2-20-2328/104 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. november 2023

Tsiviilasja number

2-20-2328

Tsiviilasi

Kadri Arro hagi OSAÜHINGU HANSEKON ja Ülle

Harju vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja ebaõigete

andmete avaldamise lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

25 100 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. märtsi 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kadri Arro apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. november 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Kadri Arro (ik: XXXXXXXXXXXX),

esindaja advokaat Kristina Sööt

Vastustajad:

Kostja I: OSAÜHING HANSEKON (rk: 10901879), esindaja

vandeadvokaat Kalju Kutsar

Kostja II: Ülle Harju (ik: XXXXXXXXXXXX), esindajad

vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. märtsi 2023 otsus osas, milles maakohus jättis täielikult

rahuldamata Kadri Arro hagi OSAÜHINU HANSEKON vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks ning menetluskulude jaotuse ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmise osas..

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

- rahuldada Kadri Arro hagi OSAÜHINGU HANSEKON vastu osaliselt ning mõista

OSAÜHINGULT HANSEKON Kadri Arro kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis 300

eurot ja viivis kahjuhüvitiselt 300 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 03.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni;

- jätta OSAÜHING HANSEKON õigusabikulud maakohtus seoses hagi osalise

rahuldamisega OSAÜHING HANSEKON enda kanda ja Kadri Arro riigi õigusabi kulud

riigi kanda;

- jätta Ülle Harju õigusabikulud maakohtus seoses hagi rahuldamata jätmisega Ülle

Harju enda kanda ja Kadri Arro riigi õigusabi kulud riigi kanda;

- välja mõista OSAÜHINGULT HANSEKON 450 eurot riigilõivu katteks riigituludesse

ja vabastada Kadri Arro riigilõivu 450 eurot riigituludesse tasumise kohustusest;

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi.

4. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada Kadri Arro hagi OSAÜHINGU HANSEKON vastu osaliselt ning mõista

OSAÜHINGULT HANSEKON Kadri Arro kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis 300

eurot ja viivis kahjuhüvitiselt 300 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 03.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

4.2. Jätta Kadri Arro hagi Ülle Harju vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

rahuldamata, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

4.3. Jätta rahuldamata Kadri Arro hagi OSAÜHINGU HANSEKON ja Ülle Harju vastu,

milles kohustati OSAÜHINGUT HANSEKON ja Ülle Harjut eemaldama 10.10.2019. a

LõunaLehes

avaldatud

artikkel

pealkirjaga

„Kahtlane

pakkumine

ahvatles

kergeusklikke“ DIGAR Eesti artikite portaalist või millega kohustati OSAÜHINGUT

HANSEKON ja Ülle Harjut korraldama viidatud artikli kustutamine, kui

OSAÜHINGUL HANSEKON ja Ülle Harjul endil vastavad volitused artikli

eemaldamiseks puuduvad.

4.4.

Jätta

OSAÜHING

HANSEKON

õigusabikulud

maakohtus

OSAÜHING

HANSEKON kanda, Ülle Harju õigusabikulud Ülle Harju kanda ja Kadri Arro riigi

õigusabi kulud riigi kanda.

4.5. Välja mõista OSAÜHINGULT HANSEKON 450 eurot riigilõivu katteks

riigituludesse ja vabastada Kadri Arro riigilõivu 450 eurot riigituludesse tasumise

kohustusest.

5. Rahuldada Kadri Arro apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Jätta OSAÜHING HANSEKON õigusabikulud ringkonnakohtus OSAÜHING

HANSEKON kanda, Ülle Harju õigusabikulud ringkonnakohtus Ülle Harju kanda ja

Kadri Arro riigi õigusabi kulud riigi kanda.

7. Välja mõista OSAÜHINGULT HANSEKON 700 eurot riigilõivu katteks riigituludesse

ja vabastada Kadri Arro riigilõivu 700 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kadri Arro (hageja) esitas 12.02.2020 kohtule OSAÜHINGU HANSEKON (kostja I) ja Ülle

Harju (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista

kahjuhüvitise 20 000 eurot või kohtu õiglase äranägemise järgi ja viivise kuni hüvitise

tasumiseni ning kohustada kostjaid eemaldama 10.10.2019 LõunaLehes avaldatud artikli

pealkirjaga „Kahtlane pakkumine ahvatles kergeusklikke“ DIGAR Eesti artiklite portaalist või

korraldama artikli kustutamise, kui kostjatel puuduvad volitused artikli eemaldamiseks.

Hagiavalduse kohaselt avaldati 10.10.2019 kostja I väljaantavas ajalehes LõunaLeht kostja II

artikkel pealkirjaga „Kahtlane pakkumine ahvatles kergeusklikke“ (edaspidi artikkel), mille

sisu on järgmine: „170 eurot iga toodud kliendi eest kohe kätte!” ahvatles kerge raha

himutsejaid sel esmaspäeval pakkumine, mida levitati Kagu-Eesti sotsiaalmeediagruppides

Arro Kadri nimelise Facebooki konto alt. Pakkumise sisu kohta oli aga avalikku infot napilt.

Üleskutses seisis: „Soovime teha koostööd inimestega, kes on sellisest tegevusest ning tasust

huvitatud. Ajapiirangut ei ole samuti, ei ole asukohapiirangut. Tegutseda võib oma valitud riigis

või ülemaailmselt! Kõik on lihtne ning selge. Ettevõtmine tänuväärne. Tuleb tutvustada meie

teenust inimestele, et leida huvilised-kliendid. Saada meie firmale tellimus ja saad kohe oma

väljateenitud 170 eurot kätte. Soovi korral küsi kindlasti lisa või küsi juba instruktsiooni

alustamiseks: cv@scandinavian-skills.com.”

Google'i otsing ei andnud sellise e-posti aadressi kohta mingit infot. Kadri Arro nimelisi naisi

on Eestis küll, aga kahtlast pakkumist jaganud isiku Facebooki profiilipildiga ei leidunud

seoseid. Kohe pärast seda, kui LõunaLeht üritas pakkumist jaganud isikuga ühendust saada,

kustutas isik kõik postitused ja tagatipuks ka Arro Kadri Facebooki konto, mis oli enne seda

jõudnud endale koguda 5000 „sõpra”. Kui keegi jõudis kerget raha lubanud isikuga enne seda

suhelda ning on nõus saadud infot LõunaLehega jagama, võiks kirjutada ylle@lounaleht.ee või

helistada tel 5660 6494.“

Artiklis on avaldatud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid.

Artikli pealkiri „Kahtlane pakkumine ahvatles kergeusklikke“ on nii ebaõige faktiväide kui

ebakohane väärtushinnang. Iga mõistlik inimene võib järeldada, et hageja tegutseb inimeste

petmisega kasu saamise eesmärgil, st kelmusega karistusseadustiku § 209 mõttes, või on toime

pannud mõne teise varavastase teo. Hageja seda teinud ei ole. Kostjad on andnud hagejale

negatiivse hinnangu, et hageja on oma tegevuses ja käitumises ebaeetiline.

Lausetes „170 eurot iga toodud kliendi eest kohe kätte!“ ahvatles kerge raha himutsejaid sel

esmaspäeval pakkumine“ ja „Kui keegi jõudis kerget raha lubanud isikuga enne seda suhelda

ning on nõus saadud infot LõunaLehega jagama, võiks kirjutada ylle@lounaleht.ee või

helistada tel 5660 6494“ on ebakohane väärtushinnang, et hageja on oma tegevuses ebaeetiline.

Lause „Kohe pärast seda, kui LõunaLeht üritas pakkumist jaganud isikuga ühendust saada,

kustutas isik kõik postitused ja tagatipuks ka Arro Kadri Facebooki konto, mis oli enne seda

jõudnud endale koguda 5000 «sõpra»“ on ebaõige, kuivõrd ajakirjanik ei võtnud hagejaga

kontakti ning hageja konto deaktiveeris Facebook artikliga mitteseotud põhjustel.

Artiklis on jäetud mulje, et hageja tegeleb kahtlase pakkumisega kergeusklike ahvatlemiseks,

on kurjategija, kes tegeleb inimeste petmisega. Väide rikub hageja au ja head nime. Pärast

artikli avaldamist on hageja postituste all võõraste isikute solvavad ja alandavad sõnumid.

Artikli tõttu pidi hageja loobuma äritegevusest, kuivõrd kliendid ja koostööpartnerid loobusid

koostööst hageja ettevõttega OÜ Serain Group. Seetõttu jäi hageja ilma nii sissetulekutest kui

ettevõtte arendamiseks tehtud investeeringutest. Samuti kahjustas see hageja ja tema perekonna

tervist, tekitas ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ja inimestega suheldes. Vaimse

pinge tõttu vajas hageja laps arstiabi ning pere pidi kolima Haapsalust Tartusse. Tartus ei olnud

hagejal võimalik korterit üürida, kuna üürileandjad teevad üürnike suhtes taustauuringuid, ning

laps jäi ilma vajalikust ravist, mis halvendas oluliselt tema tervislikku seisundit. Artikkel

juhatas kolmandad isikud hageja isiklikule Facebook’i kontole. Seetõttu jäi hageja ja tema pere

ilma paljudest sõpradest ja tuttavatest ning lastel tekkis probleeme oma sõpradega.

Kuna artikkel on endiselt arvutivõrgus leitav ja kahjustab hageja õigusi, tuleb see

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel kustutada.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud.

Kostja I vastuväidete kohaselt ei nimeta artikkel pakkumist kelmuseks ega halvusta hagejat,

vaid üksnes peab asjaolusid (kuulutuses avaldatud informatsiooni puudulikkus, hea tasu

lubamine ebaselge tegevuse eest, kuulutuse avaldajaga ühendust ei saadud ja konto suleti)

arvestades kuulutust kahtlaseks ning ajakirjanik soovis koguda täiendavat teavet. Ajakirjanik ei

saanud ega pidanud teadma, et konto deaktiveeris Facebook, hageja ei ole seda ka tõendanud.

Taoline tegevus Facebook’i poolt ei ole tavapärane. Sotsiaalmeedia kontode sulgemine või

postituste kustutamine ei ole taunitav tegevus. Isegi kui pidada teksti avaldamist hageja isiklike

õiguste rikkumiseks, on rikkumine vähem oluline kui hoiatada lugejaid kergemeelselt tehingute

tegemise eest. Väited, et artikli tõttu lõpetasid äripartnerid hageja äriühinguga koostöö, hageja

jäi sissetulekuta ja tervis halvenes, on tõendamata. Kui hageja sai pärast artikli avaldamist

solvavaid ja alandavaid sõnumeid, siis kostja I kolmandate isikute tegevuse eest ei vastuta.

Kostja II leidis, et tema ei ole artikli autor. Tegemist oli toimetuse avaldusega. Kostja II

kontaktandmed on avalduses põhjusel, et ta oli LõunaLehe vanemtoimetaja ja kontaktisik,

kellele teavet saata. Lisaks ei ole hageja välja toonud, kuidas artikkel tema õigusi rikub.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 31. märtsi 2023 otsusega hagi rahuldamata ning riigi õigusabi kulu

Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude

rahaliseks suuruseks määrati kostjale I 240 eurot ja kostjale II 420 eurot ning mõisteti

nimetatud summad koos viivisega hagejalt kostjate kasuks välja.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole artikli juures selgelt viidatud autori nimele, artikli

lõpus on lühend „LL“. Kostja I juhatuse liige Urmas Paidre on nimetanud autorina kostja II.

Kostja II on võtnud omaks, et info tuli saata temale, seega oli tema ülesandeks artikli

vastukajaga tegelemine. Kostja II vastuväited ei ole usaldusväärsed ning nendest ei tulene, et

kostja II ei ole artikli autor. Kui artiklil oli mitu autorit, on võimalik autorite solidaarne vastutus.

Seega on tuvastatav, et kostja I ja kostja II on artikli avaldajad VÕS §-de 1046 ja 1047 mõistes.

Kohus leidis, et artikli pealkiri „Kahtlane pakkumine ahvatles kergeusklikke“ ei sisalda

ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid VÕS § 1046 lg 1 mõistes. Mõistlikul

isikul ei ole võimalik pealkirjast välja lugeda, et hageja on pannud toime kuriteo. Pealkiri ei

anna ka hageja käitumisele hinnangut viisil, mida saab pidada õigusvastaseks. Sõna „kahtlane“

on suunatud pakkumise muljele, mis on küll kaudselt omistatav hagejale, kuid ei viita sellises

kontekstis hageja tegevuse ja käitumise ebaseaduslikkusele, olles ebamäärane ja mitmeti

mõistetav. Sõna „kergeusklik“ viitab pakkumise (osale) sihtgrupile, kuid on samuti

ebamäärane. Iga negatiivse varjundiga sõna/väljendi kasutamine ajakirjanduses ei saa kaasa

tuua vastutust, vaid kontekstist peaks nähtuma selge isikuõiguste riive. Meediaväljaannetes on

tavapärane tähelepanu köitmiseks pealkirjades mängida sõnastuse või lausestusega, mistõttu

tuleb pealkirja tähenduse tõlgendamisel arvestada artikli sisu. Antud juhul ei ole esitatud

otseseid hinnanguid hageja tegevuse ebaseaduslikkuse või taunitavuse kohta, vaid tõstatatud

küsimus pakkumise olemuse, sh legitiimsuse kohta, põhjendatud kahtluste tekkimise põhjust

ning tehtud üleskutse täiendava info edastamiseks, mida saanuks edastada ka hageja.

Antud juhul esinevad analoogselt avaliku elu tegelastega asjaolud, mis tõstavad hageja

pöördumisele saadava reaktsiooni taluvuspiiri. Hageja avaldas kuulutuse laiemale avalikkusele.

Hageja otsis nn koostööpartnereid, kes tema heaks tasu eest tööd teeksid, lubades tasu iga

kliendi eest, mis viitab tegutsemisele majandus- ja kutsetegevuses.

Kohus nõustus kostjaga I, et avaliku huviga sai seonduda artikli võimalik hoiatav funktsioon.

Seega ei saa põhimõtteliselt olla õigusvastane asjaolu, et ajakirjanik teemat käsitles.

Hageja pidi arvestama nii positiivse kui negatiivse tagasisidega suurema hulga inimeste poolt,

olema valmis küsimustele vastama ja pakkumist detailsemalt selgitama, pidama võimalikuks

ka ajakirjandusväljaannete pöördumisi. Samuti pidi hageja arvestama, et eristamata majandus-

ja kutsetegevust ja eraelu ning kasutades kuulutuse avaldamisel oma nimekuju sisaldavat

kontot, loob ta seose oma isikliku sotsiaalmeedia kontoga. Ebaselgeks jääb, miks ei olnud

hagejal võimalik negatiivseid pöördumisi tähelepanuta jätta või vastata stampkirjaga, kus on

selgitatud töö olemust detailsemalt ja lükatud ümber ajakirjaniku väited.

Usutav on, et artikli koostaja ei teadnud, kas Facebook’i konto ja postituse on kustutanud selle

autor või kolmas isik, ning valeandmete esitamine ei olnud tahtlik. Kohus ei nõustunud aga, et

tavapäraselt kustutavad sotsiaalmeedia kontosid kasutajad ja põhjendatud oli eeldada, et ka

hageja on nii toiminud. Üldteada on, et sotsiaalmeedia postitusi ja kontosid on võimalik

kustutada ka grupi/portaali halduril. Esitatud ei ole tõendeid, et kostjad või nendega seotud isik

oleks püüdnud hagejaga kontakti võtta. Artikli koostajal olnuks võimalik väljendada tegelikku

olukorda, et artikli koostamise hetkel olid postitus ja selle avaldaja konto kättesaamatud. Seega

ei ole kostjad tõendanud asjaolusid, mis välistaks teo õigusvastasuse VÕS § 1047 lg 3 järgi.

Teo õigusvastasuse välistavad aga VÕS § 1046 lg 1 ja lg 2. Hageja Facebook’i konto ja postitus

olid artikli koostamise ajal avalikkusele kättesaamatud. Sotsiaalmeedia konto deaktiveerimine

või kustutamine isiku enda poolt ei ole taunitav tegevus. Negatiivse tähenduse võib asjaolu

omandada konteksti kaudu. Üldteada asjaolu on, et tasuta sotsiaalmeediaportaali puhul ei ole

postituste kustutamine ja kontode blokeerimine tavapärane ning seega on hageja kirjeldatud

tegelik olukord negatiivsem kui artikli väide, viidates kaudselt probleemile või rikkumisele.

Ebaõige väiteta ei muutuks lause primaarne tähendus, mis viitab sellele, et konto ja postitus ei

olnud kuulutuse avaldamise hetkel kättesaadavad. Selline detailis eksimine ei kahjusta hageja

au ja head nime ega anna alust mittevaralise kahju nõudmiseks. Kostjatel on võimalik olukord

heastada paranduse avaldamise või vabandamise teel. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud.

Kohus nõustus kostjaga I, et väljend „kerge raha himutseja“ ei ole suunatud otseselt hagejale.

Hagejale suunatud väide on „kerget raha lubanud isik“. Eesti õigekeelsussõnaraamat (ÕS 2018)

ja Eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS 2009) väljendit „kerge raha“ ei tunnista. Artiklis on

terminit kasutatud tähenduses, et töö olemust arvestades on teenitav tulu suur. Võõrsõnade

leksikon (VSL 2012) viitab ingliskeelsele väljendile easy money, mis võib tähendada odavat

raha, madala ostujõuga raha ning piltlikus stiilis hõlptulu, kergelt saadud raha. Arvestades, et

väljendit tuleb hinnata tähenduse järgi, mille see on omandanud eestikeelses kultuuriruumis, ei

pruugi see olla tingimata negatiivne või halvustav hinnang. Väljendit on meediaväljaannetes

kasutatud nt viidates seadusliku töötamisega tulu teenimisele, lootes näha tavapärasest vähem

vaeva. Kohtu hinnangul viitab väljend ebaproportsionaalsusele tulu suuruse ja töö

raskuse/koguse vahel, mis võib olla nii seaduslik kui ebaseaduslik. Seega on autor väljendanud,

et tema arvates on pakutud tasu hea ja töö kerge, mida ei saa pidada õigusvastaseks.

Artikli teksti tervikuna hinnates nähtub mõistlikule keskmisele inimesele, et selle koostaja

hinnangul on tasu pakkumises toodud tingimusi arvestades ebaproportsionaalselt hea ja

pakkumise sisu tekitab küsimusi. Artikli eesmärk on eelkõige juhtida tähelepanu võimalikele

ohtudele ning koguda ettevõtmise kohta täiendavat infot, mitte rünnata hageja isikuõigusi ega

anda hinnanguid hageja tegevuse seaduslikkusele. Kõnekeelset sõnavara ja rahvalikku stiili ei

ole asjakohane pidada ebasündsaks väljendusviisiks. Artiklit kogumis hinnates on kostjad

avaldanud eelkõige väärtushinnangu, et hageja kuulutus tekitab kahtlust, samuti toonud esile

asjaolud, millele kahtlus rajaneb, ja teinud üleskutse täiendava info edastamiseks.

Hageja ei ole usutavalt põhistanud ega tõendanud, et kõik negatiivsed sõnumid seonduvad

artikliga. Esitatud kuvatõmmis kommentaarist sisaldab viidet artiklile, kuid kommentaaris

puudub kaastekst, samuti ei nähtu kommentaari kontekst. Facebook’i sõnumivahetuste

autentsust ei ole puuduvate metaandmete tõttu võimalik kontrollida. Ka dokumendi sisu õigsust

eeldades ei nähtu sealt, et kolmandad isikud ei soovi hagejaga koostööd teha artikli pärast, vaid

mõlemas vestluses on viidatud ka teistele asjaoludele. Kuvatõmmisest nähtub, et hageja on

sotsiaalmeedias aktiivselt tegutsev isik ja seetõttu ei saa kogu sotsiaalmeedias saadud

negatiivset vastukaja seostada artikliga, kui sellele otseselt viidatud ei ole.

Eelnevast tulenevalt jättis kohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jäeti rahuldamata ka viivisenõue.

Kohus jättis rahuldamata ka nõude artikli eemaldamiseks ja alternatiivse nõude, kuna kohus ei

ole tuvastanud õigusvastase kahju tekitamist. Nõue on ka põhjendamata ja esitatud vale kostja

vastu. DIGAR portaal on Eesti Rahvusraamatukogu hallatav digikeskkond. Hageja ei ole

põhjendanud, kuidas on kostjatel võimalik menetlusvälise isiku hallatavast portaalist artikleid

eemaldada. Alternatiivne nõue kohustada kostjaid „kustutamist korraldama“ on ebaselge.

VÕS § 1047 lg 4 näeb ette õiguskaitsevahendid olukorraks, kus on avaldatud ebaõigeid

andmeid. Kohus ei ole avaldamise õigusvastasust tuvastanud.

Maakohus jättis hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus mõistis

hagejalt kostjate kasuks välja kostjate vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud koos viivisega:

kostjale I 240 eurot (ilma käibemaksuta; vandeadvokaadi tunnihind 120 eurot, ajakulu 2 tundi)

ning kostjale II 420 eurot (ilma käibemaksuta; vandeadvokaadi mõistlik tunnitasu esindamise

ja menetlusdokumentide koostamise eest 120 eurot, ajakulu 3,5 tundi).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. K. Arro esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. märtsi 2023 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

mittevaraline kahjuhüvitis 40 000 eurot (või kohtu õiglase äranägemise järgi) ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni

nõude tasumiseni ning kohustada kostjaid eemaldama 10. oktoobril 2019 Lõunalehes avaldatud

artikkel „Kahtlane pakkumine ahvatles kergeusklikke“ DIGAR Eesti artiklite portaalist või

korraldama artikli kustutamine, kui kostjatel volitused artikli eemaldamiseks puuduvad.

Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) võib mõistlik inimene artikli sõnastusest vähemalt kaudselt järeldada, et hageja on kelm, kes

„kergeusklikke“ ära kasutades tulu teenib ehk paneb toime õigusvastase (KarS § 209 mõttes

või mõne teise varavastase) või ühiskondlikult taunitava teo. See on ebaõige faktiväide, kuivõrd

hagejat ei ole kahtlustatud ega süüdi mõistetud kelmuses ega muus varavastases süüteos.

Hageja Facebook’i konto ja postituste kustutamise osas ebaõige faktiväite avaldamine oli

õigusvastane. Artikli kontekstis viitab kustutamine, justkui hageja oleks soovinud oma

„kahtlase“ tegevuse jälgi peita. Facebook deaktiveeris konto artiklis kirjeldatud asjaoludega

mitteseotud põhjustel. Hageja postitused ja konto on jätkuvalt Facebook’ist leitavad ning konto

on olnud aktiivses kasutuses 10 aastat (lisa 1). Nõustuda ei saa ka väitega, et konto ja postituste

kustutamise faktis eksimine ei kahjusta hageja au ja head nime ega anna alust mittevaralise

kahju nõudmiseks ning kostjatel on võimalik olukord heastada paranduse avaldamise või

vabandamise teel. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne märgib (§ 17), et vabandamiseks

kohustamist Eesti seadused ei võimalda.

Ebakohase väärtushinnanguga on artiklis avaldatud väidete näol tegemist seetõttu, et artiklist

nähtub negatiivne hinnang, et hageja tegevus ja käitumine on ebaeetiline, ebaseaduslik või

taunitav. Pealkiri ja artikli sisu tervikuna loob mulje, et hageja soovib teisi isikuid ära kasutada.

FIE-na registreeritud isikutega koostöö tegemises ei ole midagi kahtlast (lisa 2).

Nõustuda ei saa ka kohtu tõlgendusega väljendist „kerge raha“. Artikli autor on soovinud

lugejaid hoiatada, et pakkumine on liiga hea, et olla tõsi, ja selle taga on kahtlased kavatsused.

Kuna artiklis avaldatud väärtushinnangud ei tugine ühelegi reaalsele faktile, on need

kohtupraktika kohaselt lubamatud.

Täiendavad küsimused ja kahtlused hageja tegevuse osas saavad mõistlikul keskmisel isikul

tekkida vaid artikli põhjal. Hageja kuulutuses oli kogu vajalik info. Postitus oli tehtud hageja

isikliku avaliku konto alt, kus olid fotod hagejast, sh koos lastega. Ei ole eluliselt usutav, et

„pettur“ selliseid fotosid sotsiaalmeediasse postitaks.

Kuivõrd artiklis on hageja e-postiaadressi cv@scandinavian-skills.com kirjapilt (poolitamise

tõttu) cv@scandi-navian-skills.com, võis artikli lugejatel tekkida ettekujutus, et ka hageja

originaalses postituses oli toodud kasutuses mitteolev e-postiaadress;

2) ei täitnud kostjad ühtki Eesti ajakirjanduseetika koodeksis toodud kohustust. Keegi

toimetusest ei võtnud hagejaga enne artikli avaldamist ühendust. Ajakirjanik oleks pidanud

kontrollima infot erinevatest allikatest. Ajakirjanik pidanuks märkama, et eksisteerib domeen

scandinavian-skills.com. Domeeniriregistris oli lehekülg registreeritud Kadri Aslanyan FIE

(hageja varasem nimi) nimele. Domeeni kodulehel oli kontaktinfo, samuti info FIE

tegevusvaldkonna kohta. Hageja kuulutuse põhjal tehti selgelt ebaõigeid oletusi. Ei ole eluliselt

usutav, et hageja FIE-na oleks valmis kogu isikliku varaga riskima ja osalema kahtlastes

skeemides. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, mistõttu pidi ajakirjanik eriti põhjalikult kaaluma

hageja õigusi ning avalikke huve. Olulisi avalikke huve, mis põhjendaksid sellise artikli

avaldamist ja hageja õiguste riivet, ei esine;

3) ei saa nõustuda seisukohaga, et hageja võinuks negatiivsed pöördumised jätta tähelepanuta

või vastata stampkirjaga. Hageja on toonud esile negatiivsed tagajärjed, mida poleks saanud

vältida kostjatele kirjaliku seisukoha esitamisega. Kui hageja sai artiklist teada (neli kuud pärast

artikli avaldamist), pöördus hageja kostja II poole (telefoni teel – lisa 4), selgitas asjaolusid ja

palus artikli eemaldada, ent sai vastuseks sarkastilise soovituse kohtu poole pöörduda;

4) on artiklil olnud hageja ja tema pere elule äärmiselt negatiivne mõju. Mainekahju on

1) takistanud hagejat igapäevaelu toimingutes ja tehingutes (nt on üürileandja „taustauuringu“

tõttu loobunud üürilepingu sõlmimisest); 2) tinginud hageja ettevõtte OÜ Serain Group

kustutamise registrist, sest kliendid ja koostööpartnerid loobusid koostööst, mis on tekitanud

suurt rahalist kahju (hageja jäi ilma tehtud investeeringutest); 3) pannud hageja majanduslikult

keerulisse olukorda, kus välistatud ei ole pankrot. Kannatada on saanud peresuhted ja tervis

(lisa 3). Artikli negatiivsed tagajärjed on ajas suurenenud. Artiklit on ära kasutanud hageja lapse

isa hooldusõiguse kohtumenetluses, väites, et hageja on kelm. Sama on isa rääkinud lapsele

(lisa 5). Kuna artikkel on avalikult kättesaadav (lisa 6), ei ole välistatud, et artikkel mõjutab

hageja elu ka tulevikus. Hageja on ilma jäänud koostööpakkumistest, sest inimesed otsivad

koostööpartnerite kohta Google`i otsingumootori kaudu infot. Hageja ainuke võimalus

töövõimetu invaliidsuspensionärina sissetulekut teenida (puudega poja ja alaealise tütre

kõrvalt) on veebiprojektide kaudu;

5) seda, et Facebook’i kommentaarid, kus hagejat on petturiks ja skeemitavaks petiseks

kutsutud, on tehtud artikli tõttu, kinnitab asjaolu, et kommentaariumis on keegi kolmas isik

lisanud artiklist kuvatõmmise ja veebilingi, kust artikkel on kättesaadav. Seega on seos ilmne.

Kui kohtul tekkis kahtlusi Facebook’i sõnumivahetuse osas, oleks kohus pidanud täitma

selgitamiskohustust ja määrama tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks;

6) tuleb kostjate menetluskulud jätta igal juhul TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Kogu

hageja elu on kostjate tegevuse tõttu pea peale pööratud. Hageja on väga keerulises

majanduslikus olukorras, sest ta on 100% töövõimetu.

Arvestades, et kostja II 05.10.2021 menetlusdokumendi sisulised vastuväited koosnevad

seitsmest lausest, saab dokumendiga seotud tegevusi pidada mõistlikuks 1 tunni ulatuses;

7) kuna vaidlus on kestnud kaua, inflatsioon on märkimisväärselt kiirenenud ja artikli

põhjustatud kannatused hageja jaoks suurenenud, on õiglaseks kahjuhüvitiseks 40 000 eurot.

TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi on nõude suurendamine lubatud.

5. OSAÜHING HANSEKON vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole artiklis nimetatud hageja tööpakkumist kelmuseks ega halvustatud hagejat, vaid

eesmärgiks oli juhtida tähelepanu küsitavustele hageja kuulutuses ja kutsuda lugejaid üles

ettevaatlikkusele. Taoline tegevus ei saa tekitada hagejale õigusvastaselt kahju.

Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. OÜ Serain Group äriregistrist kustutamise 09.01.2023

tingis majandusaasta aruannete esitamata jätmine. Viimati esitas OÜ Serain Group

majandusaasta aruande 2016. a kohta ning tasus riigile makse 2018. a II kvartalis. Kuna artikkel

ilmus 10.10.2019, siis puudub seos äriühingu majandustegevuse lõppemise ja kostja tegevuse

vahel. Füüsilisest isikust ettevõtjana on hageja äriregistrist kustutatud juba 09.09.2013. Kostja I

palub võtta asja juurde vastavad väljatrükid äriregistrist. Apellatsioonkaebusele lisatud uued

tõendid ei ole asjakohased, arusaamatuks jääb ka, mis takistas tõendeid esitamast maakohtus;

2) ei ole menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane. Hageja on oma tegevusega

tekitanud kostjatele vajaduse õigusabi kasutamiseks;

3) on hageja menetlust venitanud ja põhjendused nõude suurendamiseks on asjakohatud.

6. Ü. Harju vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole kostja II artikli avaldaja VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Ainuavaldajaks on

toimetus/kostja I, nii nagu artikli all märgitud („LL“). Kohtupraktikas on kaasustes, kus

ajakirjanik on avaldajaks loetud, ajakirjanik artikli autoriks märgitud ning ajakirjanik on teinud

toimetusele oma nimel avaldusi ehk tegemist on olnud ajakirjaniku poolt „andmete teatavaks

tegemisega“ toimetusele. Teatud avaldusi (nt juhtkiri) teeb toimetus ehk väljaanne tervikuna.

Vaidlusaluse sisu näol on tegemist toimetuse kui terviku seisukohaga, mille kostja II toimetuse

tööülesandel koostas. Asjaolu, et üleskutse juures on tema kontakt, ei tee kostjat II avaldajaks;

2) on hageja e-postiaadress artiklis õigesti kirjutatud. Mõistlikule isikule on arusaadav, et

tegemist on sidekriipsuga, lisaks tulnuks küsimus tõstatada maakohtus;

3) on maakohus õigesti leidnud, et artiklis tehtud avaldused ei ole õigusvastased ning seega ei

ole hagejal ei mittevaralise kahju ega ka artikli eemaldamise nõuet.

Mõistliku lugeja standardit rakendades ei tulene avaldatust, et hageja on toime pannud kelmuse

KarS § 209 mõttes. Pealkiri ei sisalda faktiväidet, vaid tegemist on väärtushinnanguga. Hageja

Facebook’i kuulutuses toodud informatsioon oli puudulik, head sissetulekut lubati minimaalse

tegevuse eest, hagejaga ühendust ei saadud ja seejärel kadus ligipääs hageja kontole – see kõik

tekitas toimetuses kahtlused. Üleskutse eesmärgiks oli kutsuda lugejaid üles ettevaatlikkusele.

Siiani on selgusetu, milles hageja äriplaan seisnes (hageja ei vastanud kohtu 22.03.2022 esitatud

küsimusele) ning kuidas oleks hagejal olnud võimalik sellist tasu maksta. Hageja äriühingul oli

aastaid puudunud majandustegevus, oli rendivõlg, hagejal oli kaks maksehäiret, hageja venitas

kohtulahendiga kinnitatud võla tasumisega enam kui kümme aastat. Usaldust vähendas ka

asjaolu, et hageja kasutas konto profiilipildina juuksepikenduste reklaami fotot. EIK on

rõhutanud, et pealkirjades on teatavad liialdused ajakirjandusele lubatud.

Postituse ja Facebook’i konto kustutamise väite osas on tõendamiskoormis hagejal, kuna väide

ei ole negatiivne ega kahjusta hageja mainet (RKTKo 3-2-1-161-05). Hageja ei ole tõendanud,

et konto blokeeris Facebook. Ajakirjanikud püüdsid hagejaga ühendust saada nii telefoni kui

kirja teel (lisad 4, 5). Väite avaldamine ei olnud VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes õigusvastane.

Sõna „ahvatlema“ („ahvatles kerge raha himutsejaid“) on neutraalne ja konteksti arvestades

põhjendatud. 170 eurot kätte on märkimisväärne summa, mille teenimine võtaks tavaliselt

omajagu aega. „Kerge raha himutsejaks“ on nimetatud kolmandaid isikuid.

Hagejal ei saa olla nõudeid artikli kui kogumi osas. Riigikohus on rõhutanud, et kui isik soovib

avaldatut vaidlustada ja oma õigusi kaitsta, tuleb isikul konkreetselt välja tuua, mis faktide ja

väärtushinnangute osas tema õigusi on rikutud;

4) ei ole hagejal võimalik esitada kogu artikli avaldamise lõpetamise nõuet. Kogu artikkel ei

sisalda hageja isikuõigusi rikkuvat sisu. Nii Eesti kui EIK kohtupraktika järgi ei ole põhjendatud

ega proportsionaalne kohustada kogu artiklit eemaldama, kui see sisaldab ka väiteid, mida

hageja ei vaidlusta. Kostja II ei saa DIGAR-st artiklit eemaldada või eemaldamist korraldada;

5) on kahjunõude suurus põhjendamatu ega vasta kohtupraktikale. Mittevaralise kahju

hüvitamise mediaan Eestis oli 2018.–2019. aastal 1000 eurot (Riigikohtu analüüs), keskmine

mediaanpalk on kuus 1200 eurot neto. EIK on selgitanud, et kõrgem talumiskohus on ka isikul,

kes oma tegudega on ennast avalikkuse huviorbiiti asetanud. Hageja on ise ennast ajakirjanduse

huviorbiiti asetanud. Samuti oli hageja valik mitte selgitada ajakirjanikele oma tegevuse

tagamaid. Arvestades hageja käitumist, tuleks kahju väljamõistmisel piirduda ühe euroga;

6) vaidleb kostja II vastu hageja maakohtus esitatud tõenditele ja palub jätta hageja

ringkonnakohtule esitatud tõendid arvestamata. Kostja II palub vastu võtta vastuse lisad, kuna

kostjale II oli üllatuslik, et kohus luges kostja II avaldajaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Vastavalt TsMS § 631 lg-le 1 võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese

astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele

kuuluvate

asjaolude

ja

tõendite

kohaselt

(käesoleva

seadustiku

§

652)

tuleks

apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erineb otsus.

Seega tuleneb nimetatud sättest, et apellatsioonimenetluses kontrollitakse maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust ning apellatsiooniastmes ei saa laiendada vaidlust võrreldes

sellega, mida peeti maakohtus.

Maakohus lahendas hageja menetlusabi taotluse 18.05.2021 määrusega (I kd, tl 155-156) ning

lähtus hageja mittevaralise kahju nõudest 20 000 eurot. Samuti võttis maakohus 18.05.2021

määrusega menetlusse hagi (I kd, tl 160-161), milles hageja nõudis mittevaralise kahju 20 000

eurot väljamõistmist. Maakohus jättis 31.03.2023 otsusega rahuldamata hageja mittevaralise

kahju hüvitamise nõude 20 000 eurot. Tartu Ringkonnakohus lahendas 11.05.2023 määrusega

(II kd, tl 72-73) hageja menetlusabi taotluse ning lähtus samuti 20 000 euro suurusest

mittevaralise kahju hüvitamise nõudest.

Eelnevat arvestades saab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruseks

apellatsiooniastmes olla 20 000 eurot ning põhjendamata on hageja seisukoht, et ta saab

apellatsiooniastmes nõuda mittevaralist kahju 40 000 eurot.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata kostja 1 suhtes ning menetluskulude jaotuse ja hagejalt kostja kasuks

väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi

kostja 1 vastu osaliselt ning mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise

300 eurot, viivise kahjuhüvitiselt 300 eurot alates 03.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätab kostjate 1 ja 2 õigusabikulud nende endi

kanda ja hageja riigi õigusabikulud riigi kanda. Kostjalt 1 tuleb välja mõista 450 eurot

riigituludesse riigilõivu katteks ning hageja tuleb vabastada riigilõivu 450 eurot riigituludesse

tasumise kohustusest. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

9. Maakohus leidis, et kuigi artikli juures ei ole viidatud autori nimele, tuleb artikli autorina ja

seega avaldajana käsitleda ka kostjat 2. Seejuures tugines maakohus kostja 1 11.09.2021 kirjale,

milles on kostja 1 juhatuse liige märkinud, et „minul kui LõunaLehe peatoimetajal puudub

teadmine, et keegi teine oleks kõnealuse loo kirjutanud, kui meie toonane vanemtoimetaja Ülle

Harju, kelle kontaktid olid Facebooki refereeringu lõpus ka avaldatud.“

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga,

mida on käsitletud maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendites (Riigikohtu 10.06.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 ja Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05), kuna

kostja 2 puhul ei ole tegemist andmete meediaväljaandele edastanud isikuga.

Asja materjalidest nähtub, et artikli lõpus on lühend „LL“, mis viitab LõunaLehele kui kostjale

1. Kostja 2 on kinnitanud, et tegemist oli ajalehe toimetuse seisukohaga ning avaldajaks saab

sellisel juhul olla ainult ajalehe väljaandja ehk kostja 1. Kostja 2 kirjutas küll artikli, kuid

tegemist oli toimetuse juhise ehk kostja 2 antud tööülesande täitmisega. Kostja 2 seisukohta

kinnitab see, et 10.10.2019 LõunaLehes on avaldatud arvukalt artikleid, milledes on autorina

märgitud nimeliselt nii Ülle Harju kui teised isikud. Kostja 1 ei ole kostja 2 nimetatud

seisukohtadele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga 2 ka selles, et teatud

avaldused ajakirjanduses (näiteks väljaande juhtkiri, toimetuse seisukohavõtt, teated,

üleskutsed) teebki ajalehe toimetus/väljaanne tervikuna, kuigi teksti kirjutab konkreetne isik.

Sellisel juhul võtab vastutuse teksti sisu eest ajalehe toimetus/väljaanne tervikuna, mitte

konkreetne füüsiline isik.

Ülaltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostjat 2 ei saa lugeda avaldajaks VÕS § 1046 ja

§ 1047 tähenduses ning sel põhjusel tuleb hagi kostja 2 vastu jätta rahuldamata. Selles osas

tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.

10. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas artiklis avaldatud hageja poolt

esiletoodud väljendid rikuvad hageja isikuõigusi ning kas sellest tulenevalt on põhjendatud

hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

10.1. Hageja leidis, et artikli pealkirja „Kahtlane pakkumine ahvatles kergeusklikke“ puhul on

tegemist nii ebaõige faktiväite kui ebakohase väärtushinnanguga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et artikli peakiri ei sisalda endas ebaõiget faktiväidet.

Ebaõige faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ning selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10).

Hageja seisukoht, mille kohaselt võib mõistlik inimene artikli pealkirjast järeldada, et hageja

on kelm, kes on toime pannud kelmuse või mõne muu varavastase teo karistusseadustiku

mõttes, ei ole õige. Väljendis kasutatud sõna „kahtlane“ viitab kahtlasele, kuid kindlasti mitte

ebaseaduslikule tegevusele. Riigikohus on eelviidatud lahendi p-s 10 märkinud ka seda, et

väärtusotsustus VÕS § 1046 lg 1 tähenduses väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu

või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut

on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust ja väärust. Maakohus on

iseenesest õigesti leidnud, et tegemist on väärtushinnanguga ning artikli pealkirja tähenduse

tõlgendamisel tuleb arvestada artikli sisu tervikuna. See seisukoht on kooskõlas VÕS § 1046 lg

1 teises lauses sätestatuga, mille kohaselt õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise

liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et artikli pealkirjast järeldub selgelt, et hageja

tegeleb mingi kahtlase tegevusega eesmärgiga ahvatleda kergeusklikke, mistõttu on tegemist

hageja isikuõiguste riivega, st hageja au teostava väärtushinnanguga. Kui kostja 1 eesmärgiks

oli kutsuda lugejaid üles ettevaatlikkusele, siis oleks seda saanud teha neutraalsel viisil. Antud

juhul on artikli pealkirjas etteruttavalt asutud seisukohale, et hageja Facebooki postituses

avaldatust järeldub mingisugune kahtlane tegevus, mis on ringkonnakohtu hinnangul

ebakohane ehk õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Kostja 1 ei ole esile toonud

asjaolusid, mis võiksid objektiivselt õigustada avaldatud väärtushinnangut. Põhjendatud ei ole

siinjuures maakohtu põhjendus, mille kohaselt saab hagejat võrrelda avaliku elu tegelasega,

kelle taluvuspiir peab olema suurem.

10.2. Maakohus leidis õigesti, et artiklis avaldatud väljend „Kohe pärast seda, kui LõunaLeht

üritas pakkumist jaganud isikuga ühendust saada, kustutas isik kõik postitused ja tagatipuks ka

Arro Kadri Facebooki konto, mis oli enne seda jõudnud endale koguda 5000 „sõpra“ on

käsitletav ebaõige faktiväitena. Samuti leidis maakohus õigesti, et kostjad ei ole tõendanud

asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse VÕS § 1047 lg 3 järgi (maakohtu otsuse p 30).

Ringkonnakohus märgib, et antud väljendi puhul on tegemist ebaõige faktiväitega VÕS § 1047

lg 2 tähenduses, kuna see teotab hageja au. Seejuures tuleb hinnata mitte ainult konkreetset

väljendit, vaid artikli sisu tervikuna. Riigikohtu praktika kohaselt (vt näiteks Riigikohtu

31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13) lasub VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud

asjaolude tõendamise koormus avaldajal. See tähendab, et kui kostja 1 avaldajana ei suuda

tõendada au teostava asjaolu tegelikkusele vastavaks, loetakse avaldamine õigusvastaseks.

Kostja 1 ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et vaidlusalune väljend vastaks tegelikkusele.

Samuti ei ole kostja 1 tõendanud käibekohustuse täitmist VÕS § 1047 lg 3 järgi.

Õige ei ole aga see maakohtu seisukoht, et käesoleval juhul välistavad teo õigusvastasuse VÕS

§ 1046 lg 1 ja lg 2. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole sotsiaalmeedia portaalis konto

deaktiveerimine ja/või kustutamine isiku enda poolt mõistliku isiku jaoks põhimõtteliselt

kuidagi taunitav tegevus. Samas märkis maakohus, et negatiivse tähenduse võib selline tegevus

omandada artikli konteksti kaudu. Ringkonnakohus leiab, et just artikli konteksti arvestades on

kõnesolev väljend hageja au teotav, st õigusvastane. Artikli lugejale jääb juba selle pealkirjast

mulje, et tegemist on mingisuguse kahtlase tegevusega ning seesama kahtlase pakkumise tegija

kustutas pakkumise ja tagatipuks oma Facebooki konto pärast seda, kui temaga prooviti

ühendust saada. Samas on viidatud nimeliselt konkreetsele isikule, s.o hagejale. Seetõttu on

põhjendamatu maakohtu seisukoht, et artiklis avaldatud viide hageja tegevuse kohta ei muuda

artikli sisu oluliselt.

10.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et artiklis avaldatud väljend „ahvatles kerge raha

himustajaid“ ei ole ebakohane väärtushinnang ega teota hageja au. Nimetatud väljendit ei ole

kasutatud hageja kohta, vaid on suunatud pakkumise sihtgrupile. Väljendis „kerget raha

lubanud isik“ on artikli autor andnud hinnangu, et tema arvates on pakutud tasu hea ja töö kerge,

mis ei ole ebakohane. Ringkonnakohus märgib, et kui kellelegi lubatakse 170 eurot iga toodud

kliendi eest kohe kätte, siis ongi tegemist võimalusega saada suhteliselt lihtsalt märkimisväärne

summa raha. Tegemist on neutraalselt väljendatud hinnanguga, mis ei ole halvustava

tähendusega.

10.4. Käesoleva otsuse p-des 10.1 ja 10.2 märgitud osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja

p-s 10.3 märgitud osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

11. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik

rahasumma. Seega kaasneb isikuõiguse rikkumisega alati rahalise kahjuhüvitise maksmise

kohustus. Vastavalt VÕS § 134 lg-le 5 tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist.

Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

tsiviilasjades 2018.-2019. aastal“ nähtub, et isiklike õiguste rikkumiste eest on kohtud välja

mõistnud hüvitised 200-7000 eurot ning hüvitiste mediaan on 800 eurot. Analüüsile lisatud

tabeli järgi olid enamus väljamõistetud hüvitisi suurusjärgus 200-700 eurot.

Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist 20 000 eurot (apellatsioonkaebuses 40 000 eurot) või

kohtu õiglasel äranägemisel. Kahju suuruse põhjendamiseks on hageja esitanud mitmeid

tõendamata väiteid, millega kohus ei saa arvestada. Nii on tõendamata hageja väited, mille

kohaselt põhjustas artikkel talle kuuluva äriühingu OÜ Serain Group kustutamise registrist,

mistõttu jäi hageja majanduslikult keerulisse olukorda, samuti kahjustas artikkel hageja

peresuhteid ja tervist ning alaealise lapse isa kasutab artiklit hooldusõiguse vaidluses hagejaga.

Veel on hageja tuginenud sellele, et artikli tõttu loobus potentsiaalne üürileandja hagejaga

üürilepingu sõlmimisest. Ringkonnakohus leiab, et selle asjaolu kohta esitatud tõendist (I kd, tl

6) ei nähtu, mille kohta konkreetselt on hageja tausta uuritud ning seega puudub põhjuslik seos

artikli ja taustauuringu vahel.

Maakohus on andnud asjakohase hinnangu väljavõtele hageja Facebooki saadetud sõnumitest

ja sõnumite seosest artikliga (I kd, tl 119-120) ning asunud põhjendatud seisukohale, et

sõnumite tekstist ei nähtu seos artikliga. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et kolmandate

isikute poolt avaldatust ei saa välja lugeda negatiivset hoiakut hageja suhtes. Välistatud ei ole,

et sõnumid on kirjutatud vastuseks hageja enda postitustele. Kuvatõmmises Facebookist (II kd,

tl 10) on keegi kolmas isik teinud viite 10.10.2019 LõunaLehe, kuid ainuüksi viide 10.10.2019

LõunaLehele ei saa rikkuda hageja isikuõigusi.

Vaidlust ei ole selles, et artikkel on senini kättesaadav DIGAR Eesti artiklite portaalist. Samas

on üldteada asjaolu, et LõunaLehe tiraaži ei saa võrrelda ülevabariigiliste ajalehtede tiraažiga.

Seega eelduslikult ei ole artikli lugejate arv suur. Hageja ringkonnakohtu istungil avaldatu

kohaselt on tema suurimaks probleemiks artikli mõju tema majandustegevusele.

Arvestades eeltoodut ja ülalmärgitud Riigikohtu praktika analüüsi, leiab ringkonnakohus, et

artikkel ei saa väga intensiivselt hageja au riivata ning seetõttu on põhjendatud mittevaralise

hüvitise suurus 300 eurot.

Hageja põhinõude rahuldamise tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue.

12. Maakohus leidis, et kostjad ei ole tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju ning seetõttu

puudub alus artikli eemaldamise nõude rahuldamiseks. Lisaks sellele märkis kohus, et hageja

nõuet kohustada kostjaid eemaldama 10.10.2019 LõunaLehes avaldatud artikkel pealkirjaga

„Kahtlane pakkumine ahvatles kergeusklikke“ DIGAR Eesti artiklite portaalist või korraldama

viidatud artikli kustutamise, kui kostjatel endal vastavad volitused artikli eemaldamiseks

puuduvad, ei ole võimalik rahuldada, kuna nõue on esitatud vale kostja vastu.

Kuigi ringkonnakohus rahuldas osaliselt hageja mittevaralise nõude kostja 1 vastu, ei anna ka

see asjaolu alust hageja artikli eemaldamise nõuet rahuldada.

Esmalt märgib rindkonnakohus, et kuigi apellatsioonkaebuses taotleb hageja maakohtu otsuse

täies ulatuses tühistamist, puuduvad apellatsioonkaebuses endas põhjendused, miks maakohtu

järeldused artikli eemaldamise nõude osas on valed. DIGAR on Eesti Rahvusraamatukogu

kasutajakeskkond ja digiarhiiv ning kostja 1 ei saa sealt midagi eemaldada. Hageja nõue ei ole

kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt ei saa eemaldada kogu artiklit tervikuna, kuna

hagiavalduse kohaselt on õigusvastased vaid osa artiklist (hagiavalduses nimetatud väljendid).

Hageja nõue korraldada artikli eemaldamine ei ole ka täidetav.

13. Tartu Maakohtu 03.06.2020 määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 184 lg 4 alusel kehtib riigi õigusabi andmine

edasi ringkonnakohtus. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaks

eraldi määrusega.

14. Ringkonnakohus rahuldas hagi kostja 1 vastu osaliselt ning seetõttu tuleb tühistada

maakohtu otsus, millega mõisteti hagejalt kostja 1 kasuks välja õigusabikulud 240 eurot.

Ringkonnakohus jätab kostja 1 õigusabikulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel seoses hagi

osalise rahuldamisega kostja 1 kanda ja hageja riigi õigusabikulud riigi kanda.

Seoses hageja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega kostja 1 vastu jätab ringkonnakohus

kostja 1 õigusabikulud 380 eurot ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel kostja 1 kanda ja

hageja riigi õigusabikulud riigi kanda.

Kostja 2 õigusabikulu maakohtus oli 420 eurot ja ringkonnakohtus 5114,20 eurot. Seoses hagi

kostja 2 vastu rahuldamata jätmisega peaks üldjuhul kostja 2 menetluskulud kandma hageja.

Ringkonnakohus leiab, et kohaldada tuleb TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta kostja 2 menetluskulud

TsMS § 162 lg 4 alusel nii maa- kui ringkonnakohtus kostja 2 enda kanda. Hageja kohtusse

pöördumise põhjustas ebakohaste väärtushinnangute avaldamine kostja 1 ajalehes LõunaLeht

ning artikli oli kirjutanud kostja 2 ajalehe toimetuse ülesandel. See, kas kostjat 2 saab lugeda

avaldajaks VÕS § 1046 või § 1047 tähenduses, oli õiguslikult vaieldav ning seetõttu oleks

äärmiselt ebaõiglane jätta kostja 2 menetluskulud hageja kanda.

15. Tartu Maakohtu 18.05.2021 määrusega vabastati hageja riigilõivu 900 eurot tasumisest

hagiavalduse esitamisel. Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2023 määrusega vabastati hageja

riigilõivu 1400 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel.

Hagi kostja 1 vastu rahuldati osaliselt ning seega peab kostja 1 TsMS § 190 lg 3 alusel hüvitama

võrdeliselt hagi rahuldatud osaga riigilõivu, mille tasumisest oli hageja vabastatud.

Ringkonnakohus leiab, et kostja 1 peab tasuma nii hagiavalduselt kui apellatsioonkaebuselt

tasumisele kuuluvalt riigilõivult ½ osa, s.o vastavalt 450 eurot ja 700 eurot. Seega tuleb kostjalt

1 riigi kasuks välja mõista tasumata riigilõivu katteks vastavalt 450 eurot ja 700 eurot. Seoses

halva majandusliku olukorraga tuleb hageja TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu 450

eurot ja 700 eurot riigieelarvesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

03.07.2024 Riigikohtu otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. novembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-2328

osas, milles ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 31. märtsi 2023. a otsuse samas

tsiviilasjas osaliselt, rahuldas Kadri Arro hagi OSAÜHINGU HANSEKON vastu

osaliselt ning mõistis OSAÜHINGULT HANSEKON Kadri Arro kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt 300 eurot

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 3. maist 2021

kuni põhinõude täitmiseni, jättis OSAÜHINGU HANSEKON õigusabikulud maakohtus

hagi osalise rahuldamise tõttu OSAÜHINGU HANSEKON kanda ning mõistis

OSAÜHINGULT HANSEKON välja 450 eurot riigilõivu katteks riigituludesse ja

vabastas Kadri Arro 450 euro suuruse riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Jätta jõusse Tartu Maakohtu 31. märtsi 2023. a otsus samas tsiviilasjas, millega

maakohus jättis rahuldamata Kadri Arro hagi OSAÜHINGU HANSEKON vastu, jättis

riigi õigusabi osutamisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud

menetluskulud hageja kanda, määras OSAÜHINGULE HANSEKON hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 240 eurot, mõistis Kadri Arrolt OSAÜHINGU

HANSEKON kasuks menetluskulude katteks välja 240 eurot, millelt tuleb tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni. Maakohtu lahend on jõustunud osas, milles hagi Ülle Harju vastu jäi

rahuldamata ja Ülle Harju menetluskulud jäeti tema enda kanda.

2. Rahuldada OSAÜHINGU HANSEKON kassatsioonkaebus.

3. Jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud Kadri Arro kanda, välja

arvatud riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

4. Määrata kindlaks apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud ja mõista Kadri

Arrolt OSAÜHINGU HANSEKON kasuks välja 870 eurot. Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

5. Määrata Advokaadibüroo Pallo&Partnerid vandeadvokaadi Kristina Söödi tasu ja

kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 761 eurot 28 senti (sh käibemaks).

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Jätta rahuldamata Kadri Arro hagi OSAÜHINGU HANSEKON ja Ülle Harju vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

6.2. Jätta Kadri Arro ja OSAÜHINGU HANSEKON menetluskulud Kadri Arro kanda,

välja arvatud riigi õigusabi osutamisega seonduv kulu, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Jätta Ülle Harju menetluskulud tema enda kanda.

6.3. Määrata OSAÜHINGU HANSEKON hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1110 eurot.

6.4. Välja mõista Kadri Arrolt OSAÜHINGU HANSEKON kasuks menetluskulude katteks

1110 eurot. Kadri Arro on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.