2-23-330/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-330

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. november 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-330

Tsiviilasi

J. H. võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

võlgade ümberkujundamiskava tühistamine ning ümber-

kujundamismenetluse lõpetamine ja pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlgnik J. H. (isikukood XXX; elukoht XXX);

võlausaldajad:

- I

Bondora AS

(registrikood

11483929;

e-post

menetlus@bondora.com), esindaja A. T.;

- II

OK Incure OÜ

(registrikood

11542046;

e-post

mail@okincure.ee), esindaja M. K., e-post XXX;

- III Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühing

Aktiva

Finants;

registrikood

10746479;

e-post

jurist@julianus.ee),

esindaja

Julianus

Inkasso OÜ

(registrikood 10686553), esindaja I. M.-V., e-post XXX;

- IV Coop Finants AS (registrikood 12087992; e-post

volahaldus@cooppank.ee), esindaja R. E., e-post XXX;

- V

Tartu

kohtutäitur

Anne

Böckler

(e-post

buroo.bockler@taitur.net);

- usaldusisik

Ester

Saag

(Mittetulundusühing

Majandamisnõustaja; e-post majandamine@gmail.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

8. november 2023

RESOLUTSIOON

1. Tühistada J. H. võlgade ümberkujundamiskava ja lõpetada J. H. võlgade

ümberkujundamise menetlus.

2. Vabastada Ester Saag usaldusisiku ülesannete täitmisest J. H. võlgade ümberkujundamise

menetluses.

3. Kuulutada välja J. H. (isikukood XXX ) pankrot kell 16.30 ja algatada J. H. kohustustest

vabastamise menetlus.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003

Tartu; telefon 782 8110; e-post vladimir@tartutaitur.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. detsembril 2023 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

6. Kohustada J. H. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 28. novembril 2024.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud J. H. kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada ümberkujundamiskava tühistamise ning pankroti väljakuulutamise ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamise kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. J. H. (võlgnik) esitas 07.01.2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist (tsiviilasi nr 2-23-330).

Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus G. K. ga. Tal on kolm alaealist ülalpeetavat: H. H., sünd

XXX, G. H., sünd XXX, ja E. H., sünd XXX. G. H. ja H. H. ei ela koos võlgnikuga. Võlgnik töötab

vahetusevanemana VALIO EESTI Aktsiaseltsis töötasuga XXX eurot (neto). Pere sissetulekud on

kokku 2260 eurot. Igakuised võlgniku pere väljaminekud on 1920 eurot: eluasemekulud 150 eurot;

kulutused toidule 250 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot; kulutused majatarvetele,

hügieenile ja ravimitele 60 eurot; transpordikulud 500 eurot; sidekulud 150 eurot; ülalpidamismaksed

lahus elavatele võlgniku lastele 300 eurot; kulutused lapse lasteaiale 110 eurot; muud vältimatud

kulutused 300 eurot (autoliising, kaskokindlustus). Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on pere

sissetuleku juures 340 eurot. Võlgnikul puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma

kohustuste suuruseks 21 616,58 eurot. Võlgnik on sattunud makseraskustesse põhjusel, et on teinud

elus ebaõigeid otsuseid, mänginud hasartmänge, viimasel ajal on olnud mitmeid õnnetusi ja

haigestumisi, aga kiiresti on tõusnud ka elukallidus. Võlgnik on pannud endale hasartmängu keelu

ning soovib makseraskused ületada ning oma kohustused jõukohaste osamaksetega tasuda.

2. Kohus võttis 11.01.2023 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks Ester Saagi. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava

täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või

menetluse lõppemiseni, samuti peatas kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille

kohta ei ole veel otsust tehtud.

3. Usaldusisik esitas 10.02.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

4. Kohus algatas 20.02.2023 määrusega J. H. suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi ja määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja.

5. Usaldusisik esitas 17.04.2023 kohtule võlgniku nimel 28.03.2023 koostatud ümberkujundamiskava

ning edastas kohtule võlausaldajate seisukohad koos usaldusisiku arvamusega.

6. Kohus

rahuldas

04.05.2023

määrusega

võlgniku

maksejõuetusavalduse

võlgade

ümberkujundamiseks ja kinnitas ümberkujundamiskava.

7. 30.08.2023 teavitas usaldusisik kohut, et ümberkujundamiskava kohaselt tuli võlgnikul esimene

aruanne esitada 31.05.2023, kuid võlgnik aruannet kohtu määratud tähtajaks ega ka usaldusisiku

antud täiendavaks tähtajaks ei esitanud. Võlgnik pidi kava järgi alustama maksete tasumisega aprillis.

31.07.2023 teatas võlausaldaja OK Incure OÜ usaldusisikut, et võlgnikul on tasumata mai-, juuni- ja

juulikuu maksed. Kuna võlgnik ei vasta usaldusisiku kirjadele ega telefonile ning ei ole ka aruannet

esitanud, puudub usaldusisikul teave ümberkujundamiskava täitmise osas.

8. Võlgnik selgitas 08.11.2023 kohtuistungil, et elu on vahepeal läinud allamäge ja tema elukorraldus

on varasemaga võrreldes muutunud. Kavajärgsele maksele 398,75 eurot on seoses elukaaslasest

lahkuminekuga lisandunud elatis 200 eurot väiksemale lapsele. Kuigi töökoht on jätkuvalt olemas,

siis samasuure sissetuleku juures võlgnik kõiki kohustusi täita ei suuda. Keskmine sissetulek on

1200 eurot kuus, mis varieerub vastavalt graafikule ning graafikuvälisel tööpäeval makstakse töötasu

topelt. Praegu on kava järgi maksmata jäänud 2389,20 eurot. Võlgnik ei ole kohustusi juurde võtnud.

Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

9. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast

tulenevalt ajutine. FiMS

§ 34 lg 5 sätestab, et

kui

kohus

tuvastab, et

ümberkujundamiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust võlgniku pankrot välja kuulutada,

tühistab ta sama määrusega ümberkujundamiskava ja lõpetab ümberkujundamismenetluse.

Võlgnikul on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi viie võlausaldaja ees kokku

23 641,57 eurot, millest 18 416,29 eurot on põhinõuded, 3629,28 eurot kõrvalnõuded ja 1596 eurot

kohtutäituri tasunõuded. Võlgnik pidi alates 10.04.2023 nelja aasta jooksul täitma kõik

ümberkujundamise menetluse ajaks kogunenud põhinõuded 100% ulatuses, va kohtutäituri

tasunõuded, millest menetluse alustamise tasu tuli täita 100% ulatuses ja põhitasu 42,50% ulatuses.

Võrdlus pankrotimenetlusega andis tulemuse, et võlgade ümberkujundamise menetluses koostatud

kava täitmisel saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud 81% ulatuses koguvõlgnevusest (kokku

19 140 eurot), samas kui pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlgniku

sissetulekust (töötasu) pankrotipessa kokku ca 9300 eurot, mis on 39% koguvõlgnevusest. Lisaks

tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Võlgnik leidis tulusid ja kulusid hinnates, et

oleks võimeline igakuiselt tasuma võlgade katteks 398,75 eurot. Kohtu hinnangul ei olnud võlgniku

pere (elukaaslane ja lapsed) väljaminekuid (1920 eurot kuus) ja sissetulekuid (2260 eurot kuus)

arvestades nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku ja tema pere minimaalset vajalikku

elustandardit kahjustamata võimalik.

Kuigi võlgnikul on jätkuvalt püsiv töö VALIO EESTI Aktsiaseltsis ja sissetulek nagu võlgade

ümberkujundamise avalduse esitamise ajal, on võlgniku elukorraldus käesolevalt sedavõrd

muutunud, et ta ei suuda ümberkujundamiskavaga võetud kohustusi täita. Elukaaslasest lahkumineku

tõttu on igakuistele kavajärgsetele maksetele lisandunud ülalpidamismaksed 200 eurot kuus. Samuti

tuleb võlgnikul üksnes enda sissetulekust katta kõik igakuised elukondlikud (eluase, toit, transport

jms) maksed. Väidetavalt on võlgnikul kava järgi maksmata juba 2389,20 eurot.

10. Kuivõrd võlgniku kohustused ületavad tema võime oma sissetuleku arvel (muu realiseeritav vara

võlgnikul puudub) võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldada, on kohus seisukohal,

et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude

võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Võlgniku kohustuste täpne suurus tehakse kindlaks

pankrotimenetluse käigus arvestades ka FiMS § 41 lg 3 sätteid, mille kohaselt taastub võlausaldajal

nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses, kuid seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja

ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel

kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034

järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

08.11.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15

lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid

seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus. FiMS § 34 lg 5 ja § 41 lg 1 järgi tuleb seoses pankroti

väljakuulutamisega ümberkujundamiskava tühistada ja ümberkujundamismenetlus lõpetada. FiMS

§ 55 lg 1 p 2 alusel tuleb Ester Saag vabastada usaldusisiku ülesannete täitmisest.

11. Kohus nimetab võlgnikule pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56

sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab J. H. t osalema võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul.

12. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

13. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Vladimir Kutšmei on

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku

aruanne esitada hiljemalt 28.11.2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik