3-22-653/83 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-653

Haldusasi

B.W kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tõlkida

B.W pöördumisi

Vaidlustatud kohtulahend

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2022. a otsus

Kaebaja – B.W

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika

Raiendik

Menetluse alus ringkonnakohtus

B.W ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Tallinna Vanglale 17. märtsil 2023. a esitatud B.W vabakasutuskonto

väljavõte.

2. Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta B.W apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. B.W-le antud menetlusabiga seotud menetluskulud jätta riigi kanda ning muud

poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tõlkida kohtuotsuse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ja

põhjendused vene keelde.

6. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. detsembril 2023. a

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

3-22-653

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav B.W esitas 25.02.2022 Tallinna Vanglale venekeelse pöördumise

(registreeritud 02.03.2022 nr-ga 5-18/22/5333-1). Pöördumisele oli lisatud taotlus dokumendi

saatmiseks tõlkesse ning nõusolek tõlke eest tasumiseks, kui taotleja isikukontol on piisavalt

rahalisi vahendeid.

2. Tallinna Vangla tagastas 08.03.2022 kirjaga nr 5-18/22/5333-2 B.W pöördumise tõlkimise

korraldamiseks, sest 08.03.2022 seisuga puuduvad B.W-l vanglasisesel isikukontol vabad

vahendid tõlke eest tasumiseks. B.W on korduvalt esitanud vanglale eestikeelseid

pöördumisi, mis näitavad, et ta oskab eesti keeles kirjutada. Lisaks on ta keeldunud riigikeele

õppimisest. Võõrkeelsed pöördumised ei ole seotud B.W õiguskaitse- ega süüteomenetlusega,

mistõttu on proportsionaalne nõuda, et ta tasub tõlketeenuse eest ise.

3. B.W esitas 09.03.2022 Tallinna Vangla 08.03.2022 kirjale vaide (registreeritud

22.03.2022 nr-ga 5-18/22/108-1). Vaidele oli lisatud taotlus selle tõlkimiseks ning nõusolek

tõlke eest tasumiseks, kui taotleja isikukontol on raha.

4. Tallinna Vangla andis 01.04.2022 kirjaga nr 5-15/22/108-2 B.W-le 10-päevase tähtaja

vaide puuduste kõrvaldamiseks. Isiku vanglasisesel kontol ei olnud piisavalt rahalisi

vahendeid, kuid pöördumise tõlkimine riigi kulul ei ole põhjendatud.

5. Tallinna Vangla 14.04.2022 otsusega nr 5-15/22/108-3 tagastati B.W vaie. Kuna

kinnipeetava vabakasutuskontol rahalised vahendid puuduvad, ei ole tal võimalik tõlketeenuse

eest tasuda. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus

on kinnipeetava suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel. Tallinna Vangla

dokumendihaldusprogrammis on registreeritud mitmeid B.W eestikeelseid pöördumisi.

Kinnipeetava keeleoskus on vaide eesti keeles esitamiseks piisav. Vangistuse ajal on B.W-d

korduvalt suunatud riigikeeleõppesse, et tema eesti keele oskust tugevdada, kuid ta ei ole

olnud motiveeritud keelt õppima. Inspektor-kontaktisikule on B.W avaldanud, et ta oskab

pöördumiste kirjutamiseks piisavalt eesti keelt. Kinnipeetavale on korduvalt selgitatud, et

pöördumises ei ole vaja kirjutada pikki ja ebavajalikke selgitusi mitmel leheküljel ega

keerulist õiguslikku teksti.

6. B.W esitas 18.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt vangla

kulul tõlgi teenuste eest tasumisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebaja on 58-aastane, ei valda eesti keelt ega ole seda kunagi õppinud. Vangistusseaduse

(VangS) § 34 lg 4 järgi võib vangla kinnipeetavale pakkuda eesti keele õppimist ainult

kinnipeetava enda soovil. Kaebajale pole pakutud eesti keele oskuse testi tegemist. B.W pole

kunagi isiklikult pöördunud vangla poole eesti keeles. Kõik eestikeelsed pöördumised on

kirjutanud vangla või teine kinnipeetav. Vastupidist pole vangla tõendanud.

7. Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 määruse p-ga 1 tagastati kaebus põhjusel, et kaebaja ei

ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

28.06.2022 määrusega Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning saatis

2(9)

3-22-653

asja tagasi Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

Ringkonnakohus selgitas järgmist.

Halduskohus selgitas õigesti, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kohane mitte tuvastamis-,

vaid kohustamisnõue, st nõue kohustada vanglat tõlkima kaebaja pöördumist.

Ringkonnakohus selgitas 21.06.2022 määruse asjas nr 3-22-785 p-s 13, et võõrkeeles esitatud

pöördumist tuleb käsitada puudustega taotlusena ning anda tähtaeg selles esinevate puuduste

kõrvaldamiseks, s.o tõlke esitamiseks või taotluse esitamiseks tõlkida pöördumine vangla

kulul (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-d 1 ja 2 ning justiitsministri 30.11.2000

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491). Puuduste kõrvaldamata jätmisel saab vangla

põhjendatud juhul jätta kaebaja taotlused läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3). Samas määruses

juhtis ringkonnakohus tähelepanu ka sellele, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise

nõue kehtib ka juhul, kui vangla jätab isiku pöördumise menetlemata ning tagastab selle.

Ekslik on halduskohtu järeldus, et kaebajal on kohustamisnõude osas läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus. Puudub vaidlus, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid tõlke eest

tasumiseks. Samuti ei ole veenvalt tõendatud kaebaja piisav eesti keele oskus. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt sellisel määral, et esitada

vaideid või kahju hüvitamise taotlusi. Vastupidi, 06.04.2022 vastuses nr 5-18/22/8085-1

märkis vangla, et võib järeldada, et kaebaja ei oska riigikeelt. Kuigi kaebaja on vangla väitel

keeldunud riigikeele testimisest ning A1 õppele suunamisest ja ta on riigikeele õppe varem

pooleli jätnud, ei ole ainuüksi need asjaolud piisavad, et keelduda vangla sisekorraeeskirja §

491 järgi võõrkeelse vaide tõlkimisest. Vangla ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab

eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel, mistõttu ei ole praegusel juhul kohaldatav

vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 5. Isegi kui kaebaja on esitanud vanglale lihtsamaid

eestikeelseid taotlusi või ta mõistab eesti keelt suhtlustasandil, ei pruugi see olla piisav, et

mõista koostada vaiet. Ka ei ole välistatud, et kaebaja on varem palunud koostada

eestikeelseid dokumente kaaskinnipeetavatel. Seetõttu ei pruugi kaebaja õiguste kaitseks

piisata ka sellest, kui ta koostab vaide n-ö lihtsama tekstina. Vangla sisekorraeeskirja §-s 491

ei ole sätestatud vangla kulul tõlkesse saadetava dokumendi maksimaalset mahtu. Isik ei saa

nõuda, et riik tõlgiks omal kulul avalduse, mis on ebavajalikult pikk – tõlkekulud oleksid

sellisel juhul ebavajalikud –, kuid praegusel juhul ei saa esitatud vaide mahtu pidada selgelt

ebamõistlikuks.

Eelneva tõttu oli vaide tagastamine tõlke puudumise tõttu põhjendamatu ning VangS § 11 lg-st

5 tulenevalt on kaebajal õigus pöörduda kohustamisnõudega kohtusse.

8. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse nõudes kohustada Tallinna Vanglat

kaebaja pöördumisi tõlkima.

9. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.

Tallinna Vangla on kaebajale korduvalt pakkunud riigikeele õpet, kuid kinnipeetav ei soovi

õppes osaleda. Kaebaja eesti keele oskuse testimine oli planeeritud 17.06.2022, kuid kaebaja

keeldus testimisest ja ei väljunud kambrist, kui valvur teda kutsus. Kuna kaebaja ei lase

kindlaks teha oma keeleoskuse taset, siis tugineb vangla kaebaja poolt varem esitatule.

Kaebaja on vanglale esitanud eestikeelseid pöördumisi. Kaebaja keeleoskusega seonduvat on

Tallinna Vangla põhjalikult selgitanud 01.04.2022 haldusasjas nr 3-22-602 kohtunõudele

vastamisel. Lisaks on erinevates kohtuasjades halduskohus korduvalt (haldusasjad nr 3-21-

334, nr 3-21-335, nr 3-21-375, nr 3-21-453, nr 3-21-625, nr 3-21-796, nr 3-21-782, nr 3-21-

878, nr 3-21-888, nr 3-21-1134, nr 3-21-1592, nr 3-21-2878, nr 3-21-2972, nr 3-22-67 ja nr 3-

3(9)

3-22-653

22-602) hinnanud Tallinna Vangla tegevuse õiguspärasust kaebaja võõrkeelsete pöördumiste

tagastamisel ning leidnud, et vangla on kaebaja võõrkeelsed pöördumised nende tõlkimise

korraldamata jätmise tõttu õiguspäraselt tagastanud. Kaebaja individuaalsesse täitmiskavasse

on märgitud eesti keele õpe taasühiskonnastava tegevusena. Eesti keel on riigikeel,

eelduslikult Eesti Vabariigis elav välismaalane aja jooksul omandab ka arusaama riigikeelest,

ükskõik kui väikesemahulise.

Kaebaja väide, et vangla on koostanud tema poolt esitatud eestikeelsed pöördumised, on väär.

Tallinna Vangla ametnikud ei koosta kinnipeetavate eest pöördumisi. Võõrkeelse pöördumise

saamisel hindab vangla seda, kas isik on võimeline ise pöördumist riigikeelde tõlkima, kas

tema isikuarvel on toimunud rahalisi liikumisi ning kas raha, mis tema isikuarvel liigub,

võimaldab tal lisaks muude vajalike asjade soetamisele tasuda ka tõlke eest. Vangla

sisekorraeeskiri ei täpsusta küll, kuidas vangla peaks rahaliste vahendite piisavust hindama,

kuid vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 3 jätab vanglale selleks hindamisruumi. Vangla võtab

arvesse tõlkevajaduse tekkimisele eelnevat kaebaja finantskäitumist. Kaebajal ei puudu

rahalised sissetulekud. Kaebaja üritab näidata ennast maksejõuetuna. Vabanemisfondi

piirsumma 2022. a-l on 1962 eurot, kaebaja hoiustatud vabanemistoetus on 2452,52 eurot.

Kaebaja vabanemisefondi on raha juulikuus kantud üle piirsumma ning kinnipeetaval on

võimalik taotleda piirsummat ületava osa tõstmist vabakasutuskontole ja seda kasutada.

Kaebajal on võimalik korraldada tõlkimine omal kulul.

10. Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 otsusega rahuldati B.W kaebus ja kohustati Tallinna

Vanglat uuesti otsustama kaebaja 25.02.2022 pöördumise tõlkimist (resolutsiooni p 1), jäeti

kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud riigi kanda ning muud poolte

menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2).

HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 järgi, kui

menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse

menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. HMS § 21 lg 2 täpsustab, et tõlgi kaasamise

kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole

sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 järgi

on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Tõlke

esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul

tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Lisaks sätestab KeeleS § 12 lg 3 ka võimaluse võõrkeelse avalduse

vastuvõtmiseks ja menetlemiseks seda tõlkimata, vastates sellele eesti keeles. Niisiis tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesti keeles, kuid seadusandja on haldusorganile jätnud ka

kaalutlusruumi otsustamaks, kas nõuda tõlget ning kui seda nõuda, siis kas nõuda tõlke eest

tasumist võõrkeelse pöördumise esitajalt või tasuda selle eest ise.

Kinnipeetavad on karistuse kandmise tõttu allutatud vanglarežiimile ning seetõttu on nende

potentsiaalne vajadus haldusmenetluses oma õigusi kaitsta oluliselt suurem kui vabaduses

viibivatel isikutel. Seejuures ei ole eesti keelt mittevaldavatel kinnipeetavatel vabaduses

viibivate isikutega võrreldavaid võimalusi haldusmenetluses eesti keeles osalemiseks, kuna

nende kasutuses olevad ressursid on piiratumad. Seega tuleb kinnipeetavate võõrkeelsete

pöördumiste puhul eriti hoolikalt kaaluda, kas kinnipeetavalt tõlke kulude kandmise

nõudmine on põhjendatud. Siiski ei tähenda see seda, et kinnipeetavale tuleks alati ja

piiramatult võimaldada kinnipidamisega seonduvates haldusmenetlustes riigi kulul tõlgi

kasutamist. Riik peab tõlkimise võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised

õigused võiksid saada puudulikust riigikeele oskusest tingitult kahjustada (Tallinna

Ringkonnakohtu 08.09.2020 määrus nr 3-20-558, p 5). Seetõttu näevad ka vangla

sisekorraeeskirja § 491 lg-d 1, 4 ja 5 ette, et võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused

4(9)

3-22-653

koos lisadega tõlgitakse vangla kulul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel

rahalised vahendid ja kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi

kaitsta. Kuna kaebaja 25.02.2022 pöördumine ei ole kohtule arusaadavalt vaie ega kahju

hüvitamise taotlus, ei ole selle tõlkimine vangla kulul vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 4

alusel võimalik. Sellegipoolest tuleb vanglal ka võõrkeelsete pöördumiste, millele ei kohaldu

vangla sisekorraeeskirja § 491, puhul kaaluda, kas pöördumise menetlemiseks on vajalik

nõuda kinnipeetavalt tõlget ning kas on põhjendatud nõuda tõlke eest tasumist kinnipeetavalt.

Kaalutlus, et kaebaja ei ole olnud huvitatud riigikeele õppimisest, pole iseenesest sellise

pöördumise tõlkimiskulude kandmise otsustamisel õigusvastane. Kaebajal ei ole eesti keele

õppimise kohustust, kuid samamoodi ei ole riigil piiramatut kohustust tõlkida riigi kulul

isikule, kes lihtsalt ei taha riigikeelt õppida. Sellisel juhul on tõlkimine põhjendatud vaid isiku

õiguste intensiivse riive korral. Kaebaja on viidanud, et õppimine on tema jaoks raske. See

võib iseenesest olla asjaolu, mida vastustaja peaks vangla kulul tõlkimise vajaduse

kaalutlemisel arvesse võtma, kuid praeguses asjas ei ole kaebaja seda väidet tõendanud.

Puudub vaidlus selle üle, et vangla on õigesti arvesse võtnud asjaolu, et kaebajal ei olnud

08.03.2022 piisavalt rahalisi vahendeid, et tõlke eest ise tasuda. Samas on Tallinna

Ringkonnakohus 28.06.2022 määruses praeguses asjas leidnud, et Tallinna Vangla jättis

õigusvastaselt kaebaja 09.03.2022 vaide tõlkimata, sest vangla on valesti lähtunud asjaolust,

et kaebaja oskab vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 5 mõttes enda õiguste kaitseks piisaval

tasemel eesti keelt. Samast asjaolust on vastustaja 08.03.2022 muu hulgas lähtunud ka kaebaja

25.02.2022 pöördumise tagastamisel tõlkimise korraldamiseks. Kuna tulenevalt Tallinna

Ringkonnakohtu 28.06.2022 määrusest on tegemist ebaõigest asjaolust lähtumisega, on

ühtlasi tegemist ka kaalutlusveaga, mis võis mõjutada lõplikku otsust.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kaebus rahuldada. HKMS § 41 lg 3 järgi võib kohus aga

kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut

tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Tegemist on

otsusega, kus vastustajal on lai kaalutlusruum, mistõttu ei saa kohus kohustada vastustajalt

kaebaja pöördumist tõlkima.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. Kaebaja palub 28.11.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses

tühistada Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada

Tallinna Vangla tegevus õigusvastaseks.

Kaebuses halduskohtule nõudis kaebaja Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks

tunnistamist. Kaebuse põhinõue seisnes selles, et kohus tunnistaks Tallinna Vangla tegevuse

õigusvastaseks. See nõue peab olema märgitud haldusasja nimetuses, samuti sisalduma

kohtuotsuse resolutsioonis.

12. Tallinna Vangla palub jätta kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kaebaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib Tallinna Vangla tegevuse

õigusvastaseks tunnistamist vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-te 1 ja 4 täitmata jätmise osas.

Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna kaebuse esemeks olev pöördumine nr 5-

18/22/5333-1 ei ole vaie ega kahjunõue ja sellele ei kohaldu vangla sisekorraeeskirja §-s 491

toodud menetluskord. Vastavalt KeeleS § 12 lg-le 1, kui riigiasutusele või kohaliku

omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus

nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud KeeleS §-s 9 sätestatud

5(9)

3-22-653

juhul. HMS § 20 lg 1 ja § 21 lg 1 järgi on haldusmenetluse keel eesti keel ning kui

menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse

menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. HMS § 21 lg 2 järgi katab tõlgi kaasamise

kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud

teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vangla on hinnanud tõlkimise vajadust

ning leidnud, et kaebaja pöördumine ei olnud seotud õiguskaitse- ega süüteomenetlusega ning

pöördumise riigi kulul tõlkimata jätmine ei kahjustanud kaebaja olulisi õigusi.

19.12.2022 vastuses kohtunõudele on kaebaja täpsustanud taaskord, et kaebuse eesmärgiks

on, et Tallinna Vangla täidaks vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 4 nõudeid. 23.02.2023

avalduses on kaebaja selgitanud lisaks, et tema kaebus seisneb selles, et ta esitas oma

kaebused vangla direktorile vene keeles, millele lisab blanketi, et vangla tõlgiks need

kaebused vene keelest eesti keelde enda kulul vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 4

nõuetele, kuna tal ei ole isikukontol raha. Kaebaja 23.02.2023 avalduse esitamise päeval oli

tal vabakasutuskontol vahendeid 3709,43 eurot. 14.03.2023 seisuga on kaebaja hoiustatud

vabanemistoetust 22 000,04 eurot, mistõttu väide, et tal isikukontol raha ei ole, on

väär. Kinnipeetaval on piisavalt vahendeid pöördumiste tõlkimiseks. Kaebaja pöördumiste

vaidena pealkirjastamine või vaideks arvamine ei muuda pöördumisi sisuliselt vaieteks.

Kaebaja esitab põhistamata üldsõnalisi väiteid Tallinna Vangla ametnike tegevuse kohta.

Võõrkeelse pöördumise läbi vaatamata jätmine ei ole lubatud õiguskaitsemenetluses,

süüteomenetluses ega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamise menetluses

teostatava ärakuulamise raames. Eristamaks, kas pöördumine, lähtuvalt selle sisust, liigitub

vaideks, kahju hüvitamise taotluseks või distsiplinaarmenetluses antavaks selgituseks, tutvub

vangla esitatud võõrkeelse pöördumise sisuga. Vastasel juhul osutub võimatuks pöördumise

sisu seostamine menetluskorraga, millele seadus vastava sisuga pöördumise menetlemise

allutab. Ka need võõrkeelsed pöördumised, mis puudutavad kinnipeetava heaolu ja õigusi,

võtab vangla vastavalt KeeleS § 12 lg-le 3 menetlusse tõlkimata, vajadusel vastates eesti

keeles. Sellisteks pöördumisteks on näiteks kinnipeetavate võõrkeelsed pöördumised

tervishoiuteenuse saamiseks või kinnipeetava heaolu puudutavad taotlused ja märgukirjad.

Üldisest tõlkimise korrast tehakse erandeid kinni peetavate isikute jaoks, kelle osas esinevad

järgmised tingimused üheaegselt: keeleoskus puudub; puuduvad rahalised vahendid

tõlkimiseks; vangla ei ole võimaldanud eesti keele õpet; esitatud pöördumise sisu detailne

tõlkimine on oluline isiku õiguste ja vabaduste kaitseks.

Kaebaja võõrkeelne pöördumine ei ole seotud tema õiguskaitse- ega süüteomenetlustega.

Tallinna Vangla tagastas õiguspäraselt kaebaja pöördumise nr 5-18/22/5333-1. Kohus ei saa

teha lahendit, mis saaks kohustada vanglat kõiki kinnipeetava pöördumisi tõlkima,

ignoreerides menetluskorda ja ajas muutuvaid asjaolusid. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab

kaebaja näitama, kuidas õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Praegusel

juhul seda ei nähtu.

13. Tallinna Vangla esitas 05.12.2022 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus on jätnud Tallinna Vangla selgitused põhjalikult analüüsimata. Võõrkeelse

pöördumise läbi vaatamata jätmine ei ole lubatud õiguskaitsemenetluses, süüteomenetluses

ega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamise menetluses teostatava

ärakuulamise raames. Vangla on hinnanud tõlkimise vajadust ning leidnud, et kaebaja

6(9)

3-22-653

pöördumine ei olnud seotud õiguskaitse- ega süüteomenetlusega ning pöördumise riigi kulul

tõlkimata jätmine ei kahjustanud kaebaja olulisi õigusi.

Vangla viitas korrektselt ja asjakohaselt võõrkeelse taotluse tagastamisel ja eestikeelse tõlke

nõudmisel PS §-le 6 ja §-le 52, KeeleS §-le 12 ning HMS § 20 lg-le 1. Tallinna Vangla tutvus

kaebaja 02.03.2022 pöördumise registreerimisel selle sisuga ning olenemata lahkarvamusest,

mis puudutab kaebaja eesti keele oskust, on Tallinna Vangla 03.08.2022 vastuses välja

toonud, et kaebaja võõrkeelsed pöördumised ei ole seotud tema õiguskaitse- ega

süüteomenetlustega. Neile põhjendustele tuginedes on vangla seisukohal, et ta tagastas

kaebaja pöördumise tõlkimiseks õiguspäraselt. Vangla sisekorraeeskirja § 491 reguleerib

konkreetseid juhtumeid ning ei laiene muudele pöördumistele, mida reguleerib KeeleS.

14. Kaebaja palub jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja ei valda eesti keelt ning esitab oma kaebused vangla direktorile vene keeles, millele

lisab blanketi, et vangla tõlgiks kaebused vangla kulul, sest kaebajal ei ole isikukontol raha.

Tallinna Vangla ei täida vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-t 4 ega saada kaebusi tõlkimiseks

ning takistab kaebajal kohtueelse menetluse läbimist.

VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tegevuse

peale tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiitsministeeriumile ning vangla või Justiitsministeerium on kaebuse tagastanud,

rahuldanud selle osaliselt või jätnud rahuldamata. VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab

vanglateenistus läbi vangla töötaja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid.

