2-23-12590/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-12590

Tsiviilasi

Tallinn, J. Sütiste tee 6a korteriühistu kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 8. augusti 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinn, J. Sütiste tee 6a korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Tallinn, J. Sütiste tee 6a

korteriühistu (registrikood 80246809), seaduslik esindaja

Lily Hindrea

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 8. augusti 2023. a määruse nr Ü 10105780

/ 15 resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta Tallinn, J. Sütiste tee 6a korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Tallinn, J. Sütiste tee 6a korteriühistu

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, J. Sütiste tee 6a korteriühistu (avaldaja) esitas 19. juulil 2023 Tartu Maakohtu

registriosakonnale kandeavalduse, milles palus teha avaldaja põhikirja muutmise kande.

Kandeavalduse aluseks on Tallinn, J. Sütiste tee 6a korteriomanike 28. juuni 2023. a korduva

üldkoosoleku (28. juuni 2023. a koosolek) otsus. Avaldaja lisas kandeavaldusele uue põhikirja

teksti, 28. juuni 2023. a koosoleku protokolli, Tallinn, J. Sütiste tee 6a korteriomanike 20. juuni

2023. a üldkoosoleku (20. juuni 2023. a koosolek) protokolli ning mõlema koosoleku osalejate

nimekirja ning kutsed.

2. Tartu Maakohtu registriosakond jättis 8. augusti 2023. a määrusega nr Ü 10105780 / 15

avaldaja kandeavalduse põhikirja muutmise osas rahuldamata.

Kohtunikuabi leidis, et kannet ei saa teha, sest 28. juuni 2023. a koosoleku kokku kutsumisel ei

ole järgitud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 23 lg-s 2 ja mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 20 lg-s 5 ja avaldaja põhikirja punktis 6.4 sätestatut. Viimase kohaselt

informeeritakse koosoleku kokku kutsumisest liikmeid vähemalt 14 päeva ette. KrtS § 23 lg 1

järgi tuleb korduskoosoleku kutse saata arvates kümne päeva jooksul otsustusvõimetuks

osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Praegu

toimus 28. juuni 2023. a koosolek 8 päeva pärast otsustusvõimetut 20. juuni 2023. a koosolekut.

Sellega on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda ja 28. juuni 2023. a koosolek ei olnud

õigustatud otsuseid vastu võtma.

Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lõike 1 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui

avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud

aega või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse kohaselt sätestab avaldaja põhikirja punkt 6.6, et kui üldkoosolekule ei ilmunud

nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt seitsme

päeva jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohal

olevate liikmete arvust kui kohal on vähemalt viis ühistu liiget. Seega on 28. juuni 2023. a

koosolek põhikirja punkti 6.6, KrtS § 23 lg 2 ning MTÜS § 20 lg 5 kohaselt otsustusvõimeline.

Põhikirja p 6.4, mille kohaselt tuleb üldkoosolekust ette teatada 14 päeva, kohaldus 20. juuni

2023 koosolekule, kuid mitte 28. juuni 2023. a koosolekule, sest viimane oli korduskoosolek.

Korduskoosolekust tuleb põhikirja p 6.6 järgi ette teatada vaid seitse päeva. Muid nõudeid

korduskoosoleku kokkukutsumisele ei ole ning seetõttu oli see otsustusvõimeline.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

rahuldamata ja kohtunikuabi määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul jättis kohtunikuabi

õigesti kandeavalduse põhikirja muutmise kohta rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab ja

täiendab osaliselt TsMS § 657 lg 21 ja § 659 alusel kohtunikuabi määruse põhjendusi.

5. Kandeavalduse aluseks on 28. juuni 2023. a koosoleku otsus. Kohtunikuabi tuvastatud ja

avaldaja esile toodud asjaoludel oli 28. juuni 2023. a koosolek korduskoosolek KrtS § 23

mõttes, mis kutsuti kokku, kui 20 juuni 2023. a koosolek oli kvoorumi puudumise tõttu

otsustusvõimetu. Kohtunikuabi leidis, et 28. juuni 2023. a koosoleku kokkukutsumise korda on

rikutud ja seega ei olnud see õigustatud otsuseid vastu võtma. Sellisel koosolekul tehtud otsused

on KrtS 29 lg 1 teise lause järgi tühised. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabiga, et

korduskoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kuid täiendab selles osas kohtunikuabi

määruse põhjendusi. 28. juuni 2023. a koosoleku otsuste tühisuse toovad kaasa mitu asjaolu.

6. KrtS § 23 lg 2 järgi saadetakse üldkoosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks

osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe

päeva pärast. Seega ei saa uus üldkoosolek toimuda varem, kui otsustusvõimetuks osutunud

koosolekust (s.o 20. juuni 2023. a koosolekust) on möödunud seaduses või põhikirjas

(KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 5) sätestatud minimaalselt seitsmepäevane üldkoosolekust

etteteatamise tähtaeg, millele lisandub kaks päeva, mis on KrtS § 23 lg 2 järgi minimaalne

ajavahemik otsustusvõimetu üldkoosoleku toimumisest kuni korduskoosoleku teate saatmiseni.

Seega oleks 20. juunil 2023 toimunud üldkoosoleku korduskoosolek saanud nõuetekohase

kokkukutsumise korral toimuda kõige varem 29. juunil 2023, eeldusel, et korduskoosoleku

teade oleks saadetud 22. juunil (2 päeva pärast otsustusvõimetu üldkoosoleku toimumist) ja

sellest oleks ette teatatud minimaalsed 7 päeva.

Ekslik on avaldaja seisukoht, et lähtuda tuleb üksnes tema põhikirja p-st 6.6, mille esimene

lause sätestab, et kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti

kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul. Selline põhikirja säte on

vastuolus KrtS 23 lg-ga 2, mis ei näe ette võimalust näha põhikirjas korduskoosoleku

kokkukutsumise kohta ette muid tingimusi. KrtS 17 lg 2 esimese ja teise lause järgi võib

põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega.

Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuivõrd avaldaja

põhikirja p 6.6 on vastuolus seadusega, tuleb kohaldada seadust (vt korduskoosoleku

kvooruminõude reguleerimise kohta RKTKm 16.01.2019 2-18-10407/9, p-d 8, 11 ja 12).

7. KrtS § 23 lg 1 teise lause kohaselt tuleb korduskoosoleku kokkukutsumise teates viidata

asjaolule, et see koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Riigikohtu

seisukoha järgi on selle asjaolu märkimata jätmine koosoleku kokkukutsumise korra oluline

rikkumine KrtS § 29 lg 1 mõttes, mis toob kaasa korduskoosoleku otsuste tühisuse (vt RKTKm

26.04.2023 2-22-12198/9, p 12). 28. juuni 2023. a koosoleku kokkukutsumise teates (dtl 14) ei

ole märgitud, et korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, mistõttu on

sellel koosolekul tehtud otsused tühised ka selle asjaolu tõttu.

8. Eelnevast tulenevalt on kohtunikuabi jätnud õigesti avaldaja põhikirja muutmise

kandeavalduse rahuldamata. Kandeavalduse aluseks olev üldkoosoleku otsus on selle

üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühine ja seetõttu esines ÄRS § 41

lg-s 1 sätestatud alus kande tegemisest keeldumiseks.

9. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke