2-21-13907/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-13907

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-13907.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-13907, V I hagi J P vastu elatise nõudes.

Hageja nõuab kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimummääras alates (03.09.2021) kuni hageja täisealiseks saamiseni ning elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist kokku summas 3504 eurot.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-21-13907 Kohtuasi V I hagi J P vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad

Hageja V I (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja S I (isikukood XXX) Kostja J P (isikukood XXX)

2-21-13907

2(2) Viru Maakohus 22.11.2023 teatas pooltele, et kavatseb määrata istungi ja küsis pooltele mittesobivad ajad.

Hageja seaduslik esindaja teatas kohtule 22.11.2023, et hageja vanemad S I ja J P jõudsid riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepele lapse V I suhtluskorra ja elatise küsimustes. Hageja seaduslik esindaja avaldas, et ei näe kohtuistungi vajadust.

Kohus 23.11.2023 kohtunõudega küsis hageja seisukoha asja edasimenetlemise kohta. Kohus selgitas hagejale hagist loobumise ja hagi tagasivõtmise õigust ja tagajärgi.

Samal päeval esitas kostja lepinguline esindaja kohtule seisukoha, milles märgib, et kui vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse vanemluskokkulepe, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata. Seega ei ole menetluse lõpetamiseks vajalik hagist loobumine ega ka hagi tagasivõtmine.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et tuleb lõpetada menetlus tsiviilasjas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 41 sätestab, et kohus lõpetab menetluses otsust tegemata, kui vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe.

Kohtule on esitatud Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud J P ja S I vaheline vanemluskokkulepe lapse V I suhtluskorra ja elatise küsimustes. Sotsiaalkindlustusameti teatisel kinnitatud vanemluskokkulepe on edastatud vanematele 22.03.2023.

Vanemluskokkuleppe kohaselt leppisid lapse vanemad elatise osas kokku järgmises:

1.2. Elatis (varem nimetatud alimendid)

1.2.1. Vanemate vahel on elatise vaidlus kohtus. Vanemad lõpetavad kohtuasja ja lepivad kokku elatises alljärgnevalt. Punktides 1.2.2 ja 1.2.7. sisalduvad kokkulepped lapse viibimiskoha määramise, elatise suuruse ja tasumise korra osas.

Kuna lapse vanemad on sõlminud vanemluskokkuleppe, milles leppisid kokku elatise vaidluse lõpetamises ning sõlmisid ka kokkuleppe elatise küsimuses, tuleb lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 41 alusel.

Kohus selgitab, et kuna kohus lõpetab tsiviilasja menetluse, ei korralda kohus kohtuistungit ja ei nõua hagejalt seisukohta asja edasimenetlemise osas.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtu hinnangul tuleb asjas kohaldada TsMS § 164 lg 1, milline sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu jätab kohus menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

Tamara Šabarova

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik