2-23-14190/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-14190 Tsiviilasi Dmitri Kivi maksejõuetusavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Dmitri Kivi määruskaebus Kaebuse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Dmitri Kivi (ik XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 määrus ja saata asi tagasi Tartu Maakohtule Dmitri Kivi maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Dmitri Kivi määruskaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD

1. Dmitri Kivi (avaldaja) esitas 6. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse.

2. Maakohus määras 9. oktoobril 2023 avaldajale tähtaja nõuetekohaselt vormistatud maksejõuetusavalduse esitamiseks, sh esitada selgitus iga võlgnevuse tekkimise asjaolude kohta, ning riigilõivu 10 euro tasumiseks. Maakohus selgitas, et avaldajal tuleb esitada kohtule nõuetekohaselt vormistatud maksejõuetusavaldus. Antud juhul ei ole maksejõuetusavaldus esitatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 9 ettenähtud maksejõuetusavalduse vormis, mis on seaduse järgi kohustuslik. Avaldaja ei ole sisuliselt selgitanud ega põhistanud enda makseraskustesse sattumise asjaolusid. Avalduses ei ole toodud ühtegi asjaolu, mida saaks hinnata makseraskuste tekkimise põhjuseks. Vanglasse sattumine ei saa olla makseraskuste tekkimise põhjuseks, kuna tegemist ei ole juhusliku sündmusega. Samuti nähtub seni esitatud andmetest, et võlgniku kohustused koosnevad enamuses väljamõistetud menetluskuludest, kahjunõuetest jmt kohustustest, millest ei saa vabaneda pankrotimenetluse kaudu. Võlgade ümberkujundamiseks puudub mõistlik võimalus, kuna ei selgu võlgniku sissetulekute suurus ning allikas, samuti ei ole selged usaldusisiku tasu katmise võimalused.

3. Maakohus jättis 20. oktoobri 2023 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 määruse tühistada ja saata asi tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohus leidis puuduste kõrvaldamise määruses, et avaldus ei vasta vorminõuetele ning avaldaja peab iga võlgnevuse kohta kirjutama selgituse. Esiteks, maksejõuetusavalduse võib esitada vaid ametlikul vormil (FiMS § 9 lg 2). Ametlikus vormis on põhjenduse osa väga väike, ning pole võimalik igat nõuet lahti selgitama hakata. Teiseks, vanglasse sattumine saab olla küll põhjendus, miks avaldaja ei suuda tasuda nõudeid, ja avaldaja ei ole väitnud, et sooviks vabaneda kõikidest nõuetest, vaid soovib nende ümberkujundamist. Sissetulekuna kannavad avaldajale raha lähedased, kelle abil suudab avaldaja täita pankrotimenetluse kohustusi. Ilma maksejõuetusmenetluse algatamiseta suurenevad võlgnevused märgatavalt. Väär on maakohtu väide, et menetluskuludest ei saa vabaneda pankrotimenetluse kaudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata tagasi Tartu Maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

6. Avaldaja on esitanud füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse. Avaldaja palub maksejõuetusavalduses algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgniku maksejõuetuse küsimus tuleb lahendada avalduse sisulisel menetlemisel. Vastavalt FiMS § 14 lg 1 p-le 1 ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused.

7. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata, kuna leidis, et avaldaja ei kõrvaldanud maakohtu määratud tähtpäevaks puudusi. Maakohtu 20. oktoobri 2023 määruses puuduvad põhjendused, millised puudused takistasid asja menetlusse võtmist.

7.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu 9. oktoobri 2023 määruses märgituga, et maksejõuetusavaldus ei ole esitatud FiMS §-s 9 ettenähtud maksejõuetusavalduse vormil. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja esitatud maksejõuetusavaldus on esitatud FiMS §-s 9 sätestatud vormil.

7.2. Avaldaja on täitnud maksejõuetusavalduse vormi ja esitanud selle maakohtule. FIMS § 11 lg 2 vormi kasutamise eesmärgiks on teha menetluse algatamine lihtsamaks. Vorm sisaldab nõutavaid kinnitusi, ilma milleta ei ole maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine võimalik. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist reguleerivate normidega ei ole kooskõlas see, kui maakohus teeb võlgniku majanduslikul seisundil põhinevad otsused üksnes avalduses märgitud teabe põhjal. FiMS § 4 lg 2 järgi peab maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses kohus võtma omal algatusel tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Muuhulgas on maakohtul õigus avaldaja asjaolude täiendavaks selgitamiseks ära kuulata. Maakohtu määrusest ei nähtu, milline osa maksejõuetusavaldusest on jäänud avaldajal maakohtu hinnangul täitmata või millisesse ossa peaks avaldaja kirjutama selgitused iga võlgnevuse tekkimise asjaolude kohta. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on avaldaja nimetanud ära kohustused ja tasumisele kuuluva kogusumma algselt ning kohustuse lõppjäägi ning avaldusele on lisatud ka täitmisel olevate nõuete loetelu. Avaldaja on selgitanud, et viibib vanglas ja seega on kohustused suured, aga sissetulekud väikesed. Avaldaja on märkinud igakuiseks sissetulekuks 200 eurot ning väljaminekud kokku 55 eurot. Kui kohtul tekkis küsimus avaldaja kui vanglas viibiva isiku sissetulekute ja väljaminekute kohta, siis oli kohtul võimalik teha väljavõtteid K-Rahast. Lisaks on kohtul juurdepääs ka täitemenetlusregistrile, mis sisaldab andmeid avaldajaga seotud täitemenetlustest.

7.3. Avaldaja on maksejõuetusavalduses soovinud võlgade ümberkujundamist. Avaldaja on vormi allkirjastanud ja seega kinnitanud, et on teadlik, et kui on valinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise, võib avaldaja anda nõusoleku enda suhtes pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kui pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine on võimalik. Järelikult isegi kui kohus peaks leidma, et võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole võimalik, ei ole avaldaja välistanud enda avaldusega pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks ei oleks üldjuhul ka see, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puuduks perspektiiv. FiMS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Praegusel juhul ei saa välistada, et avalduse läbivaatamise tulemusel võidakse välja kuulutada võlgniku pankrot. FiMS § 45 lg 2 järgi ei välista pankroti väljakuulutamist ka see, kui esineks PankrS § 29 lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

7.4. Lähtuvalt eelnevast on maakohus põhjendamatult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse, tühistab maakohtu 20. oktoobri 2023 määruse ning saadab asja tagasi maakohtule maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/digitaalselt allkirjastatud/