2-15-18021/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-18021

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Usaldusisik Y

Võlausaldajad:

Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet

Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105)

Abi Kapital Grupp OÜ (registrikood 11308362)

Swedbank AS (registrikood 10060701)

DSP Trans OÜ (registrikood 11576364)

Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349)

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu võlgniku määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus ja teha asjas uus määrus, millega:

3.1. Rahuldada X kohustustest vabastamise taotlus.

3.2. Vabastada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3.3. Vabastada X usaldusisik Y kohustustest.

3.4. Lõpetada X kohustustest vabastamise menetlus.

2-15-18021

4. Jätta menetluskulud maakohtus ja määruskaebemenetluses menetlusosaliste endi

kanda.

5. Avaldada teade X kohustustest vabastamise menetluse määruse kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 18.01.2016 määrusega välja X (võlgnik) pankroti. Kohus lõpetas

28.02.2017 määrusega pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, määrates Y kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks.

2. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on usaldusisik esitanud kohtule viis aruannet.

28.02.2022 lõpparuandes on võlgnik taotlenud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist

ja enda kohustustest vabastamist. Võlgnik leiab, et ei ole rikkunud kohustustest vabastamise

menetluse kestel pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 sätestatud kohustusi. Kohustustest

vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult oleneva, et

menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Menetluse

ajal on võlgnik suutnud töötu staatusest ja juhutööde tegemisest jõuda ettevõtlusega alustamiseni.

Võlgnik asutas ettevõtte T OÜ, kus töötab töölepingu alusel. Äriühingu tegevus on suunatud

posti- ja kulleriteenuse osutamisele. Töötasu on võlgnik saanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud

miinimummääras. Töö otsimine on olnud raskendatud tervisliku seisundi tõttu (füüsiliselt

raskendatud liikumine). Võlgnik on saanud seetõttu ka töövõimetoetust 175,94 eurot kuus 2018.

aastal. Kuigi võlgnik ei ole tulenevalt miinimumtöötasust teinud võlausaldajatele väljamakseid,

on usaldusisik seisukohal, et võlgnik on tegelenud aktiivselt, kohusetundlikult, oma võimaluste

piires tulutoova tegevusega või selle otsimisega.

3. Kohus küsis 19.04.2022 kirjaga võlausaldajate seisukohti võlgniku taotluse kohta.

Võlausaldajad PlusPlus Baltic OÜ, DSP Trans OÜ, kohtutäitur Katrin Vellet ja Swedbank AS

vaidlevad kohustustest vabastamisele vastu, kuna võlgnik ei ole menetluse kestel teinud ühtki

väljamakset, kuigi tegeleb ettevõtlusega. Abi Kapital Grupp OÜ teatas, et tal ei ole kohustustest

vabastamisele vastuväiteid. Maksu- ja Tolliamet teatas, et jätab menetluse jätkamise või

kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtutäitur Risto Sepp ning Politsei- ja

Piirivalveamet seisukohti ei esitanud.

4. Võlgniku ärakuulamine toimus 17.08.2022.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus lõpetas 17.07.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, jättis võlgniku kohustustest vabastamata, vabastas usaldusisiku ja määras avaldada

teade kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-15-18021

6. Maakohus märkis, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne

käesoleva seaduse jõustumist 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel

algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022.

aasta 30. juunini.

7. Maakohtu hinnangul puudub võlgniku kohustustest vabastamiseks ning menetluse

pikendamiseks alus. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi, jättes

täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda ei ole, siis otsida seda.

8. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et töötab autojuhina temale kuuluvas T OÜ-s, kuid seoses

Ukraina sõja ja kütusekriisiga on klientide arv vähenenud ning ettevõtte käive langenud;

tulutoovama töö leidmist on takistanud tervislik seisund. Tõendit tervisliku seisundi kohta

võlgnik kohtule ei esitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik välja toonud objektiivseid

põhjuseid, mis on seni takistanud tal tulutoova töö leidmist. Võlgniku selgituste kohaselt on tal

kõige suurem kogemus kaubaveos, kuid põhjuseid, miks ta teistesse kaubavedudega

tegelevatesse ettevõtetesse autojuhina tööle ei ole läinud või enda ettevõttele uusi kliente ja /

või koostööpartnereid ei ole leidnud, võlgnik välja ei toonud.

9. Võlgnik on märkinud, et osaleb hobikorras korvpallivõistlustel vabatahtliku kohtunikuna ja

saab selle eest lisatasu. 24.09. ja 27.10.2022 esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik 28.02.2017

kuni 27.10.2022 saanud vabatahtliku kohtunikuna tegutsemise eest tasu kokku 904 eurot. Muid

andmeid sissetulekute kohta võlgnik kohtule ei esitanud, kuigi kohus kohustas ärakuulamisel

võlgnikku esitama kohtule mh andmed töötasu kohta autojuhina kohustustest vabastamise

menetluse ajal.

10. Võlgniku käitumisest võib järeldada, et tal puudub tegelik huvi kohustuste täitmise vastu.

Kohus on seisukohal, et võlgnik on tahtlikult rikkunud kohustust otsida tulutoovat tegevust,

kahjustades seega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgnik jätta

pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või alternatiivselt pikendada vabastamise

menetlust kahe aasta võrra või saata asi tagasi esimese astme kohtule kohustustest vabastamise

taotluse lahendamiseks.

12. Võlgnik leiab, et üheksast võlausaldajast on vaid kaks võlgniku kohustustest vabastamisele

vastu.

13. Maakohus tugines valele õigusnormile. PankrS § 173 lg 2 ei kohusta võlgnikku aktiivselt

otsima tulutoovat tegevust, mida maakohus tegelikult ette heidab.

14. Maakohus tegi tahtluse osas üldsõnalise järelduse paarist kohtuistungil tema poolt

selgitatud asjaolust, kuid ei võta arvesse aastate jooksul usaldusisiku kaudu esitatud ülevaateid

võlgniku tegevusest. Kohus on õigesti tuvastanud, et 28.02.2017 – 27.10.2022 sai võlgnik

vabatahtliku kohtunikuna tegutsemise eest tasu 904 eurot, mis teeb arvestuslikult 13 eurot kuus

ega olnud regulaarne. Võlgadest vabastamise algusperioodil oli võlgnik töötuna arvel ning tal

ei olnud muud sissetulekut, kui viidatud tasu ja töövõimetoetus. Võlgnik püüdis alustada

ettevõtlust oma äriühingu asutamisega. Alates töötamisest W OÜ-s sai ta miinimumpalka, mis

ei võimaldanud võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik ei oma kinnisvara ja on sunnitud

üürima elamispinda ning nende kulude tasumiseks saab abi vanematelt. Usaldusisiku

aruannetes on kirjeldatud tulutoova tegevusega tegelemist või selle otsimist, kuid maakohus

jättis selle arvestamata. Riik lõpetas 2018. a töövõimetoetuse maksmise. Seetõttu ei olnud

2-15-18021

võlgnikul ühtegi tõendit usaldusisikule või kohtule esitada. Võlgnik ei teadnud, millist muud

tõendit saab ta esitada, kui ainult selgitada, millised mured ja takistused seoses tervisega on.

Seda selgitas ka usaldusisik aruannetes igal aastal. Kohus ei ole kordagi viie aasta jooksul

palunud tõendada usaldusisiku aruannetes nimetatud asjaolusid.

15. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja sellele

vastamiseks.

16. Võlausaldajad Swedbank AS ja PlusPlus Baltic OÜ vaidlesid määruskaebusele vastu.

Teised võlausaldajad seisukohta ei esitanud.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

võlgniku määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega

rahuldab

võlgniku

taotluse

kohustustest

vabastamiseks

ning

vabastab

võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659

esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

19. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu võlgniku määruskaebemenetluses esitatud

tõendid.

20. Maakohus viitas õigesti FiMS § 68 lg-le 2, mille kohaselt enne FiMS-i jõustumist, s.o

01.07.2022, esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse PankrS-i redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud redaktsiooni § 175

lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

21. Käesoleval juhul leidis maakohus, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse

kestel piisavalt aktiivselt otsinud tulutoovat tegevust ning on rikkunud seeläbi PankrS § 173

lg-s 1 sätestatud kohustust ning kahjustanud sellega süüliselt võlausaldajate huve, mistõttu

esineb PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja,

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

22. Riigikohtu praktika järgi tuleb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) PankrS §-s 173 sätestatud

kohustusi on rikutud; 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik

on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus

kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud

tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 14).

23. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul on täidetud kõik nimetatud

tingimused. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi

asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas

olukorras tähendada, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima

tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast

kohustuste süülist rikkumist. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei

pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid

2-15-18021

arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures

võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 järgi arvestada, mida samas olukorras heas usus tegutsevad

isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei

ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas

võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid

põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova

tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha.

24. Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb

kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga.

Seejuures saab arvestada näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset,

väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne. Kohustustest vabastamise

regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei

saa automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus teenitav summa ei ületa

määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata (TlnRnKm 23.11.2023,

2-13-49979, p 10).

25. Usaldusisiku aruannetest nähtub, et 2018. a oli võlgnik töötu, sai töövõimetoetust ning töö

leidmine oli raskendatud osalise töövõimetuse tõttu. 2019. a sõlmis võlgnik W OÜ-ga

töölepingu osalise tööajaga, tasuks miinimumpalk, võlgnik tegeles ettevõttes posti- ja

kulleriteenistuse vedudega vastavalt tellimustele. 2020. a lõpetati võlgnikuga tööleping ja ta

asutas ettevõtte T OÜ, mille tegevusalaks oli samuti osutada posti- ja kulleriteenuse kaudu

vedusid, teenida tulu ja saada töötasu, millest saaks teha ka makseid võlausaldajatele. 2021. a

tegutses võlgnik oma ettevõttes töölepingu alusel autojuhina, tasuks miinimumpalk. Võlgnik

märgib, et äritegevus ei ole läinud eesmärgipäraselt, sest ettevõtte majandustegevust on oluliselt

mõjutanud koroonapandeemia ning Ukraina sõda.

26. Kolleegium leiab, et võlgnikule ei ole alust ette heita tulutoova tegevusega tegelemata

jätmist, kuna ta on loonud endale töökoha ja tegutseb seal vastavalt oma võimetele. Samuti ei

anna võlgniku ettevõtte majandusnäitajad alust arvata, et võlgnikul oleks endale võimalik

maksta suuremat töötasu. Arvestades, et võlgnikul ei ole eriharidust, ta on peamiselt tegelenud

pakiveoga

ning

tema

tervislik

seisund

seab

töö

otsimisele

piire

(tõendab

määruskaebemenetluses esitatud perearsti tõendi), ei saa ringkonnakohtu arvates võlgnikule

ette heita tasuvama töö mitte otsimist ega leidmist.

27. Praegusel juhul puudub vaidlus, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud.

Kolleegium märgib, et võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine ei saa olla iseenesest

aluseks võlgadest vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei saa sellest automaatselt tuletada

võlgniku tahtlust, st VÕS § 104 lõike 5 kohast õigusvastase tagajärje soovimist.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest

vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda

järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele

kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks

võlausaldajad võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt eesmärki saada nõuded

rahuldatud.

28. PankrS § 2 ls 2 kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest

pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldaja huvide kahjustamisele

suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku

2-15-18021

kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-

46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).

29. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks rahuldada võlgniku taotlus ja

vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

30. Kuna võlgniku määruskaebus rahuldatakse, ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomiast

tulenevalt muudele määruskaebuse väidetele.

31. Maakohus ei märkinud menetluskulude jaotust, rikkudes sellega TsMS § 173 lg-t 1.

Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu rikkumise ja määrab jätta menetluskulud nii maakohtus

kui määruskaebemenetluses TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel iga menetlusosalise enda

kanda. Seega jäävad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

32. Ringkonnakohus avaldab PankrS § 175 lg 7 järgi teate võlgniku kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

33. PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Parandatud 04.12.2023 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada tsiviilasjas nr 2-15-18021 Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2023 määruse

sissejuhatuses X isikukood ja lugeda määruse sissejuhatuses õigeks X isikukoodiks

XXXXXXXXXXXXX.