1-11-4922/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprillil 2011.a. Pärnu Maakohus, Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasja number 1-11-4922 (11250100433) Kohtunik Kristel Pedassaar Prokurör Svetlana Maripuu

Kriminaalasi O.Z süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses

Süüdistatav O.Z

Eluvõi asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: xxx

Kodakondsus:

Haridus:

Emakeel:

Töökoht:

Karistatus: kriminaalja väärteokorras karistamata väärteomenetluse korras karistatud ei ole

Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaadi abi Eve Grass RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 254 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada O.Z kuriteos KarS § 121 järgi ja mõista rahaline karistus

60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära (miinimumpäevamäär 3.20 eurot) so summas 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot riigituludesse (60x3.20 eurot).

KarS § 66 alusel määrab kohus, et rahaline karistus tuleb O.Z tasuda ositi täitmise tähtajaga üks (1) aasta, so. 16 eurot igas kuus (192:12=16). Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks.

Rahaline karistus tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 4100064858. Selgituseks märkida „nimi 1-11-4922 rahaline karistus“.

O.Z-i suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - kohtuotsuse

jõustumisel tühistada.

Välja maksta riigi arvelt selleks ettenähtud vahenditest riigi õigusabi tasu kokku 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti (s.h käibemaks 20 % s.o. 9.58 EUR-i) v. advokaadi

abile Eve Grassile (Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120).

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg lg 1 p 2 alusel välja mõista O.Z-ilt riigituludesse menetluskulu:

- sundraha 417.03 € (nelisada seitseteist eurot 03 senti);

Vabastada O.Z arvestatud kaitsjatasu 57.52 euro tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696.

Selgituseks märkida „maksma kohustatud isiku nimi, kriminaalasja number 1-11-4922, menetluskulud“.

O.Z-ilt väljamõistetud sundraha 417.03 eurot tuleb temal tasuda kuue (6) kuu jooksul võrdsete kuumaksetena, so. 69 (kuuskümmend üheksa) eurot 51 senti igas kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Kui rahalised nõuded pole kohtuotsusega määratud korras täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne (10) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus

arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile

tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks ning menetluse jätkamiseks üldkorras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

O.Z’ it süüdistatakse selles, et tema 07.03.2011.a. kella 19:00 paiku Saare

maakonnas Kuressaare linnas Xtn X-X korteris lõi ühel korral rusikaga vastu pead oma alaealisele lapselapsele X-aastasele X Xle, tekitades kannatanule tervisekahjustuse. Kuressaare

Haigla SA andmeil X Xl tuvastati paremal oimu piirkonnas verevalum, valulikkus palpeerimisel.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervisekahjustuse tekitamises, pani O.Z toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud kuriteoasja materjalidega leiab, et asja võib lahendada käskmenetluses.

Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada rahalist karistust, tõendamise asjaolud on selged ning seega esinevad asjas KrMS § 251 toodud

käskmenetluse kohaldamise alused. KrMS § 252 alusel koostab prokuratuur käskmenetluses süüdistusakti, mille põhiosas, esitatakse kuriteo kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid, ettepanek karistuse liigi ja määra kohta. Süüdistusakt ja

kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopia edastatakse süüdistatavale ja

tema kaitsjale. KrMS § 254 lg1 kohaselt, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud

süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta ilma istungit pidamata kohtuotsuse. Kriminaalasi allub eeltoodud kaalutlustel Pärnu Maakohtule. Kohtunik

nõustub O.Z-i süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga. O.Z on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ja väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu üle. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.Z-i karistust kergendavaks

asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. O.Z on varem kriminaalja väärteokorras karistamata. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni kolme aastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine

vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega.

Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et O.Z on kriminaalkorras varem karistamata, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat 60 -päevamäärase rahalise karistusega

(päevamäär 3.20 eurot) so summas 192 eurot. KarS § 66 sätete kohaldamisega määrata

rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks (1) aasta, so. 192:12=16 eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus

rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär.

Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni ehk 3.20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 3.21 eurot, ehk ümardatult 3.20

eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 3.20 eurot ehk

miinimumpäevamäär. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2. Sundraha suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on

4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni ehk 417.03 eurot. Kohus mõistab sundraha välja summas 417.03 €.

Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista

määratud kaitsjale makstud tasu summa 57.52 €. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (Kord) punktile 18 kriminaalasja kohtulikul arutamisel osalemise eest on tasu 250 krooni, ehk 15.98 eurot iga poole tunni kohta. Korra punkt 2 sätestab, et kui

riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on

käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks. Kaitsja Eve Grass esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks kokku 1,5 tunni ehk 3 pooltunni eest.

3x15.98= 47.94 eurot millele lisandub käibemaks 20% ehk 9.58 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga seega 57.52 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks.

KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav O.Z on kohtule

esitanud taotluse, milles palub menetluskulusid määrates arvestada kohtul tema materiaalse

olukorraga ja võimalusel vabastada ta kaitsjatasu tasumisest ning määrata sundraha tasumine ositi kuue kuu peale. Oma taotlust põhjendab ta asjaoluga, et on pensionär, tema ülalpidamisel on alaealine laps ja samas lasub temal ka laenu tasumise kohustus. Kohus leiab, et arvestades

O.Z-i materiaalse olukorraga on põhjendatud KrMS § 180 lg3 alusel tema vabastamine

kaitsjatasu tasumisest riigituludesse ja määrata ka sundraha ositi tasumisele. Arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu.

O.Z-ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid asja juures ei ole.

Kristel Pedassaar Kohtunik