslikult põhistatud hagiavaldus 20 päeva jooksul alates

kohtumääruse kättesaamisest.

10. 02.01.2023 esitatud täiendatud hagiavalduse kohaselt hageja jääb oma varasemates

menetlusdokumentides toodu juurde ning toob sealjuures välja üksnes olulisemad asjaolud. Hageja

hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et kostjad avaldasid lehekülgedel xxxx ja xxxx hageja kohta

järgmised artiklid ja väited:



Artikkel pealkirjaga „X’i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“, milles kostjad nimetavad

hagejat „valetajaks“ ja „laimajaks“.



Artikkel pealkirjaga „xxxx: valmib raport X-i pettusest“, milles kostjad väidavad, et hageja

„valetas ja siis hakkas laimuga väljapressijaks“. Samuti on artiklis väidetud, et hageja on

„valetamisega vahele jäänud“.

3 (18)

2-19-8673



Artikkel pealkirjaga „Sarilaimaja X xxxx domeenis“, milles kostjad väidavad, et hageja

„tegeleb teiste inimeste kohta valeväidete levitamisega“ ja „proovib kohtuga ajalugu

kustutada“ ning nimetavad hagejat „sarilaimajaks“.



Artikkel pealkirjaga „Hoiatus! X võltsib ja valetab“.



Artikkel pealkirjaga „X (xxxx) laimas kliendi petturiks“.



Artikkel pealkirjaga „X laimas petturiks Tarbijakaitseameti“.



Artikkel pealkirjaga „X laimas petturiks Omniva“

Hageja hinnangul on ühtlasi väljaspool mõistlikku vaidlust, et isiku nimetamine „petturiks“,

„sarilaimajaks“, „valetajaks“ jms kahjustab iseenesest tema au ja head nime. Kostjad on oma

vastuväited rajanud eelkõige väitele, nagu oleks hageja kohta selliste väidete avaldamine

õiguspärane. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas asjas esineb õigusvastasust välistavaid

asjaolusid. Hageja on seisukohal, et asjas ei esine ühtegi asjaolu, mis võiks kostjate tegevuse

õigusvastasust välistada ning kostjad ei ole tõendanud vastupidist.

11. Hageja nõue kostjate vastu tugineb faktil, et kostjad on kahjustanud hageja au ja head nime.

Hageja kohustuseks on seega tõendada eelkõige seda, et (i) kostjad on avaldanud (ii) hageja kohta

(iii) au teotavaid väiteid. Kui hageja on oma tõendamiskoormise täitnud, siis saavad kostjad

vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui nad tõendavad, et asjas esineb mõni õigusvastasust välistav

asjaolu. Hageja on seisukohal, et ta on oma tõendamiskoormise täitnud. Asjas ei ole vaidlust, et

kostjad on artiklite avaldajateks ning et need on avaldatud hageja kohta. Ühtlasi on ilmne, et

kostjate poolt hageja kohta avaldatud väited – nagu oleks hageja „pettur“, „valetaja“, „laimaja“,

„väljapressija“, „võltsija“ jms – teotavad hageja au ja head nime. Kui kostjad on seisukohal, et asjas

esineb mõni asjaolu, mis võiks nende tegevuse õigusvastasuse välistada, siis lasub selle asjaolu

tõendamise koormis kostjatel. Kui kostjad ei tõenda õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist,

siis tuleb lugeda, et kostjate tegevus on õigusvastane ning hageja on põhjendatult oma õiguste

kaitseks kohtusse pöördunud.

12. Hageja rõhutab, et asjas ei ole tõendatud, nagu oleks kostjate õigusvastane tegevus tingitud

hageja enda käitumisest. Teiseks nõustub hageja maakohtu 03.12.2021 otsuse punktis 55 tooduga,

mille kohaselt „Kostjate hinnangud hageja tegevusele kostjaga 2 seoses, ei saa olla kohtule

siduvad, põhjusel, et käesolevas menetluses ei menetleta kostjate nõuet hageja vastu, sellist nõuet

kostjad esitanud ei ole“. Kolmandaks on Riigikohus siinses asjas tehtud otsuse punktis 12

selgitanud, et isegi kui hageja oleks kostja 2 õiguseid rikkunud, siis ei muudaks see sellegipoolest

kostjate tegevust õiguspäraseks. Kokkuvõtlikult nähtub seega, et kostjad on hageja õiguseid

kahjustanud ning ei esine ühtegi asjaolu, mis kostjate tegevuse õigusvastasuse välistaks. Sellest

järeldub, et maakohus on oma 03.12.2021 otsuses õigesti tuvastanud kostjate tegevuse

õigusvastasuse ning kohustanud neid oma õigusvastast tegevust lõpetama.

13. Mõlemad kohtuastmed on siinses menetluses varasemalt jätnud hageja mittevaralise kahju

hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohus leidis küll, et kostjate tegevus oli õigusvastane, kuid

jättis oma 03.12.2021 otsusega hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude siiski rahuldamata.

Maakohus põhjendas seda 03.12.2021 otsuse punktides 58 ja 59, asudes kokkuvõtlikult seisukohale,

et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleks jätta rahuldamata seetõttu, et hageja on

väidetavalt ka ise kostja 2 isikuõiguseid rikkunud. Hageja ei nõustu selle seisukohaga –

kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleks isikuõiguste rikkumise korral alati välja

mõista mõistlik hüvitis. Asjaolud nagu näiteks isikute endi käitumine jms võivad tähtsust omada

4 (18)

2-19-8673

hüvitise suuruse määramisel, kuid need ei saa täielikult välistada hüvitise väljamõistmist. Seejuures

rõhutab hageja, et kostjad ei ole tõendanud oma väidet, nagu oleks kostjate õigusvastane tegevus

tingitud hageja enda käitumisest. Kostja ei saagi seda mõistlikult tõendada, kuna see väide on

ebaõige. Ringkonnakohus jättis hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata

põhjusel, et ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostjate tegevus õigusvastane. Riigikohus on siinses

asjas teinud otsuse, millega tühistas ringkonnakohtu otsuse ning selgitas, et ringkonnakohtu

seisukohad olid ekslikud. Kuna ringkonnakohtu käsitlus oli ekslik, siis järeldub, et kostjate tegevus

on siiski õigusvastane, nagu maakohus oma 03.12.2021 otsuses tuvastas.

14. Hageja on seisukohal, et (i) kuna kostjate tegevus on õigusvastane, (ii) siis tuleb kostjatel igal

juhul hagejale tekitatud mittevaraline kahju hüvitada. Kostjad on avaldanud internetis väiteid,

milles on avalikult nimetanud hagejat mh „petiseks“, „valetajaks“, „laimajaks“ ja „võltsijaks“.

Hageja hinnangul on ilmne, et taoliste väidete avaldamine kahjustab hageja au ja head nime. Asjas

on juba tuvastatud, et kostjate väited on õigusvastased. Kuigi maakohus on viidanud üksnes kostjale

2 ehk füüsilisele isikule, kes väited reaalselt avaldas, siis on hageja esitanud tõendid selle kohta, et

domeenid, kus väited on avaldatud, on registreeritud kostja 1 nimele. Kuna kostja 2 on väidete

tegelik füüsiline avaldaja ning väited on avaldatud kostjale 1 kuuluvatel lehekülgedel, siis on

mõlemad kostjad väidete avaldajateks õiguslikus mõistes. Maakohus on tuvastanud, et kostjate

avaldatud väited alandavad hageja inimväärikust ja mõnitavad hagejat. Kostjate väited on seega

ebakohased väärtushinnangud. Kuna kostjad on avaldanud hagejate kohta ebakohaseid

väärtushinnanguid, siis on nad õigusvastaselt kahjustanud hageja õigust aule ja heale nimele. Kuna

kostjad on õigusvastaselt kahjustanud hageja õigust aule ja heale nimele, siis tuleb Riigikohtu

praktika kohaselt eeldada, et hagejale on tekkinud mittevaraline kahju. Kuna hagejale on tekkinud

mittevaraline kahju, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 1043 alusel selle kahju hüvitamist. Kuna

VÕS § 134 lg 2 sätestab expressis verbis, et isikuõiguse rikkumiseks loetakse muuhulgas ka au

teotamine, siis leiab hageja, et kui kostjate tegevus on õigusvastane, siis tuleb hagejate au

teotamisega tekitatud mittevaraline kahju igal juhul rahaliselt hüvitada. Hageja ei pea ega saagi talle

tekitatud kahju suurust täpselt tõendada. Hageja peab üksnes tõendama, et kostjad on tema isiklikke

õiguseid rikkunud.

15. Kostjad on avaldanud mitmeid artikleid, mis rikuvad hageja õiguseid ning need artiklid on

olnud (enamused siiamaani on) internetis vabalt kõigile kättesaadavad. Kohtupraktikas on leitud, et

kui andmeid avaldati internetis, jõuavad need eelduslikult oluliselt suurema hulga inimesteni

(RKTKo nr 3-2-1-18-13, p 28). Hageja õiguste kahjustamise ulatus on seega väga suur ning hageja

palub, et kohus sellega hüvitist välja mõistes arvestaks. Muu hulgas on kolmandad isikud kostjate

avaldatud au teotavate väidetega seonduvalt hageja poole pöördunud, mis häirib tugevalt hageja

tavapärast elu. Lisaks omab asjas tähtsust, et kostjad on oma artiklite metaandmetesse lisanud

hageja nime ja isikukoodi. Kuna kostjad on lisanud hageja isikukoodi oma artiklite

metaandmetesse, siis on otsingumootoritel palju lihtsam neid artikleid leida. Hageja on seisukohal,

et taolise tegevusega on kostjad soovinud maksimaalselt võimendada hagejale tekitatavat kahju –

mida lihtsamini kostjate artiklid leitavad on, seda rohkem inimesi neid näevad ning seda suurem

kahju hagejale tekib. Lisaks on kostjad hageja õiguseid rikkunud alates 2016. aastast ehk

praeguseks enam kui 6 aasta jooksul. Niivõrd pikaaegne rikkumine on hagejale tekitanud suurel

määral stressi ja pingeid. Praegusel juhul on kostjad teotanud hageja au ja head nime korduvalt ning

ei ole oma õigusvastast tegevust lõpetanud ka pärast maakohtu otsuse tegemist. Samuti on

5 (18)

2-19-8673

maakohus juba varasemalt kohustanud tsiviilasjas nr xxxx tehtud otsuses kostjat 1 eemaldama

hageja õiguseid rikkuvaid artikleid, kuid kostjad on sellest hoolimata pannud toime uue rikkumise.

16. Hageja on oma 08.06.2021 hagiavalduses toonud välja, et palub nelja artikli eemaldamist:



"Hoiatus! X võltsib ja valetab" (leheküljelt xxxx);



"Xxxx: valmib raport X-i pettusest" (leheküljelt xxxx);



"X'i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta" (leheküljelt xxxx);



"Sarilaimaja X xxxx domeenis" (leheküljelt xxxx).

Maakohus rahuldas 03.12.2021 otsusega hagi nendest artiklitest kolme osas. Maakohus jättis

rahuldamata nõude kohustada kostjaid eemaldama artikkel pealkirjaga "X'i laim Digipost OÜ ja

xxxx kohta". Menetluses nähtus, et kostjad olid hageja õiguseid rikkuva artikli menetluse jooksul

juba kustutanud. Kuna kostjad olid selle artikli osas hageja nõude täitnud, siis ei olnud selle nõude

edasine menetlemine enam vajalik ning hageja loobus sellest nõudest.

17. Kostjad on pärast hagiavalduse esitamist avaldanud uue artikli, mis kannab samuti pealkirja

„X`i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“. Tegemist ei ole aga sama artikliga, mis oli avaldatud

varasemalt. See nähtub asjaolust, et esialgse artikli veebilink oli teine ning see artikkel oli

kättesaadav hiljemalt 24. oktoobrist 2019 kuni vähemalt 19. juunini 2021. Seda tõendab väljavõte n-

ö internetiarhiivist ehk leheküljelt xxxx, mis salvestab aeg-ajalt erinevaid internetis leiduvad

lehekülgi. Kostjate uus artikkel on aga leitav veebilingil, mille kohta hageja rõhutab, et tegemist on

peaaegu identse veebilingiga, kuid kuvatõmmiselt nähtuvalt on veebilingi lõpus number „2“. See

viitab selgelt, et tegemist on uue artikliga, mis on avaldatud lihtsalt sama nimega. Teiste hageja

kohta leheküljel xxxx avaldatud artiklite veebilingid ei lõpe numbriga „2“ või ühegi muu numbriga,

vaid sisaldavad lihtsalt artikli nime. Seda tõendavad väljavõtted teistest hageja kohta leheküljel

xxxx avaldatud artiklitest, kust on näha, et nende artiklite veebilingid ei lõpe ühegi numbriga.

Asjaolu, et tegemist on uue artikliga, tõendab ka fakt, et see on internetiarhiivis olnud leitav alates

27. juunist 2022 – varasemalt ei ole seda kordagi salvestatud. Samas ei ole esialgset artiklit (mille

veebilink ei lõpe numbriga „2“) enam 2022. aastal kordagi internetiarhiivi salvestatud. Sellest

nähtub selgelt, et kostjad kustutasid esialgse artikli (mille veebilink ei lõpe numbriga „2“) ning

avaldasid selle asemel uue artikli (mis kannab esialgse artikliga sama nime, kuid mille veebilink

lõpeb numbriga „2“). Kostjad on siinse menetluse jooksul kustutanud hageja õiguseid rikkuva

artikli ning avaldanud sama pealkirjaga uue artikli. Uuel artiklil ei ole aga sama sisu nagu eelmisel

artiklil – sellel on vaid pealkiri „X`i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“ ning veebilink dokumendile.

Kuna kostjad on oma esialgse artikli kustutanud ning avaldanud uue artikli, siis on asjaolud

menetluse jooksul muutunud.

18. Kostjate avaldatud uuel artiklil ei ole sisu, vaid üksnes link kohtuotsuse ühele leheküljele.

Hageja õiguseid rikub seega eelkõige artikli pealkiri ning mitte niivõrd selle sisu. Seetõttu palub

hageja, et kohus kohustaks kostjaid artiklist eemaldama hageja nime ehk sõnasid „X’i“. Hageja on

seisukohal, et tema nime seostamine laimuga kahjustab hageja au ja head nime. Kostjate tegevus on

seega õigusvastane, mistõttu on hagejal õigus nõuda selle tegevuse lõpetamist. Lisaks on hageja

nimi osa hageja isikuandmetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 kohaselt on isikuandmete

töötlemine õiguspärane üksnes juhul, kui selleks esineb mõni seaduses sätestatud alus. Praegusel

juhul ei ole kostjatel ühtegi õiguslikku alust hageja nime ehk tema isikuandmete selliseks

töötlemiseks. Kostjate tegevus on seega õigusvastane ka põhjusel, et kostjad on hageja

6 (18)

2-19-8673

isikuandmeid ebaseaduslikult töödelnud. Hagejal on isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 17 lg

1 punkti „d“ ning VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus nõuda tema isikuandmete töötlemise lõpetamist.

19. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis

kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras, kohustada kostjaid eemaldama leheküljelt

xxxx artiklid pealkirjadega "Hoiatus! X võltsib ja valetab" (veebilink: https://xxxx) ning "xxxx:

valmib raport X-i pettusest" (veebilink: https://xxxx), kohustada kostjaid eemaldama leheküljelt

xxxx artikkel pealkirjaga "Sarilaimaja X xxxx domeenis" (veebilink: https://xxxx) ja kohustada

kostjaid eemaldama leheküljel xxxx avaldatud artiklist pealkirjaga „X´i laim Digipost OÜ ja xxxx

kohta“ (veebilink: https:(//xxxx) sõnad „X’i“. Sealjuures palub hageja jätta kõik menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda ning mõista need kostjatelt hageja kasuks välja

KOSTJATE VASTUVÄITED

20. 24. jaanuaril 2023 esitatud vastuses kostjad leidsid, hageja on ennast teadlikult asetanud

sellisesse olukorda, kus tema tegevust ja käitumist saab kirjeldada hagis välja toodud

väärtushinnangutega. Hagejad on pisikesest valetamisest xxxx külastuste arvuga läinud üle eraldi

domeenide registreerimisele kostjate laimamiseks. Iga valetamise juhtumi kohta ei saa kohtusse

hagi esitada ega internetis oleva laimuga (teadliku valeinfoga) tegeleda. Kui selle hagi eesmärk on

kohtuga tõestada hagejaga seostatud tegevused ja kostjate kohta avaldatud valeinfo, siis see on

võimalik Kostjad ei tunnista hagis toodud nõudeid. Kui hagi tekstis oleks erinevust Digipost OÜ

vastu ja C vastu suunatud nõuetes, siis oleks ka vastus sellest lähtuvalt erineva ulatusega. Kostjad

soovivad menetluskulude jätmist hageja kanda, lisades juurde, et tegemist on vähese perspektiiviga

hagiga, sest välja toodud artiklid põhinesid hagejale kuulunud xxxx domeenist ja hagejale kuuluva

firma domeenist xxxx.

21. Kohtuistungil saab hageja selgitada, kuidas tuleb xxxx külastuste puhul total hits number

kahekordistada, et saada õiget firmade otsingute arvu. Hagis ei vaidlustatud artiklit (xxxx lugejad

kuni 19 märksõna kuus (2015-2017), mille järgi oktoobris 2016 tehti webalizeri järgi 6 otsingut:

"plastpudelid"(3), "xxxx," "forward mööbel" ja "Äri kataloog". Hageja enda domeeni xxxx

webalizeri andmed otsingute kohta näitasid keskmiselt 591 unikaalse (reklaami)faili külastust.

Kostjad ei soovi teha siiani xxxx domeeni avalikuna hoidvale hagejale järeleandmisi, sest proovib

kohtuga ajalugu kustutada. Erinevalt lubatavast kostjatele valetamisest, saab kohtus valetamise eest

ka kriminaalkorras karistada, vaidlustatud artikkel kirjeldab seda: „Hoiatus! X võltsib ja valetab”.

22. Esitatud hagi on jätkuvalt sama, mis istungil esitatud sõnastuses ehk kogu artiklite kustutamine.

Seejuures ei arvestada, et selle hulgas on kohtuotsuse tekst, äriregistri väljavõte hagejaga seotud

firmadest, domeeni andmeid Eesti Interneti sihtasutuses ja lõpuks hagejale endale kuuluva xxxx

domeeni andmed. See viimane tähendab webalizer programmi andmeid(numbreid) külastustest.

Hageja ei saa tõestada, et tema server tootis neid valeandmeid. Ta saab ainult väita ning tõendada,

et nende andmete võrdlemisel on tehtud viga ja kostja jõudnud vale järelduseni. Näiteks väitis

hageja, et iga kliki tegemine tähendab 2 firma otsingu tegemist, mis ei kajastu webalizer andmetes.

Selline selgitus on valetamine. Esiteks jäävad kõik päringud webalizeri statistikasse, olgu selleks

konkreetne leht, pildifail, skript või ühekordne pöördumine(näiteks küsitakse 1 pildifaili). Teiseks

oli ka google Analyticsi järgi ainult paar tuhat külastajat eelneva kuu jooksul, mis teeb

7 (18)

2-19-8673

ebatõenäoliseks reklaamis väidetud suure otsingute arvu. Laimuga kustutamise väide seisneb selles,

et xxxx statistika järelduste ümberlükkamise asemel registreeriti domeenid xxxx ja xxxx ning hakati

seal valeväiteid levitama. Mingit ametlikku vastust xxxx webalizer andmetele ei ole esitatud.

Järelikult ei saa kostja neid ka teada ning arvestada. Kostja kirjutas saabunud reklaamist, mille

lubadus ei olnud tõendatud numbritega reklaamitud lehel. See oli valetamise äratundmine. Seda ei

saa nimetada laimuks. Samuti ei olnud tegemist negatiivset tähendust omava domeeniga.

23. "Kostjate faktiväide, nagu oleks hageja hakanud laimuga väljapressijaks." seisneb selles, et

hageja soovis xxxx külastuste kohta käiva ja sellel hagejale kuuluval lehel avaldatud Webalizer

statistika andmete kustutamist. Numbrite ümberlükkamise asemel lubas hageja kostjaid laimata

aastakümneteks. Lisaks tegi hageja esindajana eelmises kohtuvaidluses ettepaneku, et hageja

kustutab xxxx lehel kostjate kohta olevad artiklid kui kostja I kustutab samamoodi xxxx lehel

olevad tekstid. Kostja I ei olnud sellise väljapressimisega nõus, sest ise oli avaldanud tõeseid

andmeid avaldatud xxxx ja xxxx lehel aga tema kohta esitati valeväiteid. Kostja on avaldanud ainult

neid andmeid, mille päritolu saab tõendada ehk need olid avaldatud selgelt hagejale kuuluvas

domeenis (xxxx või xxxx), sest ta oli kontaktisik ja juriidilise isiku ainus juhatuse liige. Kui

andmeid ja teksti oleks avaldanud domeen, mille omanikuna on vähemalt 2 inimest, siis oleks kostja

I ka ühendust võtnud ja küsinud, kumb neist oli autor. Kuna hageja oli ainus juhatuse liige firmas,

millele olid domeenid registreeritud ja ainus kontaktisik, siis puudus vajadus autori täiendavaks

ülekontrollimiseks.

24. Kostja I on tõendanud võltsimise ja valetamise toimumise fakti kohtuvaidluses. Hageja avaldas

andmeid, mille kohta hiljem esitas valesid, näiteks salgas osa maha(webalizer), eitas nende

olemasolu (xxxx konto xxxx lehel, facebookis xxxx lehekülg) või jättis esitamata. Juba kohtusse

pöördumise fakt on kinnitus, et hageja proovib kohtuga ajalugu kustutada, sest jätkuvalt taotletakse

xxxx lehel olnud statistika kui xxxx lehele kirjutatud artiklite täielikku kustutamist, mitte sealt mõne

konkreetselt tuvastatava valeväite eemaldamist. Hageja ei ole kostjaga suhelnud vähemalt 2018.

aastast, mitmeid kuid enne hagi esitamist. Läbi kohtuhagide oma väidete avaldamine on pahatahtlik

käitumine kui eelnevalt ei suhelda teise inimesega ega esitata tõendit, et tema kohta on midagi valet

väidetud. Praegusel juhul on vaidluse objektiks hageja enda xxxx serveri webalizeri statistika

võrdluses hageja saadetud reklaamkirjaga(spam) ning hagejale kuuluvale firmale registreeritud

xxxx domeen ja seal avaldatud tekstid. Eelnevalt on kohus juba leidnud, et nende kopeerimine

(faktiväite kinnitusena) ei olnud autoriõiguse rikkumine. Kui kostja I „eesmärk oleks hagejale

haiget teha” siis oleks ta käitunud samamoodi pärast xxxx ja xxxx registreerimist. Ta oleks

registreerinud mõne eraldi domeeni, et ainult hageja kohta väiteid avaldada. Seejuures tõeseid ja

kontrollituid. Kostja ei tegele laimajate otsimise ja nende avalikustamise või kohtusse kiskumisega.

Küll loeb kostja talle saadetud reklaame ja avalikustab rämpsposti levitajaid ja ainsana X, kes

proovis valega reklaami pakkuda.

25. Hageja kahjustab ise enda mainet ja au kui registreerib domeenid (xxxx ja xxxx) eesmärgiga

kustutada enda xxxx lehel avalikustatud andmeid. Hagis olevate ebakohaste väärtushinnangute

väidete osas ei ole tegemist väärtushinnangutega, vaid kontrollitavatel faktidel (numbrid,

domeenides olnud tekstide piltidest) ja kohtuvaidluses saadud andmetega. Kui hageja ei oleks

taasavanud xxxx blogi ja teinud uusi sissekandeid juunist 2017. aastal kostjat laimavate artiklitega,

siis ei oleks ta ennast ka sellesse valede ja laimu levitamise võrku mässinud. Hageja toodab ise

juurde seda infot, mis tema tegevuse kohta jääb üldsusele avalikuks. Kuna hageja palub hüvitis

8 (18)

2-19-8673

välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel, siis sellega proovitakse vabaneda kahju tekkimise

tõendamisest. Kostja I ja kostja II tahab näha neid tõendeid, mis kinnitavad kahju tekkimist. Kostja

ei nõustu hagis välja toodud artiklite eemaldamise nõudega ja põhjendab seda sellega, et kogu

artikkel ei saa vale olla kui see põhineb xxxx webalizer andmetel, hageja poolt xxxx lehel avaldatud

teksti tsiteerimisel ja kohtuotsuse osade kirjeldamisel. Mõistlik lugeja suudab ise hinnata, kas väide

on argumenteeritud ja fakte saab kontrollida.

HAGEJA SEISUKOHT

26. 10. veebruaril 2023 esitatud seisukohas kostja vastuväidete kohta vastas hageja, et siinse

menetluse aluseks on asjaolu, et kostjad on avaldanud hageja au ja head nime teotavaid väiteid.

Hageja hinnangul ei ole selle asjaolu üle vaidlust. Kostjad väidavad samas, et nende tegevus ei ole

õigusvastane, kuna nende avaldatud seisukohad on väidetavalt õiged. Kostjad ei ole tõendanud

õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Hageja on seisukohal, et kostjate esitatud tõenditest

ei nähtu, nagu esineks asjas mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Hageja saab kostjate seisukohast

aru niimoodi, et kostjate hinnangul nähtub nende 24.01.2023 dokumendi lisast 23, nagu oleks

hageja kohtus valetanud. Kostjate 24.01.2023 dokumendi lisa 23 on e-kirja lõim, milles osalesid e-

posti aadressid „xxxx“ ning „xxxx“. Sellest dokumendist ei nähtu kostjate väidet, nagu oleks hageja

kohtus valetanud. Ülejäänud 24.01.2023 ning 25.01.2023 esitatud lisadele ei ole kostjad oma

24.01.2023 dokumendis viidanud. Hagejal ega kohtul ei ole võimalik hakata võistlevas

hagimenetluses kostjate esitatud tõenditele kostjate eest sisu või tähendust andma.

27. Hageja ei pea tõendama tekkinud kahju suurust. Hageja ei „proovi vabaneda kahju tekkimise

tõendamisest“, vaid tegutseb Riigikohtu antud suuniste järgi. Hagejale tekitatud kahju on

mittevaraline, mida ei olegi võimalik mõistlikult tõendada. Tallinna Ringkonnakohus on 27.10.2016

otsuse nr xxxx punktis 44 välja toonud, et kui avaldatakse õigusvastaselt au teotav faktiväide, siis

tuleb mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Praegusel juhul on kostjate õigusvastane tegevus

tekitanud hagejale psüühilisi tervisekahjustusi (sh stressi ja pinget), kuna kostjad on pahatahtlikult

ning pikema aja jooksul (enam kui 5 aastat) hageja õiguseid avalikult kahjustanud. Hageja

hinnangul on eluliselt usutav, et kostjate taoline õigusvastane tegevus kahjustab kannatanu

isikuõiguseid ning kohtupraktika kohaselt tuleb seda ka eeldada. Hageja ei pea ega saagi tõendada

talle tekkinud kahju ulatust. Hageja peab tõendama üksnes asjaolu, et kostjad on tema õiguseid

rikkunud, st avaldanud hageja au ja head nime teotavaid väiteid. Hageja on selle asjaolu tõendanud.

28. Hageja isikuandmete töötlemine oli igal juhul õigusvastane. Praegusel juhul esineb vähemalt

kaks õiguslikku alust, mille järgi on võimalik hagi rahuldada – au ja hea nime kaitsega seonduvad

sätted ning isikuandmete kaitsega seonduvad sätted. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artikkel 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise

isiku kohta. IKÜM artikkel 4 punkti 2 kohaselt loetakse isikuandmete töötlemiseks mh nende

kasutamist või avalikustamise teel kättesaadavaks tegemist. Praeguses asjas ei ole hageja hinnangul

vaidlust, et kostjad on hageja isikuandmeid (sh hageja ees- ja perekonnanime) töödelnud, tehes need

avalikkusele kättesaadavaks ning seostades neid erinevate ebaõigete väidetega. Isikuandmeid

avaldanud isik peab vaidluse korral tõendama selleks vajalikku nõusoleku või muu õigusliku aluse

olemasolu. Hageja ei andnud kostjatele nõusolekut avaldada avalikkusele tema isikuandmeid ning

kostjad ei ole ka tõendanud, et neil oleks esinenud mõni muu õiguslik alus hageja isikuandmete

töötlemiseks. Eelnevast järeldub, et lisaks hageja au ja hea nime kahjustamisele on kostjad ka

hageja isikuandmeid õigusvastaselt töödelnud.

9 (18)

2-19-8673

KOSTJATE VASTUHAGI

29. Kostjad esitasid 13.04.2023 vastuhagi. Vastuhagi kohaselt tähendab kohtus vaidlemine

dokumentaalse jälje jäämist aastakümneteks ja laimu detailset kirjapanemist kohtuotsuses. Näiteks

tsiteeriti lauset xxxx domeenist, mida C teeb pimedas teki all. Selle kohta on ka ütlus, ärge vaielge

laimajaga, kõrvalseisjad ei tee teil vahet. Kui see tekst sealt domeenist kaob, siis kohtuotsuses on

see jätkuvalt kirjas. See on kestnud alates 14. mai 2017 kui avaldati esimene artikkel (mille kohta ei

ole nõuet). Praegused nõuded on artiklitele hilisemast perioodist, mis olid täies ulatuses

kättesaadavad enne R. S.e menetlusse kaasamist (juuni 2021) ja pealkirjadena loetavad aprillis

2022. Lisaks on möödunud 5 aastat ja isegi praegusel ajal on vastuhageja C nimi igal xxxx aadressil

(valesti sisestatud aadressi korral), inimese pilt ja telefoninumber on pildid xxxx lehel. Maakohtu

istungil valetaja ju väitis, et need olid maha võetud ja midagi polevat alles. See kohtuvaidlus kestab

juba 4 aastat, Tartu Ringkonnakohus on tühistanud 2 ja Riigikohus 1 korral alama astme

kohtuotsuse. Ilmselgelt tuleb esitada kohtule omapoolne nõue, mis põhistaks neid sõnu, mida

kasutasin X kohta. Tema otsis kontakti, tema proovis laimuga numbreid kustutada (ajakirjaniku

ründamine) ja nüüd teeb sellest kriminaalmenetluse. Lõpuks tuleb ka tõdeda, et raha ei olnud selle

Complexis OÜ hagi edasikaebamiseks ja tekkima pidi tegelik rahaline kahju.

30. X on kasutanud alates 2017. aasta maikuust C nime ja Digipost OÜ ärinime xxxx lehel. Sellega

on rikutud C isiklikke õigusi ja juriidilise isiku Digipost OÜ õigusi, sekkudes laimu levitamisega

äritegevusse, kahjustades mainet ja takistades ettevõtlust alates 2017. aastast. X saatis 2016. aastal

reklaamiga e-maili, milles väideti xxxx lehel avaldatud firmade kohta, et igas kuus otsitakse 200

000 firmat. Kirja saatmise ajal (kuni detsember 2016) kuulus xxxx Xle (lisa 20, „registreerija X”,

aegumise kuupäev 29.11.2016), samuti kirja saatnud server xxxx oli eraisik X nimel. Kostjad tegid

päringu xxxx/stats aadressile ja leidsid, et väide ei vasta tõele, sest lisa 22 lehekülg 3 all on rida:

xxxx aadressile /otsing. Seega tehti kirja saatmisele eelneval kuul 30091 päringut otsingu aadressile,

millega pole võimalik otsida 200 000 firmat. Kostjad paluvad kohtul tõendada, et X valetas xxxx

reklaamis 200 000 firma otsimise kohta teadlikult, kustutas xxxx/stats olnud webalizeri andmed,

google analytics konto, facebooki fännilehe ja kasutas kohtus võltsinguna graafikut, mille oli

kopeerinud kostjate lehelt.

31. X on erinevate firmade juhatuses ainus liige. Need firmad (Internetikaubamajad OÜ ja

Complexis OÜ) on registreerinud 16.01.2017 domeeni xxxx, kus alates mai 2017. avaldati

hulgaliselt artikleid C nimega, eesmärgiga teda laimata: levitada teadlikult valeväiteid tema kohta.

Laimu levitamine toimub ka praegusel ajal, see ei ole lõppenud. Kostjad leidsid, et tekstide ootele

panemise kõrval on endiselt saadavad C pilt aadressil https://xxxx. Selline tegevus, kus xxxx

domeenis on fail nimega C., täidab endiselt eesmärki inimest laimata. Kostja C leidis ka oma

aadressi ja telefoninumbri avaldamise xxxx lehel tänase päeva seisuga.

32. C nõuab valeväite (laimu) ümberlükkamist ja eemaldamist artiklitest „Hoiatus - paadunud

valetaja ja petis C ettevõttest Digipost OÜ” https://xxxx, „Pettur C kuritarvitab tuntud kaubamärke”

https://xxxx, „Pettur C rikub autoriõiguseid” https://xxxx. Kostjate soov on nende nimede ja piltide

eemaldamine halvustava tähendusega xxxx domeenist, sest selline tegevus kinnitab just väidet, X

tegeleb teiste isikute laimamisega, valetab ja petab internetis.

10 (18)

2-19-8673

33. Eeltoodu kohaselt palub vastuhageja kohustada X’it ümber lükkama valeväite xxxx lehel 200

000 firma otsimisest kuus ja avaldama vastava info xxxx esilehel, kohustada X’it eemaldama C pilt

xxxx domeenist https://xxxx, Kohustada X’it eemaldama C telefoni number xxxx domeenist https://

xxxx, kohustada X’it eemaldama xxxx domeenis avaldatud järgnevad tekstid täies ulatuses:

„Hoiatus - paadunud valetaja ja petis C ettevõttest Digipost OÜ” https://xxxx; „Pettur C kuritarvitab

tuntud kaubamärke” https://xxxx; „Pettur C rikub autoriõiguseid.” https://xxxx; Kohustada X

eemaldama xxxx lehelt kostja nimi, neid tuvastavad pildid ja info aadressilt https://xxxx.

VASTUS VASTUHAGILE

34. 25. mail 2023 esitatud vastuses vastuhagile hageja (vastuhagis kostja) leiab, et kostjate

vastuhagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna osad vastuhagis esitatud nõuded ei ole seotud kostjate

õigustega, vastuhagi on esitatud vale isiku vastu ning andmed, mille eemaldamist hageja nõuab, ei

ole kättesaadavad, mistõttu ei ole neid võimalik eemaldada. Alternatiivselt leiab hageja, et kostjate

vastuhagi tuleks jätta rahuldamata, kuna kostjate nõuded on põhjendamatud ja tuginevad

ebaõigetele alustele.

35. Kostjad on esitanud nõude, mis ei puuduta nende õigusi. Kostjad on esitanud hageja vastu muu

hulgas järgmise nõude: „Kohustada X ümber lükkama valeväite xxxx lehel 200 000 firma

otsimisest kuus ja avaldama vastava info xxxx esilehel.“ TsMS § 363 lg 1 p 1 sätestab, et

hagiavalduses tuleb välja tuua mh selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Õiguskirjanduses on

selgitatud, et „haginõue on piisavalt selgelt väljendatud, kui see kirjeldab konkreetselt esitatud

nõuet, seab seeläbi kohtuliku otsustusruumi piirid, toob välja soovitava otsuse sisu ja piirid, ei

sisalda välditavaid ebatäpsusi, mis veeretaksid hagejal lasuva menetluse kaotamise riski kostja

kanda, ning on lõpuks täitemenetluses jätkuva vaidluseta täidetakse. Järelikult on nõuded, millele

hagiavalduses esitatud hagi ese peab vastama, kõrged ning hagejal lasub kohustus neist kõigist kinni

pidada. Vastasel juhul ei ole hagi nõuetekohane ja seda ei saa menetleda“ Hageja on seisukohal, et

kostjate esitatud nõue ei vasta nendele tingimustele. Kostjate nõue on liialt üldsõnaline, mistõttu ei

ole seda võimalik menetleda.

36. Kostjad on seisukohal, et hageja on avaldanud ebaõige väite, nagu oleks igas kuus otsitud 200

000 firmat. Kostjad ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et see väide oleks avaldatud kostjate kohta.

Kostjatel on võimalik pöörduda kohtusse üksnes selliste väidete osas, mis on avaldatud nende

kohta. Kui X avaldab Y-i kohta väite, siis saab selle osas kohtusse pöörduda üksnes Y. Kolmandal

isikul ei ole võimalik Y-i eest Y-i õiguste kaitsmiseks kohtusse pöörduda. Ühtlasi ei ole kohtus

võimalik nõuda ükskõik milliste väidete ümberlükkamist – isik saab kohtusse pöörduda ainult enda

õiguste kaitseks.

37. Kostjad nõuavad selliste andmete ümberlükkamist, mis ei ole avaldatud kostjate kohta. Kostjatel

ei ole õigust taolist nõuet esitada ning TsMS § 3 lg 1 kohaselt ei ole võimalik sellist nõuet

menetleda. VÕS § 1047 lg 4 eesmärgiks ei ole võimaldada isikutel esitada kohtusse mistahes

ebaõigete väidete ümberlükkamise nõudeid. Isegi kui eeldada, et kostjate väited vastavad tõele

(millega hageja ei nõustu), ei ole kostjate nõuet võimalik rahuldada, kuna andmed, mille

ümberlükkamist kostjad nõuavad, ei ole avaldatud kostjate kohta. Kostjate vastuhagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil ning sellega ei ole võimalik

saavutada kostjate taotletud eesmärki.

11 (18)

2-19-8673

38. Vastuhagi on esitatud vale isiku vastu. Vastuhagis esitatud nõuded seonduvad andmete

eemaldamisega leheküljelt xxxx. Hageja toob välja, et lehekülje xxxx registreerijaks on Complexis

OÜ. Seda tõendab väljavõte leheküljelt internet.ee, millest nähtub, et Complexis OÜ on veebilehe

xxxx registreerijaks. Kostjad on ka ise oma vastuhagi punktis 4 toonud välja järgmist: „X on

erinevate firmade juhatuses ainus liige. Need firmad(Internetikaubamajad OÜ ja Complexis OÜ) on

registreerinud 16.01.2017 domeeni xxxx /.../“ Kostjad on seega kinnitanud, et domeen xxxx on

registreeritud juriidilise isiku ning mitte hageja nimele. Kuna praegusel juhul nõuavad kostjad

andmete eemaldamist leheküljelt xxxx, mille registreerijaks on Complexis OÜ, siis oleksid kostjad

pidanud oma nõude esitama Complexis OÜ vastu. Asjaolu, et hageja on Complexis OÜ juhatuse

liige, ei tähenda seda, et hageja oleks Complexis OÜ tegevuse eest isiklikult vastutav. Hageja on

seaduse kohaselt Complexis OÜ seaduslik esindaja; hageja ei ole Complexis OÜ võimalike

kohustuste eest isiklikult vastutav.

39. Täiendavalt nähtub nii veebilehelt xxxx kui ka veebilehe xxxx andmebaasist, et lehekülg on

suletud 2020. aasta jaanuaris. Kuna leheküljel xxxx ei ole kostjate väidetud andmeid avaldatud, siis

ei ole neid võimalik ka eemaldada.

VASTUHAGEJA SEISUKOHT

40. 16.06.2023 esitatud vastuses vastuhagi kostja vastusele vastab kostja (vastuhagis hageja), et

kohtule oli esitatud lisa 1, mis oli väljavõte domeeni xxxx omanikust. Sellel oli näha omanikuna

Complexis OÜ, kuid näitamata oli jäetud täielikum vaade, mille hulgas oli halduskontakt, kelleks

on X. Kui vastukostja X ei omaks ligipääsu xxxx domeeni sisule, siis ei oleks ta saanud esitada

vastuhagi vastuse lisa 9, mis on serveris olevate andmete väljavõte ja nähtav ainult paroolide

teadjale ehk lehel info avaldajale. Vastuhagis esitatud nõuded käisid just C kohta, kelle nime

kasutati xxxx tekstide pealkirjades, tema näopilt oli kopeeritud serverisse, telefoni andmed ja

kodune aadress samuti. Kui need andmed kustutati praeguseks, siis nende põhjal esitatud nõue

sellest ei kao, sest küsimus on C isikuõiguste rikkumisest pika aja jooksul.

41. Xxxx statistika ümberlükkamine ei puuduta vastuhagejat. X registreeris xxxx domeeni, milles

avaldas vabanduse, kus „C” kirjutas: Mina, selle blogi autor C Vabandan ametlikult portaali xxxx

ees enda poolt levitatud valeväidete pärast. Samas lükkan ümber kõik enda poolt kunagi öeldud või

kirjutatud valeväited. Minu väited ei olnud tõesed, kahetsen südamest. Siirad vabandused.” Teine

samasisuline artikkel: „...selgus, et ärikataloog xxxx rääkis ikkagi tõtt oma 2016- 2017 aasta

otsingutulemuste kohta ja otsingutulemused vastavad tõepoolest nende poolt varem öeldule.” Need

mõlemad väited ei ole C omad aga need on temale omistatud ja tõenäoliselt X poolt.

KOHTUISTUNG

42. 16. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil hageja jäi täpsustatud hagi juurde. Hageja teatas, et

nimetatud blogi „petturid“ on suletud juba pikka aega, see ei ole avalik. Seal on ainult üks avaleht ja

rohkem pole seal midagi. Tuginedes kohtupraktikale leiab hageja, et mittevaralise kahju suurus

oleks kuni 1 500 eurot. Kostjate vastuhagis toodud artikleid ei ole olemas, need on kustutatud.

Kostjad ei nõudnud mingi kahju hüvitamist, vaid konkreetsete artiklite eemaldamist. Vastuhagi

rahuldada ei ole võimalik, kuna neid artikleid ei ole enam. Kostjad ei ole tõendanud, et need olid

avaldatud. Hageja nõuded on eemaldada hagejat kahjustavad artiklid ning mõista kostjatelt välja

mittevaralise kahju hüvitis hageja kasuks. Ei ole vaidlust, et kostjad on need artiklid avaldanud,

need kahjustavad hageja isikuõigusi. Vaidlus selles, kas artiklites toodu on õiged või mitte.

12 (18)

2-19-8673

Vastuhagi esitamise seisuga see veebidomeen kuulus Complexis OÜ-le, juhatuse liige ei ole

isiklikult vastutav juriidilise isiku ees.

43. Kostjad tõid välja, et hageja esindaja sõnul näevad nad xxxx avalehte, mis tähendab, et see leht

on olemas ja sealt tuleb tekst, mille kostja esitas enne istungit tõendina. Kui lehte poleks olemas, ei

leiaks kostja seda arhiivist üles. Vastuhagis olnud artiklid olid teise ID-ga, kui põhihagis hageja

poolt välja toodud tõenditest nähtub. Hageja valetab, blogi kustutamine ei vasta tõele. Kuna vande

all ülekuulamise taotlus lükati tagasi, ei saa kindlalt veenduda, et andmebaas „petturid baas“ on

tühjaks tehtud. Vastuhagi esitamise seisuga olid artiklid olemas. Vastuhagejad on tõendanud, et

avaldatud andmed ja väited on tõesed, ei ole kedagi kolmandat, kes neid kirjutas. Xile kuulus

domeen, kust saadeti vale info xxxx reklaami kohta. X allkirjastas domeenid xxxx registreerimise

avalduse. Ta on koguaeg olnud selle halduskontakt. Hageja väidab, et sisu ei ole, esindaja väidab, et

näevad avalehte. Kostja seisukohalt on ühesugune au teotamine ja ebaõigete andmete avaldamine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

44. Kohus tutvunud hagi ja vastuhagi avaldustega, poolte vastuste ja seisukohtadega, kuulanud ära

poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, vastuhagi aga tuleb jätta rahuldamata.

45. Veebileheküljel www.xxxx avaldatud artiklis „X´i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“.

kirjutasid kostjad: „Olge hoiatatud internetis tekste kirjutava X’i tegevuse eest. Tegemist on

valetaja ja laimaga, kes kaotas kohtus valetamisega 1538 eurot. Viru Maakohus tegi 03.04.2019

kohtuotsuse xxxx, millega ei rahuldatud hageja Complexis OÜ (esindaja X) taotlust kostja Digipost

OÜ vastu käesoleva artikli suhtes“ (III kd, tl.lC 43-61). Praeguseks ajaks on üleval artikli pealkiri

ja viide pdf failile (V kd, t.lC 16).

46. Samal veebilehel avaldatud artiklis „xxxx: valmib raport X-i pettusest“ on kirjas: Valmib

ülevaade numbrilise tõestusega (xxxx webalizer ja google analytics), kuidas spam kirjas S. valetas

ja siis hakkas laimuga väljapressijaks. Internetis saab edastada infot, mis ei ole tõene. See võib

juhtuda teadmatusest ja/või tahtlikult. (III kd, t.lC 62-71, V kd, t.lC 18).

47. Veebileheküljel www.xxxx avaldatud artiklis „Sarilaimaja X xxxx domeenis“ kirjutab kostja

1, et: X tegeleb teiste inimeste kohta valeväidete levitamisega xxxx lehel ja proovib kohtuga ajalugu

kustutada. Kõik tsitaadid temalt jäid alles. Kohus ei leidnud ühtegi juhtumid, millega tema tekste

oleks valesti tsiteeritud. Siiani ei ole sarilaimaja X tulnud mõttele vabandada alusetult sõnade

kasutamise eest: pettur, kelm, autoriõiguse rikkuja, jne. / …. Samuti on sellel inimesel ekslik

arvamus, et tema poolt valede väidete levitamist saaks kohtu poole pöördumisega kustutada. /…

Minevikus oli ta nii jultunud, et kopeeris ühe firma lehelt kujunduse ja tekstid ning pakkus seda

oma firma nimega müügiks. Kui juhtum tuli avalikuks, siis tegi sotsiaalmeedias postitusi teise poole

kohta, mida nimetati laimavateks. Täpsemalt saab igaüks ise lugeda, millised olid osapoolte

seisukohad. Kostja 2 lisas artiklile ka tsiviilasjas xxxx (Proweb OÜ (X) hagi Billion OÜ vastu)

tehtud kohtuotsuse lingi (III kd, tl.lC 72-81)

48. Veebileheküljel www.xxxx on avaldatud artikkel pealkirjaga „Hoiatus! X võltsib ja valetab“,

milles kirjutatakse, et: „Internetis on võimalik levitada teiste inimeste kohta valet, nt xxxx lehel.

Kohus leidis, et õigesti tsiteeritud X’i tekste ei pea kustutama. Viru Maakohus tegi 3.04.2019

13 (18)

2-19-8673

kohtuotsuse xxxx, millega ei rahuldanud hageja Complexis OÜ (esindaja X) taotlust kostja Digipost

OÜ vastu, et mõista välja käesoleva lehe haldajalt 7000 eurot kahjutasu. Kohus jättis menetluse

kulud osapoolte endi kanda. Samuti otsustas, et 2 artikli teksti/väiteid muutma ei pea, 3 artiklit

tuleb muuta (kustutada pealkiri ja kostja lisatud hinnangud S.i tegevuse kohta) ning 2 artiklit tuleb

kustutada (III kd, t.lC 82-104, V kd, t.lC 17). Veebileheküljele kopeeriti Viru Maakohtu

03.04.2019 otsuse punkt 6, punkti 29 viimane lause, punktid 30-32, 36, 37, 38, 39, 40, 41.

49. Samuti on kostjad avaldanud artiklid pealkirjaga „X (Xxxx) laimas kliendi petturiks „X laimas

petturiks Tarbijakaitseameti“, „X laimas petturiks Omniva“.

50. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostjad järjekindlalt seisukohal, et: X (hageja) võltsib;

valetab; on jäänud valetamise ja pettuse avalikuks tulemisel vahele; on loll inimene, kes ka ise usub

enda kirjutatud väidet; on sarilaimaja; levitab teiste inimeste kohta valeväiteid. Kostjad mitte ainult

järeldavad, vaid levitavad oma järeldused ka kolmandatele isikutele läbi interneti. Selliste järelduste

tegemise õigustamiseks on kostjad tuginenud asjaoludele, et hageja võltsimine ja valetamine on

tuvastatav hagejale kuuluva xxxx webalizer andmetega ning pettused ja valetamised tulenevad

sellest, et hageja registreeris xxxx ja xxxx domeenid C (kostja 2) kohta valeväidete ehk laimu

levitamiseks.

51. Kohus leiab, et eelmises punktis toodud kostjate väited hageja kohta kujutavad ennast

ebakohaseid väärtushinnanguid, millised rikkuvad hageja õigused heale nimele ja teotavad hageja

au. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas

ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse

või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama

paragrahvi lg 2 esimesest lausest tulenevalt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui

rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või

avalikkuse huve. Kostjate tuginemine hageja poolt valetamisele ja valetamise xxxx webalizeri

statistikaga tuvastamise võimaluse abil ei tähenda, et nimetatud asjaolu andis kostjatele õiguse

avaldada hageja kohta ebakohaseid faktiväiteid. Kostjad ei ole isikud, kes seadusest tulenevalt on

kohustatud hageja tegevuse (tema avaldatud andmete) üle järelevalvet ja kontrolli teostama. Isegi

eeldades, et webalizeri statistikaga hageja avaldatud andmete (reklaami kuvamiste) arvu saab ümber

lükata, ei loonud see kostjatele õigust hageja kohta käesoleva otsuse punktis 50 toodud

väärtushinnangute avaldamiseks. Kostjatel ei olnud keelatud kritiseerida hageja poolt

veebileheküljel xxxx avaldatud statistikat, kuid seejuures tuleks vältida väärtushinnangute

avaldamist hageja isiku kohta. Sellisel juhul oleks kostjad saanud vältida hagejale mittevaralise

kahju tekitamist. Sellega on kohus tuvastanud, et kostjate tegevus hageja kohta andmete

avaldamisel on õigusvastane.

52. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 punkti 4 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Sama paragrahvi lg 2 punkti 1 kohaselt kahju tekitamine ei

ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest.

53. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

14 (18)

2-19-8673

Maakohtu arvates ei kaalu käesoleval juhul kostjate õigus otsida hageja avaldatus esinenud vead üle

hageja õigust aule ja heale nimele (VÕS § 1046 lg 2). Kostjate avaldatud ebakohased

väärtushinnangud rikkuvad hageja isiklike õigusi, tekitavad talle füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi. Selline rikkumine on tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 4 õigusvastane, sõltumata ajendist,

millest tingituna kostja neid avaldas. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist

ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Riigikohus on 13.01.2010 otsuse 3-2-1-152-09

punktis 16 selgitanud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust.

Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise

tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt

mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga.

54. VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse

rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 5 järgi tahtlus on õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et kostjad on süüdi selles, et

nad korduvalt ja tahtlikult avaldasid hageja kohta veebilehekülgedel postitused eesmärgiga teotada

au ja väärikust, rikkuda mainet ja tekitada hagejale mittevaraline kahju. Seega kehtib VÕS § 1043

tulenev üldine põhimõtte ja kostjad peavad hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitama.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) art 82 lg 1 tulenevalt igal isikul, kes on kandnud

käesoleva määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada

vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. VÕS § 134 lg 2 järgi

isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu

isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma. Riigikohus on otsuse 3-2-1-152-09 punktis 16 samuti sedastanud, et tuleb tahtlikku

rikkumist lugeda VÕS § 134 lg 2 kohaselt üldjuhul kahjuhüvitist õigustavaks asjaoluks.

55. Riigikohus on 05.04.2023 otsuses 2-20-1836 punktis 14 selgitanud, et VÕS § 1045 lg 3 järgi ei

ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui rikutud sätte

eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Seega on seadusest tuleneva

kohustuse rikkumine seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul

tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temale tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud

sätte (kaitsenormi) eesmärk. Hageja isikuõiguste rikkumisega seoses peab kohus vajalikuks tuua ka

seda, et kostjad on mitte ainult avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, nad on

lisanud avaldatud metaanametesse ka hageja isikukoodi (V kd, t.lC 12, 13, 15). IKÜM art 6 lg 1

punkti a) kohaselt isikuandmete töötlemine on üldjuhul seaduslik, kui andmesubjekt on andnud

nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Hageja ei andnud

kostjatele nõusolekut enda isikuandmete (ees-ja perekonnanimi, isikukood) töötlemiseks. Kostjad ei

ole menetluses väitnud, et neil oli seadusest tulenevalt õigust hageja isikuandmete töötlemiseks.

Kostjad ei tegutse avalikes huvides, mistõttu puudus neil õigus määruse art 6 lg 1 punkti d) või

muul õiguslikul alusel hageja andmete avaldamiseks. Sellises olukorras kostjate poolt hageja

isikuandmete avaldamine ei toimunud kostjate kaitse-eesmärgist lähtudes.

56. VÕS § 1055 lg 1 esimese lause alusel, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui

kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kohus leiab, et hagi tuleb

rahuldada ja kostjaid tuleb kohustada eemaldama veebileheküljelt www.xxxx artiklid pealkirjadega

15 (18)

2-19-8673

"Hoiatus! X võltsib ja valetab" (veebilink: https://xxxx) ning "xxxx: valmib raport X-i pettusest"

(veebilink: https://xxxx), leheküljelt xxxx artikkel pealkirjaga "Sarilaimaja X xxxx domeenis"

(veebilink: https://xxxx) ja leheküljel xxxx avaldatud artiklist pealkirjaga „X´i laim Digipost OÜ ja

xxxx kohta“ (veebilink: https://xxxx) sõnad „X’i“.

57. Vastavalt VÕS § 134 lõikele 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Otsus mittevaralise kahju suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus. Hagi esitamine ei mõjutanud

kostjaid. Käesoleva asja kohtuvaidlus kestab üle 4. aasta. Kostjad on ka kohtumenetluse käigus

arvamusel, et hageja peab taluma kostjate ebakohaseid väärtushinnangud. Eeltoodud põhjendustel

peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjatelt hageja kasuks ka mittevaralise kahju.

58. VÕS § 134 lg 6 alusel isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või

ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu

puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel

võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kohus,

diskretsiooniõigust kasutades, peab põhjendatuks rahuldada hagi ja välja mõista kostjatelt hageja

kasuks solidaarselt mittevaralise kahjuna 150 eurot. Kahju sellises ulatuses väljamõistmisel lahtub

kohus sellest, et hageja ka ise on kostja 2 kohta korduvalt avaldanud ebakohaseid

väärtushinnanguid, on avanud veebilehe xxxx ja on kostja 2 nimel esinedes lisanud sinna

kommentaare, milledest tingituna on käesolevas asjas esitatud ka kostjate vastuhagi hageja vastu.

Sellises olukorras, leiab kohus, puuduvad asjaolud, millised õigustaks hagejale suuremas ulatuses

kahjuhüvitise määramist.

59. Hageja on nõudnud mittevaraliselt kahjult viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 teise lause

alusel mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivise mittevaraliselt kahjult alates

08.06.2021 täpsustatud hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 29.11.2023 34.11 eurot (vt

https://www.viivisekalkulaator.ee) ja edasi kuni nõude tasumiseni kostja poolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

Vastuhagi rahuldamata jätmine

60. Kohus on tuvastanud, et domeen xxxx kuulus Xle (V kd, t.lC 94), kes oli ka selle registreerija.

Vastuhagi kohaselt X’i poolt 2016.a reklaamiga saadetud e-kirjas väideti xxxx lehel avaldatud

firmade kohta, et igas kuus otsitakse 200 000 firmat. Vastuhagejad xxxx/stats aadressile tehtud

päringuga avastanud, et see väide ei vasta tõele, sest kirja saatmisele eelneval kuul tehti vaid 30091

päringut otsingu aadressile. Sellepärast vastuhagejad nõuavad kohustada vastuhagis kostjat X’it

ümber lükkama valeväite xxxx lehel 200 000 firma otsimisest kuus ja avaldama vastava info xxxx

esilehel.

61. Eelmises punktis toodud andmete vastavuse on kohus kontrollinud varasemas vaidluses ja Viru

Maakohtu 03.04.2019 kohtuotsuse tsiviilasjas xxxx (Complexis OÜ hagiavaldus Digipost OÜ vastu

kahju hüvitamise ja andmete eemaldamiseks kohustamise nõudes) punktis 35 on kohus tuvastanud,

et kostja väide, et ärikataloog xxxx ee valetab 100 korda ei vasta tegelikkusele. Külastuste arvu

(total hits) andmete alusel saab vaid järeldada, et xxxx külastuste arv oli oktoobris 2017 2,65 korda

väiksem (200 000 : 75 402) ja märtsis 2017 1,11 korda väiksem (200 000 : 179 764) hageja poolt

16 (18)

2-19-8673

näidatust. Seega ei valetanud ärikataloog xxxx 100 korda. Sellepärast ei pea kohus vajalikuks

käesolevas asjas xxxx avaldatud andmeid täiendavalt analüüsida.

62. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vastuhagejad ei ole

toonud, kuidas hageja avaldatud otsingute arvu väidetav tegelikkusele mittevastavus vastuhagejate

õigusi rikub. Kuna hageja avaldatud väide ei käi vastuhagejate kohta, siis ei ole võimalik kas või

formaalselt asuda seisukohale, et hageja avaldatud väide, isegi kui see ei vastanud tõele, kostjate

õigusi rikub. Kohus leiab, et vastuhagis kostja käitumist ei ole võimalik lugeda VÕS 1045 lg 1 p 4,

§ 1046 lg 1 või muul alusel vastuhagejatele kahju tekitavaks asjaoluks, sest vastuhagis kostja ei

avaldanud ebaõigeid andmeid vastuhagejate kohta. Seega vastuhagejate õiguste rikkumine ei ole

vastuhagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja vastuhagi ei ole

esitatud vastuhagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil.

63. Vastuhagejad nõuavad domeenist xxxx kostja 2 pildi, kostja 2 telefoni numbri eemaldamist

ning samas domeenis avaldatud tekstide „Hoiatus - paadunud valetaja ja petis C ettevõttest Digipost

OÜ”; „Pettur C kuritarvitab tuntud kaubamärke”; „Pettur C rikub autoriõiguseid” eemaldamist.

64. Vastuhagejate esitatud tõendi kohaselt domeeni xxxx registreerijaks on Complexis OÜ

(registrikood 12756453) (VI kd, t.lC 5). Vastuhagis kostja on leidnud, et asjaolu, et X on Complexis

OÜ juhatuse liige, ei tähenda seda, et hageja oleks äriühingu tegevuse eest isiklikult vastutaC

Vastukostja esitatud tõendi kohaselt lehekülg xxxx on suletud 16.01.2020 (V kd, t.lC 198). Kohus

on kohtuistungil koos menetlusosalistega ja ka käesoleva otsuse teatvakstegemise päeval teinud

päringu Google otsingusse ja on avastanud, et veebileht pole saadaval. Sellega on kohus tuvastanud,

et veeblehekülg, millel avaldatud andmete kustutamist kostjad nõuavad, ei eksisteeri. Kuna puudub

lehekülg, millel avaldatud andmete ümberlükkamist vastuhagis nõutakse, siis ka selles osas

vastuhagejate õiguste rikkumine ei ole vastuhagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

üldse võimalik ja vastuhagi ei ole esitatud vastuhagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil.

65. Vastuhagi osas esineb alus selle TsMS § 423 lg 2 punktide 1 ja/või 2 alusel läbivaatamata

jätmiseks. Samas kõrgemate kohtute poolt maakohtu otsuse selles osas formaalsetel alusel

tühistamise vältimiseks, maakohus jätab vastuhagi rahuldamata, kuna leiab, et puuduvad ka

õiguslikud alused vastuhagi rahuldamiseks.

Menetluskulud

66. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

esitamine on tingitud kostjatest. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud

kostjate kanda.

17 (18)

2-19-8673

67. Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on ka küsinud seisukohad

menetluskuludele, kuid vaidluse olemust arvestades peab otstarbekaks määrata menetluskulud

rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.

68. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2025 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 29. novembri 2023. otsus muutmata.

2. Jätta Osaühingu Digipost ja C apellatsioonkaebused rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Osaühingu Digipost ja C kanda.

Riigikohtu 08.09.2025 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda.

3. Kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta.

4. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg

2).

29.11.2023 kohtuotsus 2-19-8673 jõustus 08.09.2025 Riigikohtu kohtumäärusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

referent

18 (18)