3-23-1737/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedesitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Legislator headnote
AI generated3-23-1737/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1737
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti 10.05.2023 ettekirjutuse nr
11-12.1/2023/3521
täitmata
jätmise
eest
sunniraha
rakendamise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler
Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja
Svjatoslav Podgornõi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta X kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2023 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-
kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-
misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS
§ 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-1737
2(4)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 10.05.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/3521 Xt
kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel terviseseisundi hindamisele
03.07.2023 kell 10.20. Ettekirjutuse kohaselt on Xt varasemalt kutsutud 27.04.2023
terviseseisundi hindamisele, kuhu isik ei ilmunud. Ettekirjutuses hoiatatakse, et kui X
terviseseisundi hindamisele ei tule, siis rakendatakse sunniraha summas 600 eurot (lisandub
kohtutäituri tasu) ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.
2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 07.08.2023 X kaebus KRA 10.05.2023 ettekirjutuse nr
11-12.1/2023/3521 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks.
3. Kohus võttis 25.08.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks KRA ning
kohustas vastustajat kaebusele vastama.
4. KRA esitas 07.09.2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata.
5. Kohus tegi 27.10.2023 määruse, millega määras asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse,
võimaldades menetlusosalistel esitada kuni 09.11.2023 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja
tõendeid ning kuni 16.11.2023 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras
kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 27.11.2023 kl 16.00.
6. Kaebaja esitas 16.11.2023 kohtule menetluskulude nimekirja.
7. KRA esitas 21.11.2023 vastuväited kaebaja menetluskulude nimekirjale.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8. Kaebuse põhjendused:
Kaebajale ei ole kätte toimetatud KRA 10.05.2023 ettekirjutust. Ainukene dokument, millest
on võimalik järeldada kõnesoleva ettekirjutuse olemasolu, on 27.07.2023 teatis. Teatise
kättetoimetamine ei ole aga ettekirjutuse kättetoimetamine. KRA 10.05.2023 ettekirjutuse sisu
ei ole kaebajale teada. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise
viisi, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse regulatsiooniga.
Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise viisid on
ammendatud. Kaebaja ei saanud ettekirjutust kätte ja seega ei saanud eeldada, et tema suhtes
rakendatakse sunniraha.
9. Vastustaja vastuväited:
1) Kaebaja kui Eesti Vabariigi kodanik on juba alates 04.12.2013 teadlik kohustusest osaleda
riigikaitses, mille teostamiseks tuleb eelnevalt läbida terviseseisundi hindamine (KVTS § 2 lg
1). KRA on kaebajale varasemalt teinud 9 ettekirjutust ja kutset terviseseisundi hindamisele
ilmumiseks (sh 10.05.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/3521). KRA 10.05.2023 ettekirjutus
saadeti kaebaja e-posti aadressidele xxxxxxxx ja xxxxxxxx ning edastati elektrooniliselt ka
Eesti teabevärava teenuse kaudu. KRA on selle ettekirjutuse kättetoimetatuks lugenud KVTS §
15 lg 3 alusel 10.06.2023. Lisaks tegi KRA kaebajale 27.07.2023 sunniraha rakendamise teatise,
milles palus vabatahtlikult tasuda 10.05.2023 ettekirjutusega määratud sunniraha 600 eurot.
2) KRA kinnitab, et kaebaja ei ole taotlenud talle dokumentide kättetoimetamist muul
elektronposti aadressil või KVTS § 15 lg-s 2 sätestatud viisil. Lisaks märgib vastustaja, et kui
kaebaja kinnitas oma elukohaks rahvastikuregistris vale või fiktiivse välisriigi aadressi
(20.04.2023 kinnitas kaebaja rahvastikuregistris oma elukoha aadressiks Venemaa, xxxxxxx),
3-23-1737
3(4)
ent tegelikkuses elab ja töötab Eestis, siis puudub tal õigus nõuda dokumentide saatmist talle
sobival viisil.
KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et X kaebus jääb rahuldamata.
11. Haldustäitemenetluses kohaldatud sunniraha õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida
sunnivahendi rakendamise, mitte aga ettekirjutuse tegemise eeldusi (Riigikohtu haldus-
kolleegiumi 27.10.2015 otsus asjas nr 3-3-1-31-15, p 14). Sundtäitmise õiguspärasuse
hindamisel tuleb analüüsida, kas olemas on kehtiv ettekirjutus ja kas sellest tuleneva kohustuse
on isik tähtpäevaks jätnud täitmata (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1).
Samuti tuleb analüüsida, kas esineb ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi rakendamise keeld.
Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, sh selle liigi ja
kohaldamise viisi otsustamisel (Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p-d 14, 16,
27).
12. Kohus leiab, et kaebaja etteheide, mis puudutab 10.05.2023 ettekirjutuse kätte toimetamist,
ei ole põhjendatud. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA kaitseväekohustuslase kohta tehtud
otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti
teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. KVTS §
15 lg 3 sätestab, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva
möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi
varasem kättetoimetamine. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA
tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega peab kutsealune ise hoolitsema
selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti
aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
27.06.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1327, p 14).
KRA on vastuses kaebusele selgitanud, et saatis 10.05.2023 ettekirjutuse kaebaja e-posti
aadressidele xxxxxxx ja xxxxxxx ning edastas ka elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse
kaudu. KRA esitas selle väite tõenduseks väljavõtte kaitseväekohustuslaste registrist (KRA
vastuse lisa 42). Seega nõustub kohus KRA-ga selles, et KRA 10.05.2023 ettekirjutuse saab
lugeda kaebajale kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 10.06.2023 (st enne terviseseisundi
hindamise aega – 03.07.2023).
Siinkohal lisab kohus täiendavalt, et väheusutavaks saab pidada kaebaja väidet, et ta sai KRA
10.05.2023 ettekirjutusest teada alles KRA 27.07.2023 sunniraha rakendamise teatise nr
11-18/2023/445 kaudu. Kohus toob välja, et kaebajal on KRA-ga ka teine kohtuvaidlus
haldusasjas nr 3-23-1325, millises KRA esitas 13.07.2023 vastuse kaebusele ning millele oli
mh lisatud ka KRA 10.05.2023 ettekirjutus. Seega võib eeldada, et kaebaja oli reaalselt KRA
10.05.2023 ettekirjutusega tutvunud varem kui ta kaebuses väidab. Samuti nähtub KRA esitatud
dokumentidest, et varasemalt on kaebaja KRA-le mitmetel kordadel saatnud e-maile / vastuseid
eelnevalt viidatud kaebaja e-posti aadressidelt. Ei ole usutav, et kaebajal ei olnud alates KRA
10.05.2023 ettekirjutuse tegemisest kuni 03.07.2023 (KRA poolt määratud terviseseisundi
hindamise aeg) võimalik elektrooniliselt tutvuda KRA edastatud ettekirjutusega. Lisaks
olukorras, kus kaebaja esitab kaebuse lisana KRA 10.05.2023 ettekirjutuse, on ebaõige
kaebuses väita, et talle ei ole siiamaani KRA 10.05.2023 ettekirjutust kätte toimetatud.
13. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane
vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Samas nähtub käesoleva asja materjalidest, et
vastustaja on KRA 10.05.2023 ettekirjutuse edastanud kaebajale ka e-posti teel ning teavitus
3-23-1737
4(4)
saadeti SMS-iga kaebaja telefoninumbrile (KRA vastuse lisa 42). Kohus lisab, et kuigi kaebaja
palus oma 09.05.2023 e-kirjas KRA-l edastada kõik dokumendid tema muudetud aadressile
(ilmselt on kaebaja silmas pidanud Venemaa aadressi, millise ta 20.04.2023 kinnitas oma
elukoha aadressiks rahvastikuregistris), siis ei saa KRA-le 10.05.2023 ettekirjutuse edastamata
jätmist kaebaja väidetavale Venemaa aadressile ette heita. Nimelt ei ole kaebaja väitnud
selgesõnaliselt, et ta kolib Venemaale, vaid üksnes märkinud, et ta võib-olla kolib mõneks ajaks
välismaale. Samuti on kaebaja oma 13.08.2023 menetlusdokumendis KRA-le ette heitnud
ettekirjutuse edastamata jätmist hoopis tema Eesti aadressile ning selgitanud, et ta elab ja töötab
Eestis ning plaan Venemaale minna on alles septembrikuus. Ka see etteheide on kohtu arvates
ilmselgelt põhjendamatu, arvestades, et eelnevalt oli kaebaja teavitanud KRA-d enda
võimalikust kolimisest välismaale.
Oluline on märkida, et vastustaja ei pea enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha
rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte
saanud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS
§ 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on
kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17-27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus
osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune
hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See
hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab
ning jälgida Eesti teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile
isikukood@eesti.ee saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti
aadressile. Kuna KRA 10.05.2023 ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks
10.06.2023, on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab ka sunniraha hoiatust.
Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud ning seega võis vastustaja asuda
sunniraha rakendama. Sealjuures KRA 10.05.2023 ettekirjutuse kehtivus ei langenud
terviseseisundi hindamisele mitteilmumisega ära. Kaebajal on
jätkuvalt kohustus
terviseseisundi hindamisele ilmuda või põhjendada mitteilmumist. Ettekirjutuse täitmata
jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma
järgmise terviseseisundi hindamise kutse/ettekirjutuse peale.
Lisaks tegi KRA 27.07.2023 sunniraha rakendamise teatise nr 11-18/2023/445, millega andis
kaebajale sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks 10 päeva alates teate kättesaamisest alates.
Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on selle teatise kätte saanud.
14. Kohtule ei nähtu, et praegusel juhul esineks ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi
rakendamise keeld ega see, et asjaoludest tulenevalt oleks kaebajale määratud sunniraha
ebaproportsionaalselt suur (vt ka KVTS § 226 lg 2).
15. Eeltoodud põhjustel jääb kaebaja kaebus rahuldamata.
16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole
tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud.
Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg
1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Kruusvee
kohtunik