2-22-118180/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-118180

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2023.a, Tallinn

Kohtuasi

AS Aktiva Portfolio hagiavaldus T. R. vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

1219,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (kustutatud, registrikood

16013522), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: T. R. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Aktiva Portfolio hagiavaldus T. R. vastu osaliselt.

2. Mõista T. R.lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja põhivõlg 754,11 eurot ja viivis

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras alates 28. detsembrist

2021.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 83% kostja kanda ja 17% hageja kanda.

4. Mõista T. R.lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja menetluskulud 381,80 eurot. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

2-22-118180

2/7

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Inbank AS ja kostja sõlmisid 26. juulil 2021.a väikelaenulepingulepingu nr L89006149902,

mille alusel sai kostja 800 eurot laenu. Laen on kostjale välja makstud, kostja on teinud

tagasimakseid kogusummas 45,89 eurot, sellest 0,76 eurot on arvestatud põhiosa katteks,

7,63 eurot intressi katteks, 2,50 eurot haldustasu katteks ning 35 eurot lepingutasu katteks.

2. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, laenuandja ütles lepingu 27. detsembri

2021.a avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat

teavitatud 28. detsembri 2021.a kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 799,24

eurot, intressi 58,76 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulusid 40 eurot,

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 128,37 eurot ning

viivist alates 10. septembrist 2022.a kuni põhivõla tasumiseni 22,9% põhivõlalt aastas.

3. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

4. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 01. märtsil 2023.a ettepaneku esitada

selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti laenu väljastamisel kostja krediidivõimet.

Selgituse kohaselt lähtus laenuandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete olemasolu,

maksehäireid ei tuvastatud.

5. Maakohus andis hagejale 04. septembril 2023.a võimaluse esitada nõude ümberarvestus,

kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Hageja esitas 12. septembril 2023.a ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja

laenu 800 eurot ning on teinud tagasimakseid 45,89 eurot. Juhul, kui kohus tuvastab

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, taotleb hageja kostjalt 800 – 45,89 = 754,11

euro väljamõistmist ning viivist põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast.

7. Kohus täpsustas 07. novembril 2023.a hageja viivisearvestust. Nimelt on hageja esialgse

viivisenõude piiranud põhivõla suurusega, kuid ei ole seda teinud alternatiivse arvestuse

puhul. Maakohus selgitas, et kui hageja taotleb põhivõlga ületava viivise väljamõistmist,

tuleb kohtule esitada ja tõendada asjaolud, millest nähtuks hagejal põhivõlga ületava kahju

tekkimine. Hageja kohtu määratud tähtajaks selliseid asjaolusid ega tõendeid ei esitanud.

8. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna. Vastusena kohtu

2-22-118180

3/7

04. septembri 2023.a kohtunõudele täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitatud, seega

lähtub kohus 09. septembri 2022.a nimekirjast, mille kohaselt on hageja menetluskulud 640

eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu

340 eurot).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingujärgse

põhivõla 754,11 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.

detsembrist 2021.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas

summas. Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole

hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

10. Inbank AS ja T. R. sõlmisid 26. juulil 2021.a tarbijakrediidilepingu, mille alusel anti kostjale

800 eurot laenu (dtl 25). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses,

kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on

menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja

maksnud. Vastavalt väikelaenulepingu üldtingimuste punktile 4.1 oli kostjal kohustus laen

vastavalt graafikule (dtl 26) tagasi maksta.

11. Eesti Panga poolt 29. juunil 2021.a avaldatud andmete kohaselt oli 31. mai 2021.a seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu

väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse

määr oli 40,31% aastas (dtl 25), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära.

12. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 45,89 eurot, millest 0,76

eurot on arvestatud põhiosa katteks, 7,63 eurot intressi katteks, 2,50 eurot haldustasu katteks

ning 35 eurot lepingutasu katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (799,24 eurot),

intressi (58,76 eurot), haldustasu (10 eurot), sissenõudmiskulude (40 eurot), hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (128,37 eurot) ja hagiavalduse esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama

hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

15. Kohus selgitas 01. märtsil 2023.a hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 52-53).

2-22-118180

4/7

16. Hageja 03. aprilli 2023.a vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

16.1. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis

maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid

(dtl 97).

16.2. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu

maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2

kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

16.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud,

tema

varasem

maksekohustuste

täitmine,

samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-

dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne

laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust.

16.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete

puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha

objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

16.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

2-22-118180

5/7

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

19. Kostja sai lepingu alusel laenu 800 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 45,89 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. Sellisel juhul on tasutud esialgse maksegraafiku (dtl 26) järgsed põhivõla

osamaksed nr 1-2 täies ulatuses ning 17,50 eurot 3. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 10.

oktoober 2021.a.

20. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 27. detsembri 2021.a

avaldusega oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja viivituses 3-5. osamakse

tasumisega. Ülesütlemisavaldus edastati posti teel aadressil, mille kostja oli lepingu

sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud (dtl 25, 31, 35). See oli asjaolusid arvestades

ka mõistlik, kuna lepingu üldtingimuste punkti 8.1 kohaselt oli kostjal kohustus teatada, kui

tema kontaktandmed muutuvad.

21. Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 800 – 45,89 = 754,11 eurot. Sellest

summast oli enne lepingu ülesütlemist muutunud sissenõutavaks kokku 69,67 eurot, sh

11,17 eurot 3. põhiosamaksest ning 4. ja 5. lepingujärgne põhiosamakse (vastavalt summas

28,74 ja 29,76 eurot). Ülejäänu, s.o 684,44 eurot muutus sissenõutavaks lepingu

ülesütlemisega.

22. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue ja viivisenõue jäävad rahuldamata. Hageja 12. septembri 2023.a avalduse

kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras põhivõlalt alates 28. detsembrist 2021.a.

See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on

viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Maakohus piirab hageja viivisenõude põhivõla

suurusega, kuna hageja ei esitanud sellest summast suurema kahju tekkimise kohta

asjaolusid ega tõendeid vaatamata 07. novembri 2023.a kohtunõudele (dtl 111).

23. Kohtuotsuse kuulutamist ei takista asjaolu, et hageja on 06. novembril 2023.a äriregistrist

kustutatud (Aktiva Finance Group OÜ-ga ühinemise tulemusena). TsMS § 353 lg-te 1 ja 2

kohaselt peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus juriidilise isiku lõppemise korral, välja

arvatud juhul, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Hagejat esindab

lepinguline esindaja ning menetluse peatamise taotlust esitatud ei ole. Seetõttu kuulutab

kohus otsuse kavandatud ajal.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

24. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline

nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

2-22-118180

6/7

25. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need

nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 908 euro tasumist (sh põhivõlg 799,24

eurot, intress 58,76 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot) ja

viivise tasumist põhivõlalt 22,9% aastas. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab

kostjalt välja põhivõla 754,11 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Nõude rahuldamise ulatus

on ligikaudu 83% (arvestuse aluseks olev tehe: 754,11 / 908 * 100% = 83%). Seega jäävad

menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ning 17% ulatuses hageja kanda.

26. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 640 eurot

(riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 340

eurot). Kohus andis hagejale 04. septembril 2023.a võimaluse esitada lõplik menetluskulude

nimekiri. Kuna hageja seda ei teinud, lähtub maakohus 09. septembri 2022.a menetluskulude

nimekirjast (dtl 49).

27. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (280 eurot) ning kohus mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja.

28. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS

§ 4842 alusel põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on 340 eurot ning menetluses

tehtud toimingud (tunnitasuga 120 eurot) on järgmised:

28.1. Nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs ajalise

arvestusega 30 minutit.

28.2. Hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse

esitamine kohtule ajalise arvestusega 2 tundi ja 20 minutit.

29. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingule kulunud aeg on ülemäärane,

arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega. Asi

ei olnud asjaolude ega tõendite poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete

esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab

hüvitamisele kuuluvat ajakulu 2 tunnini (TsMS § 175 lg 1).

30. Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Ka siinjuures arvestab

maakohus sellega, et asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste

nõuete esitamine on inkassoteenust osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus.

Maakohus hindab põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tasu on

põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

31. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 280 + 20 + 160 = 460 eurot. Kohus

jättis menetluskuludest 83% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

0,83 * 460 = 381,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei tekkinud tal menetluskulusid,

mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.

32. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-22-118180

7/7

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

33. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult

11. oktoobri 2022.a määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud

muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik