3-23-1221/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1221

Haldusasi

Z.X kaebus Pärnu Linnavalitsuse 17.04.2023 otsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.X, esindaja Henno Nurmsalu

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Taavi Käärid

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.12.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116

lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.X (kaebaja) esitas e-rahvastikuregistris eluruumi omanikuna 23.03.2023

elukohateate avalduse elukoha aadressi muutmiseks aadressile Eesti, XXXX. Kaebaja

soovis teate esitada R.Li kohta. Teatel oli vaikimisi märgitud linnuke ka kaebaja kui

elukohateate esitaja nime ette.

2. Pärnu Linnavalitsuse kantselei teabekorralduse teenistuse infospetsialist-

registripidaja viis esitatud avalduse alusel ja rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-st 81

3-23-1221

lähtudes läbi menetluse ja muutis 24.03.2023 esitatud elukohateate avalduse alusel

kaebaja ja R.Li elukoha aadressi ning tegi vastava kande rahvastikuregistris.

3. Kaebaja pöördus 05.04.2023 Siseministeeriumi poole, selgitades, et ei

märganud vaikimisi pandud linnukest enda nime ees. Kaebaja ei soovinud tegelikult

esitada teadet enda kohta, vaid soovis esitada teadet teise isiku eest. Kaebaja on Tori

vallavolikogu liige, kuid elukoha aadressi muutumisel väljapoole valda lõpevad

volikogu liikme volitused automaatselt. Kaebajale ei piisa seega uue elukohateate

esitamisest, vaid vaja on endise olukorra taastamist.

4. Siseministeeriumist soovitati kaebajal pöörduda Pärnu Linnavalitsuse poole,

kes saab vajadusel menetluse uuendada ja teha uue otsuse (dtl 35).

5. Kaebaja esitas 06.04.2023 Pärnu linnale taotluse tühistada viimane tema kohta

tehtud elukohakanne, kuna selle aluseks olnud e-rahvastikuregistris 23.03.2023

koostatud ja esitatud elukohateatis oli ekslik, tulenes e-rahvastikuregistri tarkvaraliste

iseärasuste mittemärkamisest ega väljendanud tema tegelikku tahet. Kaebaja selgitas,

et elukohakande tühistamine on eelduseks tema jätkamisele Tori vallavolikogu liikme

volituste jätkumisele.

6. Pärnu Linnavalitsuse kantselei 17.04.2023 otsusega nr 3-5.3/1 otsustati jätta

kaebaja avaldus rahuldamata ja 24.03.2023 rahvastikuregistri kanne muutmata. Otsuse

põhjendused olid järgmised.

1)

Kuigi e-rahvastikuregistris on elukohateate avalduse esitamisel vaikimisi pandud linnuke

elukohateate esitaja nime ette, teavitab programm võimalusest valida või lisada isikuid, kelle

elukohta soovitakse muuta. Avalduse esitajal on võimalik enda nime eest linnuke ära võtta.

Kui vajalikud andmeväljad on täidetud, kuvab programm veelkord elukohta muutvate isikute

nimed. Enne lõplikku avalduse esitamist küsib programm veelkord kinnitust, et andmed on

õiged, sh esitatud isikud elavad avalduses märgitud aadressil, ning teavitab, et esitatud

andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Seega oli kaebajal võimalik kolm korda avalduse

sisuga põhjalikult tutvuda ja veenduda, et esitatud andmed oleksid õiged ja väljendaksid tema

tahet. Ei ole usutav, et kaebaja ei märganud andmete esitamist enda kohta.

2)

Tegemist ei ole asjaoluga, mis annaks aluse tehtud kanne kehtetuks tunnistada.

Haldusorgan peab haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustama kaalutlusõiguse kohaselt. RRS

§ 68 alusel on isikul kohustus hoolitseda oma elukoha andmete olemasolu ja õigsuse eest. Isik

peab olema andmete esitamisel hoolas. Kanne haldusaktina vastas haldusmenetluse seaduse

(HMS) §-le 54. Kaaludes asjaolusid, sh e-rahvastikuregistris elukohateate menetlemise

protsessi, oli kanne õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

7. Kaebaja esitas 16.05.2023 vaide Pärnu Linnavalitsuse 17.04.2023 otsuse

tühistamiseks. Vaidlust ei ole, et linnuke elukohateate esitaja nime ette oli pandud

vaikimisi ja et kaebaja pöördus koheselt eksimusest teada saades haldusorgani poole

avaldusega andmete muutmiseks, viidates ilmselgele eksimusele. Selge ei ole olukord,

kus avaldus esitatakse kolmanda isiku eest. Sõnastust „elukohateate esitaja nimi“ võib

käsitada ka kui teate esitajat, mitte elukohaandmete muutmise subjekti. Eluliselt on

usutav, et programmi kasutaja, kes kasutab seda harva või esimest korda, ei pruugi

koheselt aru saada, et avaldusega on muudetud ka tema enda andmeid. Lisaks on õigus

nõuda kande muutmist või tühistamist, esitades asjakohased põhjendused ja selgitused.

Kande tühistamise nõue on õiguspärane, tagamaks isiku õiguste kaitse. Kui ilmselge

eksimuse tulemusel tehakse isiku õigusi oluliselt mõjutav otsus, tuleb vajadusel

menetluskorda muuta, et viia eksimuste tekkimise võimalus miinimumini. Kaebajale ei

2(6)

3-23-1221

antud haldusmenetluses võimalust täiendavate selgituste esitamiseks. Otsuses

puuduvad kaalutlused. RRS § 68 tähendab kohustust tagada andmete faktiline õigsus,

mitte kohustust esitada elukohateade eksimusteta. Elukohaandmete muutmise tõttu on

lõpetatud kaebaja volitused Tori Vallavolikogus. Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (KOKS) § 18 lg 1 p 3 kohaselt on elukohakandel konstitutiivne tähendus.

8. Pärnu Linnavalitsus jättis 22.05.2023 korraldusega nr 352 vaide rahuldamata.

Pärnu Linnavalitsuse kantselei jurist võttis 17.05.2023 telefoni teel kaebajaga ühendust

ja pakkus võimalust viia läbi arutelu, et ära kuulata vaide esitaja seletused. Vaide

esitaja ei soovinud arutelu. E-rahvastikuregistri kasutaja, kes kasutab seda harva või

üldse esimest korda, ei pruugi tõesti koheselt aru saada, et peab elukohateate esitamisel

enda nime tagant linnukese ära võtma, kui ta ei soovi enda elukohta muuta. See ei võta

siiski isikult vajadust järgida hoolsuskohustust. Elukohateate esitajal oli võimalik kolm

korda enne lõplikku kinnitust avalduse sisuga tutvuda ja veenduda, et esitatud andmed

oleksid õiged. Isikul on kohustus veenduda, et tema poolt esitatud elukohateade

väljendaks tema tegelikku tahet. Ära kuulamata jätmine ei viinud ebaõige otsuseni.

Esitatud materjalide põhjal olid kaebaja põhjendused arusaadavad. Vaidlustatud

otsuses on selge, milliste kaalutluste alusel (isiku enda vajaliku hoolsuskohustuse

täitmata jätmine) see tehti. Kaasnenud tagajärg (volikogu liikme staatuse lõppemine)

ei ole asjaolu haldusakti kehtetuks tunnistamisel. Isik peab ise olema andmete

esitamisel hoolas (RRS § 68).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja

esitas 05.06.2023 Tallinna Halduskohtule

kaebuse

Pärnu

Linnavalitsuse 17.04.2023 otsuse nr 3-5.3/1 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on

järgmised.

1)

Kaebaja sai 24.03.2023 kandest teada, et ta oli teinud avalduses ilmselge eksimuse. Ta ei

teadnud, et elukohateatel jääb linnuke ka elukohateate esitaja nime ette ja teade jääb kehtima

ka tema kohta. Aadress muutus kaebaja tahte vastaselt. Kandest tulenevalt on kaebaja suhtes

kohaldatud tema tegevust oluliselt mõjutavaid piiranguid. Selle tagajärjel lõppesid tema

vallavolikogu liikme volitused. Kaebajale kaasnenud tagajärg on põhjustatud elukohaandmete

muutmisest. Siiski ei nõustunud Pärnu Linnavalitsus kande tühistamisega. Otsuses puuduvad

järgitavad kaalutlused.

2)

E-rahvastikuregistri programmis ei ole selge olukord, kus avaldus esitatakse kolmanda

isiku eest. Programmis toodud sõnastust „elukohateate esitaja nimi“ saab käsitleda ka kui vaid

teate esitajat, mitte elukohaandmete muutmise subjekti. On usutav, et kaebaja ei saanud aru, et

avalduse alusel muudetakse ka tema andmeid pelgalt seetõttu, et tema oli kasutajana sisse

logitud ja et kui ta elukohta muuta ei soovi, tuleb enda nime tagant linnuke eemaldada.

3)

Isegi kui andmete esitamine oleks kajastanud kaebaja tegelikku tahet, on kaebajal õigus

nõuda kande muutmist või tühistamist. RRS § 68 ei tähenda, et isik peab selle alusel esitama

elukohateate eksimusteta.

4)

Pärnu Linnavalitsus ei andnud kaebajale võimalust täiendavate selgituste esitamiseks,

rikkudes HMS § 40 lg-t 2, mis on imperatiivne säte. Täielikult jäeti arvestamata isikule

kandeavaldusega kaasnenud ebasoodne tagajärg ja võimalus selle muutmiseks. Isiku võib jätta

ära kuulamata vaid erandina. Ärakuulamisel oleks kaebaja saanud juhtida tähelepanu vaides

toodud haldusmenetluse põhimõtetele ja selgitada, kuidas esmakordsel kasutamisel võis e-

keskkonnas jääda vajaliku linnukese märkimine tähelepanuta. Ärakuulamine oleks võinud viia

3(6)

3-23-1221

teise lahenduseni, praegu tõi rikkumine kaasa haldusmenetluse põhimõtetega vastuolus oleva

haldusakti andmise.

2. Pärnu linn palub 14.06.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes

vaidlustatud otsuses ja korralduses nr 352 kui vaideotsuses toodud selgituste juurde,

leides järgmist.

1) Võib möönda, et e-rahvastikuregistri kasutaja, kes kasutab seda harva või üldse

esimest korda, ei pruugi koheselt aru saada, et peab elukohateate esitamisel enda nime

eest „linnukese“ ära võtma, kui ta ei soovi oma elukohta muuta, ent see ei võta isikult

ära hoolsuskohustust. Kaebajal oli vaadeldaval juhul kolm korda võimalik avalduse

sisuga enne lõplikku kinnitamist põhjalikult tutvuda ja veenduda, et esitatud andmed

oleksid õiged ja väljendaksid tema tahet.

2) Ärakuulamisõigust ei rikutud. Menetlus kaebaja kohta tehtud elukohakande

tühistamiseks algas kaebaja poolt 06.04.2023 taotluse esitamisega. Tegu oli kaebaja

initsiatiivil algatatud menetlusega. Kaebaja taotluses ja lisatud e-kirjas toodud

põhjendused olid selged ja arusaadavad. Kaebaja ei ole ka vaidemenetluses ega

kohtule esitanud seisukohti, mis ei olnud teada vaidlustatud otsuse tegemisel.

Vaidemenetluses ei soovinud kaebaja arutelu. Kaebaja ärakuulamise järgselt ei oleks

vastustaja andnud teistsuguse sisuga haldusakti. HMS § 40 lg 3 p 2 näeb ette erandi

ärakuulamispõhimõttest, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud

andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vastustaja

lähtus taotluse lahendamisel kaebaja väidetest.

3) Kaebaja väited ei anna alust elukohakande tagasiulatuvalt tühistamiseks. Isikul on

kohustus veenduda, et elukohateade väljendaks tema tegelikku tahet. Isik peab olema

andmete esitamisel hoolas, et talle ei tekiks ebasoovitavaid õiguslikke tagajärgi. Kande

tühistamise aluseks ei ole asjaolu, et elukoha andmete muutmine tõi kaasa kaebaja

vallavolikogu liikme volituste lõppemise.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Asjas on vaidluse all küsimus, kas otsus, millega Pärnu Linnavalitsus keeldus

kaebaja taotluse alusel muutmast 24.03.2023 tehtud rahvastikuregistri kannet, on

õiguspärane.

4. Esmalt selgitab kohus, et elukoha registreerimise korra sätestab

rahvastikuregistri seadus. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta

elukohateate alusel ning elukoha andmete muutmise otsus tehakse kandena

rahvastikuregistris (RRS § 70 lg 1 p 1 ja lg 3). RRS § 65 lg 1 järgi kantakse

rahvastikuregistrisse elukoha aadress, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Mitme

alaliselt ja peamiselt elamiseks kasutatava elukoha korral kantakse

rahvastikuregistrisse kõigi nende aadressid ning isik valib neist ühe õigusliku

tähendusega elukoha aadressiks (RRS § 65 lg 2). Elukoha registreerimiseks esitab isik

elukohateate elukohajärgse aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele (RRS §

74 lg 1, § 75 lg 2). Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib elukohateate saamisest

arvates 10 tööpäeva jooksul elukohateates esitatud andmete ja elukohateate vastavust

kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub

selle tegemisest RRS § 84 lg-s 1 sätestatud alustel (RRS § 81 lg 1). Uue elukoha

aadressi esitamisel lõpeb rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivus uue

aadressi kehtivuse alguse kuupäevale eelnenud kuupäevast (RRS § 67 p 1).

4(6)

3-23-1221

5. Rahvastikuregistri kande tegemine toimub seega formaliseeritud menetluses.

Riigikohus on küll selgitanud, et kohaliku omavalitsuse üksuse poolt elukohateate

alusel rahvastikuregistrisse tehtav kanne ei seisne üksnes andmete sisestamises, vaid

ka nende õigsuse kontrollimises (Riigikohtu 21.06.2022 määrus asjas nr 3-21-2230, p

12.2). Samas puudub vaidlus, et 24.03.2023 rahvastikuregistri kande tegemine toimus

vastavalt kaebaja poolt 23.03.2023 esitatud elukohateatele. Praeguses asjas ei nähtu

mistahes alust, mille põhjal oleks kohaliku omavalitsuse üksusel pidanud tekkima

põhjendatud kahtlus, et elukohateates toodud andmed võisid olla ebaõiged. Isegi kui

kaebaja jaoks oli tegu eksimusega, ei saanud selline eksimus olla vastustaja jaoks

äratuntav.

6. RRS § 6 lg 1 sätestab, et rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust

eeldatakse. Rahvastikuregistri seaduse (382 SE) seletuskirjas on selgitatud, et

rahvastikuregistri andmed loetakse õigeks alates nende rahvastikuregistrisse

kandmisest. Rahvastikuregistri andmetel on õiguslik tähendus, st rahvastikuregistri

andmetest võivad tuleneda nii õigused kui ka kohustused. Seletuskirjas on selgitatud,

et rahvastikuregistrisse kantud andmetele õigusliku tähenduse andmine tähendab, et

need omavad õiguslikku jõudu ning nendest andmetest võib lähtuda ilma, et peaks

täiendava dokumendiga nende andmete õigsust tõendama. Kui ilmneb vastuolu isiku

rahvastikuregistrisse kantud andmetes ning tema mingis dokumendis sisalduvates

andmetes, tuleb avaliku ülesande täitmisel lähtuda rahvastikuregistrisse kantud

andmetest. Andmed, mis osutuvad vigaseks, on seni õigusliku tähendusega, kuni need

parandatakse.

7. Puudub vaidlus, et kaebajal on võimalik esitada uus elukohateade ja seega enda

rahvastikuregistrijärgset elukohta muuta, ent kuivõrd volikogu liikme volitused

lõpevad automaatselt KOKS § 18 lg-s 1 loetletud alustel sättes nimetatud juriidilise

fakti tekkimisel, sh püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu

rahvastikuregistri andmetel samas vallas või linnas, ning need ei taastu vastava

juriidilise fakti muutumisel, on kaebaja huviks 24.03.2023 kande tühistamine. Ka

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KOKS § 18 lg 1 p-s 3 sätestatud aluse puhul on

tegemist range eeldusega volikogu liikme mandaadi omamiseks, mis peab olema

täidetud kogu volikogu liikmeks oleku aja (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 02.10.2013 otsus nr 3-4-1-45-13, p 22 ja 26.04.2023 otsus nr 5-23-28, p

8).

8. Seega on asjas vaidlus selle üle, kas vastustaja on õigusvastaselt 24.03.2023

kande tühistamisest keeldunud. Kaebaja on selgitanud, et ta soovis elukohateate

esitada teise isiku, mitte enda nimel, ent ei märganud, et tal tuleks e-rahvastikuregistris

eemaldada enda nime juurde automaatselt märgitud „linnuke“.

9. Kohtule ei nähtu, et 17.04.2023 otsus oleks õigusvastane. Vaidlustatud otsuse

kohaselt on vastustaja kande kehtetuks tunnistamisest keeldunud põhjusel, et kaebajal

oli kohustus hoolitseda oma elukoha andmete olemasolu ja õigsuse eest ning ta pidi

olema rahvastikuregistrile andmete esitamisel hoolas. Nagu eelnevalt selgitatud, on

rahvastikuregistri andmetel alates nende registrisse kandmisest õiguslik tähendus. RRS

§ 66 lg 1 sätestab, et kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab

lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Riigikohus on selle sätte osas

rõhutanud, et kui rahvastikuregistris märgitud elukohaandmed seostuvad vahetult

avaliku ülesande täitmisega, esineb registriandmete õigsuse vastu kaalukas avalik huvi

ning sellisel juhul tuleb isikul olla tavapärasest hoolsam, et tagada enda

elukohaandmete õigsus. Ka RRS § 68 rõhutab Riigikohtu selgituste kohaselt kohustust

5(6)

3-23-1221

tagada rahvastikuregistris enda elukoha aadressi olemasolu ja õigsus (vt eelnevalt

viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2023 otsus nr 5-23-28,

p 9).

10. Kuna 24.03.2023 kanne tehti kaeba esitatud elukohateate alusel formaliseeritud

haldusmenetluses ja kaebajal oli seejuures tavapärasest kõrgem hoolsuskohustus

tagada enda kohta esitatud elukohaandmete õigsus, nagu kinnitab ka Riigikohtu

praktika, ei nähtu kohtule 17.04.2023 otsuse tegemisel kaalutlusreeglite rikkumist, mis

võiks kaasa tuua selle otsuse tühistamise.

11. Kaebaja on tuginenud ka ärakuulamisõiguse rikkumisele. Ehkki kaebajat ei

kuulatud enne 17.04.2023 otsuse tegemist täiendavalt ära, on vastustaja asjakohaselt

põhjendanud, et kuna haldusmenetlus algatati kaebaja taotluse alusel ning kaebaja

poolt edastatud andmetest ei kaldutud otsust tehes kõrvale, esines HMS § 40 lg 3 p-s 2

sätestatud erand. Lisaks sätestab HMS § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa

nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Praegusel juhul ei ole

kaebaja esitanud selliseid asjaolusid, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist, ei

kohtule ega ka vaidemenetluses. Kaebajale pakuti võimalust esitada enda seisukoht

vaidemenetluses, kuid ta ei soovinud seda. Seega ei saa kaebaja väited ärakuulamise

osas tuua kaasa otsuse tühistamist.

12. Neil põhjustel leiab kohus, et Pärnu Linnavalitsuse 17.04.2023 otsuse

tühistamiseks puudub alus.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)