2-19-18841/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18841

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.12.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

Renovum OÜ (registrikood 14042462)

Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349)

Swedbak AS (registrikood 10060701)

Bondora AS (registrikood 11483929)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 02.12.2022 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

X kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

4. Avaldada määruse jõustumisel teade väljaandes Ametlikud Teadaanded Harju

Maakohtu 02.12.2022 määruse tühistamise ja X kohustustest vabastamise

menetluse jätkamise kohta.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-19-18841

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 08.01.2020 määrusega välja X (võlgnik) pankroti. Kohus lõpetas

11.01.2021 määrusega võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse, määrates usaldusisiku ülesandeid täitma võlgniku enda.

2. Usaldusisik kohustus aastas korra esitama aruandeid. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli

01.02.2022. Kohtule aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse

aruande esitamiseks 09.02.2022 e-toimikus ja e-posti aadressile XXX, mille võlgnik märkis

enda kehtivaks sidevahendiks pankrotiavalduses. Võlgnik on kohtunõude kätte saanud e-

toimiku vahendusel 10.02.2022. Tähtaegselt aruannet ei esitatud. Kohus edastas 04.03.2022

nõude tähitud kirjaga, mille võlgnik on 16.03.2022 isiklikult kätte saanud. Kohus võttis

11.03.2022 võlgnikuga ühendust telefonil teel. Võlgniku poeg teatas, et tegemist on nende

koduse telefoninumbriga, samuti kinnitas poeg võlgniku e-posti aadressi. Kõikidele

kohtunõuetele on kohus manusena kaasa lisanud aruande vormi.

3. Maakohus kuulas võlgniku ära 13.10.2022 istungil. Võlgnik selgitas, et arvutit ta kasutada ei

oska, poeg aitab; töötab koristusfirmas juba 6 aastat, palka saab miinimumi, 4 eurot tund, vahel

rohkem; saab ka invaliidsust 279 eurot; elab koos pojaga, kellega jagavad kulutusi. Kohus

selgitas võlgnikule aruande esitamise kohustust, jagas selgitusi, kuidas blanketti täita ning

printis võlgnikule mitu eksemplari välja. Kohus andis täiendava tähtaja esitada aruande vorm

täidetult kohtule kahe nädala pärast. Tähtaegselt, s.o 27.10.2022 esimest usaldusisiku aruannet

ei esitatud. Kohus andis enda algatusel 01.11.2022 e-kirjaga täiendava tähtaja aruande

esitamiseks hiljemalt 23.11.2022. Võlgnik aruannet ei esitanud ega kohtuga ühendust ei võtnud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis võlgniku

vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vabastas võlgniku usaldusisiku

kohustustest ja määras avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Maakohus märkis, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne

seaduse jõustumist 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. a 30.

juunini.

6. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud

alus. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, sissetulekute

ja vara kohta.

2-19-18841

7. Maakohtu 11.01.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi

võlgnikule usaldusisikuna kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet tegevuse,

sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks

peaks olema menetluses esitatud esimene aruanne. Võlgnik ei ole aruannet esitanud. Pea kahe

aasta pikkuse menetluse kestel on võlgnikul olnud aruande esitamisega probleeme ja hoolimata

korduvatest meeldetuletustest ning telefonikõnet on aruanne esitamata. Niisamuti on

ärakuulamisel antud kohtu poolt võlgnikule kolme aasta jagu aruandeblankette, selgitati

blanketi täitmist, kuid käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohtule aruannet esitanud ega kohtuga

ühendust võtnud.

8. Võlgnikul on menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik

selgitas 13.10.2022 ärakuulamisel, et töötab ning saab lisaks invaliidsuspensioni. Kohtule aga

ei ole ühtegi tõendit esitatud. PankrS § 173 lg-te 3, 4 ja 5 kohaselt on võlgnik kohustatud

loovutama usaldusisikule 75% oma arestitavast sissetulekust, kui kohus ei ole teisiti määranud.

Kuna võlgnik ei ole aruannet esitanud, ärakuulamisel midagi täiendavat kohustuste

mittetäitmise kohta ei jaganud, puudub kohtul võimalus hinnata täitmata jäänud kohustuste

täitmist. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud tahtlikult võlausaldajate huve.

9. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on

ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks,

võlgnik on rikkunud tahtlikult PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning anda talle

veel üks võimalus.

11. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi võlgniku poeg teda aruannete koostamisel ja

esitamisel aitama, kuid poeg jäi haigeks. Samuti on terviseprobleemid võlgnikul endal.

Võlgniku vasaku jala puusaliigese juurde tekkis kasvaja, mis tuli eemaldada. Selle tõttu ei olnud

aega aruannet kirjutada. Tänaseks on võlgnik 62-aastane, mõne aasta kaugusel

vanaduspensionist, lisaks on võlgnik osaliselt töövõimetu. Ta ei suuda enam tööülesannetega

päevakoristajana toime tulla, sest see on füüsiline töö. Võlgnik selgitab, et suurema osa

võlgadest tema nimel on võtnud poeg.

12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja sellele

vastamiseks.

13. Võlausaldajad Bondora AS, Swedbank AS ning Maksu- ja Tolliamet vaidlesid

määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. OK Incure OÜ ja Renovum OÜ

määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

16. Maakohus lähtus õigesti sellest, et PankrS § 175 lg 5 järgi võib kohus omal algatusel ning

võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja

2-19-18841

lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS

§ 175 lg-tes 2 või 4 nimetatud alus.

17. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud

ennetähtaegselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamast. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtuga, et võlgnik on PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud.

Maakohus on võlgnikule sisuliselt ette heitnud usaldusisiku ülesannete ebakohast täitmist.

Ringkonnakohus leiab, et usaldusisiku aruande esitamine ei ole võlgniku kohustus PankrS

§ 173 järgi, mille süüline rikkumine oleks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi aluseks lõpetada

kohustustest vabastamise menetlus. Olukorras, kus võlgnik on määratud täitma ka usaldusisiku

ülesandeid, on ta samaaegselt kahes menetluslikus rollis (usaldusisik ja võlgnik). Usaldusisiku

ülesannete mittenõuetekohane täitmine ei anna alust lõpetada ennetähtaegselt füüsilisest isikust

võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks

saavad olla üksnes rikkumised, mille võlgnik paneb toime võlgniku rollis.

18. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord

on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS-s ettenähtud korras ja saada nii

lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks

eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud

raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11;

RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).

19. Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 172 lg 6 kohaselt peab kohus selleks, et kohustada

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, olema veendunud, et võlgnik on võimeline

usaldusisiku kohustusi täitma. Samuti on kohtul sel juhul kohustus kontrollida, kas võlgnik oma

kohustusi täidab. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab see, et juhul, kui võlgniku kohustuste

täitmisel siiski ilmneb, et võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, tuleb

võlgnikule määrata usaldusisik, kes neid kohustusi täidab. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei ole

võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, ei saa kaasa tuua seda, et võlgnik jääb ilma

võimalusest kohustustest vabaneda.

20. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad asja materjalid selgelt sellele, et võlgnik ei ole

võimeline usaldusisiku kohustusi täitma. Käesolevaks ajaks on võlgnik küll usaldusisiku

aruande 03.01.2023 esitanud, kuid siiski nähtub tsiviilasja materjalidest, et usaldusisiku

aruannete esitamine on võlgniku jaoks problemaatiline. Võlgnik on maakohtus ärakuulamisel

selgitanud, et ta ei oska arvutit kasutada ja tundnud huvi konsultandi vastu. Ka määruskaebuses

on võlgnik tuginenud sellele, et aruannete esitamisel vajab poja abi, kuid tema ei ole alati

kättesaadav. Ühtlasi on võlgnik määruskaebuses väitnud, et aruande koostamiseks vajab ta

advokaadi konsultatsioone. Samuti nähtub võlgniku poolt kohtule esitatud dokumentidest, et

võlgnikul on puudulik eesti keele oskus. Eelnevast tulenevalt peab maakohus asja menetlust

jätkates kaaluma võlgnikule usaldusisiku määramist ja võlgniku enda usaldusisiku kohustuste

täitmisest vabastamist. Samuti ei nähtu, et maakohus oleks võlgnikule selgitanud, kellele ja

millises ulatuses tuleb võlgnikul väljamakseid teha, mistõttu ei saa võlgnikule ette heita

võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmist. Kolleegiumi hinnangul ei saa praegusel juhul

võlgnikule ette heita seda, et ta ei suutnud piisavalt mõista ega hoomata, mida täpselt tuleb tal

võlgadest vabanemiseks teha.

21. Seoses maakohtu määruse tühistamisega tuleb ringkonnakohtu määruse jõustumisel

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade maakohtu määruse tühistamise ja võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse jätkumise kohta.

2-19-18841

22. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu

kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Kuna

ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi ja kohustustest vabastamise menetlus jätkub, ei ole

ringkonnakohtu määrus menetlust lõpetav lahend. Maakohtul tuleb otsustada menetluskulude

jaotus võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamisel.

23. PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)