2-22-125333/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-125333

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2023.a, Tallinn

Kohtuasi

AS Aktiva Portfolio hagiavaldus X vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

389,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (kustutatud, registrikood

16013522), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Aktiva Portfolio hagiavaldus X vastu osaliselt.

2. Mõista Xlt AS Aktiva Portfolio kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 98,81 eurot, samuti viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg

1 teises lauses kehtestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas.

3. Mõista Xlt AS Aktiva Portfolio kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed (s.o esialgse maksegraafiku põhiosamaksed nr 42-48) alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

12.12.2023

8,85 eurot

12.01.2024

9,04 eurot

12.02.2024

9,24 eurot

12.03.2024

9,45 eurot

12.04.2024

9,66 eurot

12.05.2024

9,87 eurot

12.06.2024

9,56 eurot

4. Jätta maakohtu menetluskuludest 54% kostja kanda ja 46% hageja kanda.

2-22-125333

2/7

5. Mõista Xlt AS Aktiva Portfolio kasuks välja menetluskulud 164,16 eurot. Kostjal tuleb

välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Inbank AS ja kostja sõlmisid 17. juunil 2020.a järelmaksulepingu nr PHO02102, mille alusel

sai kostja 299 eurot krediiti. Krediit on välja makstud, kostja on teinud tagasimakseid

kogusummas 134,52 eurot, sellest 45,38 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 69,24 eurot

intressi katteks ning 19,90 eurot lepingutasu katteks.

2. Kostja rikkus järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi, krediidiandja ütles lepingu

26. oktoobri 2021.a avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on

kostjat teavitatud 29. oktoobri 2021.a kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 253,62

eurot, intressi 22,24 eurot, võla sissenõudmiskulusid 30 eurot, hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 41,76 eurot ning viivist alates 10. septembrist 2022.a

kuni põhivõla tasumiseni 15,9% põhivõlalt aastas.

3. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

2-22-125333

3/7

4. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 01. märtsil 2023.a ettepaneku esitada

selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti krediidi andmisel kostja krediidivõimet.

Selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlusest ja kontrollis maksehäirete olemasolu,

maksehäireid ei tuvastatud.

5. Maakohus andis hagejale 04. septembril 2023.a võimaluse esitada nõude ümberarvestus,

kuivõrd laenu andmisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Hageja esitas 12. septembril 2023.a ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja

krediiti 299 eurot ning on teinud tagasimakseid 134,52 eurot. Juhul, kui kohus tuvastab

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, taotleb hageja kostjalt 299 – 134,52 =

164,48 euro väljamõistmist ning viivist põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kuna sellisel juhul ei ole leping kehtivalt üles öeldud, taotleb

hageja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist kostjalt.

7. Kohus täpsustas 07. novembril 2023.a hageja nõudearvestust. Menetlusosalised täpsustatud

nõudearvestusele vastuväiteid ei esitanud.

8. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna. Vastusena kohtu

04. septembri 2023.a kohtunõudele täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitatud, seega

lähtub kohus 08. novembri 2022.a nimekirjast, mille kohaselt on hageja menetluskulud 380

eurot (riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud laenulepingujärgse põhivõla 98,81 eurot ning seadusjärgse

viivise alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Lisaks mõistab kohus välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad

lepingujärgsed (põhi)osamaksed. Krediidi andmisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

10. Inbank AS ja X sõlmisid 17. juunil 2020.a järelmaksulepingu, mille alusel sai kostja 299

eurot krediiti (dtl 23). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses,

kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on

menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja

maksnud. Vastavalt järelmaksulepingu punktile 3 oli Xl kohustus krediit vastavalt

graafikule (dtl 24) tagasi maksta.

11. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30. novembril 2019.a krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%.

Maakohus ei lähtu 31. mai 2020.a määrast, kuna see avaldati 25. juunil 2020.a, s.o pärast

järelmaksulepingu nr PHO02102 sõlmimist. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud

piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3 * 20,61% = 61,83%. Kostjale antud laenu

krediidi kulukuse määr oli 34,61% aastas (dtl 23), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

12. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 134,52 eurot, millest 45,38

eurot on arvestatud põhiosa katteks, 69,24 eurot intressi katteks ning 19,90 eurot

lepingutasu katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (253,62 eurot), intressi (22,24

eurot), sissenõudmiskulude (30 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

2-22-125333

4/7

muutunud viivise (41,76 eurot) ja hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivise väljamõistmist protsendina (15,9%) põhinõudest.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama

hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

15. Kohus selgitas 01. märtsil 2023.a hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 60-61).

16. Hageja 03. aprilli 2023.a vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

16.1. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja küsimustiku, mille kohaselt oli ta igakuine

netosissetulek 608 eurot ja väljaminekud puudusid (dtl 74-75). Krediidiandja

lähtus kostja antud teabest, arvutas netosissetulekust maha laenu osamakse

(10,41 eurot) ning järeldas, et kostjale jääb igakuiselt reservi vähemalt 597,59

eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja maksehäirete olemasolu. Lepingu

sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid (dtl 93).

16.2. Krediidiandja

lähtus

kostja

esitatud

ankeedist

ning

tegi

päringu

maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2

kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

16.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega

1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu

väljastamist

kindlaks

laenusaaja

väljaminekute,

majapidamiskulutuste

ega

finantskohustuste suurust. Objektiivselt ei ole võimalik, et kostjal üldse väljaminekuid

ei olnud, nagu ankeedis on märgitud.

16.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

2-22-125333

5/7

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete

puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile,

mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal

teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

16.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. Hageja on 12. septembril 2019.a esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui

kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

19. Kostja sai lepingu alusel krediiti 299 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 134,52

eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed

arvestada põhivõla katteks. Sellisel juhul on tasutud esialgse maksegraafiku (dtl 24) järgsed

põhivõla osamaksed nr 1-28 täies ulatuses ning 0,24 eurot 29. osamaksest, mille

maksetähtpäev oli 12. novembril 2022.a.

20. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 26. oktoobri 2021.a

avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega

viivituses.

21. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda

põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik

kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole kahe aasta vältel täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta

ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

2-22-125333

6/7

22. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa esialgse maksegraafiku 29.

põhiosamaksest (6,66 – 0,24 = 6,42 eurot) ning (põhi)osamaksed nr 30-41 (summas 92,39

eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 98,81 eurot.

Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja osamaksed nr 42-48 maksegraafiku

järgsetel tähtpäevadel. Hageja ei esitanud 07. novembril 2023.a saadetud nõude arvestust

puudutavale kohtunõudele (dtl 107) vastuväiteid.

23. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ja

viivisenõue (arvestusega 15,9% aastas) jäävad rahuldamata. Hageja 12. septembri 2023.a

avalduse kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.

24. Kohtuotsuse kuulutamist ei takista asjaolu, et hageja on 06. novembril 2023.a äriregistrist

kustutatud (Aktiva Finance Group OÜ-ga ühinemise tulemusena). TsMS § 353 lg-te 1 ja 2

kohaselt peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus juriidilise isiku lõppemise korral, välja

arvatud juhul, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Hagejat esindab

lepinguline esindaja ning menetluse peatamise taotlust esitatud ei ole. Seetõttu kuulutab

kohus otsuse kavandatud ajal.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

26. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid

osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 305,86 euro tasumist (sh põhivõlg 253,62 eurot,

intress 22,24 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot) ning viivist 15,9% aastas. Maakohus

rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja põhivõla 98,81 eurot, tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 65,67 eurot ja viivise seadusjärgses

määras. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 54% (arvestuse aluseks olev tehe: 164,48 /

305,86 * 100 = 54%). Seega jäävad menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud

46% ulatuses hageja kanda.

27. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 380 eurot

(riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu

220 eurot). Kohus andis hagejale 04. septembril 2023.a võimaluse esitada lõplik

menetluskulude nimekiri. Kuna hageja seda ei teinud, lähtub maakohus 08. novembri

2022.a menetluskulude nimekirjast (dtl 46).

28. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (140 eurot) ning kohus mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja.

29. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS

2-22-125333

7/7

§ 4842 alusel põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on 220 eurot ning toiminguks on

hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule (ajalise arvestusega 1,8 tundi ehk 1 tund ja 48

minutit, tunnitasu 120 eurot, käibemaksu ei lisandu). Maakohus on seisukohal, et 1 tund ja 48

minutit hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (koos alusdokumentide kogumise ja

analüüsiga) ei ole ülemäärane. Küll aga vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja

tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100

eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60).

Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude ja tõendite

poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline

tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul

on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 1,8 * 80 = 144 euro ulatuses (TsMS

§ 175 lg 1).

30. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 140 + 20 + 144 = 304 eurot. Kohus

jättis menetluskuludest 54% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

0,54 * 304 = 164,16 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei

mõista.

31. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

32. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult 18.

jaanuari 2023.a määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab

kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik