2-22-132436/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-132436

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2023.a, Tallinn

Kohtuasi

AS Aktiva Portfolio hagiavaldus V Zi vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

3942,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (kustutatud, registrikood

16013522), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: V Z (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Aktiva Portfolio hagiavaldus V Zi vastu osaliselt.

2. Mõista V Z AS Aktiva Portfolio kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 331,12 eurot, samuti viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg

1 teises lauses kehtestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas.

3. Mõista V Z AS Aktiva Portfolio kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed (s.o esialgse maksegraafiku põhiosamaksed nr 36-60) alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

15.12.2023

52,77 eurot

15.01.2024

52,76 eurot

15.02.2024

53,80 eurot

15.03.2024

56,77 eurot

15.04.2024

55,98 eurot

15.05.2024

57,97 eurot

15.06.2024

58,22 eurot

15.07.2024

60,18 eurot

2-22-132436

2/8

15.08.2024

60,56 eurot

15.09.2024

61,75 eurot

15.10.2024

63,67 eurot

15.11.2024

64,23 eurot

15.12.2024

66,11 eurot

15.01.2025

66,80 eurot

15.02.2025

68,11 eurot

15.03.2025

70,91 eurot

15.04.2025

70,86 eurot

15.05.2025

72,65 eurot

15.06.2025

73,69 eurot

15.07.2025

75,44 eurot

15.08.2025

76,63 eurot

15.09.2025

78,14 eurot

15.10.2025

79,83 eurot

15.11.2025

81,25 eurot

15.12.2025

82,91 eurot

4. Jätta maakohtu menetluskuludest 68% kostja kanda ja 32% hageja kanda.

5. Mõista V Zilt AS Aktiva Portfolio kasuks välja menetluskulud 431,80 eurot. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

2-22-132436

3/8

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Inbank AS ja kostja sõlmisid 28. detsembril 2020.a väikelaenulepingu nr xxxx, mille alusel

sai kostja 2950 eurot laenu. Laen on kostjale välja makstud, kostja on teinud tagasimakseid

kogusummas 956,89 eurot, sellest 290,21 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 580,18 eurot

intressi katteks, 27,50 eurot haldustasu katteks ning 59 eurot lepingutasu katteks. 2. Kostja

rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, laenuandja ütles lepingu 28. märtsi 2022.a

avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud

30. märtsi 2022.a kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 2659,79 eurot, intressi

199,28 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulusid 50 eurot, hagiavalduse

esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 413,85 eurot ning viivist alates 02.

detsembrist 2022.a kuni põhivõla tasumiseni 22,9% põhivõlalt aastas.

3. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

4. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 01. märtsil 2023.a ettepaneku esitada

selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti laenu väljastamisel kostja krediidivõimet.

Selgituse kohaselt lähtus laenuandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete olemasolu,

maksehäireid ei tuvastatud.

5. Maakohus andis hagejale 04. septembril 2023.a võimaluse esitada nõude ümberarvestus,

kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Hageja esitas 19. septembril 2023.a ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja

laenu 2950 eurot ning on teinud tagasimakseid 956,89 eurot. Juhul, kui kohus tuvastab

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, taotleb hageja kostjalt 2950 – 956,89 =

1993,11 euro väljamõistmist ning viivist põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kuna sellisel juhul ei ole leping kehtivalt üles öeldud, taotleb

hageja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist kostjalt.

7. Kohus täpsustas 07. novembril 2023.a hageja nõudearvestust. Menetlusosalised täpsustatud

nõudearvestusele vastuväiteid ei esitanud.

8. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna. Vastusena kohtu

04. septembri 2023.a kohtunõudele täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitatud, seega

lähtub kohus 02. detsembri 2022.a nimekirjast, mille kohaselt on hageja menetluskulud 935

eurot (riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu

460 eurot).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenulepingujärgse põhivõla 331,12 eurot ning

seadusjärgse viivise alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

2-22-132436

4/8

määras. Lisaks mõistab kohus välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad

laenulepingujärgsed (põhi)osamaksed. Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

10. Inbank AS ja V Z sõlmisid 28. detsembril 2020.a väikelaenulepingu, mille alusel anti

kostjale 2950 eurot laenu (dtl 24). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja

on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja

maksnud. Vastavalt väikelaenulepingu üldtingimuste punktile 4.1 oli kostjal kohustus laen

vastavalt graafikule (dtl 25) tagasi maksta.

11. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31. mail 2020.a krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%.

Maakohus ei lähtu 30. novembri 2020.a määrast, kuna see avaldati 29. detsembril 2020.a, s.o

pärast väikelaenulepingu nr xxxx sõlmimist. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud

piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,52% = 61,56%. Kostjale antud laenu

krediidi kulukuse määr oli 28,94% aastas (dtl 24), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

12. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 956,89 eurot, millest

290,21 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 580,18 eurot intressi katteks, 27,50 eurot haldustasu

katteks ning 59 eurot lepingutasu katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (2659,79

eurot), intressi (199,28 eurot), laenuhaldustasu (10 eurot), sissenõudmiskulude (50 eurot),

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (413,85 eurot) ja hagiavalduse

esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist protsendina (22,9%)

põhinõudest.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13). 15. Kohus selgitas 01. märtsil 2023.a hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja

asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 52-53).

16. Hageja 20. märtsi 2023.a vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

16.1. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja küsimustiku, mille kohaselt oli ta igakuine

netosissetulek 900 eurot ja väljaminekud 225 eurot. Krediidiandja lähtus kostja

antud teabest, arvutas netosissetulekust maha väljaminekud ja laenu osamakse

(86,99 eurot) ning järeldas, et kostjale jääb igakuiselt reservi vähemalt 588,01

2-22-132436

5/8

eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja maksehäirete olemasolu. Lepingu

sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid (dtl 77).

16.2. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu

maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2

kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

16.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub,

et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

16.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete

puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS

§ 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija

kohustuste suuruse kohta.

16.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

2-22-132436

6/8

18. Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

19. Kostja sai lepingu alusel laenu 2950 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 956,89

eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. Sellisel juhul on tasutud esialgse maksegraafiku (dtl 25) järgsed põhivõla

osamaksed nr 1-28 täies ulatuses ning 7,35 eurot 29. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 15.

mai 2023.a.

20. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 28. märtsi 2022.a

avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega

viivituses.

21. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks.

TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Arvestades, et kostja ei ole kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid

kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

22. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa esialgse maksegraafiku 29.

põhiosamaksest (46,31 – 7,35 = 38,96 eurot) ning (põhi)osamaksed nr 30-35 (summas 292,16

eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 331,12 eurot.

Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja osamaksed nr 36-60 maksegraafiku järgsetel

tähtpäevadel. Hageja ei esitanud 07. novembril 2023.a saadetud nõude arvestust puudutavale

kohtunõudele (dtl 91-92) vastuväiteid.

23. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue ja viivisenõue (arvestusega 22,9% aastas) jäävad rahuldamata. Hageja 19.

septembri 2023.a avalduse kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub seisukohale, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras sissenõutavaks

muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113

lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.

24. Kohtuotsuse kuulutamist ei takista asjaolu, et hageja on 06. novembril 2023.a

äriregistrist kustutatud (Aktiva Finance Group OÜ-ga ühinemise tulemusena). TsMS § 353 lg-

te 1 ja 2 kohaselt peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus juriidilise isiku lõppemise korral,

välja arvatud juhul, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Hagejat esindab

lepinguline esindaja ning menetluse peatamise taotlust esitatud ei ole. Seetõttu kuulutab kohus

otsuse kavandatud ajal.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline

nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

2-22-132436

7/8

26. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need

nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 2919,07 euro tasumist (sh põhivõlg

2659,79 eurot, intress 199,28 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50

eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja põhivõla 331,12 eurot

ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 1661,99 eurot ning viivise

seadusjärgses määras. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 68% (arvestuse aluseks olev

tehe: 1993,11 / 2919,07 * 100% = 68%). Seega jäävad menetluskulud 68% ulatuses kostja

kanda ning 32% ulatuses hageja kanda.

27. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 935 eurot

(riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 460

eurot). Kohus andis hagejale 04. septembril 2023.a võimaluse esitada lõplik menetluskulude

nimekiri. Kuna hageja seda ei teinud, lähtub maakohus 02. detsembri 2022.a menetluskulude

nimekirjast (dtl 35).

28. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (455 eurot) ning kohus mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja.

29. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS

§ 4842 alusel põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on 460 eurot ning menetluses

tehtud toiming on järgmine:

29.1. Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine,

dokumentide esitamine kohtule ajalise arvestusega 3 tundi ja 50 minutit,

tunnitasuga 120 eurot (käibemaksu ei lisandu).

30. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingule kulunud aeg on ülemäärane,

arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega. Asi

ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja

sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus

vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu 2 tunnini (TsMS § 175 lg 1).

31. Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Ka siinjuures arvestab

maakohus sellega, et asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste

nõuete esitamine on inkassoteenust osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus.

Maakohus hindab põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tasu on

põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

32. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 455 + 20 + 160 = 635 eurot. Kohus

jättis menetluskuludest 68% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

0,68 * 635 = 431,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei

mõista.

33. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

2-22-132436

8/8

34. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult 18.

jaanuari 2023.a määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab

kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik