2-23-9919/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. november 2023 Tsiviilasja number 2-23-9919 Tsiviilasi Mihkel Vahtra avaldus X linn XXXX korteriühistu vastu põhikirja punkti tühistamiseks ning kohtukulude, topelt makstud summade ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mihkel Vahtra määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Mihkel Vahtra (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (puudutatud isik): X linn XXXX korteriühistu (rk: XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Mihkel Vahtra kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Mihkel Vahtra (avaldaja) esitas maakohtule 12.07.2023 (täiendatud 07.09. ja 11.10.2023) avalduse, milles palub tühistada X linn XXXX korteriühistu (korteriühistu) põhikirja ebaloogiline p 4.2.6.14, mis võeti vastu 25.01.2017 üldkoosolekul hääletamisprotseduuri rikkumisega. Lisaks palub avaldaja nõuda korteriühistu juhatuselt välja avaldajale transi abil tekitatud kohtukulud, viis aastat kestnud topelt makstud summad ja mittevaralise kahju hüvitis. Avalduse kohaselt näeb korteriühistu põhikirja p 4.2.6 ette, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras.

Põhikirja p 4.2.6.14 kohaselt võetakse arvestuse aluseks kütte puhul: vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa suuruse m2 kohta, erandiks on vannitoa sooja tarbevee tsirkulatsioonisüsteemi energiakadu, mille kulud jagatakse vastavalt korteriomandite arvule. Avaldaja on sellist küttekulude arvestust üritanud vaidlustada aastaid. Viidatud sõnastuses praegu kehtiv põhikiri võeti vastu 25.01.2017. Sellega jätkati vannitoa maksustamist kujul, mida tehti juba alates 2002. aastast.

Avaldaja tegi 25.01.2017 korteriühistu üldkoosolekul ettepaneku täpsustada küttekulude jaotuse sõnastust, ent avaldaja ettepanekut ei hääletatud. 20.09.2017 esitasid 11 korteriomanikku korteriühistu juhatusele avalduse erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks, et viia põhikirja p 4.2.6.14 kooskõlla tegelikkusega. Avalduses tehti ettepanek sõnastada punkt järgmiselt: Kütteperioodil kogu kütteks määratud osa jaotatakse korterite ruutmeetrite järgi ja suvine vannitubades toimuv soojusenergia kadu vannitubade arvu peale. Avaldaja püüdlused erakorralist üldkoosolekut kokku kutsuda ebaõnnestusid. 24.04.2018 üldkoosolekul kordas avaldaja 30.10.2017 ringkirjas ühistu liikmetele esitatud soojusenergia õige maksustamise sõnastust, mille õigsust oli kinnitanud katlamaja töötaja.

Novembris postitas avaldaja teise ringkirja, näidates kahe makseviisi erinevust. 24.04.2018 üldkoosolek otsustas jätta põhikirja p 4.2.6.14 muutmata ja 2019. a üldkoosolekul p 4.2.6.14 muutmist päevakorda mitte panna. Otsuse poolt anti 43 häält, vastu oli üks (avaldaja). Avaldaja pöördus kohtu poole 24.04.2018 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks (tsiviilasi nr 2-18-8973), kuid avaldus jäeti rahuldamata. Mh ei nõustunud kohus avaldaja seisukohaga, et vannitoa kütte ehk tsirkulatsioonisüsteemi energiakao arvestamine rajaneb ebaõigetel ja ebaõiglastel alustel.

Kohus nõustus korteriühistu põhjendustega. Selline küttekulude arvestus viib vannitoa kahekordse maksustamiseni – esmalt ruutmeetrite järgi ja seejärel täies mahus korteripõhiselt, mis on eelmise suve keskmine vannitoa kütte määr. Avaldaja pöördus 15.05.2019 uuesti juhatuse ja 20.05.2019 üldkoosolekust osavõtjate poole, kuid asjatult. Uuesti pöördus avaldaja kaasomanike poole 10.05.2020, samuti edutult. Avaldaja leiab, et korteriühistu üldkoosolek volitas hääletamisprotseduuri rikkumisega 25.01.2017 üldkoosolekul vannituba kahekordselt maksustama. 17.05.2023 tegi avaldaja ettepaneku muuta 25.01.2017 vastuvõetud otsust, kuid koosolijad oma arvamust ei avaldanud.

Üldkoosolek on alates 2015. aastast takistanud avaldaja püüdlusi taastada ühistus kõigile liikmeile heaolu korteri suurusest olenemata. Juhatuse tegevuse üle puudub avalik kontroll, liikmed üldkoosolekutel ei käi, revident pole usaldusväärne ning juhatuse liige andis mõista, et kõik võib kinni maksta. Ühistu liikmed ei saa aru, et nad kiusavad avaldajat karistamatult.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus jättis 17. oktoobri 2023 määrusega M. Vahtra avalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikul ei ole menetluskulusid tekkinud. Määruse kohaselt on avaldaja põhitaotlusena palunud tühistada korteriühistu põhikirja ebaloogiline p 4.2.6.14, mis võeti vastu 25.01.2017 üldkoosolekul hääletamisprotseduuri rikkumisega (avaldaja sõnastus). Avaldaja ei ole esile toonud, millisel õiguslikul alusel ja viisil ta põhikirja punkti tühistamist saavutada soovib. Samuti ei nähtu avaldusest, milles seisnes hääletamisprotseduuri rikkumine.

Kohus leidis, et avaldaja eesmärk on saavutatav vaid 25.01.2017 üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega. Põhikiri (ja selle p 4.2.6.14) kinnitati 25.01.2017 üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsuse tegemise ajal kehtisid 01.07.2001 jõustunud korteriomandiseadus (KOS) ja 03.08.1995 jõustunud korteriühistuseadus (KÜS). KÜS § 13 lg 3 nägi ette, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Seega on möödunud tähtaeg, mille jooksul sai avaldaja KOS ja KÜS alusel otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöörduda.

Kohus ei süvenenud seetõttu KOS-st ja KÜS-st tulenevatesse võimalikesse otsustamise vaidlustamise alustesse. Ka kehtiva, 01.01.2018 jõustunud korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) järgi on avaldaja soov põhikirja punkti tühistamiseks saavutatav ainult selle üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega, kus põhikirja punkt vastu võeti. KrtS § 29 lg 1 järgi saaks kohus korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastada vaid juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei järgitud. Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on KrtS § 29 lg 3 kohaselt 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates.

KrtS ei näe ette võimalusi korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks tagasiulatuvalt mitme aasta kaugusele. Seega ei tulene ka KrtS-st avaldajale alust avaldusega soovitud eesmärgi saavutamiseks. Kohtule ei nähtu muid õiguslikke aluseid, millega avaldajal oleks võimalik eesmärki saavutada. Seega kohus leidis, et kogu avaldus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuivõrd avaldusega ei ole võimalik selles sisalduvat eesmärki saavutada. Menetlusse võtmata tuleb jätta ka avaldaja kaks täiendavat taotlust kohtukulude ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuivõrd need on otseselt seotud avaldaja põhinõudega ning nende lahendus sõltuks avaldaja põhinõudest, mis on aga perspektiivitu.

Kohus märkis täiendavalt, et asjaolu, et teised korteriomanikud ei hääleta avaldaja soovitud viisil, ei tähenda, et teised korteriomanikud oleksid avaldaja suhtes pahatahtlikud ja kiuslikud või et vastavad üldkoosoleku otsused oleksid valed.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2023 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja nõus avalduse menetlusse mittevõtmisega ja jääb avalduses esitatud nõudmiste juurde. Avaldaja ei nõustu jätkuvalt küttekulude arvestamisega viisil, mis kiideti heaks 25.01.2017 üldkoosolekul. Avaldaja on korteriühistu liikmetele selgitanud õiget talvise soojusenergia arvestamise viisi, mille on õigeks tunnistanud katlamaja klienditeenindaja Marek Kriisa. 24.04.2018 üldkoosolekul hääletas 43 liiget selle poolt, et ühetoaliste korterite omanikud maksaksid igal kütteperioodil 52 eurot üle normi.

Seetõttu väiksemad korterid kannavad suurt kahju. Avaldaja ei esinda ainult enda majanduslikke huve. See ei ole demokraatia, kui juhtorgan teeb teadlikult vale otsuse. Selline otsus ei kehti, sest korteriomanik peab kulutused hüvitama võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KrtS § 40 lg 2 alusel ei ole kõrvalekaldumine majandamiskulude kandmisel lubatud, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 12 lg 2). 07.11.2023 menetlusdokumendis märgib avaldaja täiendavalt, et kohus nimetab põhikirja punkti 4.2.614 ebaloogiliseks, kuid sisuliselt on see punkt ebaeetiline ehk vale, kuna vannitoa kütet maksustatakse topelt.

Selline maksustamine ei ole kooskõlas hea usu ega hea tavaga ning ei ole korteriomandija korteriühistuseaduse järgi lubatud. Korteriomanik võib kohtu kaudu nõuda korteriühistu üldkoosoleku sellise otsuse kehtetuks tunnistamist. 25.01.2017 avaldaja parandusettepanekut mitte ainult ei hääletatud, vaid koosoleku protokolli kirjutati, et avaldaja ei soovinud oma ettepanekut hääletusele mitte panna. Kas ka see on juriidiliselt õiglane ja õige? 24.04.2018 üldkoosolek võttis vastu hea usu põhimõtte vastase otsuse, sest lülitati välja vannitoa õiglase maksustamise tava kasutusele võtmise võimalus. 24.04.2018 üldkoosolek ei saanudki põhikirja punkti 4.2.5.14 muuta, sest polnud vajalikku kvoorumit, s.o 56 liiget.

Avaldaja pöördus algselt (asjas nr 2-18-8973) kohtu poole sellepärast, et üheja kahetoaliste korterite ruutmeetri kütte hind oli kõrgem kui kolmeja neljatoalistel. Hea tava järgi on kõigil liikmetel teenuse ühiku hind sama. 2018. aastal avaldaja ei täheldanud, et vannituba maksustatakse kahekordselt ning vannitoa suvist kütet arvestatakse samuti ebaõigel põhimõttel. Menetleja pidas tookord õigeks invaliidile inkrimineerida avalduse tagasivõtmine ja nõustumine 4,71-eurose talvise vannitoa kütte maksumusega. Avaldajal oli teadvushäire.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17.10.2023 määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle tühistamiseks.

5. Lisaks maakohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja vaidlustas korteriühistu põhikirja p-i 4.2.6.14, mis võeti vastu korteriühistu 25.01.2017 üldkoosolekul hääletamisprotseduuri rikkumisega. Vaidlustatud üldkoosoleku tegemise ajal kehtisid KÜS ja KOS ning üldnormina TsÜS § 38. TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommete või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Otsuse tühisusele ei saa vastavalt TsÜS § 38 lg 7 teisele lausele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Hääletamisprotseduuri rikkumine otsuse vastuvõtmisel on käsitletav tühisuse alusena TsÜS § 38 lg 2 tähenduses. Korteriühistu asutamine toimub KÜS § 3 lg 1 järgi mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras ning KÜS § 3 lg 2 kohaselt korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse esitatakse registripidajale mh korteriühistu põhikiri. MTÜ § 23 lg-te 1 ja 3 kohaselt otsustab põhikirja muutmise üldkoosolek ning põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Avaldaja vaidlustatud põhikirja p-i 4.2.6.14 muudatus võeti vastu 25.01.2017 üldkoosolekul ning see kanti registrisse 07.02.2017. Seega oli 12.07.2023, mil avaldaja esitas avalduse kohtusse, möödunud TsÜS § 38 lg 7 teises lauses sätestatud kahe aastane tähtaeg ning avaldaja on kaotanud õiguse taotleda tühisuse tuvastamise kohtu kaudu. Maakohus jättis TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjendatult avalduse menetlusse võtmata avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik avaldusega saavutada.

6. Vastuseks avaldajale märgib ringkonnakohus, et põhikirja muutmine on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ning üldkoosoleku kokkukutsumist ja läbiviimist reguleerivad KrtS §- d 20-23 ja MTÜ § 20-23.

7. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja