2-23-10635/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-10635

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-10635 Tsiviilasi

X. D. hagi A. D. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X. D. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX

Kostja: A. D. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) Kohtuistungi aeg 15.11.2023. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada X. D. ja A. D. abielu, mis sõlmiti XXX. a XXX.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. D. esitas 26.07.2023. a kohtusse hagiavalduse A. D. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. a. Poolte suhted lõppesid 2020. aastal. Kostja elab XXX. Pooltel on kolm ühist last, kes elavad hageja juuresXXX. Lapsed käivad paar korda aastas XXX isapoolse vanaema juures, kus nad ka isaga kohtuvad. Kostjal on alkoholiprobleemid ja ta ei suuda laste eest vastutada. Hageja ei soovi kostjaga enam mingeid suhteid ja soovib abielu lahutada. Hageja üritas abielu lahutada kohtuväliselt juba 2020. aastal, kuid kostja avalduse kinnitamiseks kohale ei tulnud. Seetõttu pöördus hageja abielu lahutamise nõudega kohtu poole.

2. Kohus võttis hagi XXX. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates temale hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte 03.09.2023. a. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

3. 15.11.2023. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid isiklikult hageja X. D. ja kostja A. D. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub kohtul poolte abielu lahutada. Hageja avaldas, et ei pea võimalikuks kostjaga suhete taastamist ega soovi aega leppimiseks. Kostja avaldas, et võtab abielu lahutamise nõude õigeks ega esita nõudele vastuväiteid. Kostja kinnitas, et poolte kooselu lõppes 2020. aastal, kevadel. Kostja teatas, et ei soovi samuti aega hagejaga leppimiseks ning soovib, et kohus abielu lahutaks. KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg

2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja X. D. ja kostja A. D. abielu sõlmiti XXX. a XXX. Poolte kinnitusel lõppes nende kooselu 2020. aastal ja seega pooled elanud praeguseks juba rohkem kui kaks aastat eraldi. Kumbki pooltest ei pea võimalikuks ega soovi abieluliste suhete taastamist. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kuna kumbki pooltest kooselu ega abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik