2-22-2105/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2105

Kohtuasi

X hagi Y vastu kinnistu omandiõiguse üleandmiseks ja

tahteavalduse andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

90 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-22-2105

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 09.02.2022 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada

kostjat hagejale üle andma 1/3 osa XXX asuv kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) omand ja

kohustada kostjat andma tahteavaldus, mille kohaselt kustutada Tartu Maakohtu

Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX II jaost senine kanne kostja

kohta ning kanda omanikuna sisse hageja 1/3 kaasomandist.

2. Hagiavalduse

kohaselt

oli

hageja

Tallinnas

XXX

asuva

kinnistu

(registriosa

nr XXXXXXXX) 1/3 kaasomandiosa omanik alates 22.06.2004. Teised kinnistu kaasomanikud

on hageja tütred Q ja C. Hageja sõlmis 04.06.2021 oma vanema tütre C pojaga, s.o kostjaga

kinkelepingu, mille kohaselt kinkis hageja Tallinnas XXX asuva kinnistu 1/3 kaasomandiosa

kostjale. Kinkelepingu p 3.2 kohaselt kui hageja vajab vanuse või tervise tõttu abi või hooldajat,

kohustub kostja hagejat aitama ja hooldama omal kulul, samuti kohustus kostja vajadusel

tasuma hageja hooldekodu tasud. Kostja kanti kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) 1/3

kaasomandi omanikuna kinnistusraamatusse 07.06.2021. Pärast kinkelepingu sõlmimist on

kostja olnud hageja suhtes ebaviisakas ja vaenulik. Kostja on olnud vaenulik ka hageja noorema

tütre Q suhtes.

3. Hagejale, kes oli leinas, tuli vahel pisar silma, kuid see ei meeldinud tema vanemale tütrele

Cle, kellelt ta sai riielda, kuid kostja ei kaitsnud hagejat sõimu eest, vaid sekundeeris kaasa.

Hagejale tehti pidevalt ettekirjutusi, mida ja millal ta teha võib. 21.08.2021 palus hageja kostjat

viia ta maakoju Velisele, kuid kostja keeldus. Hagejalt võeti kaheks nädalaks ära mobiiltelefon,

et ta ei saaks suhelda oma tütre Qga. Kostja või tema ema C on korduvalt võtnud hagejalt tütar

Qga peetava kõne ajal telefoni käest ja asunud hagejat tema enda kuuldes tütar Q silmis

mustama. Kostja vastas hageja asemel tütar Q kõnele ja ei lasknud Ql hagejaga omavahel

rääkida. 20.11.2021 kutsus kostja hagejale kiirabi, väites valet, et hageja on vaimselt

ebastabiilne, kusjuures kostja hoidis hagejat köögis kuni kiirabi tulekuni kolm tundi kinni.

Hageja vanem tütar C ütles hagejale: „Sa kuradi vana lehm, sul on nii hea tervis, sa veel tantsid

meie haudade peal!“. Kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi

hageja löömisel, ütles 28.11.2021 hagejale: „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud

ära!“. Hagejaga ei suheldud, küsiti vaid, mida ta poest tahab ja seda ka toodi. 2021. aasta juuli

lõpus ähvardas kostja oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks

peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, mille tulemusel hageja tütar koos oma pojaga oli

sunnitud XXX majast lahkuma. Kostja ei lubanud korraldada hageja surnud abikaasale F

väikest peielauda koduses õhkkonnas, põhjendades seda oma elukaaslase usuliste vaadetega.

Matuste korraldamisel kostjast abi ei olnud. Kostja on hageja tütart Qt alates 2021. aasta

oktoobri lõpust survestanud kinnistu kaasomandi osa müüma talle ebaõiglaselt madala hinnaga.

4. Hageja mõistis, et kostja ei ole inimene, kes suudaks talle tagada rahuliku ja muretu

vanaduspõlve. Kostja on olnud jämedalt tänamatu, mistõttu hageja taganes kinkelepingust,

saates kostjale kinkelepingust taganemiseavalduse 02.02.2022.

2-22-2105

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Igasugust kingisaaja käitumist, mis ei ole kinkijale meelepärane, ei saa pidada jämedaks

tänamatuseks kinkija suhtes. Kostja ei ole käitunud viisil, mis annaks aluse kinkelepingust

taganemiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 10.10.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste

asjaolude osas:

- hageja ja kostja sõlmisid 04.06.2021 kinkelepingu, mille kohaselt kinkis hageja kostjale 1/3

mõttelist osa XXX asuvast kinnistust (kinnistu);

- kostja kanti 1/3 mõttelises osas kaasomanikuna kinnistusraamatusse sisse 07.06.2021 ning

kinnistu teised kaasomanikud on hageja tütred Q ja C, kellest igaühele kuulub kinnistu 1/3

mõttelist osa;

- hageja lepinguline esindaja saatis 02.02.2022 kostjale kinkelepingust taganemise avalduse ja

tegi ettepaneku kinkelepingu tagasitäitmiseks;

- kostja vastas 07.02.2022 hageja taganemisavaldusele ja leidis, et hagejal puudub alus

kinkelepingust taganemiseks, kuna lepingust taganemiseks ei ole täidetud materiaalsed

eeldused.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija)

tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi

ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil

kingisaajat rikastama. VÕS § 268 lg 1 alusel kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust

taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267

p-des 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme

kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda punkti 1 järgi kui

kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat

tänamatust; punkti 2 järgi kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult

ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või

raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; punkti 3 järgi kui

kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 270 lg 1

järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või

pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

10. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 188 lg 1

alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

VÕS § 188 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda,

vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste

kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui

ta tagastab kõik üleantu.

2-22-2105

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kinkelepingust

taganemise avalduse esitanud ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta on teada saanud oma

taganemise õiguse tekkimisest ja kostja on hageja kinkelepingust taganemise avalduse kätte

saanud.

12. Maakohus jättis tähelepanuta hagiavalduses märgitud kostja ema Ct puudutavad etteheited,

sest vaidluses omavad tähtust üksnes kingisaaja ehk kostja poolt tehtud toimingud.

13. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja või tema lähedaste suhtes

oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust ja hagejal ei ole õigust kinkelepingust

taganeda ning kostjal ei ole kohustust hagejale kinkelepingu eset tagastada.

14. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejat sõimanud (või lasknud oma emal sõimata)

seetõttu, et hageja leina tõttu nutab. Konkretiseerimata ja tõendamata on hageja väited, mille

kohaselt tehti hagejale pidevalt ettekirjutusi, mida ja millal ta teha võib. Hageja etteheidetest ei

nähtu, et kostja oleks nimetatud ettekirjutusi teinud, lisaks ei nähtu, milles väidetavad

ettekirjutused seisnesid ning kuidas võib sellist käitumist hinnata jämedaks tänamatuseks.

Asjaolu, et kostja keeldus 21.08.2021 hagejat viia tema maakoju Velisele, olukorras, kus kostjal

ei olnud seda võimalik teha, ei saa pidada jämeda tänamatuse ilminguks. Hageja ei ole

tõendanud, et temalt tahtevastaselt võeti kaheks nädalaks ära mobiiltelefon, et hageja ei saaks

suhelda oma tütrega. Maakohtu seisukoha kohaselt ei saa pidada jämeda tänamatuse ilminguks

hageja mobiiltelefoni olemist kostja käes, kus hagejale ei olnud takistatud telefoni

tagasisaamine. Hageja ei ole konkretiseerinud ega tõendanud oma väiteid, mille kohaselt on

kostja korduvalt võtnud hagejalt tütar Qga peetava kõne ajal telefoni käest ja asunud hagejat

tema enda kuuldes tütar Q silmis mustama, et kostja vastas hageja asemel tütar Q kõnele ja ei

lasknudki Ql hagejaga omavahel rääkida, et vahel hageja helistas tütar Qle, kui teda parasjagu

taustal vulgaarselt sõimati kostja poolt. Kuna hageja ei ole märkinud, millal ja mil viisil on

väidetav sõimamine aset leidnud, siis ei ole hageja ka põhistanud, mil viisil on võimalik kostja

poolt hageja telefonile vastamist pidada jämedaks tänamatuseks.

15. Hageja ei ole tõendanud, et kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast

tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21 hagejale „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud

ära!“.

16. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kui hageja väidab, et temaga ei suheldud, kuid küsiti

mida ta poest tahab ja seda ka toodi, siis seda saaks pidada jämedaks tänamatuseks. Olukorras,

kus hageja poest midagi soovis ja kostja nimetatud soovi ka täitis, tuleb järeldada, et kostja

täitis kinkelepingu p-st 3.2 tulenevat kohustust. Kinkeleping ei kohusta kingisaajat kinkijaga

aktiivselt suhtlema ning vastavat kohustust ei tulene ka seadusest ega kohtupraktikast.

17. Maakohus leidis, et on tõendamata, et kostja ei lubanud korraldada hageja surnud abikaasale

File väikest peielauda koduses õhkkonnas, põhjendades seda oma elukaaslase usuliste

vaadetega, kusjuures matuste korraldamisel kostjast abi ei olnud. Hageja ei ole esile toonud,

kust tulenes kostjale kohustus matuste korraldamisel abi osutada. Samuti ei ole hageja esile

toonud, kellele ja mil viisil pidanuks kostja abi osutama. Kostja väidetav keelamine peielaua

asukohaga seonduvalt on tõendamata. Kuna kostja on esile toonud, et peielaud toimus kinnistul,

siis ei ole selline etteheide asjakohane.

18. Kaasomanike vahelised suhted, sh seonduvalt kaasomandi lõpetamisega ja selle raames

tehtud hinnapakkumistega, ei puutu hagejasse. Hageja ei ole konkretiseerinud, milles väidetav

survestamine seisnes või millist pakkumist saab pidada ebaõiglaselt madalaks ja miks. Samas

2-22-2105

on kostja tõendanud, et ta on 29.10.2021 hageja tütrele Qle teinud ettepaneku kaasomandiosa

väljaostmiseks lähtuvalt turuhinnast ja omandiosa suurusest, mis on korrektne, seaduslik ja

kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.

19. Tõendamata on hageja väide, mille kohaselt kutsus kostja 20.11.2021 hagejale kiirabi.

Kiirabikaardilt nähtub, et väljakutse on teinud tütar (eelduslikult C, kes elas hagejaga samas

majas), mistõttu ei ole C poolt öeldut ja avaldatut (sh väidetavat valetamist) võimalik omistada

kostjale. Tõendamata on, et kostja hoidis hagejat kolm tundi köögis kinni.

20. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tõendab hageja oma väiteid, et 2021. aasta juuli

lõpus ähvardas kostja oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks

peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, mille tulemusel hageja tütar koos oma pojaga oli

sunnitud XXX majast lahkuma, tunnistaja Q kohtuistungil antud ütlustega. Kuna hageja on

tunnistaja ema ja tunnistaja on ka ise vaidlusaluse kinnisasja kaasomanik, kus tunnistaja ja

kostja vahel on juba aasta pooleli vaidlus kinnisasja kaasomandi lõpetamise osas ja kui

käesolevas asjas hagi rahuldataks, seaks see tunnistaja kaasomanikuna soodsasse positsiooni,

kuivõrd kostja ei oleks enam kaasomanik ja selleks oleks tema ema. Seetõttu pidas maakohus

tunnistaja Q ütluseid ebausaldusväärseks, kuivõrd tunnistaja oli eelduslikult isiklikult huvitatud

vaidluse lahenemisest hageja kasuks ning jättis need kui kõlbmatu tõendi arvestamata. Seetõttu

leidis maakohus, et hageja väited, et kostja ähvardas oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega

W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, ja sellest tulenev

jämeda tänamatuse ilming, on tõendamata.

21. Kuna maakohus tuvastas, et hagejal ei olnud õigust kinkelepingust taganeda, siis ei olnud

hagejal õigust nõuda kostjalt tahteavalduse tegemist kinnistu tagasiandmiseks ja

kinnisturaamatu kande muutmiseks.

Apellatsioonkaebus

22. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus

ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

23. Hageja soovis tõendada hageja vande all antavate ütlustega, et kostja tagus rusikatega vastu

lage ja seina nagu hoiaks ta end tagasi hageja löömisel, öeldes 28.11.2021 hagejale: „Sa kuradi

vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära“. Selleks, et tagada asja õige lahendus, oleks

maakohus pidanud hageja vande all üle kuulama omal algatusel, mistõttu maakohus ei saanud

jätta hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu.

24. Maakohus, rahuldades hageja taotluse tunnistaja Q ülekuulamiseks, milliste ütlustega

soovis hageja tõendada, et 2021. aasta juulikuus ähvardas kostja oma tädi, hageja tütart Q ja

tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud“, on

ebaõigesti jätnud tunnistaja ütlused kui ebausaldusväärsed, hindamata.

25. Maakohus on jätnud lahendamata hageja taotluse jätta menetluskulud poolte kanda.

Menetluskulude väljamõistmine hagejalt on vastuolus kinkelepingus kokkulepitud kostja

kohustusega hagejat aidata. Hageja on eakas ning kostja menetluskulude jätmine hageja kanda

suurendab hageja abivajadust.

Vastustaja seisukoht

26. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-22-2105

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

28. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõue rahuldamata, täielikult,

millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

29. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei

nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse

norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

30. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis kasutamata võimaluse kuulata hageja üle

vande all, mistõttu on osaliselt maakohtu enda tegevuse tõttu jäänud tõendamata, et kostja,

tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21

hagejale: „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“. Samuti heidab hageja

maakohtule ette tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste arvestamata jätmisega, millega hageja

soovis tõendada, et kostja ähvardas 2021. aasta juuli lõpus oma tädi, hageja tütart Q ja tema

poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“.

31. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev

menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1).

32. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusenorme, kui ei pidanud vajalikuks kuulata üle

hagejat vande all kohtu algatusel. Hageja soovis tõendada, et kostja, tagudes rusikatega vastu

lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21 hagejale „Sa kuradi vana

raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“, oma vande all antavate ütlustega. Kuna kostja hageja

vande all ülekuulamiseks nõusolekut ei andnud, siis jättis maakohus hageja vande all

ülekuulamise taotluse 25.05.2022 määrusega rahuldamata.

33. TsMS § 267 lg 1 järgi võib pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt

tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda

vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. TsMS § 268 kohaselt võib kohus

vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda

taotleb ja teine pool sellega nõustub. TsMS § 268¹ reguleerib poole ülekuulamist kohtu

algatusel ja selle kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise

jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui

varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada

seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib omal algatusel

poole vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all

seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu.

2-22-2105

34. Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest tuleneb, et pool ei saa teise poole

nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on

kohtul õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus

seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata

või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (RKTKo

06.12.2017, 2-15-3430, p 19). Seega võis maakohus jätta hageja vande all üle kuulamata.

Maakohus selgitas 25.05.2022 kohtumääruses, et ei pea võimalikuks hagejat vande all üle

kuulata TsMS § 268¹ alusel. Kuna kohtul on vaid õigus kuulata pool üle ja maakohus ei pidanud

seda vajalikuks, siis ei ole maakohus rikkunud selliselt toimides menetlusõigusenorme.

Ringkonnakohus ei pidanud ka omal algatusel vajalikuks hagejat vande all üle kuulata, kuna

hageja vande all üle kuulamine ei asendaks menetluses juba esitatud ja esitamata tõendeid ega

annaks alust jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele.

35. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusenorme, kui jättis tunnistaja Q ütlustega kui

ebausaldusväärse tõendiga arvestamata. TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab

kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi

tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Vastavalt TsMS § 238 lg 5 teises lauses märgitule võib tõendi selle hindamisel jätta

arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 442 lg 8 sätestab muu hulgas,

et kohus peab kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda

otsuses põhjendama.

36. Maakohus jättis tunnistaja Q ütlused selle kohta, et kostja 2021. aasta juuli lõpus ähvardas

oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks

kodurahu tahtnud!“, kui ebausaldusväärse tõendi arvestamata. Maakohtu otsuse kohaselt on

tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja on eelduslikult huvitatud vaidluse

lahendamisest hageja kasuks. Maakohtu otsuse kohaselt tõendas hageja oma väidet, et kostja

2021. aasta juuli lõpus ähvardas oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu

pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, tunnistaja Q kohtuistungil antud ütlustega.

Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada tunnistaja

ütluste sisu üle maakohtust erinevalt. Seega nähtub maakohtu otsusest, et tunnistaja ütlused

kinnistasid hageja väidet, kuid maakohus jättis tunnistaja ütlustega kui ebausaldusväärse

tõendiga arvestamata. Hageja on tunnistaja ema ja tunnistaja ise on vaidlusaluse kinnisasja

kaasomanik. Maakohus leidis põhjendatult, et olukorras, kus kostja ja tunnistaja vahel on

pooleli kinnisasja kaasomandi lõpetamise vaidlus, ning käesoleva vaidluse lahendamisega

hageja kasuks ei oleks kostja enam kinnisasja kaasomanik, saabuks sellega ka lahendus

tunnistaja kasuks kostja ja tunnistaja vahelises vaidluses. Lähtudes eeltoodust ei ole maakohus

jätnud andmata hinnangut tunnistaja ütlustele sisuliselt. TsMS § 238 lg 5 võimaldab kohtul

pärast seda, kui ta on tõendit hinnanud, jätta selle tõendi arvestamata, kui see on ilmselt

ebausaldusväärne.

37. Praeguses asjas oli kostja hageja tunnistaja Q ülekuulamise taotlusele juba hagiavaldusele

vastates vastu vaielnud, mh põhjusel, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Kostja viitas

tunnistaja ütluste ebausaldusväärsusele ka peale 25.05.2022 kohtumääruse tegemist, millega

tunnistaja ülekuulamise taotlus rahuldati. Seega oli hagejale teada, et tõendi usaldusväärsus on

seatud kahtluse alla, mistõttu ei saanud hagejale tulla ka üllatusena, et kohus võib jätta

tunnistaja Q ütlustega kui ebausaldusväärse tõendiga arvestamata (TsMS § 238 lg 5).

2-22-2105

Menetluskulude jaotus

38. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

39. Kolleegium selgitab, et hagimenetluse menetluskulud jaotatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1

järgi, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandi sellest

näeb ette TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja, pöördudes kohtusse hagiga, pidi

arvestama, et hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud tema kanda. Asjaolust, et

kostjal kui kingisaajal on kinkelepingust tulenev kohustus hagejat kui kinkijat juhul, kui hageja

vajab vanuse või tervise tõttu abi või hooldajat, omal kulul aidata, ei saa järeldada, et käesoleva

menetluse kulud oleksid tekkinud hageja vanusest, mille kostja peaks hagejale kui abivajajale

hüvitama. Seega ei ole kolleegiumi arvates käesolevas vaidluses põhjendatud jätta

menetluskulusid TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kuna maakohus jättis hagi

rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 162 lg 1 järgi.

40. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jäämisel

jäävad

apellatsioonimenetluse

kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

41. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

42. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)