3-23-2663/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2663

Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks (haldusasi nr 3- 23- 2663 X taotlus riigi õigusabi saamiseks (haldusasi nr 3- 23- 2664) X taotlus riigi õigusabi saamiseks (haldusasi nr 3- 23- 2665) X taotlus riigi õigusabi saamiseks (haldusasi nr 3- 23- 2666) RESOLUTSIOON 1. Liita riigi õigusabi taotlused haldusasjades nr 3-23- 2663, 3-23-2664, 3-23-2665, 3-23-2666 ühte menetlusse, jättes asjas numbriks 3-23-2663.

2. Rahuldada X, X, X ja X riigi õigusabi taotlused ning anda neile riigi õigusabi esindamiseks nende suhtes 30.10.2023 tehtud Politseija Piirivalveameti rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuste nr 12305310051-1, 12305310052-1, 12305310053-1 ja 12305310054-1 vaidlustamisel ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Riigi õigusabi antakse kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Eesti Advokatuuril nimetada taotlejatele viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku § 126 lg-t 3, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.

4. Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast määramist X, X, X ja X.

5. Edastada määrus riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks riigi õigusabi taotlejatele ning Politseija Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabusid 23.11.2023 X, X, X ja X taotlused riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada nende suhtes 30.10.2023 tehtud Politseija Piirivalveameti (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsused nr 12305310051-1, 12305310052-1, 12305310053-1 ja 12305310054-1.

2. Vastavalt Tallinna Halduskohtu tööjaotusplaanist tulenevale kohtuasjade juhusliku jagamise põhimõttele on riigi õigusabi taotlused määratud kohtunik Andreas Paukštyse menetlusse. Kohtuniku puhkusel viibimise tõttu lahendab taotlused nende kiireloomulisusest tingituna Janek Laidvee valvekohtunikuna.

3. Kohus leiab, et haldusasjad nr 3-23-2663, 3-23-2664, 3-23-2665, 3-23-2666 tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 1 alusel liita ühte menetlusse, kuivõrd tegemist on ühe perekonna poolt ühiselt esitatud riigi õigusabi taotlustega ning taotluste liitmine võimaldab lihtsamat lahendamist. Samuti võimaldab taotluste liitmine ühise haldusasja numbri alla õigusabi taotlejatele ühise esindaja määramist, mis lihtsustab suhtlust nii riigi õigusabi taotlejate kui advokaadi vahel.

4. Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlused tuleb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 10 lg 2 p 9 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel rahuldada. Taotlejad on välisriigi kodanikud, kes ei valda eesti keelt ning kellel pole õigusalaseid teadmisi, mistõttu on tõenäoline, et isikud ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita oma õigusi kaitsta. Kuivõrd taotlejad soovivad vaidlustada nende suhtes tehtud otsuseid rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta, ettekirjutust Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeelu kohaldamist, on põhjendatud anda neile riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5, 8).

5. Taotlejate majanduslik seisund ei võimalda esitatud teatiste kohaselt neil endal esindajat palgata ning keeleoskus ja juriidiliste teadmiste puudumine, sh Eesti õigusest, ei võimalda ilma esindajata õigusi efektiivselt kaitsta. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks anda isikutele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Kui peaks ilmnema kohtule valeandmete esitamine, võib kohus käesoleva määruse tühistada.

6. Tuginedes RÕS § 15 lõikele 5 ning arvestades RÕS § 18 lõiget 1, saadab kohus määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavatega vajalike menetlustoimingute tegemiseks.

7. RÕS § 15 lg 8 kohaselt saab riigi õigusabi andmise määrusele määruskaebuse esitada ka advokatuur. Teave esindajale

8. Riigi õigusabi taotluste kohaselt on X PPA 30.10.2023 otsuse nr 12305310054-1 kätte saanud 23.11.2023. X, X ja X on PPA 30.10.2023 otsused nr 12305310051-1, 12305310052-1 ja 12305310053-1 kätte saanud samuti 23.11.2023. Vaidlustamistähtaeg on 10 päeva. Taotlusest nähtuvalt viibivad isikud Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses ja on võimelised advokaadiga suhtlema vene keeles. X e-posti aadress on xxxxxxx ja telefoninumber xxxxxxx. X e-posti aadress on xxxxxxxx ja telefoninumber on xxxxxxx.

9. VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal seaduses nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Seega pole kaebuse esitamise hetkel isikutel esialgse õiguskaitse vajadust.

10. Järgides rahvusvahelise kaitse taotluse asju lahendavate kohtunike väljakujunenud menetluspraktikat, selgitab kohus, et esitatava kaebuse koostamisel tuleb juhinduda järgmistest suunistest:  kaebuses tuleb esitada selge taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on vormistanud ühes dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda samuti selgelt märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku, tuua välja otsuse põhjendusi ega kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Kaebuses tuleb tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud;  kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei tähenda see seda, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebajad soovivad tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud;  kui kaebajad soovivad otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada vastavad tõlked (HKMS § 80– 81);  veebilinkidena viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel;  kui soovitakse kaebuse läbivaatamist kohtuistungil ja tõlgi kaasamist, ent kaebajatel endal pole võimalik tõlgile tasuda, siis tuleb esitada vastav menetlusabi taotlus;  kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus, kui kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks või kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda;  kui riigi õigusabi korras määratud esindajal ei ole võimalik kohe esitada kaebuse põhjendatud tervikteksti, tuleb kaebetähtaja jooksul igal juhul esitada kaebus, kus on näidatud PPA otsuse vaidlustamise peamine põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kui taotlejatele ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Laidvee