2-23-10782/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10782

Tsiviilasi

XX hagi Renovum OÜ vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline

esindaja Aivira Kollamaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.10.2023 määrus muutmata ja XX määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud XX kanda.

3. Rahuldada Renovum OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Määrata

Renovum OÜ määruskaebemenetluse menetluskulude rahaliseks suuruseks 300

eurot.

4. Mõista XXlt Renovum OÜ kasuks välja menetluskulud 300 eurot. Kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas 28.07.2023 hagi Renovum OÜ (kostja) vastu, milles palus tunnistada

kostja volitamata isikuks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 10 600 eurot.

2. Maakohus jättis hagiavalduse 18.09.2023 määrusega käiguta, kuivõrd selles olid olulised

sisulised puudused. Hagiavalduse pinnalt jäi ebaselgeks asja põhisisu ja hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud. Kohus palus hagejal selgitada, millistel konkreetsetel asjaoludel ja alustel

esitas hageja nõude tunnistada kostja volitamata isikuks, millist hageja õigust rikuti ning millist

õiguskaitset ta vajas. Samuti palus kohus hagejal täpsustada kahju hüvitamise nõuet.

Hagiavalduse pinnalt jäi ebaselgeks, kuidas või millistele asjaoludele tuginedes tekkis hagejale

kahju, kuidas see kujunes ja millega seondus. Hagejal tuli seoses oma nõudega selgelt välja

tuua, kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjapoolse kohustuse rikkumist/kostja

tegevust, rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju

vahel. Samuti ei toodud hagiavalduses välja, millised tõendid kinnitasid hagi aluseks olevaid

asjaolusid. Hagejal tuli välja tuua tsiviilasja hind ning tasuda vastavalt asja hinnale seaduses

ettenähtud ulatuses riigilõivu.

3. Hageja esitas 28.09.2023 kohtule täiendava menetlusdokumendi, milles tõi välja, et tal

puudus kahju nõue ja palus tunnistada kostja volitamata isikuks.

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p-dest 1 ja 9 ning TsMS § 371 lg 2 p-st 2.

Kohtu hinnangul oli hagiavaldus menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, kuivõrd

selle pinnalt ei olnud võimalik aru saada, milline oli hageja nõue. Ebaselge oli, kuidas või

millistele asjaoludele tuginedes hagejale kahju tekkis, kuidas see kujunes ja millega seondus.

Vaatamata 28.09.2023 menetlusdokumendi esitamisele jäi arusaamatuks, millises konkreetses

nõudes, millistel asjaoludel ja millisel alusel hagi esitati. Samuti ei olnud arusaadav, millist

õiguskaitset hageja vajas (st millise õiguse kaitseks hageja kohtusse pöördus). Kohtu hinnangul

ei olnud võimalik hagiga saavutada hageja taotletavat eesmärki, kui kohtule ei ole arusaadav,

millist hageja õigust rikuti või millist õiguskaitset hageja vajab. Hagiavalduse pinnalt jäi

ebaselgeks asja põhisisu, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja väljendatud nõuded ning

taotlused. Hageja ei toonud välja, millised tõendid kinnitasid hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Kohtu hinnangul ei vastanud hagiavaldus TsMS §-s 363 sätestatud menetlusdokumendi

sisunõuetele, mistõttu ei olnud võimalik seda menetleda. Hagiavaldus oli nii ulatuslike

puudustega, et mõistlik ei olnud anda täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle

menetlusse võtmisest tuli keelduda. Samuti ei tasunud hageja riigilõivu.

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi

menetlusse. Hageja tõi välja, et põhiseaduse § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse

kaitsele.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis 25.10.2023 määrusega määruskaebuse käiguta, kuivõrd kaebus ei vastanud

TsMS §-s 662 ettenähtud nõuetele. Hagejal tuli välja tuua, millises osas ta määruse vaidlustab

ning missugust lahendit taotleb, samuti faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest

tulenes õigusrikkumine määruse tegemisel ja milles rikkumine seisnes. Samuti oli

määruskaebuselt tasumata riigilõiv.

7. Hageja esitas 01.11.2023 menetlusdokumendi, milles palus tühistada maakohtu määruse ja

võtta menetlusse hagi kostja volitamata isikuks tunnistamiseks.

8. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse

muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Hagiavaldusest ei nähtunud, mida

hageja soovis. Määruskaebuse esitaja väited olid paljasõnalised ja tõendamata.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS §

663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja

§-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-dest 1 ja 9

ning TsMS § 371 lg 2 p-st 2. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevalt võimalik hagiga

hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hagiavalduse tekstist ei ole võimalik aru saada, millistel

asjaoludel hageja oma nõuded esitas. Samuti ei esitanud hageja pärast kohtupoolset selgitamist

hagi aluseks olevaid asjaolusid arusaadavalt.

12. Kohtule esitatav hagiavaldus peab vastama TsMS §-s 363 sätestatud sisunõuetele. Muu

hulgas tuleb avalduses välja tuua selgelt väljendatud nõue (hagi ese), avalduse aluseks olevad

faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad nimetatud faktilisi asjaolusid,

seejuures viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagi ese

peab olema formuleeritud sellisel viisil, et seda saaks hagi rahuldamisel täita, s.o haginõudele

esitatavad nõuded on põhimõtteliselt samasisulised kohtuotsuse resolutsioonile esitatavate

nõuetega (RKTKm 10.10.2017, 3-2-1-53-07, p 14). Kohus ei või jätta hagi menetlusse võtmata

üksnes seetõttu, et hagis esinenud puudusi ei ole kõrvaldatud, vaid peab kontrollima ja

põhjendama, et esineb TsMS §-s 371 toodud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk

maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist

(RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11). Aluse jätta hagi menetlusse võtmata saab anda vaid

selline haginõude ebaselgus, mis ei võimalda hagi menetlemist. Enne ebaselge hagi menetlusse

võtmata jätmist tuleb hagejale anda võimalus puudus kõrvaldada, mis aga ei saa viia selleni, et

kohus haginõuet ise formuleeriks või järeldaks seda nt hagi lisadest (RKTKo 16.12.2013, 3-2-

1-141-13, p 17, 18).

13. Maakohus leidis käesoleval juhul põhjendatult, et esitatud hagiavaldus ja selle täpsustused

on menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, mis välistavad hagi menetlusse

võtmise. Kohus selgitas hagi käiguta jätmisel hagejale, millised menetlusse võtmist takistavad

puudused tuleb kõrvaldada ning andis hagejale võimaluse enda nõudeid täpsustada. Olenemata

eeltoodust on hagiavaldusest äärmiselt keeruline aru saada, milliseid hageja õigusi kostja rikkus

ja millist õiguskaitset hageja vajab. Kostjal ei ole mõistlikult võimalik end ebaselge nõude vastu

kaitsta. Hageja peab hagiavalduses suutma selgelt ja konkreetselt esile tuua hagi aluseks olevad

asjaolud ja põhistama oma nõudeid sellisel määral, mis võimaldaks nende menetlemist.

Olukorras, kus maakohus andis hagejale konkreetsed juhised hagi täpsustamiseks, kuid hageja

ei esitanud sellele vaatamata selget hagiavaldust, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles,

et hageja esitatud nõuded on perspektiivitud TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses.

14. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal võimalik pöörduda samade

nõuetega uuesti kohtusse. Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb hagejal asja edukaks

menetlemiseks koostada uus nõuetekohane hagiavaldus.

15. Määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

18. Kostja menetluskulud määruskaebemenetluses moodustasid 21.11.2023 menetluskulude

nimekirja kohaselt 516 eurot. Lepinguline esindaja osutas õigusabiteenust 4 tunni ja 30 minuti

ulatuses tunnitasuga 120 eurot. Esindajal kulus dokumentidega tutvumiseks, analüüsiks,

vastuse koostamiseks ja konsultatsiooniks kliendiga 4 tundi ja 03.11.2023 ja 14.11.2023

kohtunõuetega tutvumiseks 30 minutit. Ringkonnakohus märgib, et kostja esindaja tegi

menetluskulude nimekirjas arvutusvea, sest menetluskulud 4 tunni ja 30 minuti eest

tunnihinnaga 120 eurot moodustavad kokku 540 eurot (4,5 tundi x 120 eurot). Kuivõrd kohus

ei saa kaebuse piire ületada, tuleb lähtuda taotletud 516 eurost.

19. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul

on kostja õigusabikulu ülepaisutatud. Arvestades määruskaebuse vastuse mahtu ja sisu, on

ajakulu dokumentidega tutvumiseks, analüüsiks, vastuse koostamiseks ja konsultatsiooniks

kliendiga põhjendatud 2 tunni ulatuses. 03.11.2023 ja 14.11.2023 kohtunõuetega tutvumise

ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tundi,

mis esindaja tunnihinda arvestades moodustab 300 eurot.

20. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS

§ 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja määruskaebemenetluse

menetluskuludelt viivist kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)