28.02.2022 vaidega soovis kaebaja kaitsta enda õigusi, mis on sätestatud VangS-s § 41, § 34

lg-s 4, Euroopa vanglareeglistiku p-des 72.1, 72.2, 72.4, 75 ja 77, samuti vangla

sisekorraeeskirja § 491 lg-s 4 ning PS §-des 9, 11, 12, 13, 14, 15, 17.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

15. HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või

see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

Tallinna Vangla esitas koos apellatsioonkaebusega kaebaja vanglasisese konto väljavõtte

ajavahemiku 14.09.2022–14.03.2023 kohta. Tõendiga soovib vastustaja tõendada, et kaebajal

on piisavalt rahalisi vahendeid pöördumiste tõlkimiseks omal kulul. Kuigi kaebaja oli väitnud,

et ta puuduvad kontol rahalised vahendid, oli 23.02.2023 avalduse esitamise päeval kaebaja

vabakasutuskontol 3709,43 eurot ja 14.03.2023 seisuga oli vabanemistoetust hoiustatud

22 000,04 eurot.

Ringkonnakohus tagastab vastustaja esitatud tõendi. Vaidlus puudutab kaebaja 25.02.2022

esitatud venekeelset pöördumist. Aasta hilisem kaebaja kontoseis ei oma praeguse vaidluse

lahendamisel tähtsust. Tõendil ei ole tähtsust ka seetõttu, et vastustaja ei keeldunud kaebaja

pöördumise tõlkimisest põhjendusel, et kaebajal on piisavalt raha tõlkimise korraldamiseks,

vaid põhjendusel, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt.

7(9)

3-22-653

II

16. Haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1). Kui riigiasutusele või kohalikule

omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus

nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (KeeleS § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei

esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja

nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). KeeleS § 12 lg 3 lubab vastata ka võõrkeelsele

pöördumisele, nähes ette, et riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus vastab võõrkeelsele

dokumendile eesti keeles, välja arvatud KeeleS §-s 9 sätestatud juhul. Dokumendi saaja ja

riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse kokkuleppel võib võõrkeelsele dokumendile

vastata mõlemale poolele arusaadavas võõrkeeles. Asjakohane oli halduskohtu viide ka HMS

§ 21 lg 2 esimesele lausele, mille järgi katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud

menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei

otsusta teisiti. Seega oli vanglal kaalutlusruum otsustamisel, kas kaebaja venekeelne

pöördumine tagastada, tõlkida see riigi kulul või vastata pöördumisele seda tõlkimata.

17. Vastustaja viited varasematele kaebajaga seotud kohtuvaidlustele pöördumiste tõlkimiseks

ei ole praeguse asja lahendamisel asjakohased, sest nendes vaidlustes oli kaebaja ennast enne

vanglale pöördumise esitamist varatuks teinud ning vangla keeldus pöördumiste tõlkimisest

sel põhjusel. Kohtud leidsid viidatud asjades, et kaebaja oli võimeline vähemalt osaliselt tõlke

eest ise maksma.

Praeguses vaidluses on vastustaja jätnud aga kaebaja 25.02.2022 pöördumise vangla kulul

tõlkimata, sest on veendumusel, et kaebaja oskab eesti keelt. Ringkonnakohus on jätkuvalt

seisukohal (vt 28.06.2022 määruse p-i 15), et vastustaja ei ole veenvalt tõendanud kaebajal

piisava eesti keele oskust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab

eesti keelt piisaval määral, et esitada märgukirju, selgitustaotlusi või avaldusi vanglale eesti

keeles. Ringkonnakohus on juba varem olnud seisukohal, et pigem tõendab vangla

06.04.2022 kiri kaebajal riigikeele oskuse puudumist, mida on möönnud viidatud kirjas ka

vastustaja. Halduskohus selgitas õigesti, et vastustaja lähtus 25.02.2022 pöördumise

tagastamisel muu hulgas asjaolust, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt. Kuna vangla

06.04.2022 kiri võimaldab järeldada vastupidist, on vastustaja teinud 25.02.2022 pöördumise

tagastamisel kaalutlusvea. Halduskohus leidis seetõttu õigesti, et vastustajal tuleb kaebaja

pöördumise tagastamine, tõlkimine või sellele vastamine otsustada uuesti. Kaalutlusvea

kõrvaldamine kohtu poolt ei ole võimalik. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisel

ka tähtis, et kaebaja 25.02.2022 pöördumist ei saa pidada kahju hüvitamise taotluseks, vaideks

või avalduseks süüteomenetluses.

18. Seetõttu jääb Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.

19. Rahuldamata jääb ka kaebaja apellatsioonkaebus.

20. Kaebaja toob enda apellatsioonkaebuses välja, et kaebuses halduskohtule nõudis ta

Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ning soovib, et see sisalduks

kohtuotsuse sissejuhatuses ja resolutsioonis.

21. Kaebaja esitas algselt halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse (pöördumiste

tõlkimata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks. HKMS § 45 lg 2 seab kaebeõigusele

piirangu, mille järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus nõustus 28.06.2022 määruse p-s 11, et

8(9)

3-22-653

kaebuse eesmärgi saavutamiseks ei ole kohane mitte tuvastamisnõue, vaid kohustamisnõue, st

nõue kohustada vanglat tõlkima kaebaja pöördumist. Tallinna Halduskohtu 18.07.2022

määruse resolutsiooni p-ga 3 võeti kaebus menetluse nõudes kohustada Tallinna Vanglat

kaebaja pöördumisi tõlkima. Vaidlustatud kohtuotsusega rahuldas halduskohus kaebuse ja

kohustas vastustajat uuesti otsustama kaebaja 25.02.2022 pöördumise tõlkimist. Nõue

kohustada vastustajat tõlkima mistahes kaebaja pöördumisi Tallinna Vangla poole sõltumata

pöördumise sisust ei saanud halduskohus rahuldada, sest tõlkimise otsustamine, nagu

halduskohus õigesti selgitas, toimub mitmel juhul kaalutlusõiguse alusel. Kohus ei saa

kohustada haldusorganit kaalumise asemel iga kord kaebaja pöördumisi tõlkima.

Kohtuotsusega vastustaja kohustamine iga kord otsustama kaebaja venekeelsete pöördumiste

tõlkimise üle ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks aga kohane ning kaebajal ei oleks sellise

abstraktse nõude esitamiseks ka kaebeõigust, sest kohustamisnõude esitamine peab seonduma

haldusorgani keeldumisega taotletud haldusakti anda või toimingut teha. Konkreetse

25.02.2022 pöördumise tõlkimise uueks otsustamiseks kohustamist sai kaebaja kohtus nõuda

ja selles nõudes kaebus ka rahuldati. Seega on kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi.

Kohustamisnõude lahendamisel hindas halduskohus ka vangla tegevust, leides, et see oli

õigusvastane. Asjaolu, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kajastu otsuse

resolutsioonis ega kohtuasja nimetuses, ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja

halduskohtu otsuse tühistamiseks.

22. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohtu hinnangul Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 otsus

seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

23. Apellantide apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda (HKMS §

108 lg 1). Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda.

24. Halduskohtu 18.07.2022 määruse resolutsiooni p-ga 2 anti kaebajale menetlusabi

tõlkekulude kandmisest vabastamiseks. Menetlusabi on jätkatud apellatsioonimenetluses.

Vene keelde tuleb tõlkida ringkonnakohtu otsuse sissejuhatav osa, resolutsioon,

edasikaebamise kord ning põhjendused.

25. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 26.02.2025 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Vangla kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2023. a otsuse resolutsiooni

punkt 2 ja Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2022. a otsus. Teha asjas uus otsus,

millega jätta B.W kaebus rahuldamata.

3. Jätta B.W tõlkekulud ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv riigi kanda. Muus osas

jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

9(9)