2-18-4795/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-4795

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ hagi X vastu

kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

28. septembri

2023. a

määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (registrikood

10332163), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja

advokaat Taavi Hein

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. septembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4795

osas, millega määrati kindlaks X menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-lt X kasuks välja menetluskulud

16 350,99 eurot ületavas osas ja sellelt ületavalt osalt arvestatav viivis. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud ja sellelt arvestatav viivis

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-lt X kasuks välja mõistmata 16 350,99 eurot

ületavas osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata, täiendades määruse

põhjendusi.

2. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata X

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 840 eurot ületavas osas.

3. Rahuldada Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ määruskaebus osaliselt.

4. Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

4.2. Mõista Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-lt X kasuks välja

menetluskulud 16 350,99 eurot.

4.3. Mõista Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-lt X kasuks välja hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase

täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2 (9)

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (hageja) hagi X

(kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Harju Maakohus tegi 2. juunil 2021 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. jaanuari 2022. a otsusega maakohtu otsuse

muutmata ning maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus

määras kindlaks kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis

hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 1920,80 eurot ja sellelt seadusjärgse viivise. Riigikohus

jättis 18. aprilli 2022. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja

kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

2. Kostja

esitas

16. aprillil

2021

maakohtus

ja

määruskaebemenetluses

kantud

menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 22 187,60 eurot. Kostja menetluskuludeks

on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, dokumentaalsete tõendite tõlkekulud

1749,60 eurot (käibemaksuga), suulise tõlkega seotud kulud (17. märtsi 2021. a kohtuistung)

1500 eurot (käibemaksuga) ja lepingulise esindaja kulud 18 888 eurot (käibemaksuga).

Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 140 eurot ja 120 eurot, mõlemale lisandub käibemaks.

Kostja palus mõista hagejalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta taotleb menetluskulude

hüvitamist koos käibemaksuga. Samuti kinnitas kostja, et kõik kulud on kantud seoses

käesoleva kohtumenetlusega.

3. Hageja esitas 23. aprillil 2021 seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale, leides, et

kostja lepingulise esindaja ajakulu tuleb vähendada vähemalt 53 tunni ja 45 minuti võrra ning

kostja riigilõivu 50 euro ja tõlkekulu 1000 euro hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kostja menetluskulud seoses määruskaebemenetlusega

(esindaja kulu ja riigilõiv), kuivõrd kostja määruskaebus jäi rahuldamata. Arvestades kostja

hagivastuse sisu, on selle koostamisega seotud esindaja ajakulu põhjendatud maksimaalselt 20

tunni ulatuses. Kostja esindajal on 4. oktoobril 2018 kulunud tund aega tasaarvestatavate nõuete

väljaselgitamisele. Kuna kostja perioodil 19. mai 2018 kuni 4. mai 2020 sellise sisuga

menetlusdokumenti esitanud ei ole, siis ei ole ka see kulu põhjendatud. Arvestades, et kohus ei

andnud kostjale 5. mai 2020. a menetlusdokumendi esitamiseks tähtaega, samuti selle

menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on selle koostamisega seotud põhjendatud ajakulu

maksimaalselt 15 tundi. Arvestades kostja 8. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi mahtu ja

sisu, sh korduvaid seisukohti, on selle dokumendi põhjendatud ajakulu 8 tundi. Hageja

hinnangul ei ole põhjendatud erinevad toimingud seonduvalt kliendiga suhtlemise ja

nõupidamisega, sest need ei ole tsiviilasja toimiku materjalide pinnalt kontrollitavad. Seoses

kostja tõlkekuluga 1500 eurot märkis hageja, et see on ebamõistlikult suur.

3 (9)

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 28. septembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 21 347,60 eurot ning sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4.1. Maakohus leidis, et 1749,60 euro ulatuses dokumentaalsete tõendite tõlkekulud ja

1500 euro ulatuses suulise tõlke kulud on tsiviilkohtu menetluse seadustiku (TsMS) § 143 p 1

järgi põhjendatud ja vajalikud asja läbivaatamise kulud. Maakohus märkis, et praegusel juhul

oli vajalik tõlgi osalemine istungil. Seejuures on kostja esitanud kuludokumendi ning kohtul

puudub alus arvata, et tegemist on ülemäärase kuluga.

4.2. Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja kanda tuleks jätta kostja

määruskaebusega seonduvad kulud. Maakohus põhjendas, et hagi rahuldamata jätmise tõttu on

kõik menetluskulud jäetud hageja kanda ning erandit määruskaebekulude jaotuse osas tehtud ei

ole.

4.3. Maakohus pidas hagivastuse koostamisega seotud menetluskulusid põhjendatuks 25

tunni ja 15 minuti ulatuses. Maakohus pidas täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks 5. mai

2020. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu. Maakohus märkis, et kostjal oli õigus

iseseisvalt otsustada tõendite kogumise taotluse esitamine, samuti tasaarvestuse avalduse

esitamine. Ka pidas maakohus põhjendatuks 4. oktoobri 2018. a toimingut tasaarvestatavate

nõuete väljaselgitamiseks, märkides, et kostja on tasaarvestuse avalduse 5. mai 2020. a

menetlusdokumendis esitanud. Maakohus leidis, et põhjendatud ulatuses esindatavaga suhtlus

on vajalik, kuid hageja peab menetluskuluna hüvitama vajaliku ja põhjendatud osa, mistõttu

vähendas maakohus kliendisuhtlusele kulutatud aega 5 tunni võrra.

4.4. Maakohus hindas kostja lepinguliste esindajate tunnitasu ja leidis, et see vastab esindajate

kvalifikatsioonile ja on pigem väiksem kui keskmise advokaadi õigusabi turuhind.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 19 595 eurot. Tühistatud osas palus hageja

teha uue määruse, millega vähendada kostja lepinguliste esindajate ajakulu vähemalt 53 tunni

ja 45 minuti võrra, jätta välja mõistmata kostja tõlkekulud 1000 eurot ja riigilõiv 50 eurot ning

määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus põhjendatud

ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7315 eurot.

5.1. Määruskaebuse kohaselt ei nähtu vaidlustatud määrusest, kuidas maakohus jõudis

järelduseni, et kostja menetluskulud 19 598 eurot on vajalikud ja põhjendatud, s.t millistest

toimingutest ajakulu koosneb ning millised toimingud olid kohtu hinnangul põhjendatud ja

millised mitte. Seejuures on maakohus vähendanud lepingulise esindaja kliendisuhtlusele

kulunud aega 5 tunni võrra, jättes põhjendamata, milliseid toiminguid kliendisuhtlus hõlmas ja

millisest ajakulust on 5 tundi lahutatud.

5.2. Hageja ei pea jätkuvalt põhjendatuks kostja määruskaebemenetlusega seonduvaid

kulusid. Kuna kostja määruskaebus jäi rahuldamata, on tegemist kostja enda tekitatud kuluga,

mida hageja hüvitama ei pea.

5.3. Ka ei ole maakohus hinnanud 1500 euro suuruse tõlkekulude põhjendatust ja vajalikkust.

Arvestades, et nii hageja kui ka kostja tagatud tõlk viibis kohtuistungil terve päeva, on

4 (9)

põhjendamatu, et kohus mõistis kostja kasuks hagejalt välja tõlkekulud 1500 eurot, mis on ca

4,5 korda kõrgem kui hageja tõlkekulu. Põhjendatud tõlkekulu 17. märtsi 2021. a istungil

olnuks maksimaalselt 500 eurot.

5.4. Hageja leiab jätkuvalt, et kostja hagivastuse koostamisega seotud ajakulu on põhjendatud

20 tunni ulatuses. Seoses kostja esindaja 4. oktoobri 2018. a toiminguga märkis hageja, et

eluliselt ei ole usutav kostja esindaja tegi dokumendi koostamiseks vajaliku intellektuaalse

toimingu 2018. a ja koostas selle pinnalt dokumendi 5. mail 2020. Seejuures ei ole maakohus

vaidlustatud määruses kostja 5. mai 2020. a seisukoha koostamisega seotud kulusid hinnanud.

Hageja on jätkuvalt seisukohal, et viidatud dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks saab

olla 15 tundi. Ka ei ole maakohus vaidlustatud määruses hinnanud kostja 8. jaanuari 2021. a

seisukoha esitamisega seonduvaid kulusid. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et viidatud

dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks saab olla 8 tundi. Hageja on vastu vaielnud ka

kostja lepingulise esindaja kliendisuhtlusega seotud toimingutele. Ka nende kulude osas ei ole

maakohus vaidlustatud määruses seisukohta võtnud, vaid need hagejalt kostja kasuks ilma

igasuguse põhjenduseta välja mõistnud.

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

kostja menetluskulud 16 182,99 eurot ületavas osas ja sellelt ületavalt osalt arvestatava viivise.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud ja sellelt

arvestatava viivise hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 16 182,99 eurot ületavas osas.

Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata, täiendades määruse põhjendusi.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse

resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab hageja

määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.

Kostja ei ole maakohtu määrust rahuldamata jäetud osas vaidlustanud. Seega on maakohtu

määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud osas,

millega jäeti kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldamata.

10. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu määruse osas, milles maakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu 50 eurot, suulise tõlkekulu 500 eurot ületavas

osas ning osaliselt ka kostja lepinguliste esindajate kulude osas. Hageja ei vaidlusta

dokumentaalsete tõendite tõlkekulu 1749,60 eurot.

Hageja hinnangul on maakohus menetluskulude hindamisel oluliselt rikkunud TsMS § 175 lg-

t 1 ning mõistnud hagejalt välja menetluskulu, mis on praegust tsiviilasja arvestades

põhjendamatu. Samuti heidab hageja maakohtule ette määruse põhjendamiskohustuse

rikkumist. Kolleegium nõustub hageja etteheidetega osaliselt ning põhjendab seda alljärgnevalt.

5 (9)

11. Määruskaebuse väite kohaselt on maakohus hagejalt vääralt kostja kasuks välja mõistnud

määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Hageja leiab, et kuivõrd kostja määruskaebus jäi

rahuldamata, siis on tegemist kuluga, mis tulnuks jätta kostja kanda. Kolleegiumi hinnangul

vaidlustab hageja menetluskulude jaotust, mis ei ole aga praeguses menetlusetapis enam

võimalik.

11.1. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

kõnealuse sätte reeglitel on eelkõige tähtsust juhul, kui menetluskulude jaotus ja hüvitatavate

menetluskulude suurus määratakse kindlaks erinevates kohtulahendites, st kui menetluskulude

rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt eraldi määrusega pärast asja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Sellisel juhul on TsMS § 178 lg 1 esimese lause toimeks see, et menetluskulude jaotuse

vaidlustamiseks tuleb edasi kaevata kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale, millega

kulude jaotus TsMS § 173 alusel kindlaks määrati (määradest (TsMS I komm (2017) § 178,

p 3.1 b) See tähendab, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendi peale edasi kaevates ei

saa kulude jaotust enam vaidlustada, sest lahend, millega kulude jaotus kindlaks määrati, on

jõustunud.

11.2. Praegusel juhul on menetluskulude jaotus tehtud Harju Maakohtu 2. juuni 2021. a otsuse

ja Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2022. a otsusega. Mõlemad kohtuastmed on jätnud

menetluskulud hageja kanda. See hõlmab ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtud ei ole teinud erandit ega jätnud

määruskaebusega seonduvaid kulusid kostja kanda. Riigilõiv on TsMS § 139 lg 1 järgi

menetluskulu, mille maakohus on vastavalt menetluskulude jaotusele seega hagejalt kostja

kasuks õigesti välja mõistnud.

12. Hageja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles maakohus pidas põhjendatuks

17. märtsi 2021. a kohtuistungiga seotud tõlkekulusid 1500 eurot. Hageja hinnangul on kulu

ülemäärane ning põhjendatud tõlkekuluks saab olla maksimaalselt 500 eurot. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on jätnud tõlkekulude hindamisel kohaldamata TsMS § 153 ning seetõttu

mõistnud hagejalt kostja kasuks välja tõlkekulud, mis ületavad seaduse alusel kehtestatud

maksimaalset tõlketasu.

12.1. Praegusel juhul ei olnud 17. märtsi 2021. a kohtuistungil tõlketeenust osutanud isik kohtu

ega muu riigiasutuse töötaja ega täitnud tõlkimisega oma teenistuskohustust, s.t tegemist oli nn

koosseisuvälise tõlgiga, kelle valis menetlusosaline. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et

tõlgi osalemine istungil oli vajalik, et tõlkida jaapani keelt eesti keelde, mistõttu oli tõlkekulude

kandmine iseenesest vajalik ja põhjendatud. Samas tuleb kohtul siiski hinnata ka tõlkekulude

eest makstud tasu vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui

tõlke saamiseks ei kasutatud kohtu vahendust, tekib lepinguline suhe tõlgi ja menetlusosalise

vahel. Sellisel juhul saab vajaliku ja põhjendatud tõlkekulu korral hüvitust nõuda

menetlusosaline ja kohaseks kuludokumendiks on tõlgi esitatud kuludokument. Tasu

määramisel lähtub kohus TsMS §-s 153 kehtestatud määradest (TsMS I komm (2017) § 143,

p 3.2.2.2 d). Seega tuli maakohtul kostja kaasatud tõlgi kulusid hinnata TsMS § 153 alusel.

12.2. TsMS § 153 lg 1 sätestab, et eksperdile ja tõlgile makstakse nende ülesannete täitmise

eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära

piirides. Eksperdile ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule

minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Viidatud

6 (9)

sätte alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 322 „Kriminaal-

, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise

kord“ (edaspidi määrus nr 322). Määruse nr 322 § 6 lg 1 järgi makstakse koosseisuvälisele

tõlgile suulise tõlke eest tunnitasu, mis on 2–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

tunnipalga alammäär.

12.3. Kostja 16. aprilli 2021. a menetluskulude nimekirja lisana esitatud arve nr 384 kohaselt

oli tõlketeenuse maksumus 1250 eurot, millele lisandub käibemaks 250 eurot. Maakohtu

17. märtsi 2021. a istungi protokolli järgi kestis istung 6 tundi ja 16 minutit (istung algas kell

10.00 ja lõppes 16.16). Protokollist ei nähtu, et kohus oleks lubanud tõlgil istungilt varem

lahkuda. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ § 1 järgi oli alates 1. jaanuarist 2020 tunnitasu alammääraks 3,48 eurot. 2021. a

töötasu alammäär ei muutunud. Seega, arvestades istungi kestvust 6 tundi ja 16 minutit,

kehtinud tunnitasu alammäära 3,48 eurot ning määruse nr 322 § 6 lg-t 1, saaks praegusel juhul

maksimaalne tõlgikulu olla 871,39 eurot (=3,48 x 40 x 6,26). Viidatud summast suuremat

tõlgikulu seega maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõista ei saanud.

12.4. TsMS § 153 lg 2 kohaselt arvestab kohus tunnitasu määrates tõlgi kvalifikatsiooni, töö

keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi

asjaolusid, mille tingimustes tuli tõlge teha. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohtul on

diskretsioon alam- ja ülemmäära piirides tasu suuruse määramisel arvestada ka muude tasu

suurust mõjutavate asjaoludega. Suulise tõlke korral saab arvestada, kas tõlgil on vandetõlgi

kvalifikatsioon, kas tegemist oli suulise järeltõlkega, kui kaua kohtuistung kestis ja kas tõlk

tõlkis kogu istungit või tõlkis näiteks üksnes tunnistaja ülekuulamisel antud ütlusi. Samuti saab

kohus anda hinnangu, kas tõlge oli kvaliteetne, kas vaidlus oli õiguslikult keerukas, mis eeldab

tõlgilt väga head terminoloogia tundmist. Seejuures peab kohus tasu suuruse määramist

põhjendama (TsMS I komm (2017) § 153, p 3.1.2).

Selles asjas on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tõlgi tunnitasu, mis vastab 40-kordsele

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäärale, s.o kokku 871,39 eurot (=3,48 x

40 x 6,26). Maksimummäära rakendamisel arvestab ringkonnakohus istungi kestvust ning seda,

et tegemist oli suulise järeltõlkega. Seejuures on kostja vastuses määruskaebusele avaldanud,

et oluline osa kõnealusest istungist kulus kostja tunnistaja (C) ülekuulamisele. Kostja väidet

kinnitab kohtuistungi protokoll (tunnistaja C ütlused on viiel ja poolel leheküljel, kui teiste

tunnistajate ütlused on 1–2 leheküljel). Samuti arvestab ringkonnakohus, et jaapani keel ei ole

sedavõrd levinud, kui näiteks inglise keel. Seejuures oli tegemist keerulise vaidlusega, mis

eeldas tõlgilt väga head sõnavara tundmist.

12.5. Kuigi kostja esitatud arve nr 384 sisaldab käibemaksu ning kostja on 16. aprilli 2021. a

menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja taotlenud kulude

hüvitamist käibemaksuga, tuleb arvestada, et määruse nr 322 alusel määratud tasud on

brutotasud. See tähendab, et tasu ülemmäärale ei saa lisada riiklikke makse, sh ka käibemaksu.

Õiguskirjanduses on eksperditasu osas täiendavalt selgitatud, et kuna TsMS § 153 lg 4 lubab

eksperditasu eest arve esitada eksperdi tööandjal või muul käibemaksukohustuslasel ning

käibemaks on samuti riiklik maks, siis tuleb eksperditasuga lugeda ka käibemaks hõlmatuks

(TsMS I komm (2017) § 153, p 3.3 c). Kolleegiumi hinnangul kohaldub see põhimõte ka

tõlgitasu välja mõistmisele.

13. Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja etteheiteid kostja lepinguliste esindajate

õigustoimingute ajakulu hindamise kohta. Seejuures ei ole vaidluse all kostja lepinguliste

esindajate tunnitasu suurus.

Kolleegium selgitab, et kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise

7 (9)

esindaja kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab

kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud

toiminguid. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille

kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema

astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo

02.05.2017 3-2-1-134-16, p 56).

14. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, nagu oleks maakohus osaliselt jätnud kostja

esindajate õigusabitoimingute ajakulu hindamata. Kolleegium möönab, et vaidlustatud määrus

on mõnevõrra raskesti jälgitav. Vaidlustatud määrusest nähtub siiski, et maakohus on pidanud

täies

ulatuses

põhjendatuks

kostja

lepinguliste

esindajate

toiminguid

seonduvalt

määruskaebemenetlusega (vaidlustatud määruse p 20) ning kostja 5. mai 2020. a seisukoha

koostamisega (vaidlustatud määruse p-d 23 ja 24). Maakohus on vähendanud kostja 18. mai

2018. a hagivastuse koostamisega seonduvaid toiminguid, pidades vajalikuks ja põhjendatud

ajakuluks 25 tundi ja 15 minutit (vaidlustatud määruse p 22). Seejärel on maakohus hinnanud

kostja menetluskulude nimekirjas esitatud ülejäänud toiminguid, pidades vajalikuks neid

vähendada kliendisuhtluse osas 5 tunni ulatuses (vaidlustatud määruse p 25).

15. Samas nõustub kolleegium hagejaga selles, et maakohus on kostja lepinguliste esindajatega

seotud menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Kolleegiumi

hinnangul on maakohtu määrus kostja lepinguliste esindajate teostatud õigusabitoimingute

ajakulu hindamisel osaliselt vale. Kolleegium põhjendab oma seisukoha alljärgnevalt.

15.1. Hageja hinnangul on maakohus vääralt pidanud täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks

kostja lepinguliste esindajate toiminguid seonduvalt määruskaebemenetlusega. Iseenesest on

maakohus õigesti viidanud, et menetluskulude jaotuses ei ole kohus teinud määruskaebusega

seonduvate kulude osas erandit. Seetõttu ei saa jätta kõnealuseid kulusid hagejalt välja

mõistmata ainuüksi seetõttu, et kostja määruskaebus jäi rahuldamata. Küll aga nõustub

ringkonnakohus hagejaga selles, et kohtul tuleb siiski TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus kõiki

menetluskulude nimekirjas esitatud toiminguid põhjendatuks. Nii ei saa kolleegiumi hinnangul

pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks kuluks arvel

nr 1812029 märgitud 12. juuni 2018. a õigusabitoimingut ajakuluga 15 minutit. Kuna kostja ei

esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2018. a määruse peale määruskaebust, siis ei ole

kõnealuse määruse analüüs ja sellega kaasnev kliendisuhtlus määruskaebuse perspektiivi

hindamiseks vajalik ega põhjendatud toiming, mille kulu peaks hageja hüvitama.

15.2. Ka ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kuluks arvel nr 1812029 märgitud

õigusabitoiminguid kuupäevadega 18. september 2018 (selgitusega kliendisuhtlus (asi:

täiendavate tõendite kogumine)) ja 3. oktoober 2018 (selgitusega kliendi edastatud täiendavate

tõenditega tutvumine, analüüs) ajakuluga kokku 1 tund ja 15 minutit. Kõnealused toimingud ei

ole seostavad ühegi asja materjalist nähtuva toiminguga (nt seisukoha või täiendavate tõendite

esitamine kohtule). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hagejalt selliste kulude välja

mõistmine.

16. Hageja hinnangul eksis maakohus, kui leidis, et kostja 18. mai 2018. a hagivastuse

koostamisele sai kuluda 25 tundi ja 30 minutit. Ka leiab hageja, et vaidlustatud määruses

puuduvad põhjendused ning maakohus ei ole määratlenud, kui palju kulus esindajatel aega

igaks menetlustoiminguks. Kolleegium hageja etteheidetega ei nõustu.

16.1. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus ei pidanud hindama igat menetlustoimingut

eraldi. Maakohus on vaidlustatud määruse p-st 22 nähtuvalt hinnanud hagivastusega seotud

8 (9)

toiminguid (s.o vaidluse asjaoludega tutvumine, asja materjalidega kurssi viimine, õigusliku

positsiooni kujunemine ja selle kirjalik formuleerimine) kogumis, mis on kolleegiumi

hinnangul tavapärane. Teiseks nähtub samast punktist, et maakohus on toimingute ajakulu

hindamisel arvestanud nii hagi sisu ja mahtu kui ka kostja vastuse sisu ja mahtu ning jõudnud

põhjendatud järelduseni, et hagivastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 25 tundi

ja 30 minutit.

16.2. Samas nähtub kostja 16. aprilli 2021. a menetluskulude nimekirjaga esitatud arvest

nr 180522, et hagivastuse koostamisel on toiminguid teinud kaks lepingulist esindajat. Selguse

huvides märgib kolleegium, et asja materjalidest nähtuvalt esindas kostjat kuni 17. aprillini

2019 kaks lepingulist esindajat. Maakohus ei ole seda vaidlustatud määruse p-s 22 arvestanud

ja rikkunud sellega kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463

lg-ga 2). Kuna kolleegium leiab, et maakohtu määratud ajakulu 25 tundi ja 30 minutit on

põhjendatud, siis täiendab kolleegium maakohtu põhjendusi esindajate tunnihindade arvestuse

osas.

Arvest nr 180522 nähtuvalt kulus esindajal Andreas Veeretil hagivastuse koostamisele 29 tundi

ja 15 minutit (toimingud perioodil 13. aprill 2018 kuni 15. aprill 2018 ja 9. mai 2018 kuni

18. mai 2018) ja esindajal Kristel Raamatul 2 tundi ja 30 minutit (toimingud perioodil 15. mai

2018 kuni 16. mai 2018). Kolleegium loeb hagivastuse koostamisele kulunud ajakulust 2 tundi

ja 30 minutit esindaja K. Raamatu toiminguteks tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks)

ja 23 tundi esindaja A. Veereti toiminguteks tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks).

17. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud kostja 5. mai 2020. a

menetlusdokumendi koostamisega seotud õigusabitoimingute ajakulu hindamata. Vaidlustatud

määruse p-dest 23 ja 24 nähtub, et maakohus on pidanud kõnealuse menetlusdokumendi

koostamisega seotud kulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Samas nõustub

ringkonnakohus hagejaga selles, et kõnealused õigusabitoimingud (arvel nr 1812029 toiming

kuupäevaga 4. oktoober 2018, arvel nr 1912027 märgitud toimingud ja arvel nr 200529

märgitud toimingud perioodil 30. jaanuar 2020 kuni 5. mai 2020) ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Arvestades 5. mai 2020. a menetlusdokumendi mahtu ja sisu, sh asjaolu, et selles

korratakse ka varasemaid seisukohti, peab ringkonnakohus toimingu põhjendatud ajakuluks 19

tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks). Kolleegium peab eraldi

vajalikuks märkida, et selle ajakulu hulka arvestab ringkonnakohus ka arvel nr 1812029

märgitud 4. oktoobri 2018. a toimingu (selgitusega: tasaarvestatavate nõuete väljaselgitamine,

esmane perspektiivi hindamine, kliendi esitatud teabega tutvumine, kaasnevad küsimused

kliendile). Erinevalt hagejast nõustub kolleegium maakohtuga, et viidatud toiming on seotud

kostja 5. mai 2020. a menetlusdokumendiga.

18. Kolleegiumi hinnangul tuleb vähendada ka kostja 8. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi

koostamise ajakulu (arvel nr 200912 toiming kuupäevaga 2. juuni 2020, arvel nr 2012061 kõik

toimingud ja arvel nr 210330 märgitud toimingud perioodil 4. jaanuar 2021 kuni 8. jaanuar

2021). Arvestades 8. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi mahtu ja sisu, sh asjaolu, et selles

korratakse ka varasemaid seisukohti, peab ringkonnakohus selle põhjendatud ajakuluks 10

tundi tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks).

19. Kolleegium ei pea põhjendatuks ka kostja 16. aprilli 2021. a menetlusdokumendi

(kohtukõne kirjalikud seisukohad) ja samal kuupäeval esitatud menetluskulude nimekirja

koostamise ajakulu (toimingud perioodil 6. aprill 2021 kuni 16. aprill 2021, mis on kajastatud

menetluskulude nimekirja lisas 8). Kolleegium peab mõistlikuks ja põhjendatuks

menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks 30 minutit. Arvestades, et kostja 16. aprilli

2021. a menetlusdokument on sisuliselt kokkuvõte kostja varasematest seisukohtadest, peab

9 (9)

kolleegium selle koostamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 tundi tunnihinnaga 140

eurot (lisandub käibemaks).

20. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu ajakulu hinnanguga ning määruskaebuses

toodud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Küll aga on

kolleegiumi hinnangul maakohus vaidlustatud määruses teinud arvutusliku vea, mille tõttu on

hagejalt kostja kasuks välja mõistetud suurem menetluskulude hüvitis, kui maakohus määruse

põhjendavas osas vajalikuks ja põhjendatuks pidas.

20.1. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 18 märkinud, et kostjale on osutatud õigusabi 106

tundi tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks) ning 7 tundi ja 30 minutit hinnaga 120 eurot

(lisandub käibemaks). Sama nähtub kostja 16. aprilli 2021. a menetluskulude nimekirjast. Asja

materjalidest nähtuvalt kulus kostja lepingulistel esindajatel 18. mai 2018. a hagivastuse

koostamisele kokku 31 tundi ja 45 minutit (arve nr 180522 esindaja A. Veereti toimingud

perioodil 13. aprill 2018 kuni 15. aprill 2018 ja 9. mai 2018 kuni 18. mai 2018 ning esindaja

K. Raamatu toimingud perioodil 15. mai 2018 kuni 16. mai 2018). Vaidlustatud määruse p-s 22

on maakohus pidanud kõnealuse menetlusdokumendi koostamise vajalikuks ja põhjendatuks

ajakuluks 25 tundi ja 15 minutit. Seega vähendas maakohus hagivastuse koostamise ajakulu 6

tunni ja 30 minuti ulatuses. Seejärel on maakohus vaidlustatud määruse p-s 25 vähendanud

ülejäänud toiminute osas esindaja ajakulu veel 5 tunni võrra.

20.2. Arvestades maakohtu määruse p-te 22 ja 25, vähendas maakohus seega kokku kostja

esindajate toimingute ajakulu 11 tunni ja 30 minuti ulatuses. Vaidlustatud määruse p-st 26

nähtuvalt on maakohus kokkuvõtlikult pidanud põhjendatuks esindajate ajakulu 101 tunni

ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks) ning 7 tunni ja 30 minuti ulatuses

tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks), mis rahaliselt vastab 18 048 eurole. Seega on

maakohus lõppjärelduses vähendanud kostja lepinguliste esindajate ajakulu 11 tunni ja 30

minuti asemel vaid 5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus parandab selle arvutusvea.

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja lepinguliste esindajatega seotud menetluskulusid

maakohtu menetluses täiendavalt vähendada 26 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (lisandub

käibemaks). Seega on kostja lepinguliste esindajate kulud maakohtu menetluses põhjendatud

75 tunni (=106 - 31) ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks) ja 7 tunni ja 30

minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks), mis rahaliselt teeb 13 680 eurot

(=(75 x 168 + 7,5 x 144)).

Kostja maakohtus kantud menetluskulusid tuleb vähendada tõlgitasu osas 628,61 eurot (=1500

- 871,39) ja lepingulise esindaja kulude osas 4368 eurot (26 tundi x 140 x 20%), kokku

4996,61 euro ulatuses. Seega on kostja maakohtus kantud põhjendatud menetluskuludeks

riigilõiv 50 eurot, dokumentaalsete tõendite tõlkekulud 1749,60 eurot, suulise tõlgikulud

871,39 eurot ja lepinguliste esindajate 13 680 eurot, kokku 16 350,99 eurot.

22. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

23. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)