2-22-9400/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9400

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse

(Vilippus) 06.06.2022 otsuse peale täiteasjas nr

022/2021/5577

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Suido Västra

Puudutatud isik (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus (registrikood 12016207)

Puudutatud isik (sissenõudja): OÜ AIRES LAENUD

(registrikood 10995828), seaduslikud esindajad juhatuse

liikmed AN ja VV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus Harju Maakohtu 27.10.2022 määruse resolutsiooni punkti 1

peale läbi vaatamata.

2. Keelduda X määruskaebusele tõendina lisatud Harju Maakohtu 13.10.2022

määruse tsiviilasjas nr 2-22-4404 (riigilõivu tagastamine) vastuvõtmisest.

3. Täiendada Harju Maakohtu 27.10.2022 määruse põhjendusi. Muus osas jätta Harju

Maakohtu 27.10.2022 määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-9400

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (võlgnik) esitas 27.06.2022 (täpsustatud 25.07.2022) Harju Maakohtule kaebuse

kohtutäitur Elin Vilippuse 06.06.2022 otsusele täiteasjas nr 022/2021/5577, paludes

kohtutäituri 06.06.2022 otsuse tühistada ja kohustada täiturit 16.05.2022 kaebust uuesti läbi

vaatama, arvestades maakohtu 01.03.2022 määruse põhjendusi tsiviilasjas nr 2-21-16608.

1.1. OÜ AIRES LAENUD (sissenõudja) avalduse alusel algatas kohtutäitur 11.08.2021

täiteasjas nr 022/2021/557 täitemenetluse võlgniku suhtes hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks summas 15 000 eurot. Kohtutäitur suurendas sundtäidetavat nõuet 21.09.2021

täitmisteates. Täitedokumendiks on Tallinna notar Margus Veskimäe 25.02.2015 notariaalne

dokument nr 963, mille alusel on võlgnikule kuuluv kinnisasi (asukohaga XXX, Tallinn)

koormatud hüpoteekidega ja selle igakordne omanik on nõustunud kohustusega alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteekidega on tagatud

sissenõudja nõuded, mis tulenevad sissenõudja ja võlgniku ning C (võlgniku lahutatud

abikaasa) vahel 25.02.2015 sõlmitud krediidilepingust nr 1500812 ja selle võimalikest lisadest.

Samuti on täitedokumendiks Tallinna notari Margus Veskimäe 31.08.2021 notariaalne

dokument nr 5408, mille alusel omandas sissenõudja AS-lt TBB pank (endine ärinimi

TALLINNA ÄRIPANGA AS) I järjekoha hüpoteegi summas 60 000 eurot, mis andis

sissenõudjale õiguse nõuda I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude täitmist.

1.2. Maakohus rahuldas 01.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-16608 võlgniku kaebuse ja

tühistas kohtutäituri 08.10.2021 otsuse täiteasjas nr 022/2021/5577 ning kohustas kohtutäiturit

vaatama võlgniku 20.09.2021 kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks uuesti läbi. Maakohus

nõustus võlgnikuga, et täitmisavalduses kajastatud sissenõudja põhi- ja kõrvalnõuete suuruse

kujunemine ei ole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1-41 kohaselt piisavalt selge ja

detailne selleks, et algatada selle alusel rahalise nõude sundtäitmine.

1.3. Juhindudes maakohtu selgitustest vaatas kohtutäitur võlgniku 20.09.2021 kaebuse uuesti

läbi. Kohtutäitur andis sissenõudjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Sissenõudja esitas

03.03.2022 täiendatud täitmisavalduse, täies ulatuses krediidilepingu nr 1500812 lisad 1 ja 2

ning nendes kokkulepitud tasumise graafikud, krediidilepingu täitmiseks laekunud maksete

nimekirja ning täpsustatud põhi- ja kõrvalnõuete detailse arvestuse. Kohtutäitur jättis

28.04.2022 otsusega võlgniku kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes rahuldamata.

Kohtutäitur leidis, et täitemenetluse läbiviimiseks on sissenõudja piisavalt põhistanud

nimetatud summade kujunemist ning nii laenusumma, intressi kui viivise arvestuse summade

kujunemine on pärast puuduste kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist jälgitav. Võlgnik

esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri 28.04.2022 otsusele täiteasjas 022/2021/5577, mida

menetletakse tsiviilasjas nr 2-22-7297.

1.4. Kohtutäitur koostas 04.05.2022 teate võlgnikule täiteasjas nr 022/2021/5577, millega

täiendati 11.08.2021 täitmisteadet võlgnikule ja täpsustati täitemenetluses sissenõutavat

summat. Võlgnik esitas kohtutäiturile 16.05.2022 kaebuse 04.05.2022 teate peale. Võlgnik on

2-22-9400

seisukohal, et sissenõudja ei esitanud põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust ning kohtutäitur

ei ole sissenõudja arvestust kontrollinud ja võlgnevuse arvestus ei ole selge. Sissenõudja väitel

on krediidilepingu nr 1500812 alusel perioodil 17.08.2020 kuni 15.06.2021 tasumata 6640,93

eurot. Võlgniku pangakonto väljavõtte järgi on ta tasunud lepingu nr 1500812 alusel perioodil

10.09.2020 kuni 09.05.2021 4930,80 eurot. Perioodil 2015-2021 tegi võlgnik makseid kokku

15 503,90 eurot, mitte 15 406,08 eurot nagu väidab kohtutäitur. Sissenõudja ei ole esitanud

krediidilepingule vastavat nõudearvestust, mille usutavust saaks hinnata. Sissenõudjal ei ole

hüpoteegiga tagatud nõuet võlgnike vastu 15 000 eurot ületavas summas. 25.02.2015

tagatiskokkuleppes on ka hüpoteegiga tagatud nõuete loovutamine, nende nõuete loovutamise

järjekord, kokku lepitud notariaalselt kinnitatud vormis ning seda järjekorda ei ole notariaalselt

kinnitatud kokkuleppega muudetud. Tagatislepingust järeldub, et hüpoteeki 15 000 eurot

ületavas summas krediidilepingu nr 1500812 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal

omandada mingil teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu,

mida ei ole toimunud. Võlgnik palus lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/5577.

1.5. Kohtutäitur vaatas võlgniku 16.05.2022 kaebuse läbi 06.06.2022 otsuses, milles jättis

kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur osundas, et võlgniku kaebuses käsitletud küsimused kattusid

olulisel määral 28.04.2022 otsusega lahendatuga. Täitur jäi 28.04.2022 otsuses toodud

seisukohale, et täitemenetluse läbiviimiseks on sissenõudja piisavalt põhistanud nimetatud

summade kujunemist ning nii laenusumma, intressi kui viivise arvestuse summade kujunemine

on pärast puuduste kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist jälgitav. Esitatud on Tallinna

notari Margus Veskimäe poolt 31.08.2021 tõestatud hüpoteekide üleandmise leping nr 5408.

Samuti on esitatud AS TBB Pank ja sissenõudja kinnitused selle kohta, et 08.09.2021 on

sissenõudja ja AS TBB Pank vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, mille alusel on

AS-ile TBB Pank läinud üle sissenõudja kõik nõuded võlgniku ja C vastu, mis tulenesid

sissenõudja ja võlgnike vahel 25.02.2015 sõlmitud krediidilepingust nr 1500812 ja selle

võimalikest lisadest ning nõude loovutamine tagasi AS TBB Pank poolt sissenõudjale.

Toimunud on võlgniku poolt kirjeldatud olukord, kus sissenõudja loovutas kõigepealt nõude

pangale ja seejärel loovutas pank nõude sissenõudjale tagasi.

1.6. Võlgnik esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri 06.06.2022 otsusele täiteasjas

022/2021/5577 koos taotlusega tõendite kogumiseks, milles kordab 16.05.2022 kohtutäiturile

esitatud kaebuses toodud seisukohti.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur pidas kaebust põhjendamatuks ja jäi 06.06.2022 otsuses märgitud seisukohtade

juurde ning palus jätta menetluskulud võlgniku kanda.

2.1. Lähtutud on sissenõudja poolt 03.03.2022 esitatud täpsustatud täitmisavaldusest,

arvestusest, krediidilepingu lisadest ja nendes kokkulepitud tasumise graafikutest, lepingu

täitmiseks laekunud maksete nimekirjast.

2.2. Esitatud lepingu, selle lisade ning arvestuse kohaselt on sissenõudja krediidilepingu ja selle

lisade alusel teostanud laenusaajale kolm makset: 25.02.2015 40 000 eurot, 07.07.2017

suurendati laenusummat 10 000 euro võrra ja 19.02.2019 suurendati laenusummat täiendavalt

7750 euro võrra. Laenumaksed kajastusid laenujäägi suurenemises. Kokku väljastas

sissenõudja laenu 57 750 eurot. Sissenõudja arvestuse kohaselt on võlgniku poolt alates lepingu

nr 1500812 sõlmimise hetkest kohustuse täitmiseks laekunud kokku 15 406,08 eurot, millest

on vastavalt kokkulepitud maksegraafikutele arvestatud 1162,84 eurot põhiosa ja 14 243,24

eurot kõrvalnõuete katteks. Sissenõudja kinnitas, et on täitmisvalduse koostamisel arvestanud

2-22-9400

võlgniku poolt tasutud makseid vastavalt lepingule, selle lisadele ja kokkulepitud

maksegraafikutele, kuid hilisema laenukohustuse täitmata jätmise tõttu tuli leping üles öelda ja

sissenõudja kinnitab võlgnevuse olemasolu summas 63 729,24 eurot (03.08.2021

täitmisavalduse esitamise kuupäeva seisuga). Kaebusele esitatud lisa kohaselt on vastuses

märgitud sissenõudja nõue 20.01.2022 seisuga, mitte 03.03.2022 seisuga nagu see on esitatud

täitemenetluses, seega võibki lisanduva viivise arvelt nõue olla muutunud.

2.3. Sissenõudja esitatud arvestuse kohaselt oli lepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga

28.06.2021 laenusaajatel tasumata graafikujärgsed põhiosa- ja intressimaksed alates

17.08.2020 summas 6987,86 eurot (335,96 eurot + 6651,90 eurot), millised on märgitud ka

arvestuses. Krediidilepingu ülesütlemist võlgnikud teadaolevalt vaidlustanud ei ole, nõue on

sissenõutavaks muutunud, seega on täitemenetluses realiseeritavaks muutunud ka kinnisasja

koormavad hüpoteegid. Täitmisavalduse esitamisel moodustas sissenõudja nõue 63 729,24

eurot, millest graafikujärgne põhiosavõlg on 56 387,16 eurot, intressivõlg 6651,90 eurot

(17.08.2020-28.06.2021 tasumata intressimaksed) ja viivis 690,18 eurot (29.06.2021-

03.08.2021, viivis 0,034% päevas sissenõutavaks muutunud põhiosalt 56 387,16 eurot).

Sissenõudja viitas lepingu punktidele, millises ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab. Sissenõudja

detailsele arvestusele täpseid vorminõudeid ja tingimusi ei ole kehtestatud.

2.4. Käesoleval juhul on sissenõudja täitemenetluse alustamiseks ja läbiviimiseks piisavalt

põhistanud täitmisele esitatud summade kujunemist ning nii laenusumma, intressi kui viivise

arvestuse summade kujunemine on pärast puuduste kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist

jälgitav. Täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Nõude täiendava hindamisega ületaks

kohtutäitur täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet. Võlgniku väitel on ta nõude

tasunud, kuid sissenõudja kinnitusel on see toimunud vaid osaliselt ja krediidilepingu kehtivuse

ajal. Sissenõudja on esitanud materiaalõigusliku vastuväite, mida kohtutäitur lahendada ei saa.

Võlgnikul on TMS § 221 alusel võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

3. Sissenõudja kaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis 27.10.2022 määrusega võlgniku taotluse tõendite kogumiseks (p 1) ja

kaebuse (p 2) rahuldamata. Menetluskulud jäid võlgniku kanda ja menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

4.1. Kohtutäitur ei pea täiteasja menetlusse võtmise otsustamisel hakkama tuvastama lepingute

ja nende lisade ehtsust. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile lisaks täpsustatud

täitmisavalduse, krediidilepingu lisad, krediidilepingu ülesütlemise teate, kinnituse nõude

loovutamise kohta ja maksete arvestuse. Nimetatud dokumendid on edastatud kohtule

kohtutäituri vastuse lisana. Täitemenetluse seadustikust lähtuvalt on kohtutäituri jaoks piisav,

kui sissenõudja tõendab kohtutäiturile nõude aluse, mida käesolevalt on sissenõudja ka teinud.

Kohtule esitatud dokumentidest nähtub selgelt, kuidas on sissenõudja nõue kujunenud ning

esitatud on nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud 27.10.2022 määruse ja kohtutäituri

06.06.2022 otsuse täiteasjas nr 022/2021/5577 tühistada ning kohustada kohtutäiturit võlgniku

16.05.2022 kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.

2-22-9400

5.1. Maakohus on TMS § 23 lg 41 valesti kohaldanud ja rikkunud oluliselt määruse

põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta nõustub kohtutäituriga, et

võlgnikul on tasumata graafikujärgsed põhiosa ja intressimaksed summas 6987,86 eurot ning

sissenõudja nõue täitmisavalduse esitamisel oli 63 729,24 eurot, millest graafikujärgne

põhiosavõlg 56 387,16 eurot, intressivõlg 6651,90 eurot ja viivis 690,18 eurot. TMS § 23 lg 41

näeb ette, et koos hüpoteegi seadmise lepinguga tuleb täitemenetluse alustamiseks

kohtutäiturile esitada ka tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus,

et vähendada vaidlusi sissenõutava summa suuruse üle ja riski sissenõudja positsiooni

kuritarvitamiseks. Tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg-st 41 tulenevalt

hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna

esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril

hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud

nõuetega. Hüpoteegiga tagatud nõuete korral on kohtutäituril kohustus täitemenetluse

alustamise eeldusi kindlaks määratud ulatuses kontrollida.

5.2. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ei oma tähtsus võlgniku väide, et

sissenõudjal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet võlgniku vastu 15 000 eurot ületavas summas.

Tagatislepingu punkti 2.2.3 järgi selleks, et sissenõudjal tekiks hüpoteegiga tagatud nõue

võlgniku vastu 15 000 eurot ületavas summas krediidilepingust nr 1500812 tulenevas nõudes,

peab sissenõudja kõigepealt selle nõude loovutama pangale ja seejärel peab pank selle nõude

loovutama sissenõudjale tagasi. Tagatislepingust järeldub, et hüpoteeki 15 000 eurot ületavas

summas krediidilepingu nr 1500812 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal omandada mingil

teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu, mida ei ole

toimunud. 25.02.2015 tagatiskokkuleppes on hüpoteegiga tagatud nõuete loovutamine, nende

nõuete loovutamise järjekord, kokku lepitud notariaalselt kinnitatud vormis ning seda

järjekorda ei ole notariaalselt kinnitatud kokkuleppega muudetud.

6. Kohtutäitur leiab, et vaidlustatud 27.10.2022 määrus on õige ja seaduslik ning selle

tühistamiseks puuduvad alused. Määrus on piisavalt põhjendatud. Võlgniku poolt kohtule

esitatud määruskaebus on sisuliselt identne kohtutäiturile ja maakohtule esitatud korduvate

kaebustega ning kohtutäituril puudub võimalus uusi ja täiendavaid selgitusi enam anda.

Sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud nõude arvestus on kohtutäiturile piisaval määral

jälgitav ning kõikide maksekorralduste nõudmine täitmisavalduse esitamisel ei saa olla

kooskõlas seadusandja tahte ega kohtupraktikaga. Kohtutäitur ei saa lahendada

materiaalõiguslike asjaolusid ning võlgnikul on TMS § 221 aluse võimalik esitada selles osas

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mida ta on käesoleval juhul ka teinud.

7. Sissenõudja määruskaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud.

8. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti

1 peale kaebeõiguse puudumise tõttu. Maakohus on määruskaebuse selles osas ebaõigesti

menetlusse võtnud.

9.1. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

2-22-9400

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui

määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

9.2. TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud. Võlgnik vaidlustab määruse tervikuna, vaidlustades sellega

maakohtu määrust ka osas, milles maakohus otsustas jätta võlgniku taotluse tõendite

kogumiseks TsMS § 236 lg 2 tähenduses (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) rahuldamata.

Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisele ei näe TsMS ette kaebeõigust.

10. Võlgnik esitas koos määruskaebusega Harju Maakohtu 13.10.2022 määruse tsiviilasjas nr

2-22-4404, millega lahendati riigilõivu tagastamise taotlus. TsMS § 662 lg 3 järgi võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Esitatud tõend peab olema

asjakohane (TsMS § 238 lg 1). Kaebuse lahendamisel ei oma tähtsust teise tsiviilasja riigilõivu

tagastamise määrus, mistõttu tuleb see jätta asja materjalide juurde võtmata. Kuna dokument,

mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus see tagastada.

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus määruse

muutmata. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus vaidlustatud

määruse põhjendusi. Vaidlustatud määruse põhjendusi tuleb täiendada võlgniku vastuväite

osas, et võlaõigusliku nõude loovutamine peab toimuma notariaalses vormis. Määruskaebus

jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Võlgniku vastuväidete kohaselt puuduvad põhi- ja kõrvalnõuete alus ning detailne arvestus.

Ringkonnakohus võlgnikuga ei nõustu. Kohtupraktikas on TMS 23 lg 4¹ kohaldamisel

selgitatud, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb hüpoteegipidajal täitemenetluse

alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada

nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on

tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega (RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-

64-12, p 36). Kohtutäiturile esitatavaid andmeid peab olema võimalik kontrollida ka

kohtumenetluses (RKTKo 30.04.2014, 3-2-1-29-14, p 23). Kohtupraktikas ja õigusnormides ei

ole kindlaks määratud, millise detailitäpsusega ja vormis nõudearvestus kohtutäiturile esitada

tuleb. Nõude kujunemine peab olema kohtutäituri jaoks arusaadav ja kohtu poolt kontrollitav.

Vastavalt maakohtu poolt 01.03.2022 tsiviilasjas nr 2-21-16608 antud juhistele tuli kohtutäituril

võlgniku kaebuse uuel läbivaatamisel välja selgitada, kuidas on kujunenud sissenõudja

täitmisavalduses märgitud võlgnevus nii põhi- kui kõrvalnõuete osas.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäitur on maakohtu poolt antud juhiseid järginud ja

sissenõudja nõuet on piisaval määral kontrollitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega vaidlustatud määruses, et esitatud dokumentidest nähtub selgelt, kuidas on

sissenõudja nõue kujunenud ja esitatud on nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid.

Sissenõudja esitas 03.03.2022 kohtutäiturile täpsustatud täitmisavalduse, nõude arvestuse

seisuga 03.03.2022, krediidilepingu lisad 1 ja 2 maksegraafikutega ning laekunud maksete

ülevaate (vt kohtutäituri 08.08.2022 vastuse lisad 1 kuni 5). Materjalidest nähtuvalt väljastas

sissenõudja laenu kokku 57 750 eurot. Vastavalt krediidilepingu lisale 2 oli seisuga 17.08.2020

tagastamata laenu põhiosa jääk 56 387,16 eurot. Viimane laekumine laenukohustuste katteks

toimus 10.05.2021, mis on arvestatud osaliselt 17.08.2020 graafikujärgse makse katteks.

Kohtutäitur on 28.04.2022 ja 06.06.2022 otsuses toonud välja selge võlgnevuse arvestuse, mis

vastab 03.03.2022 esitatud võlgnevuse arvestusele. Sissenõudja poolt 03.03.2022 esitatud

2-22-9400

arvestuse kohaselt oli laenulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga 28.06.2021 laenusaajatel

tasumata graafikujärgsed põhiosa- ja intressimaksed alates 17.08.2020 summas 6987,86 eurot

(335,96 eurot + 6651,90 eurot), millised on märgitud ka arvestuses. Ringkonnakohtu hinnangul

saab 03.03.2022 esitatud põhi- ja kõrvalnõuete arvestust pidada arusaadavaks ja piisavalt

detailseks. Sissenõudja nõude kujunemine on kontrollitav ja jälgitav ning nõuded on

kohtutäiturile tehtud usutavaks (vt ka poolte vaidlust sama nõude selguse osas samas täiteajas

TlnRnKm 19.10.2023, 2-22-7297, p-d 15, 16 ja 37).

14. Ülesütlemise teatest nähtuvalt ütles sissenõudja krediidilepingu nr 1500812 üles 28.06.2021

(vt kohtutäituri 08.08.2022 vastuse lisa 6). Seega on nõue muutunud sissenõutavaks

võlaõigusseaduse § 82 lg 7 järgi ja täitemenetluses on täidetavaks muutunud ka kinnisasja

koormavad hüpoteegid. Võlgniku väitel järeldub tagatislepingust, et hüpoteeki 15 000 eurot

ületavas summas krediidilepingu nr 1500812 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal

omandada mingil teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu,

mida ei ole toimunud. Ringkonnakohus selgitab, et AS TBB pank ja sissenõudja on esitanud

kinnituse selle kohta, et 08.09.2021 on pooled sõlminud nõudeõiguse loovutamise lepingu.

Toiminud on pangale loovutatud nõude tagasiloovutus sissenõudjale (vt kohtutäituri

08.08.2022 vastuse lisad 8 ja 9). Kohtule on esitatud ka Tallinna notari Margus Veskimäe

31.08.2021 notariaalne dokument nr 5408, mille alusel omandas sissenõudja AS-lt TBB pank I

järjekoha hüpoteegi summas 60 000 eurot, mis andis sissenõudjale õiguse nõuda I järjekoha

hüpoteegiga tagatud nõude täitmist (vt võlgniku 27.06.2022 kaebuse lisa 16).

15. Ringkonnakohus

nõustub

osaliselt

määruskaebuse

etteheitega

maakohtu

põhjendamiskohustusele. Vastatud ei ole võlgniku vastuväitele, et võlaõigusliku nõude

loovutamine peab toimuma notariaalses vormis. Maakohtu minetus ei anna alust vaidlustatud

määrust tühistada, sest praegusel juhul sellist kokkulepet tõendatud ega põhistatud ei ole.

25.02.2015 tagatiskokkuleppes sellist kokkulepet ei nähtu. Seega sai võlaõigusliku nõude

loovutada ka lihtkirjalikus vormis, mis on toimunud (vt kohtutäituri 08.08.2022 vastuse lisad 8

ja 9). Ringkonnakohus täiendab määruse põhjendusi selles osas.

16. Eeltoodust tulenevalt puudus kohtutäituril õiguslik alus täitemenetluse algatamisest

keeldumiseks või alustatud täitemenetluse lõpetamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäitur avaldas, et temal lepinguline esindaja puudub ja ta ei

esitanud menetluskulude nimekirja. Sissenõudja ei ole määruskaebusele vastust esitanud. Asja

materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

18. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg