2-23-2311/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2311

Kohtuasi

X hagi C vastu kostja nõudeõiguse puudumise

tuvastamiseks,

Tallinna

notari

Anne

Saaberi

16.01.2023

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt notari kohustamiseks vaadata kostja

taotlus ametitoimingu tegemiseks uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

Reimo Mets

Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16.02.2023 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 22.02.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

4. Määruskaebemenetlusega

seotud

menetluskulud

jätta

hageja

kanda.

Kindaksmääratavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-2311

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 09.02.2023 Harju Maakohtule hagi, mille kohus jättis 10.02.2023

määrusega käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

2. 14.02.2023 hagiavalduse tervikteksti kohaselt esitas hageja hagi C (kostja) vastu kostja

nõudeõiguse esitada notarile avaldus ametitoimingu tegemiseks puudumise tuvastamise

nõudes, Tallinna notari Anne Saaberi 16.01.2023 otsuse tühisuse tuvastamise nõudes või

alternatiivselt notari kohustamise nõudes ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbi

vaatamiseks.

3. Hagiavalduses tõi hageja esile järgmised asjaolud: pärandaja suri 22.12.2013; 17.04.2014

andis notar välja pärimistunnistuse, mille järgi on pärijateks pärandaja lapsed ja abikaasa

(hageja), igaüks ¼ mõttelises osas; Harju Maakohus tuvastas 09.12.2022 määrusega kostja

põlvnemise pärandajast; kostja esitas notarile avalduse tunnistada kehtetuks 17.04.2014

pärimistunnistus; 16.01.2023 tegi notar otsuse, millega tunnistas 17.04.2014 pärimistunnistuse

kehtetuks pärimisseaduse (PärS) § 175 lõike 1 alusel, uue pärimistunnistuse väljastamise

tähtpäevaks määrati 16.02.2023.

4. Kuivõrd notar on tühistanud pärimistunnistuse, mille järgi oli üheks pärijaks hageja ning

kehtetuks tunnistamise otsus puudutab otseselt hagejat, on tal õiguslik huvi kostja nõudeõiguse

puudumise tuvastamise vastu. 17.04.2014 pärimistunnistuse alusel on pärandvara pärijate vahel

ära jagatud, osaliselt on muutunud pärandvarasse kuulunud kinnisasja omandiõigused. Hagejal

on õiguslik huvi tuvastada, et kostjal puudub PärS § 175 lõikes 3 märgitud õigus nõuda

pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, kuivõrd seaduses sätestatud tähtaeg on möödunud

ning kostja oli minetanud õiguse vastavasisulist nõuet notarile esitada.

5. Notari 16.01.2023 otsus on õigusvastane, kuna seaduses sätestatud tähtaeg on möödunud

ning kostja oli minetanud õiguse vastavasisulist nõuet notarile esitada. Kostja pidi

pärimistunnistuse kehtetuse alusest teada saama alates 17.04.2014. Seega aegus nõudeõigus

18.04.2017. Seega on 16.01.2023 otsus vastuolus PärS § 175 lõikega 3 ning tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 87 järgi tühine.

6. Alternatiivselt palub hageja kohtul kohustada notarit kostja taotlust 17.04.2014

pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist uuesti läbi vaatama.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus keeldus 16.02.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest, jättis

menetluskulud hageja kanda ning määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 2 punkt 2 sätestab, et kohus võib jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

9. Hageja on esitanud nõude notari 16.01.2023 otsuse tühisuse tuvastamiseks. Otsusega

tunnistati kehtetuks 17.04.2014 pärimistunnistus, millest nähtuvalt on pärijaks mh hageja.

10. PärS §-s 175 on ette nähtud regulatsioon pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta.

Selle sätte lõike 4 järgi saab kohtus hagiga nõuda pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, kui

notar keeldub selle kehtetuks tunnistamisest. Seadusandja ei ole ette näinud kohtusse

pöördumise õigust, kui notar tunnistab pärimistunnistuse kehtetuks. Seega ei tulene sellise

tuvastusnõude esitamise õigus seadusest.

2-23-2311

11. Kohtu hinnangul ei saa sellise nõude esitamiseks olla hagejal ka õiguslikku huvi TsMS

§ 368 lõike 1 tähenduses, sest otsus ei riiva pärimistunnistusele märgitud pärija õigusi. Eelkõige

seetõttu, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Pärandi üleminek pärijale ei eelda

täiendavate formaalsuste täitmist, sh pärimistunnistuse väljastamist (Riigikohtu 09.10.2019

otsus nr 2-17-12712, punkt 15). Pärimisõiguse annab kas seadusel või testamendil põhinev

pärimisjärglus (PärS § 9). Pärimisõigust ei teki pärijale pärimistunnistuse tõestamisest,

niisamuti ei võta selle kehtetuks tunnistamine ära pärimisõigust. Seega ei tulene ka praegusel

juhul 16.01.2023 otsusest hagejale negatiivseid tagajärgi, sest see ei mõjuta tema pärimisõigust.

12. Hageja soovib ka tuvastada, et kostjal puudub PärS § 175 lõikes 3 märgitud õigus nõuda

pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist. Kohtu hinnangul puudub hagejal õiguslik huvi ka

viidatud nõude esitamiseks (TsMS § 368 lõige 1). Pärimistunnistusel ei ole õigustloovat

tähendust hageja ega kostja pärimisõiguse osas. Õiguslikku huvi ei tulene ka asjaolust, et

pärandvara on juba jagatud, sest kostja õiguste realiseerimist ei taga pärimistunnistus, vaid

seadus.

13. Alternatiivselt soovib hageja, et kohus kohustaks notarit uuesti läbi vaatama otsust

17.04.2014 pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta. Kohus selgitab, et viidatud toimingu on

notar juba teinud 16.01.2023 otsusega. Järelikult puudub toiming, mille läbivaatamiseks saaks kohus

notarit kohustada, mistõttu ei ole selle nõudega võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

14. Hageja on ekslikul arusaamal, et notari otsuse tühisuse tuvastamise tagajärjel puuduks

kostjal õigus pärida ning vastavaid õigusi realiseerida. Pärimisõigus saab kostjale tekkida

seadusest ja seda ei mõjuta pärimistunnistus (PärS § 9 lõige 1, § 10jj). Seega oleks hageja

õiguste kaitsmine võimalik kostja pärimisõiguse puudumise tuvastushagi esitamisega, kui

hageja on seisukohal, et kostjal õigus pärida puudub. Sellist nõuet kohtule esitatud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 371 lõike 2

punkti 2 alusel.

15. TsMS § 168 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

16. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub kaebuse rahuldada ja maakohtu määruse

tühistada.

17. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult ja jättis täitmata selgitus-

ja põhjendamiskohustuse. Maakohus mõistis hagiavalduse eesmärki vääriti. Hageja ei

esitanud nõuet tuvastada kostjal pärimisõiguse puudumine. Samuti ei ole hageja eesmärgiks

kostja pärimisõiguse välistamine.

18. Hagejal ei puudu seadusest tulenev õigus vaidlustada otsust, millega notar on

pärimistunnistuse kehtetuks tunnistanud või sellest keeldunud. Kuivõrd PärS § 175 lõige 4

annab õiguse vaidlustada notari otsust juhul, kui notar on pärimistunnistuse kehtetuks

tunnistamisest keeldunud. Analoogia korras on võimalik pärimistunnistuse suhtes tehtud

otsust vaidlustada ka siis, kui notar on selle kehtetuks tunnistamise avalduse rahuldanud.

Hageja hinnangul on vastupidisel juhul tegemist põhiõiguse riivega ja toimub ebavõrdne

kohtlemine.

19. Hagejal ei puudu õiguslik huvi nõude esitamiseks. Notar tühistas pärimistunnistuse, mille

järgi oli üheks pärijaks hageja ja otsus puudutab otseselt hagejat. Kostja õigus saada uus

pärimistunnistus, millel ta oleks märgitud seadusjärgse pärijana, ei kaalu üles õigusvastase

otsuse

tegemist

ega

otsuse

vaidlustamise

keelamisega

tekitatud

riivet.

Kui

2-23-2311

pärimistunnistusel ei ole mistahes õigustloovat tähendust, siis miks sellist dokumenti üldse

välja antakse. Olemuses määrab pärimistunnistus pärija osa suuruse pärandvarast, seega on

sel teatud õigustloov tähendus.

20. Hageja eesmärgiks on vältida kohtuvaidlusi, mis saavad paratamatult alguse, kui uus

pärimistunnistus välja antakse.

Menetluse edasine käik

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

22. Määruskaebuse tagamise korras peatas maakohus 22.02.2023 määrusega uue

pärimistunnistuse tõestamise ja väljaandmise kuni määruskaebemenetluses tehtava

lõpplahendi jõustumiseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS

§ 659 ja § 657 lõike 1 punkti 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 järgi ei korda neid. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

24. Õige on kaebaja seisukoht, et jättes hagi TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel menetlusse

võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse

võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet

võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Samuti, et kui tegemist on keeruka

õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist, õigusliku küsimuse

täiendavat analüüsimist ning asjaolude väljaselgitamist sisulise arutamise käigus.

25. Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas maakohus eelmises punktis esiletoodu vastu

ei eksinud.

26. Hageja esitas maakohtusse kolm nõuet. Neist kaks põhinõuetena: 1) tuvastada kostjal

õiguse puudumine nõuda notarilt 17.04.2014 väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks

tunnistamist ja 2) tuvastada notari 16.01.2023 otsuse, millega notar tunnistas kostja

avalduse alusel kehtetuks 17.04.2014 pärimistunnistuse, tühisus. Alternatiivselt palus

hageja kohustada notarit

vaatama kostja

avaldus

pärimistunnistuse kehtetuks

tunnistamiseks uuesti läbi. Kolleegium märgib, et tõi lahendi selguse huvides esile nõuete

laiendatud sõnastused. Seega esitas hageja kaks tuvastusnõuet (TsMS § 368 lõige 1) ja

alternatiivselt sooritusnõude.

27. Hagiavalduses tõi hageja nõuete alusena esile mh järgmised elulised asjaolud: 17.04.2014

väljastas notar pärimistunnistuse, milles kohaselt oli üheks seadusjärgseks pärijaks hageja;

09.12.2022 määrusega tuvastas kohus kostja põlvnemise pärandajast; 16.01.2023 tegi notar

otsuse 17.04.2014 pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks seoses asjaoluga, et

muutunud on seadusjärgsete pärijate ring; sama otsusega määras notar anda 16.02.2023

välja uus pärimistunnistus.

28. TsMS § 371 lõike 2 punkt 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata,

kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

2-23-2311

võimalik saavutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole hagejal

hagiavalduse terviktekstist nähtuvate nõuetega võimalik saavutada taotletavat eesmärki, st

eesmärki, et kostja ei saaks asuda realiseerima seadusjärgset pärimisõigust, mille olemasolu

saab eeldada hagiavalduse terviktekstis esiletoodud eluliste asjaolude alusel.

29. Seonduvalt nõudega tuvastada notari otsuse tühisus tõi hageja esile, et selle aluseks on

asjaolu, et tema arvates oli möödunud PärS § 175 lõikes 3 sätestatud pärimistunnistuse

kehtetuks tunnistamise nõude esitamise aegumistähtaeg (kolm aastat ajast, mil asjast

huvitatud isik on kehtetuse alusest teada saanud või pidi teada saama). Selle nõude

lahendamise eelduseks on õiguslik asjaolu, mille eraldi nõudena tuvastamist taotleb hageja

esimeses nõudes. Hagi eesmärgist ei saa järeldada, et asjaolu eraldi nõudena tuvastamise

vastu oleks hagejal praeguses asjas õiguslik huvi. TsMS § 368 lõikest 1 tuleneb, et hageja

võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise

tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslik huvi on asjas sisulise otsuse tegemise eeldus,

mida kohus peab omal algatusel kontrollima igas menetluse etapis, ka apellatsiooni- ja

kassatsiooniastmes (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-136-11 (punkt 26), 3-2-1-71-16 (punkt

12)). Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda

põhjendavad asjaolud eraldi välja tooma (põhistama). Seega oli põhjendatud maakohtu

poolt keelduda TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel menetlusse võtmast hageja nõuet

tuvastada kostjal nõudeõiguse puudumine selle aegumise tõttu (hagiavalduse tervikteksti

resolutsiooni punkt 4).

30. Samuti nõustub kolleegium, et põhjendatud oli keelduda hageja alternatiivse nõude

menetlusse võtmisest. Kolleegium on seisukohal, et sellise nõude esitamisõigus on hagejal

välistatud tulenevalt notariaadiseaduse (NotS) § 41 lõikest 5, mis annab olukorras, kus notar

on keeldunud ametitoimingu tegemisest, õiguse hagita menetluses nõuda toimingu tegemist

isikul, kellele tehtavast toimingust on notar keeldunud. Praegusel juhul on notar talle

teatavaks saanud uue asjaolu (kostja põlvnemine pärandajast) alusel teinud ametitoimingu

ja puudub õiguslik alus kohustada teda sama toimingut uuesti tegema. Ka ei kohaldu

praeguse vaidluse asjaoludel PärS § 175 lõige 4, sest notar tunnistas 2014. a väljastatud

pärimistunnistuse kehtetuks ja uut välja ei ole veel antud. Kui notar oleks andnud välja uue

pärimistunnistuse, oleks hagejal tekkinud õigus selle hagi korras vaidlustamiseks viidatud

sätte alusel. Ringkonnakohus ei tuvastanud PärS § 175 lõike 4 vastuolu Põhiseadusega (PS)

ega alust alustada viidatud sätte vastavuse kontrolli PS-ga põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 4 lõike 3 ja § 9 alusel.

31. Eeltoodust tulenevalt on seega praegusel juhul asjakohaseks küsimuseks, kas maakohtul oli

alus keelduda menetlusse võtmast ka nõuet tuvastada notari 16.01.2023 otsuse tühisus

vastuolu tõttu seadusega, s.o PärS § 175 lõikega 3. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas

maakohtuga. TsMS § 368 lõige 1 annab õigusliku huvi olemasolul õiguse esitada

tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. TsMS § 3 lõike 1

kohaselt saab isik pöörduda kohtusse oma eeldatava seadusega kaitstud huvi või õiguse

kaitseks. Praegusel juhul ei täida notari otsuse tühisuse tuvastamine hageja poolt

esiletoodud eesmärki vältida edasisi vaidlusi kostjaga seonduvalt pärandvara jagamisega ja

otsuse tühisuse tuvastamine ei aita kaasa pooltevahelise vaidluse efektiivsele

lahendamisele. Notari otsuse tühisuse tuvastamisel tekiks pärimismenetluses olukord, kus

pärimistunnistust ei olegi välja antud. Seega tuleks notaril võtta PärS § 171 alusel ikkagi

vastu otsustus pärimistunnistuse väljaandmiseks ja huvitatud isikul tekiks § 175 lõike 4 teise

lause alusel õigus selle kehtetuks tunnistamist nõuda. Isegi kui 16.01.2023 otsuse tühisuse

korral taastuks 2014. a väljastatud pärimistunnistuse õigusvõime, tuleks notaril otsustada

küsimus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks (kas siis kostja avalduse alusel või

omal algatusel), sest talle on teada täiendava pärija olemasolu. Seega on hageja

2-23-2311

asjakohaseks õiguskaitsevahendiks mitte esitatud tuvastusnõue, vaid vajadusel PärS § 175

lõike 4 teise lause alusel esitatav uue pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue. Seega

pöördus hageja kohtusse ennatlikult. Kuna eelduslikult on notarile saanud teatavaks hageja

vastuväited uue pärimistunnistuse välja andmisele, saab notar need toimingu tegemisel

arvesse võtta.

32. Vastuseks hagejale selgitab kolleegium, et kohtupraktikas on asutud PärS § 175 lõike 3

tõlgendamisel seisukohale, et seda tuleb teha koosmõjus sama sätte lõikega 5, millest

tuleneb, et lõikes 3 sisalduv tähtaeg ei ole tavapärane aegumistähtaeg TsÜS § 142 mõttes,

vaid menetlustähtaeg, mida on võimalik ennistada TsMS-s menetlustähtaega kohta sätestatu

alusel (Tallinn Ringkonnakohtu otsus nr 2-19-16654, punkt 26). TsMS § 67 lõike 1

kohaselt, kui menetlusosaline ei saanud seaduses sätestatud menetlustähtaega järgida

mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

põhjustab talle muu negatiivse tagajärje, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse

alusel. PärS § 175 lõike 5 kohaselt võib tähtaja ennistada huvitatud isiku taotlusel ka notar.

33. Vastuseks hagejale selgitab kolleegium lisaks, et pärimistunnistuse eesmärgiks on eelkõige

tõendada pärandaja õigusjärglust (vt ka PärS § 171) ja selle dokumendi saab võtta

lähtekohaks pärandiosade määramisel (kui asjaomased isikud selles osas ei vaidle)

(Riigikohtu lahend nr 2-18-18277, punkt 17). Samas on õigus maakohtul, et

pärimistunnistusel ei ole õigusloovat tähendust, st, et selle alusel ei teki ega lõpe

pärimisõigus ega lähe üle pärandi omandiõigus (Riigikohtu lahendid nr 2-18-18277 (punkt

17), 2-17-13190 (punkt 13), 2-17-12712, punkt 15)).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse

esitaja kanda.

35. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole määruskaebemenetluses teisi osalisi peale kaebaja.

Seetõttu puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad kulud.

36. TsMS § 696 lõike 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372

lõike 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse

peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab

asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust

vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)