2-22-122828/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-122828

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2023.a, Tallinn

Kohtuasi

AS Aktiva Portfolio hagiavaldus E. K. vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

495,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (kustutatud, registrikood

16013522), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Aktiva Portfolio hagiavaldus E. K. vastu osaliselt.

2. Mõista E. K.lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 137,60 eurot, samuti viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg

1 teises lauses kehtestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas.

3. Mõista E. K.lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed (s.o esialgse maksegraafiku põhiosamaksed nr 36-48) alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

12.12.2023

9,08 eurot

12.01.2024

9,28 eurot

12.02.2024

9,49 eurot

12.03.2024

9,70 eurot

12.04.2024

9,91 eurot

12.05.2024

10,13 eurot

12.06.2024

10,36 eurot

12.07.2024

10,59 eurot

2-22-122828

2/8

12.08.2024

10,82 eurot

12.09.2024

11,06 eurot

12.10.2024

11,30 eurot

12.11.2024

11,55 eurot

12.12.2024

11,27 eurot

4. Jätta maakohtu menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda.

5. Mõista E. K.lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja menetluskulud 352,80 eurot. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Inbank AS ja kostja sõlmisid 23. detsembril 2020.a järelmaksulepingu nr EXE02697, mille

alusel sai kostja 349,90 eurot krediiti. Krediit on välja makstud, kostja on teinud

tagasimakseid kogusummas 77,76 eurot, sellest 22,55 eurot on arvestatud põhiosa katteks,

42,91 eurot intressi katteks, 4,5 eurot haldustasu katteks ning 7,80 eurot lepingutasu katteks.

2. Kostja rikkus järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi, krediidiandja ütles lepingu

2-22-122828

3/8

26. oktoobri 2021.a avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on

kostjat teavitatud 29. oktoobri 2021.a kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas

327,35 eurot, intressi 28,34 eurot, laenuhaldustasu 3,60 eurot, võla sissenõudmiskulusid 30

eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 54,33 eurot ning

viivist alates 12. novembrist 2022.a kuni põhivõla tasumiseni 15,9% põhivõlalt aastas.

3. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

4. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 27. märtsil 2023.a ettepaneku esitada

selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti krediidi andmisel kostja krediidivõimet.

Selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlusest ja kontrollis maksehäirete olemasolu,

maksehäireid ei tuvastatud. Kostja oli aastatel 2017-2018 täitnud krediidiandja ees teisi

järelmaksukohustusi korrektselt.

5. Maakohus andis hagejale 04. septembril 2023.a võimaluse esitada nõude ümberarvestus,

kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Hageja esitas 12. septembril 2023.a ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja

krediiti 349,90 eurot ning on teinud tagasimakseid 77,76 eurot. Juhul, kui kohus tuvastab

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, taotleb hageja kostjalt 349,90 – 77,76 =

272,14 euro väljamõistmist ning viivist põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kuna sellisel juhul ei ole leping kehtivalt üles öeldud, taotleb

hageja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist kostjalt.

7. Kohus täpsustas 07. novembril 2023.a hageja nõudearvestust. Menetlusosalised täpsustatud

nõudearvestusele vastuväiteid ei esitanud.

8. Hageja 12. septembri 2023.a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud

802,50 eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 642,50 eurot).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenulepingujärgse põhivõla 137,60 eurot ning

seadusjärgse viivise alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Lisaks mõistab kohus välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad

laenulepingujärgsed (põhi)osamaksed. Krediidi andmisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

10. Inbank AS ja E. K. sõlmisid 23. detsembril 2020.a järelmaksulepingu, mille alusel anti

kostjale 349,90 eurot krediiti (dtl 24). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja

on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja

maksnud. Vastavalt järelmaksulepingu punktile 3 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule

(dtl 25) tagasi maksta.

11. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31. mail 2020.a krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%.

Maakohus ei lähtu 30. novembri 2020.a määrast, kuna see avaldati 29. detsembril 2020.a, s.o

pärast järelmaksulepingu nr EXE02697 sõlmimist. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud

piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,52% = 61,56%. Kostjale antud laenu

2-22-122828

4/8

krediidi kulukuse määr oli 37,61% aastas (dtl 24), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

12. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 77,76 eurot, millest

22,55 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 42,91 eurot intressi katteks, 4.5 eurot haldustasu

katteks ning 7,80 eurot lepingutasu katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (327,35

eurot), intressi (28,34 eurot), haldustasu (3,60 eurot), sissenõudmiskulude (30 eurot),

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (54,33 eurot) ja hagiavalduse

esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist protsendina

põhinõudest.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

15. Kohus selgitas 27. märtsil 2023.a hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud,

millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 50-51).

16. Hageja 04. aprilli 2023.a vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

16.1. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja küsimustiku, mille kohaselt oli ta igakuine

netosissetulek 1150 eurot ja väljaminekud 380 eurot. Krediidiandja lähtus kostja

antud teabest, arvutas netosissetulekust maha väljaminekud ja laenu osamakse

(12,96 eurot) ning järeldas, et kostjale jääb igakuiselt reservi vähemalt 757,04

eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja maksehäirete olemasolu. Lepingu

sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid (dtl 78). Lisaks arvestas

krediidiandja asjaolu, et klient ei olnud rikkunud varasemaid AS-iga Inbank

sõlmitud järelmaksulepinguid (04. aprilli 2023.a menetlusdokumendi p 2.1.6).

16.2. Krediidiandja

lähtus

laenutaotleja

esitatud

ankeedist,

tegi

päringu

maksehäireregistrisse ning arvestas varasemate maksekohustuste täitmist, mida

ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

2-22-122828

5/8

16.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub,

et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

16.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete

puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelnevat ei

väära seegi, et mõned aastad enne laenu väljastamist oli kostja oma kohustusi

korrektselt täitnud. Tarbija krediidivõime võib aastatega muutuda. Üldjuhul

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha

objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

16.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. Hageja on 12. septembril 2019.a esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui

kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

19. Kostja sai lepingu alusel laenu 349,90 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 77,76

eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. Sellisel juhul on tasutud esialgse maksegraafiku (dtl 25) järgsed põhivõla

osamaksed nr 1-16 täies ulatuses ning 2 eurot 17. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 12. mail

2022.a.

2-22-122828

6/8

20. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 26. oktoobri 2021.a

avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega

viivituses.

21. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks.

TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Arvestades, et kostja ei ole kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid

kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

22. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa esialgse maksegraafiku 17.

põhiosamaksest (5,99 – 2 = 3,99 eurot) ning (põhi)osamaksed nr 18-35 (summas 133,61 eurot).

Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 137,60 eurot. Edasiulatuvalt

mõistab maakohus kostjalt välja osamaksed nr 36-48 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel.

Hageja ei esitanud 07. novembril 2023.a saadetud nõude arvestust puudutavale kohtunõudele

(dtl 92-93) vastuväiteid.

23. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue ja viivisenõue (arvestusega 15,9% aastas) jäävad rahuldamata. Hageja

12. septembri 2023.a avalduse kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub seisukohale, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras sissenõutavaks

muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113

lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.

24. Kohtuotsuse kuulutamist ei takista asjaolu, et hageja on 06. novembril 2023.a äriregistrist

kustutatud (Aktiva Finance Group OÜ-ga ühinemise tulemusena). TsMS § 353 lg-te 1 ja 2

kohaselt peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus juriidilise isiku lõppemise korral, välja arvatud

juhul, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Hagejat esindab lepinguline esindaja

ning menetluse peatamise taotlust esitatud ei ole. Seetõttu kuulutab kohus otsuse kavandatud

ajal.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

26. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need

nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 389,29 euro tasumist (sh põhivõlg

327,35 eurot, intress 28,34 eurot, laenuhaldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot)

ja viivise tasumist põhivõlalt 15,9% aastas. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt,

mõistab kostjalt välja põhivõla 137,60 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed kogusummas 134,54 eurot ja seadusjärgse viivise alates kohtuotsuse tegemisest.

Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 70% (arvestuse aluseks olev tehe: 272,14 / 389,29

2-22-122828

7/8

* 100% = 70%). Seega jäävad menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ning 30% ulatuses

hageja kanda.

27. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 802,50 eurot

(riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 642,50

eurot).

28. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (140 eurot) ning kohus mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja.

29. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS §

4842 alusel põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on 642,50 eurot ning toimingud

on järgmised:

29.1. Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs.

Hagiavalduse ettevalmistamine. Hagiavalduse koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine, esitamine kohtule ajalise arvestusega 1,8 tundi ehk 1 tund ja

48 minutit, tunnitasuga 120 eurot (käibemaksu ei lisandu).

29.2. Hageja 04.04.2023 puuduste kõrvaldamine ja kohtule esitamine ajalise

arvestusega 2 tundi tunnitasuga 169 eurot (käibemaksu ei lisandu).

29.3. Hageja 12.09.2023 vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule

esitamine ajalise arvestusega 0,5 tundi tunnitasuga 169 eurot (käibemaksu ei

lisandu).

30. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud ning nendele kulunud

aeg ei ole ilmselgelt ülemärane. Maakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja ajakuluks 4 tundi ja 18 minutit (s.o 4,3 tundi).

31. Küll aga vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev

asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas

ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu

hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja

lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 4,3 * 80 = 344 euro ulatuses (TsMS § 175

lg 1).

32. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 140 + 20 + 344 = 504 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 70% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,7

* 504 = 352,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja

ei mõista.

33. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

34. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult 24. aprilli

2023.a määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

2-22-122828

8/8

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab

kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik