2-23-2819/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. november 2023

Tsiviilasja number

2-23-2819

Tsiviilasi

Valentin Korkuse avaldus XXXXX korteriühistu 20.

detsembri 2022. a üldkoosoleku otsuse punktide 1 ja 2

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. oktoobri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valentin Korkuse määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Valentin

Korkus (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

Vastustaja (puudutatud isik): XXXXX korteriühistu

(registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tatjana

Kalin

RESOLUTSIOON

1. Jätta Valentin Korkuse määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 10. oktoobri 2023. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178

lg 4 kanda).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Valentin Korkuse (avaldaja) avaldus XXXXX korteriühistu

(puudutatud isik) 20. detsembri 2022. a üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks

või kehtetuks tunnistamiseks, mille maakohus jättis 10. mai 2023. a määrusega rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 1. septembri 2023. a määrusega avaldaja määruskaebuse,

tühistas maakohtu määruse, tegi uue määruse, millega rahuldas avalduse ning jättis avaldaja

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtu määrus

jõustus 20. septembril 2023.

Avaldaja 19. aprilli 2023. a menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud kulusid

kokku 1028 eurot 48 senti. Ringkonnakohtus on avaldaja 11. augustil 2023 esitatud nimekirja

kohaselt kandud menetluskulusid kokku 698 eurot. Lisaks on avaldaja kandnud 15. augustil

2023 kulusid 72 eurot, esitades vastuväite puudutatud isiku menetluskuludele. 29. septembri

2023. a menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja täiendavalt kandnud kulusid 228 eurot

96 senti.

Puudutatud isik vaidles vastu täiendavatele menetluskuludele 228 eurot 96 senti, sest need

kulud tulenevad esindaja kohustustest kohtuga suhtlemisel, kuid ei ole seotud puudutatud isiku

tegevusega. Maakohtu menetluskulud on osaliselt põhjendatud, kuid ajakulu on ülepaisutatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2023. a määrusega avaldaja menetluskulude

hüvitamise taotluse osaliselt, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud

1396 eurot ning sellelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv

kohtukulu. Avaldaja on tasunud menetluse alguses riigilõivu 50 eurot ning määruskaebuse

menetluses 50 eurot.

TsMS § 143 p 2 sätestab, et asja läbivaatamise kuludeks on dokumentaalse tõendi ja asitõendi

saamise kulud. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja 17. veebruaril 2023 kantud kulu

korteriühistu põhikirja saamise eest 2 eurot. Tegemist ei ole põhjendatud kuluga, kuna avaldaja

ei ole nimetatud tõendit kohtule esitanud. Kohtule on põhikirja esitanud puudutatud isik, mitte

avaldaja.

Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Avaldaja õigusabikulud maakohtus on 976 eurot 48 senti, ajakuluga üle seitsme tunni.

Ringkonnakohtus on avaldaja õigusabikulude suuruseks 948 eurot 96 senti (koos

käibemaksuga), ajakuluga üle seitsme tunni. Tunnitasuks on 120 eurot, millele lisandub

käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni

153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14)

ja 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15).

Maakohus leidis, et praegusel juhul on tunnitasu suurus mõistlik.

Õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kohtul kohustust

analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

Maakohus leidis, et ajakulu on nii maakohtus kui ringkonnakohtus põhjendamatult suur.

Õigusteadmistega isikul ei peaks kuluma avalduse koostamisele 3,5 tundi, maakohus pidas

mõistlikuks ajakuluks 2 tundi. Samuti on põhjendamatult suur ajakulu avaldaja seisukoha

esitamisele ja vastusega tutvumisele. Puudutatud isiku esitatud seisukoht ei olnud nii mahukas,

et sellega tutvumiseks oleks pidanud kulunud ligi tund aega. Arvestades tsiviilasja keerukust ja

mahtu ning asjaolu, et avaldaja esindaja on kogenud õigusteadmistega isik, leidis maakohus, et

maakohtus on mõistlik ajakulu kokku 4 tundi. Tasu suuruseks on 480 eurot, millele lisandub

käibemaks 96 eurot, kokku 576 senti.

Puudutatud isiku seisukoht, et 29. septembril 2023 esitatud menetluskulud ei ole puudutatud

isikuga seotud, on ekslik. Avaldaja kantud menetluskulud on seotud määruskaebuse

menetlusega, mistõttu on need seotud ka puudutatud isikuga. Samas on ringkonnakohtus kantud

menetluskulud põhjendamatult suured. Arvestades menetluse mahtu, asja keerukust, esindaja

esitatud seisukohtade ja määruskaebuse sisu, leidis maakohus, et põhjendatud ajakuluks on

kokku 5 tundi. Seega kujuneb ringkonnakohtus kokku kulude suuruseks 600 eurot, millele

lisandub käibemaks 120 eurot, kokku 720 eurot. Kokku on avaldajale hüvitatavad

menetluskulud 1396 eurot (50+50+576+720).

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, milles maakohus jättis puudutatud isikult välja mõistmata menetluskulud 775

eurot 44 senti, mõista täiendavalt puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 775 eurot 44 senti ja

sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Määruskaebuse kohaselt ületas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni

piire. Maakohus vähendas avaldaja menetluskulusid hindamata nende vajalikkust ja

põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Maakohtu väidet menetluse mahu ja asja keerukuse kohta

ei saa võrdsustada kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisega, kusjuures maakohus ei ole

ka hinnanud tsiviilasja keerukust ega mahtu. Maakohtu määruse põhjendusest ei ole jälgitav

kohtu kaalutlusotsus kantud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas.

Avaldaja esindajal kulus aega puudutatud isiku seisukohaga tutvumisele 0,58 tundi, s.o 34

minutit. Maakohus heitis ette avaldaja esindajale, et tal kulus viidatud toimingule ligi tund.

Samuti vähendas maakohus põhjendamatult ajakulu avalduse koostamisele 3,5 tundi 2 tunnini.

Maakohus ei arvestanud avalduse sisu, mis sisaldab enamasti õiguslikke väiteid, mille

esitamisele kulub võrreldes faktiväidete esitamisega rohkem aega.

TsMS § 176 lg 6 kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente

esitama. Maakohus ei nõudnud avaldajalt põhikirja saamise eest 2 eurot kulu kandmise tõendi

esitamist. Avaldaja sai puudutatud isiku põhikirja kätte 2 eurot eest, mis on tõendatud

e-äriregistri portaali kasutamise ajalooga ja e-äriregistri portaali kasutamise eest hinnakirjaga.

Puudutatud isiku liikmete 20. detsembri 2022. a hääletusprotokollis oli viide põhikirjale,

mistõttu põhikirja saamine oli vajalik avaldaja seisukoha kujundamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus

on õigesti hinnanud menetlustoimingutele kuuluvat aega. Kulu 2 eurot e-äriregistrist põhikirja

väljavõtte eest ei ole põhjendatud. Korteriühistu kehtiv põhikiri on avalikult kättesaadav

kõikidele korteriomanikele elektroonilises süsteemis www.korto.ee või päringuga juhatuselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

10. oktoobri 2023. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on

vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust

selle muutmiseks.

6. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 11).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-17-13164, p 9; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).

7. Kohus ei pea analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja

vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas

kooskõlas eeltooduga õigusabile kulunud aega ning väljamõistetud menetluskulu vastab asja

keerukusele ja materjalide mahule. Tegemist ei ole keskmisest keerulisema ega mahukama

asjaga, menetlusdokumendid on paari-kolme lehekülje pikkused. Maakohtu poolt põhjendatuks

peetud esindaja ajakulu (4 tundi maakohtu menetluses ja 5 tundi ringkonnakohtu menetluses)

on esitatud õiguslikke väiteid arvestades mõistlik. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu maakohtu

määruse põhjendustega, ei anna alust määruse muutmiseks. Maakohus lähtus esindaja ajakulu

põhjendatuse hindamisel õigesti esindaja kvalifikatsioonist, tegemist on kogenud

õigusteadmistega isikuga.

Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama. Maakohus ei ole aga jätnud põhikirja saamisega seotud kulu 2

eurot puudutatud isikult välja mõistmata põhjusel, et kulu tõendavat dokumenti ei ole esitatud.

8. Maakohus viitas õigesti, et põhikirja saamise kulu puhul on tegemist dokumentaalse tõendi

saamise kuluga TsMS § 143 p 2 järgi. Maakohus viitas, et avaldaja ei ole kohtule põhikirja

esitanud. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et avaldaja ei ole ka avalduses põhikirjale tuginenud.

Seega isegi kui nõustuda määruskaebuse väitega, et põhikirja saamine oli vajalik avaldaja

seisukoha kujundamiseks, ei ole tegemist sellise tõendiga, millele tuginedes on avaldaja oma

nõude esitanud ning mille saamise kulu tuleks mõista vastaspoolelt välja. Ringkonnakohtu

hinnangul on usutav ka puudutatud isiku väide, et avaldaja oleks võinud saada põhikirja

puudutatud isikult ilma selle eest tasumata (KrtS § 45 lg 1).

9. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke