3-22-1422/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2023; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-22-1422

Haldusasi

O.C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2022 viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise teatise nr 0965/2022 tühistamise- ning

samal päeval koostatud lahkumisettekirjutuse nr 1052256705

osalise tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – O.C, volitatud esindaja vandeadvokaat Yaroslav

Radziwill;

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ivan

Moskaljov

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Jätta kaebus rahuldamata

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

28.11.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet teavitas O.C´i 21.06.2021 teatisega nr 0965/2022 tema viisaga

POL100493781 lubatud viibimisaja lühendamisest sama päevani.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka – PPA) tegi 21.06.2022 O.C-le ettekirjutuse nr

1052256705 Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul ning kohaldas tema suhtes siseriiklikku

sissesõidukeeldu 3 aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast.

3. O.C esitas 01.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt PPA 21.06.2022 teatisega nr

0965/2022 ning samal kuupäeval koostatud lahkumisettekirjutusega nr 1052256705. Kaebaja taotles

lahkumisettekirjutuse tühistamist ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teistkordset läbivaatamist.

Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, milles paluti viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

kohta tehtud otsuse ning lahkumisettekirjutuse täitmise ja kehtivuse peatamist.

4. Tallinna Halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata ning see jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 01.08.2022 määrusega.

5. Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määrusega jäeti kaebus nõuete täpsustamiseks käiguta.

6. Kaebaja teatas 07.10.2022 vastuses, et vaidlustab PPA 21.06.2022 ettekirjutust nr 1052256705

kolme aastast siseriiklikku sissesõidukeeldu puudutavas osas.

7. Tallinna Halduskohus võttis 21.10.2022 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas oma

seisukoha 22.11.2022.

8. Tallinna Halduskohus määras 22.09.2023 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses ning andis protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide

esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.

9. Kaebaja esitas 01.10.2023 menetluskulude nimekirja ja 05.10.2023 võõrkeelseid dokumente.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

10. Kaebaja on seisukohalt, et ettekirjutus nr 1052256705 ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

otsus on alusetud ja põhjendamatud, ei vasta materiaal- ja menetlusõiguse normidele ning rikuvad

hea halduse tava, õiguskindlust, seaduslikkuse-, proportsionaalsuse-, võrdväärse kohtlemise-,

uurimis- ja kaasamisprintsiipe. Ettekirjutus nr 1052256705 rajaneb vaid alusetul, paljasõnalisel,

subjektiivsel hinnangul, et tegemist on ebasoovitatava välismaalasega, kes tahtlikult näitab üleolevat

suhtumist ning lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorda, kelle Eestis viibimine võib ohustada

avalikku korda. Samuti ei järginud vastustaja VSS § 31 lg-s 3 toodud asjaolusid ehk seda, et 1) isik

oli transiidis ning ei saanud seetõttu kujutada Eestile tõsist ohtu; 2) tema ametlikuks tööülesandeks

on kaupade transportimine Poolast Soome so sissesõidukeeld takistab nii tema, kui ka Poola

lihaekspordiga tegeleva ettevõtte tööd; 3) kaebajal ei ole kunagi olnud probleeme Eesti või teise

Euroopa riigi seaduskorra järgimisega ja ei ole olnud juhust, millal O.C oleks varasemalt pidanud

kandma juriidilist vastutust seoses riigis viibimisega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. PPA leiab, et vaidlustatud ettekirjutus nr 1052256705 Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeelu

kohaldamisega on õiguspärane ja selle tühistamiseks alus puudub. Kaebaja suhtes kohaldatud

sissesõidukeeld Eesti Vabariiki kolmeks aastaks on asjakohane ja proportsionaalne.

12. Kaebajale selgitati, et ta pani toime kuriteo (inkrimineeritud KarS § 348 lg 1 järgi - võltsitud

tähtsa isikliku dokumendi hankimine, kasutamine ja kasutada andmine) ning seoses sellega lõpetati

ennetähtaegselt ka kaebaja viibimisaeg. Otsuse nr 0965/2022 koostamisel toetus PPA II astme

eksperdi poolt koostatud dokumendi uurimise aktile nr 48/2022 ja asjaolule, et kaebaja esitas

politseile võltsimistunnustega rahvusvahelise juhiloa ning samal päeval asus teadlikult ilma

juhtimisõigust tõendava dokumendita mootorsõidukit juhtima. Kaebaja seisukohtadest nähtub, et ta

peab juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist n-ö normaalseks liikluses osalemise komponendiks

ning ei mõista liikluse eeskirjadest kinnipidamise vajalikkust ja olulisust. Seega kaebajast tulenev

oht avalikule korrale on põhjendatud ja PPA otsus nr 0965/2022 kaebaja viibimisaja lõpetamise osas

on põhjendatud ja proportsionaalne.

13. Lahkumisettekirjutus kehtib seni, kuni sellest tulenev lahkumiskohustus on täidetud VSS § 13 lg

1 ja haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2. PPA andmetel kaebaja lahkus Eesti Vabariigist 21.06.2022

kell 18:00 lahkuva laevaga „Viking XPRS“ marsruudil Tallinn-Helsinki. Seega on ettekirjutus

täidetud ja lahkumisettekirjutus lahkumiskohustuse täitmise tõttu kehtivuse kaotanud. Kehtivuse

kaotanud lahkumisettekirjutusel ei ole enam mingit mõju ega praktilist tähendust, mistõttu ei ole

tühistamisnõue lahkumisettekirjutuse peale lubatav.

14. Kaebaja toimetati 20.06.2022 edaspidiseks toiminguteks Põhja prefektuuri ametiruumi. Isikut

kahtlustati KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (teadvalt võltsitud tähtsa

isikliku dokumendi kasutamine). Kaebaja nõustus karistusega, tekitatud kahju ja menetluskulu

maksega riigituludesse. 500 euro suurune makse on O.C’i poolt 21.06.2021 sularahas üle antud

sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mistõttu isiku kahtlustatavana kinnipidamine on KrMS §

219 kohaselt asendatud ning kriminaalasi on jäetud alustamata.

15. Kaebaja on selgitanud 21.06.2022 läbiviidud vestluse käigus, et rahvusvahelise juhiloa ta sai

tasuta Süüria transpordiministeeriumist, siseriikliku juhiloa kõrvale. Samas esitas kaebaja

07.10.2022 kohtule tõendi, millest nähtub, et juhiluba tegelikult oli tellitud kaebaja isa poolt. Juhiloa

saamiseks maksti 940.000 Süüria naela isikule nimega A.S, kelle isiku- ning kontaktandmed on

teadmata. Dokumendi kättesaamise kohaks oli kohvik Al Rawad Cafe. Ülemaailmne praktika näitab,

et ametliku dokumenti nt passi või juhiluba on võimalik saada ainult ametiasutuses, esitades

nõuetekohase taotluse ja makstes riigilõivu. Kaebaja esitatud uus tõend, milleks on Süüria Araabia

Vabariigi politsei protokoll nr 609 tõendab ühtlasi asjaolu, et kaebaja isa langes kelmuse ohvriks.

Seega ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et tegu võis olla võltsitud dokumendiga.

16. PPA on seisukohal, et lahkumisettekirjutus koos kohaldatud sissesõidukeeluga ei riiva kaebaja

perekonnaelu. Kaebajat seob Schengeni alaga eraeluline side – nimelt talle on väljastatud Poola

Vabariigi pikaajaline viisa, mis kehtis kuni 16.08.2022. Kaebaja on selgitanud, et töötab Poola

ettevõttes, mis transpordib kaupa läbi Eesti Poolast Soome. Seetõttu on kaebajal vajalik enda

töökohustuste täitmiseks reisida läbi Eesti töötamiseks. Kuigi kaebaja selgitas, et sissesõidukeeld

takistab tal tööülesannete täitmist, PPA toetab Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta (määruskaebus

haldusasjas 3-22-1422), et kaebaja ei ole usutavalt põhistanud, et sissesõidukeelu kohaldamisega

kaasneks kaebajale vältimatult töökoha kaotus.

17. PPA on seisukohal, et kaebaja puhul on tegu ebasoovitava välismaalasega, kelle edasine Eestis

viibimine võib ohustada avalikku korda. Kaebaja käitumine näitas üleolevat suhtumist ning

lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorda.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2022 viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise teatist nr 0965/2022 ning samal päeval koostatud lahkumisettekirjutust nr

1052256705. Kaebaja taotleb viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatise tühistamist ja eelnevalt

nimetatud lahkumisettekirjutuse tühistamist 3-aastase siseriikliku sissesõidukeelu kohaldamist

puudutavas osas. Taoliselt on kaebus (võimaliku) nõude täpsustamise järgselt Tallinna Halduskohtu

21.10.2022 määrusega menetlusse võetud. Nähtuvalt haldusasja materjalist oli kaebaja

lahkumisettekirjutuse (lahkumiskohustus) kui sellise õigeaegselt täitnud.

19. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatise koostamisel on vastustaja lähtunud välismaalaste

seaduse § 52 lg 1 p-st 7 ja § 52 lg 4 p-st 2. Välismaalaste seaduse § 52 lg 1 p-s 7 on sätestatud ühe

viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alusena olukord, kus välismaalane võib kujutada ohtu Euroopa

Liidu mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva

tervisele, kusjuures vastavalt VMS § 52 lg 4 p-le 2 rakendatakse sama paragrahvi esimese lõike

punktis 7 nimetatud alust eelkõige siis kui välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu

kohaldamise aluseks olev asjaolu. Vastavalt välismaalaste seaduse § 54 lõikele 2 on välismaalane

kohustatud viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel viivitamata Eestist lahkuma, kusjuures

lahkumiskohustus võidakse täita viivitamata väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses

sätestatud korras. Antud juhul koostatigi kaebaja suhtes samal kuupäeval veel ka vastav

lahkumisettekirjutus nr 1052256705, mida kaebaja lisaks viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise

teatisele samuti (osaliselt) vaidlustab ja mis sisuliselt moodustavad ühtse terviku.

20. Vaidlustatud lahkumisettekirjutuse koostamisel on vastustaja lähtunud väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1 (lahkumisettekirjutuse tegemine viibimisaluseta välismaalasele), §

72 lõigetest 11 (lahkumiskohustuse vabatahtliku tähtaja määramine) ja 4 (lahkumiskohustuse

vabatahtliku täitmise kohustuse ajavahemik), § 73 lg 1 (sundtäitmise võimalus) ning § 11 lg 1

(vastustaja pädevus lahkumisettekirjutuse tegemisel). Eelkõige on seonduvalt lahkumisettekirjutuse

koostamisega asjakohane väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi ka – VSS) § 7 lg

1, mille kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist

lahkumiseks. Antud juhul ehk viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise järgselt kaebajal

lahkumisettekirjutuse koostamise ajaks viibimisalust enam ei olnud.

21. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu aluseks

olnud põhjenduste esitamisele kõrgendatud nõudeid küll ei esita (VSS § 71), kuid vaidlustatud

ettekirjutuses on neid siiski piisaval määral esile toodud ning vastustaja on seda täiendavalt

põhjendanud kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses, iseäranis sissesõidukeelu kohaldamist

puudutavas osas. Lahkumisettekirjutusest ilmneb, et 20.06.2022 pidas politseipatrull Maardus kinni

mootorsõiduki, mida juhtis kaebaja, kes esitas võltsimistunnustega juhiloa, kusjuures vastava

ekspertiisi tulemusena selguski, et tegemist oli võltsinguga. Isikut kahtlustati KarS § 348 lg 1 järgi

kvalifitseeritava süüteo (teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine) toimepanemises.

Arvestades asjaolu, et isik oli nõus 500 euro suuruse maksega riigituludesse, toimus kahtlustatavana

kinnipidamise asendamine vastavalt KrMS § 219 lg 2 ning kriminaalmenetluse läbiviimisega ei

alustatud. Samuti ilmneb vaidlustatud ettekirjutusest, et kaebajale koostati ka väärteoprotokoll selle

kohta, et ta juhtis sama päeva õhtul Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 121. kilomeetril mootorsõidukit

omamata vastava kategooria juhtimise õigust. Nähtuvalt vaidlustatud ettekirjutusest ja haldusasja

materjalide juurde esitatud 21.06.2022 küsitluste protokollist oli kaebaja talle antud 7-päevase

vabatahtliku lahkumistähtajaga nõustunud.

22. Lähtuvalt eeltoodust ei saa vastustaja kaalutlusi, mille kohaselt võis kaebaja kujutada ohtu

avalikule korrale, asjassepuutumatuks pidada. Olukorras, kus ettekirjutuse tegemise alus oli olemas,

võis vastustaja kohaldada ka sissesõidukeeldu. Sissesõidukeelu kohaldamise alusena on vastustaja

viidanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikele 1, mille kohaselt rakendatakse

lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu üldjuhul kolmeks aastaks. Vastustaja

ongi taoliselt toiminud. Kohus nõustub ka vastustaja põhjendustega selle kohta, mis seostub VSS §

74 lõigete 3 ja 4 kohaldamata jätmisega. Eelnimetatud sätted võimaldaksid kohaldada

lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu ka lühemaks ajaks kui sissesõidukeelu kohaldamise (üldine)

tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne või jätta see

humaansetel kaalutlustel üldse kohaldamata. Sissesõidukeelu kohaldamine otsustatakse ilma

põhjendamatu viivituseta (VSS § 31 lg 1). Samas ei tähenda see seda, et vastustaja ei peaks küsimust

kaaluma ning lahkumisettekirjutust vajalikus ulatuses põhjendama. Antud juhul ei saa aga asuda

sellisele seisukohale, et küsimust ei oleks sisuliselt kaalutud. Vastustajaga tuleb nõustuda, et

asjaolusid, mille pinnalt oleks võinud või pidanud sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel

kohaldamata jätma, haldusasja materjalist ei nähtu. Seda, et kaebajal oleks seonduvalt Eestiga

perekondlikke või mingisuguseid muid väljakujunenud sidemeid, haldusasja materjalist ei nähtu.

23. Kaebaja väited ja tõendid, mis on haldusasja materjalide juurde esitatud, vastustaja seisukohti

ümber ei lükka. Käesolevaks ajaks on selgunud, et võltsimistunnustega rahvusvaheline juhiluba oli

ka tegelikult võltsitud. See nähtub Süüria Araabia Vabariigi politsei 30.06.2022 protokollist, mille

kaebaja haldusasja materjalide juurde esitas, kuid kaebaja väitel oli see tingitud sellest, et juhiloa oli

tellinud kaebaja isa, kes ei teadnud võltsimisest midagi ja pöördus hiljem politseisse. Vastustaja on

aga kaebuse kohta esitatud 22.11.2022 kirjaliku vastuse punktis 16 üsna veenvalt põhjendanud miks

ei saa pidada usutavaks, et kaebaja dokumendi (võimalikust) võltsimisest aru ei saanud. Kaebaja

osundab ühe argumendiga ka sellele, et ta tegi politseiga koostööd, esitades haldusasja materjalide

juurde Pärnu Maakohtu 24.11.2022 kohtuistungi protokolli väärteoasjas 2670,22,002658. Kaebaja

märkis 18.12.2022 menetlusdokumendis, et otsus väärteoasjas ei ole jõustunud ning kaebajat ei saa

pidada väärteo eest karistatud isikuks. Nimetatud väärteoasja otsuses sisaldub kirjeldus, mille

kohaselt juhtis isik 20.06.2022 mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust ning

isikul puudus vastava kategooria juhtimisõigust tõendav kehtiv dokument. Eelnevalt nimetatud

kohtuistungi protokollist võib teatavat koostööd või koostöövalmidust politseiga küll järeldada, kuid

nähtuvalt kohtute infosüsteemist jäeti Pärnu Maakohtu 05.12.2022 otsusega vastav kaebus

rahuldamata ning 20.07.2022 otsus väärteoasjas 2670,22,002658 siiski muutmata. See lahend on

jõustunud.

24. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et viibimisaja ennetähtaegse lõpetamisel kaebajast

lähtuva (võimaliku) ohu tõttu avalikule korrale ning 3-aastase sissesõidukeelu kohaldamisel (ehk

erandite kohaldamata jätmisel) oleks tehtud põhimõttelisi kaalutlusvigu. Vastavate otsustuste

tegemiseks oli olemas ka õiguslik alus, mis kokkuvõttes tähendab seda, et kaebust ei saa rahuldada.

25. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja kanda ning

ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik