2-23-4135/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Iris Kangur-Gontšarov, liikmed Meeli Kaur ja

Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-4135

Kohtuasi

Linford Transport OÜ hagi X vastu 71 000 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.09.2023 määrus (kaja lahendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Linford Transport OÜ (registrikood 14194522),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Teet Veer

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 20.09.2023 määruskaebuse lisa 1 tsiviilasja materjalide juurde vastu

võtmata.

2. Jätta Linford Transport OÜ 03.10.2023 seisukoha lisad 1–3 tsiviilasja materjalide

juurde vastu võtmata.

3. Jätta Harju Maakohtu 05.09.2023 määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-23-4135

2

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud ja kaja

1. Linford Transport OÜ (hageja) esitas 16.03.2023 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi

(täiendatud 17.03.2023), milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 71 000 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 2460,68 eurot ja alates 16.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni

sellelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte

suuremas määras kui 10,5% aastas.

Hagiavalduse väidete kohaselt sõitis alkoholijoobes kostja töökohustuste täitmisel hageja

veoautoga kraavi, rikkudes seeläbi poolte vahelist töölepingut ja põhjustades hagejale kahju.

Kostja on tunnistanud veoautoga alkoholijoobes teelt väljasõitmist ning hagejale kahju

tekitamist 06.10.2022 sõlmitud poolte vahelises kokkuleppes, mille järgi pidi kostja hagejale

tasuma 71 000 eurot hiljemalt 31.10.2022. Kostja pole hagejale kahju hüvitanud.

2. Harju Maakohus võttis 03.04.2023 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama

20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest hagile kirjaliku vastuse. Kostja kinnitas

05.04.2023 e-kirjaga hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist, kuid kostja hagile

vastust ei esitanud.

3. Harju Maakohus rahuldas 23.04.2023 tagaseljaotsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 71 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2460,68 eurot ning alates

16.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni sellelt viivise seadusjärgses määras, kuid mitte suuremas

määras kui 10,5% aastas. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 2756,17 eurot kohustusega tasuda sellelt alates otsuse

jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivist.

4. Kostja esitas 29.05.2023 vastuse hagiavaldusele ning tagaseljaotsuse peale kaja (täiendatud

12.06.2023), milles palus tsiviilasja menetluse taastada.

Kaja põhjenduste kohaselt poleks Harju Maakohus tohtinud asja lahendada tagaseljaotsusega,

kuna asi ei allu Harju Maakohtule. Kostja elukoht on XXX, Järva maakond. Sellest lähtuvalt

oleks asi pidanud üldise kohtualluvuse järgi alluma Pärnu Maakohtule.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, mille järgi allub asi Harju

Maakohtule, ei ole kehtiv. Poolte vahel puudub vaidlus, mis oleks seotud mõlema poole

majandus- või kutsetegevusega. Pooled sõlmisid 06.10.2022 kokkuleppe hageja kahju

hüvitamiseks, milles muuhulgas lepiti kokku ka kohtualluvuses. Kokkuleppe sõlmimise ajaks

polnud poolte vahel vaidlust veel tekkinud. Vaidlus tekkis siis, kui kostja sai teada, et

06.10.2022 kokkuleppes on hageja kahjuhüvitise suurus ülepaisutatud. Seega pole

kohtualluvuse kokkulepe tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 1, lg 3 p 1 ja § 106

lg 1 p 1 järgi kehtiv.

2-23-4135

3

Poolte 06.10.2022 kokkuleppe koos kohtualluvuse kokkuleppega on muuhulgas tühine seetõttu,

et kokkulepe on vastuolus heade kommetega. Hagejale tegelikult tekkinud kahju on umbes 30%

kuni 50% väiksem kui kokkuleppes märgitud. Kostjal puudusid oskused kahju suuruse

hindamiseks, seega usaldas kostja hageja esitatud kahju suurust. Samuti ähvardas hageja poolte

vahelise töölepingu koheselt lõpetada, kui kostja hagejaga kokkulepet ei sõlmi. Järelikult hageja

vähemalt pidi teadma, et kostja sõlmib kokkuleppe oma kogenematuse tõttu ning et poolte

vastastike kohustuste väärtused on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas.

