Legislator Case Law & Legislation
4-10-4163/9 AI generated

4-10-4163/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-10-4163/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 aprill 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4163 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi A.U väärteoasjad liiklusseaduse (LS) § 74 1 lg 2 ja LS § 7435 lg 1 järgi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15 1 jär...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 aprill 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4163 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi A.U väärteoasjad liiklusseaduse (LS) § 74 1 lg 2 ja LS § 7435 lg 1 järgi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15

1 järgi väärteoprotokollid: AB1195462; AB1217104; AB1194694; AB1149695; AB1218669 Menetlusalune isik

A.U (isikukood xxx, kohtule

teadaolevad elukohad xxx; Eesti Vabariigi kodanik; ei tööta) Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuur,

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus, Ida politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 28. veebruar 2010.a, 20. aprill 2011.a; Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat Menetlusaluse isiku A.U osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 1 ja lg 3 ning V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada A.U väärteos LS § 74

1 lg 2 ja LS § 7435 lg 1 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 järgi LS § 741 lg 2 alusel karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.

2. Süüdi tunnistada A.U väärteos NPALS § 15

1

järgi ja mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva.

3. A.U-le mõistetud arest kokku 24 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri

arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

4. A.U tuleb asuda aresti kandma hiljemalt 01. juunil 2011.a. Tähtaegselt aresti

kandmata jätmisel kohaldada A.U suhtes sundtoomist arestimajja.

5. Välja mõista A.U-lt menetluskulud s.o joobe tuvastamise tasu ja ekspertiisikulu

kokku 123,18 eurot (ükssada kakskümmend kolm eurot 18 senti) riigituludesse ja see

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või 4-10-4163

2 2

221023778606 Swedbank´is või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis; viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele „menetluskulud, väärteoasi nr 4-10- 4163“.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul ja apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega

tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest ja kohtuistungil mitteosalenud menetlusalusel isikul arvestada kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

23.10.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1195462 selle kohta, et A.U juhtis 23.10.2010.a kell 23:35 Tallinnas Vene 7 maja juures Viru tn suunas liikudes mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud,

samuti rikkus liiklusmärgi 312 „Mootorsõiduki sõiduki keeld“ nõudeid, rikkudes sellega liikluseeskirja (LE) § 70 p 1 ja § 5 lisa 2 ning LS § 20 lg 1 ja LM 312 nõudeid ja pani toime LS § 741 lg 2 ning § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti on 29.10.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1149695 selle kohta, et A.U juhtis 29.10.2010.a kell 14:15 Tallinnas Madara tn-l Tulika tn suunas liikudes mootorsõidukit,

omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellega LS § 20 lg 1 ja pani toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti on 07.12.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1217104 selle kohta, et A.U

juhtis 07.12.2010.a kell 03:30 Tallinnas Kopli 97a maja juures Kopli 96B suunas liikudes

mootorsõidukit, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellega LS § 20 lg 1 ja pani toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti on 16.12.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1194694 selle kohta, et A.U juhtis 16.12.2010.a kell 00:27 Tallinnas Suur-Ameerika ja Koidu ristmikul Pärnu mnt suunas

liikudes mootorsõidukit, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt

juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellega LS § 20 lg 1 ja pani toime LS § 741

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Samuti on 16.11.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1218669 selle kohta, et 16.11.2010.a

kell 03:00 Tallinnas Majaka põik 8 maja juures A.U tarbis ja omas narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 ja pani toime sama seaduse § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

20.04.2011.a kohtuistungile menetlusalune isik A.U ei ilmunud, istungi toimumise ajast ja kohast oli teadlik, mida kinnitab tema allkiri toimikusse lisatud kutsel. Mitteilmumise

põhjust menetlusalune isik enne kohtuistungit ei teatanud, istungi edasilükkamise taotlust ei esitanud. Kohus määras arutada asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollidesse märgitu juurde, palus menetlusaluse isiku karistamist toime pandud väärtegude eest arestiga vastavalt LS § 741 lg 2 ja LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 20 (kakskümmend) päeva ja NPALS § 151

järgi kvalifitseeritava väärteo eest 4 (neli) päeva. Samuti palus kohtuväline menetleja välja

mõista menetlusaluselt isikult menetluskulud s.o joobe tuvastamise tasu ja ekspertiisikulu kokku 123.18 eurot.

3 3

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud ühendatud väärteoasjades kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et nii LS § 741 lg 2, LS § 7435 lg 1 kui NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt kõigi väärteoprotokollide järgi on tõendatud ja teda tuleb toime pandud väärtegude eest karistada.

Vastavalt LS § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta

isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vastavalt LS § 7435 lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seadusse §-des 741-7427, 7430 - 7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis- karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

NPALS § 151

kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

LS § 741 lg 2 ja 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude nii objektiivsete kui subjektiivsete

tunnuste esinemine A.U käitumises on tõendatud tema ütlustega väärteoasjade

kohtuvälises menetluses ning 28.10.2010.a, 22.11.2010.a ja 20.12.2010.a maanteeameti

liiklusregistri väljavõtetega menetlusaluse isiku kohta, samuti ning 12.04.2009.a sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt oli A.U kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 12.04.2009.a kuni juhtimisõiguse saamiseni LS § 20’ lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus

vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ja mille on A.U allkirja vastu kätte saanud, seega on ta enda juhtimiselt kõrvaldamise faktist, alusest ning tähtajast teadlik. Juhtimisõiguse

saamist ehk mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemist väärteoasja materjalidest ei nähtu.

NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine

menetlusaluse isiku käitumises väärteoprotokollis AB1218669 märgitud ajal ja kohas on

tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises menetluses, milles ta on kinnitanud

nõustumist väärteoprotokolli märgituga, samuti amfetamiini süstimist ja valdamist, samuti joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 1952T, mille kohaselt tuvastati 16.11.2010.a

kell 17:30 võetud A.U uriinist amfetamiini, samuti ekspertiisiaktiga nr AN-1270- 10/4247, millest selgub, et ekspertiisiks esitatud kahes minigrip kilekotis olev kollakas pulber

massiga kokku 1,43 g sisaldab 47% amfetamiinsulfaati, pulbris on 0,49 amfetamiini.

Amfetamiin on narkootiline-psühhotroopne aine vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005.a

määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul

oli olemas arsti ettekirjutus tema organismist tuvastatud aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks vastava loa puudumine. Ühtegi asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla organismist tuvastatud aine sattumist menetlusaluse isiku organismi muul viisil kui seda ise tarvitades, väärteoasja materjalidest ei nähtu.

Kuivõrd kohus on tuvastanud LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo korduva toimepanemise, samuti LS § 7435 lg 1 2 järgi kvalifitseeritava ja ka NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning ei teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavate asjaolude esinemist ühegi väärteoasja materjalist ei nähtu, vastutab A.U nii LS § 74 1 lg 2, LS § 7435 lg 1 kui

NPALS § 151

järgi ning teda tuleb toime pandud väärtegude eest karistada. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

4 4

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb

ette raskeima karistuse. KarS § 63 lg 3 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis KarS-s või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

Kuivõrd 23.10.2010.a toime pandud ja nii LS § 741

lg 2 kui LS § 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teona, on nad karistatavad KarS § 63 lg 1 järgi

raskemat karistust ette nägeva normi ehk LS § 741

lg 2 alusel ning seejuures saab kohus

Riigikohtu 19.01.2005.a lahendis nr 3-1-1-106-04 väljendatud seisukohale samale

väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise (antud juhul LS § 741

lg 2 järgi kvalifitseeritavate tegude eest) isikut karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära

piiresse jääva karistusega ehk kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga või kuni kolmekümnepäevase arestiga.

NPALS §-s 151

järgi kvalifitseeritav väärtegu on karistatav KarS § 63 lg 3 järgi iseseisva karistusega.

Kohus on seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad menetlusaluse isiku käitumises nii LS § 741 lg 2, LS § 7435 lg 1 kui ka NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul. Kuivõrd järjekordsed LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritavad teod

on toime pandud tahtlikult ning menetlusalust isikut on karistusregistri andmete kohaselt

samasuguse teo eest karistatud alates 2006. aastast erinevas määras rahatrahvidega ning arestidega ja erinevatel alustel määratud rahatrahvide tasumist asjas uuritud tõenditest ei nähtu, on ammendunud A.U rahatrahvidega karistamise võimalused ning on põhjendatud tema

karistamine raskemaliigilise karistuse ehk arestiga. Kohus on seisukohal, et arvestades

käesolevas asjas arutatavate liiklusalaste väärtegude arvu ja varasemate arestide kestvusi on põhjendatud aresti mõistmine senistest arestidest kõrgemas määras ehk kohtuvälise menetleja taotletud määras ehk 20 päeva.

NPALS § 151

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest peab kohus samuti

põhjendatuks aresti kohaldamist ja seda arvestades asjaolusid, et varem A.U suhtes kohaldatud trahvid on tasumata, isik on jätkanud erinevate süütegude toimepanemist vaatamata varasematele karistustele ning et 16.11.2010.a pani isik toime nii narkootiliste ainete väikeses koguses omamise kui ka nende arsti ettekirjutuseta tarvitamise. Arvestades enne 16.11.2010.a samasuguste rikkumiste puudumist peab kohus võimalikuks karistada A.U NPALS § 15 1 järgi lühiajalise ja sanktsiooni alammäära lähedase arestiga, s.o. 4 (neli) päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, tuleb isikule anda aeg karistuse kandmisele asumiseks, A.U-le mõistetud arest kokku 24 päeva tuleb asuda

aresti kandma hiljemalt 01. juunil 2011.a, arestimajja tähtaegselt mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist.

V™S § 111 p 8 alusel tuleb A.U-lt mõista välja menetluskulud, s.o joobe tuvastamise tasu ja ekspertiisikulu kokku 123.18 eurot ( ükssada kakskümmend kolm eurot 18 senti) .

Marie Tammsaar Kohtunik

5 5