Hageja seisukoht

5. Hageja vaidles kaja rahuldamise ja menetluse taastamisele vastu.

Maakohtu määrus

6. Harju Maakohus jättis 05.09.2023 määrusega kaja rahuldamata, tsiviilasja menetluse

taastamata ja kaja menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei määranud

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

Kohtumääruse põhjenduste järgi puudus alus kaja rahuldamiseks. Hagiavaldus ja hagi

menetlusse võtmise määrus on kostjale elektrooniliselt kätte toimetatud. Kostja kinnitas

05.04.2023 e-posti teel asja materjalide kättesaamist. Kohtul puudus alus kahelda selles, et

vastajaks on kostja ja et volitamata isikutel puudub ligipääs kostja e-posti aadressile. Hagile

vastamise tähtaeg oli 20 päeva hagiavalduse kättetoimetamisest ehk kostja pidi hagile vastama

hiljemalt 25.04.2023. Kostja ei vastanud tähtaegselt hagile.

Hageja ja kostja 06.10.2022 kokkuleppe järgi allub asi Harju Maakohtule. Poolte vahelise

vaidluse tekkimise hetkeks saab lugeda 20.09.2022 kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetust,

mille alusel sõlmiti 06.10.2022 kokkulepe. Seega on kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud pärast

vaidluse tekkimist ja kehtiv.

Kostja ei ole põhistanud 06.10.2022 kokkulepe tühisust heade kommetega vastuolus olemise

tõttu. Kohus saab kaja lahendamisel lähtuda ainult hagiavalduses toodud põhistustest ning

kostja hilisemate sisuliste vastuväidetega kohus arvestada ei saa. Tagaseljaotsuse tegemisel oli

hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud hagile tähtaegselt vastamata

jätmiseks mõjuvat põhjust, mistõttu tuleb kaja jätta rahuldamata.

Määruskaebus

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 05.09.2023 määruse tühistada

ning teha uue määruse, millega kaja rahuldada ja menetlus taastada.

Kostja määruskaebuse väidete kohaselt puudus Harju Maakohtul kohtualluvus tagaseljaotsuse

tegemiseks. Esiteks, tsiviilkohtumenetluse seadustiku erandliku kohtualluvuse peatükis ei

käsitleta töösuhtest tuleneva vaidluse kohtualluvust. Järelikult kuuluvad kohaldamisele üldise

või kokkuleppelise kohtualluvuse sätted. Teiseks ei tekkinud hageja ja kostja vahel vaidlust

TsMS § 104 lg 3 p 1 tähenduses siis, kui kostja avarii põhjustas. Vaidluse tekkimise hetkeks

tuleb lugeda hetke, kui kostja avastas, et 06.10.2022 sõlmitud kokkuleppes on hageja omale

tekkinud kahju märkinud suuremana kui see tegelikult oli. Eeltoodud avastuse tegi kostja pärast

hagimaterjalide, sh 06.10.2022 kokkuleppe, kostjale kättetoimetamist. Seega on 06.10.2022

kokkuleppes sisalduv kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud enne vaidluse teket ja kehtetu. Kuna

poolte vahel puudub kehtiv kohtualluvuse kokkuleppe, peab üldise kohtualluvuse järgi asja

2-23-4135

4

lahendama Pärnu Maakohus. Tagaseljaotsuse tegi aga Harju Maakohus, mistõttu tuleb kaja

rahuldada ja menetlus taastada.

Samuti on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja pole põhistanud 06.10.2022 kokkuleppe

tühisust. Kostja jääb kajas esitatud seisukoha ja põhjenduste juurde, mille järgi on kõik

kokkuleppe tühisuse eeldused täidetud. Hageja tegelik kahju suurus on palju väiksem kui hageja

seda esitanud on. Hageja esitatud kraana tööraportist ei ilmne, et selles kajastatud kraanatööd

seonduks otseselt veoauto ja haagise kraavist väljatõstmisega. Samuti on ebausutav, et veoauto

ja haagise kraavist välja tõstmiseks kulus ka tegelikkuses rohkem kui kuus tööpäeva.

Asjakohatud on maakohtu viited menetluse taastamiseks mõjuva põhjuse puudumisele. Kehtiva

õiguse järgi pole kaja esitamiseks mõjuvat põhjust vaja, kui kostja tugineb tagaseljaotsuse

seadusevastasusele. Kostja tugines kaja esitamisel sellele, et seaduse järgi ei võinud Harju

Maakohus teha tagaseljaotsust.

Maakohus on 17.03.2023 määrusega seadnud ebaõigesti kohtuliku hüpoteegi kinnisasja

mõttelise osale, mis kuulub lisaks kostjale ka kolmandale isikule. Seaduse järgi ei saa kohus

hagi tagamise korras koormata kolmandale isikule kuuluvat vara. Kinnisasja mõttelise osa

omandamise ajal oli kostja juba abielus Cga ning nende vahel kehtib siiani varaühisuse

varasuhe. Seega kuulub kinnisasja mõtteline osa abikaasade ühisomandisse ning maakohus ei

oleks tohtinud seada kohtulikku hüpoteeki kinnisasja mõttelise osale, mis on ka kolmanda isiku

omandis.

Hageja seisukoht

8. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

10. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja ja hageja poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendite osas.

Määruskaebemenetluses on nii kostja kui ka hageja esitanud uusi tõendeid seoses poolte

06.10.2022 kokkuleppe vastuoluga heade kommetega.

TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi võib kostja esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kohus ei või TsMS § 407 lg 1 I lause kohaselt

hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui hagiavalduses toodud asjaoludest lähtudes pole hagi

õiguslikult põhjendatud. Riigikohtu praktika järgi on kohtul õigus hagi õiguslikku põhjendatust

kontrollides hinnata ka haginõude aluseks oleva lepingu vastavust heade kommetega

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 tähenduses (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-133-

14, p 9). Kuna tagaseljaotsuse tegemisel loetakse TsMS § 407 lg 1 II järgi alusel hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, tuleb haginõude aluseks oleva lepingu vastavust

heade kommetega hinnata hagiavalduses esitatud asjaolude põhjal. Seega kui hagiavalduses

toodud asjaoludest nähtuvalt on haginõude aluseks olev leping vastuolus heade kommetega ja

seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine, ei või kohus teha TsMS § 407 lg 1 I lause alusel

tagaseljaotsust.

2-23-4135

5

Antud juhul ei oma poolte esitatud tõendid asjas tähtsust. Esiteks ei mõjuta hagi õiguslikku

põhjendatust poolte 06.10.2022 kahju hüvitamise kokkuleppe tühisus, sest hageja on

hagiavalduses tuginenud töölepingu rikkumisest tulenevale kahju hüvitamise nõudele, mitte

poolte 06.10.2022 kokkuleppest tulenevale kahju hüvitamise nõudele. Teiseks oleks maakohus

saanud 06.10.2022 kokkuleppe vastavust heade kommetega hinnata lähtuvalt hagiavalduses

esitatud asjaoludest. Järelikult ei mõjuta poolte esitatud täiendavad tõendid antud asjas

tagaseljaotsuse vastavust seadusele. Kohus jätab tsiviilasja materjalide juurde vastu võtmata nii

kostja määruskaebusega esitatud tõendi kui ka hageja määruskaebuse vastusega esitatud

tõendid.

11. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu

määruse põhjendustega neid kordamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

12. Maakohus asus õigesti seisukohale, et vaidluse võis lahendada tagaseljaotsusega.

TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt tuleb kaja rahuldada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 407 lg 5 p 22 järgi ei või tagaseljaotsust

teha, kui hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule.

Kostja määruskaebuse väidete kohaselt ei allunud asi Harju Maakohtule, kuna poolte vaheline

kohtualluvuse kokkuleppe oli sõlmitud enne vaidluse tekkimist. TsMS § 104 lg 3 p 1 järgi on

kohtualluvuse kokkulepe kehtiv, kui see on sõlmitud pärast vaidluse tekkimist. TsMS § 104

lg 3 p 1 näeb ette erandi TsMS § 104 lg-st 1, mille kohaselt saavad pooled kohtualluvuse

kokkuleppe sõlmida ainult mõlema poole majandus- või kutsetegevusega seotud vaidluste

lahendamiseks või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teine pool

on avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemad pooled on avalik-õiguslik juriidilised isikud.

TsMS § 104 lg-s 1 sätestatud kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise piirang kaitseb lepingu

nõrgemat poolt ebasoodsate kohtualluvuse kokkulepete eest. Seega peaks TsMS § 104 lg 3 p 1

erand kohalduma olukorras, kus lepingu nõrgem pool ei vaja seaduse nii intensiivset kaitset kui

TsMS § 104 lg 1 seda ette näeb. Selline olukord saab TsMS § 104 lg 3 p 1 järgi esineda siis,

kui kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud pärast vaidluse tekkimist ehk siis, kui lepingu nõrgem

pool on teadlik poolte vahelise vaidluse esemest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et TsMS § 104 lg 3 p 1 tähenduses saab

lugeda vaidluse tekkimise hetkeks 20.09.2022 kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamist ja

sellega hagejale kahju tekitamist. Vaidlust pole selle üle, et pooled sõlmisid 06.10.2022

kohtualluvuse kokkuleppe liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste

lahendamiseks. Poolte 06.10.2022 kokkuleppe p 5 järgi lahendatakse kokkuleppe

mittesaavutamisel vaidlused Harju Maakohtus (dtl 17). Seega oli kostja kohtualluvuse

kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik vaidluse esemest ja järelikult on TsMS § 104 lg 3 p 1

eesmärgiga kooskõlas tõlgendus, mille järgi saab vaidluse tekke hetkeks lugeda liiklusõnnetuse

põhjustamise. Kuna poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on TsMS § 104 lg 3 p 1 alusel

kehtiv, allus asi kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt Harju Maakohtule ning Harju Maakohus

võis asja tagaseljaotsusega lahendada.

13. TsMS § 104 lg 4 kohaselt on kohtualluvuse kokkuleppe erandlik ning pooled ei olnud

kokku leppinud teisiti.

14. Kostja määruskaebuse väited poolte 06.10.2022 kokkuleppe tühisuse kohta ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

2-23-4135

6

Nagu ringkonnakohus on juba käesoleva määruse p-s 10 selgitanud, tuleb lepingu vastuolu

heade kommetega tuvastada TsMS § 407 lg 1 kohaselt hagiavalduses toodud asjaolude põhjal.

Kostja pole hagiavalduses toodud asjaolude põhjal põhistanud, et 06.10.2022 kokkuleppe ja

seal sisalduv kohtualluvuse kokkulepe oleks heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühised.

Kostja sellekohased määruskaebuse väited toetuvad kostja esitatud täiendavale tõendile, mille

ringkonnakohus jätab käesoleva määruse p-s 10 esitatud põhjendustel vastu võtmata. Ka kostja

väited hageja esitatud kraana tööraporti kohta ei viita poolte 06.10.2022 kokkuleppe vastuolule

heade kommetega. TsMS § 407 lg 1 II lause kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tegemisel eeldada

hagiavalduses toodud asjaolude õigsust. Seega on maakohus jõudnud õige järelduseni, et poolte

06.10.2022 kokkuleppe koos kohtualluvuse kokkuleppega on kehtivad.

15. Maakohtu viited menetluse taastamiseks mõjuva põhjuse puudumisele ei ole asjakohatud.

TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 415 lg 1 p-de

1–3 alusel võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Maakohus on TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel kontrollinud tagaseljaotsuse vastavust seadusele ja

seda ilma mõjuvat põhjust analüüsimata. Maakohus tuvastas, et pole alust TsMS § 415 lg 1

p-de 1–3 järgi menetlusega taastamiseks. Seega viitas maakohus õigesti, et kostja pidi kajas

tooma välja mõjuva põhjuse, mis takistas tal õigeaegselt hagile vastata.

16. Kostja

määruskaebuse

väited

hagi

ebaõige

tagamise

kohta

pole

käesolevas

määruskaebemenetluses asjakohased.

Määruskaebusega on kostja vaidlustanud Harju Maakohtu 05.09.2023 määruse, millega

maakohus jättis kostja esitatud kaja rahuldamata. Harju Maakohus ei ole 05.09.2023 määrusega

rakendanud hagi tagamise abinõud, mistõttu ei anna hagi ebaõige tagamisega seotud väited

alust maakohtu 05.09.2023 määruse tühistamiseks. Hagi tagamise vaidlustamiseks tuleb kostjal

esitada määruskaebus määruse peale, millega hagi tagati.

17. Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

18. Kaja esitamisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 169 lg 2 järgi kaja esitaja, s.o kostja

kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitavate menetluskulude suurust, mistõttu vastavalt

TsMS § 174 lg-le 4 ei tee seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate

menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku

aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

19. Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 417 lg-ga 4 võib käesoleva määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)