3-22-2279/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2279

Haldusasi

K.K kaebus Eesti Haigekassa 02.06.2022 otsuse nr 1.1-

3.5/43 ja 28.09.2022 vaideotsuse nr 2-4.7/255(2022)

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust

uuesti lahendama

Menetlusosalised

Kaebaja – K.K, volitatud esindaja Q.J

Vastustaja – Tervisekassa (endise nimetusega Eesti

Haigekassa), volitatud esindaja Matis Rüütel

Kaasatud haldusorgan – Ravimiamet, volitatud esindajad

Monika Pihlak ja Heleni Mäe

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Hüperkolesteroleemia“,

„Hüpertooniatõbi“, „Hüpotüreoos“, „Silma veresoonte sulgused“ ja „Vaxzevria“.

2. Jätta K.K kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-22-2279

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.K (kaebaja) esitas 04.05.2022 Eesti Haigekassale (alates 01.04.2023 Tervisekassa1;

vastustaja) taotluse vaktsineerimisega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks.

2. Vastustaja jättis 02.06.20222 otsusega nr 1.1-3.5/433 kaebaja taotluse rahuldamata.

Ravimiseaduse (RavS) § 9916 ning tervise- ja tööministri 25.04.2022 määruse nr 36

„Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused“ kohaselt hüvitatakse isikule kahju, kui

on korraga täidetud kõik järgnevad tingimused:

1) isikut on Eestis vaktsineeritud;

2) patsiendil on tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud või patsient

sureb;

3) tervisekahjustus on arsti poolt dokumenteeritud;

4) vaktsineerimise ja tervisekahjustuse tekkimise või surma vahel on vähemalt tõenäoline

põhjuslik seos.

Kaebajat vaktsineeriti Covid-19 vastu 12.03.2021. Kaebaja nimetab tervisekahju tekkimise

kuupäevana 02.04.2021 ning kirjeldab kahjujuhtumina tekkinud uimasust, väsimust ja

nägemise kaotust ühest silmast. Tervise infosüsteemist (TIS) ei selgu, et kaebajal oleks

tekkinud kirjeldatud tervisekahjustus, mis kestaks vähemalt 4 kuud ja oleks arsti poolt

dokumenteeritud. Järelikult ei ole täidetud kindlustusjuhtumi eeldused ja taotlus tuleb jätta

rahuldamata (RavS § 9922 p 1).

3. Kaebaja esitas otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis 28.09.2022 vaideotsusega nr 2-

4.7/255(2022)4 rahuldamata. Vastustaja vaatas vaidemenetluse käigus üle kaebaja

tervisekahjustuse kohta TIS-is ja retseptikeskuses olevad andmed ning küsis 30.06.2022

Ravimiameti hinnangut. Ravimiamet andis tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahelisele

seosele hinnangu 26.09.2022, tuginedes TIS-is olevale kaebaja dokumentatsioonile perioodil

30.04.2018–03.09.2021. Ravimiameti hinnangul puudub tõenäoliselt põhjuslik seos vasaku

silma võrkkesta tsentraalarteri sulguse ja Vaxzevria vaktsiini vahel. Kaebaja oli

vaktsineerimise ajal 65-aastane. Tegemist oli Vaxzevria 1. annuse manustamisega. Järsk

silmanägemise langus vasakust silmast tekkis 21. päeval pärast vaktsineerimist. Kaebajal on

anamneesis aastaid kestnud kõrgvererõhu tõbi, kuid ta ei ole järginud määratud ravi. 2018. a-l

on glükoositaluvuse testis hälbeline glükoositaluvus, jälgib dieeti, ravi ei määratud. Lisaks

2021. a peaaju MRT-s kirjeldatud võimaliku mikroangiopaatilise geneesiga (väikeste

veresoonte kahjustusest tingitud) ebaspetsiifilised kolded ajus, mis on pikalt kestnud

veresooni kahjustavate krooniliste haiguste võimalik tagajärg. Vaxzevria vaktsiiniga

võrkkesta arteri sulgust põhjuslikult ei seostata. Kaebajal on võrkkesta arteri sulguse

tõenäolisemaks põhjuseks kaasuvad haigused (ravile halvasti alluv hüpertensioon ja

hüperlipideemia). Kaebaja juhtumi puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, mille

esinemisel oleks vastustajal kohustus hüvitada talle varaline ja mittevaraline kahju.

Tõenäoline põhjuslik seos kaebajal tekkinud tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahel

puudub.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 02.06.2022 otsuse ja

28.09.2022 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja

taotlus uuesti. Põhjendused:

1 Vt Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eesti Haigekassa

nimetamine Tervisekassaks).

2 Otsusel kuupäev 01.06.2022, allkirjastatud 02.06.2022.

3 Kaebaja 25.10.2022 esitatud lisa „Vaktsiinikahju_taotluse_otsus_K.K_43“.

4 Kaebaja 25.10.2022 esitatud lisa „K_vaideotsus (3)“.

2(11)

3-22-2279

4.1. Vastustaja ja Ravimiamet on teinud hindamisel vea. Otsuses ja vaideotsuses toodud

põhjendused erinevad ning on otsitud. Hüvitise maksmisest keeldumiseks on vaja kindlamaid

tõendeid kui arvamus, et seos tõenäoliselt puudub. Ravimiamet ei ole tõestanud seose

puudumist, vaid toetub oletustele. Tänaseks on teada, et Vaxzevria vaktsiini ja tromboosi

võimaliku tekkimise vahel on seos, mistõttu on vaktsiini kasutamisest mitmes riigis loobutud.

Kaebajal tekkis vaktsineerimisjärgselt pikalt kestev unisus ja uimasustunne, mida on ka teiste

seesuguste juhtumite puhul dokumenteeritud. Seejärel kadus ühest silmast nägemine.

Vaxzevria vaktsiini kumulatiivseid andmeid hinnates on leitud, et enamus

trombotsütopeeniaga tromboosi juhte tekkis pärast 1. vaktsiiniannust ja patsiendid peavad end

jälgima pärast vaktsineerimist 3 nädala jooksul. Kaebaja silmakahjustuse tekkimine mahub

sellesse ajaaknasse. Seega on tõenäoline põhjuslik seos vaktsineerimise ja tervisekahju vahel

olemas või pole võimalik tõestada, et seda ei ole. Meetodid, kuidas Ravimiamet põhjusliku

seose tõenäosust hindab, ei ole avalikud ja kaebajale ei ole kindlustustingimused arusaadavad.

Tervisekahju tuleb hüvitada, kui tervisekahju tekkimise ja vaktsineerimise vahel on vähemalt

tõenäoline põhjuslik seos. Vastupidist väites peaks vastustaja olema võimeline tõestama, et

tervisekahju oleks tekkinud ka ilma vaktsineerimiseta. Tõenäosus sellise ajalise

kokkulangevuse tekkimiseks on üliväike. Kui põhjuslik seos on tõenäoliselt olemas (üle 50%)

või kui seda ei saa välistada (alla 50%), peab järgnema hüvitis.

4.2. Perearsti hinnangul on väikeste veresoonte kahjustused sellises vanuses isikutel tavalised.

Ka kroonilised haigused on pensionieas tavalised. Kaebaja terviseandmed kinnitavad, et ta on

tromboosiohuga patsient. Arst oleks pidanud keelduma Vaxzevria süstimisest ja pakkuma

alternatiivseid vaktsiine. Kui arst oleks enne süstimist pakkunud konsultatsiooni ja võimaliku

ohuna tromboosi nimetanud, oleks kaebajal olnud võimalik vaktsineerimisest keelduda.

Võimalik, et tromboosi teket oleks võinud vältida või oleks see tekkinud kunagi hiljem, andes

kaebajale veel mitmeid kvaliteetselt elatud aastaid. Praegusel juhul on pandud vastutus

kaebajale, kellel puudub selliste otsuste tegemiseks meditsiiniline pädevus.

4.3. Hüvitise regulatsioon on loodud eesmärgiga vältida enamikel juhtudel hüvitise maksmist.

Eestis on seni hüvitatud 6,6% hüvitisetaotlustest, samal ajal kui mujal maailmas ulatub see 30-

80%-ni. Hüvitise taotlemise eesmärk ei ole kiire rikastumine, vaid ravikulude ning edasise

hakkamasaamise ja abivahendite soetamise tugi. Kaebaja loetud teadusartiklike põhjal ei ole

kõiki võimalikke tervisekahjusid ja riske maailmas veel põhjalikult uuritud, mistõttu on

kaebaja tuleviku mõttes halvemas seisus. Kui silmatrombi tekke ja Vaxzevria vaktsiini

vaheline seos viimaks tõestatakse, on kaebaja kaotanud õiguse hüvitise saamisele.

Teadusartiklite põhjal ei saa väita, et silmatrombi esinemine Covid-19 vaktsineerimise järgselt

oleks ebatõenäoline. Silmaarstid on soovitanud seda seost rohkem uurida. Uurimuses „Branch

Retinal Vein Occlusion after Messenger RNA-Based COVID-19 Vaccine“5 tuuakse välja, et

silmatrombijuhtumeid on vaktsineerimisjärgselt esinenud ka täiesti tervetel ja noortel

inimestel, mis annab alust arvata, et vaktsiin ChAdOx1 (AstraZeneca) võib mingitel juhtudel

põhjustada silmatrombi.

4.4. Kaebaja kaotas ühest silmast nägemise, kuid kohale kutsutud kiirabi ei viinud kaebajat

haiglasse. Kui kaebajal oleks 3 tunni jooksul tromb lõhustatud, oleks silmanägemine suudetud

päästa. Ravimiameti vastusest kaebaja järelepärimisele nähtub, et kiirabi brigaadijuhi

hinnangul ei olnud tegemist vaktsiinitüsistusega ja tema hinnangul ei vajanud kaebaja

tromboos esmaabi. Seega on probleemi suhtutud algusest peale kergekäeliselt. Kaebaja ei ole

saanud kvaliteetset arstiabi ja nüüd keeldutakse ka hüvitise maksmisest. Kaebaja on pandud

vastutama selle eest, kui perearst on jätnud dokumendid koostamata.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5 https://karger.com/cop/article/13/1/28/822588/Branch-Retinal-Vein-Occlusion-after-Messenger-RNA#ref1.

3(11)

3-22-2279

5.1. Olukorras, kus vaktsineerimisel ja tervisekahjustusel puudub põhjuslik seos, ei saa

vastustaja esitatud taotlust vaktsiinikahju hüvitamiseks rahuldada. Tekkinud tervisekahju

ajaline lähedal paiknemine vaktsineerimisega ei tõenda iseenesest tekkinud tervisekahju

põhjuslikku seost vaktsineerimisega.

5.2. Ravimiamet on hinnangu andmisel seotud seadusega (RavS § 9920 lg 5) ja saab anda

põhjusliku seose hindamisel vaid ühe järgmistest hinnangutest: 1) põhjuslik seos on kindel; 2)

põhjuslik seos on tõenäoline; 3) põhjuslik seos tõenäoliselt puudub. Kaebaja viidatud trombid

on tõesti väga harva esinevate kõrvaltoimetena vaktsiiniga seostatavad, ent neist ükski pole

kaebajal esinenud. Kaebajal ei ole esinenud vaktsiini ohutusandmete järgi Vaxzevria

vaktsiiniga seostatavat trombi. Ajalisel seoses on üks osa põhjusliku seose hindamisel, ent

ajalise seose olemasolu tervise halvenemise ja vaktsineerimise osas ei too iseenesest kaasa

põhjuslikku seost. Põhjusliku seose hindamiseks on vaja arvesse võtta inimese terviseandmeid

pikema perioodi jooksul, vaktsiiniga seostatavaid haiguseid ning tervisekahjusid ja hinnata

nende alusel võimalikku seost vaktsineerimisega kogumis. Terviseandmetest võib ilmneda, et

põhjuslik seos on oluliselt suurem mõne muu isiku tervise osas tuvastatud asjaoluga, kui seda

on vaktsineerimine. Lisaks tuleb vaadata, kas esitatud tervisekahju saab üldse tekkida

vaktsineerimisest. Kaebaja puhul ei ole tervisekahjul ja vaktsineerimisel omavahelist

põhjuslikku seost tuvastatud. Seega ei kuulu ka kahjuhüvitis välja maksmisele.

5.3. Põhjendatud ei ole hirm, et tulevikus meditsiiniandmete täienemise korral ei ole võimalik

hüvitist nõuda. HKMS § 240 lg 1 võimaldab taotleda jõustunud kohtulahendi teistmist, kui

ilmnevad uued asjaolud. Üksnes kaebaja oletusliku väite pealt, et selline seos tulevikus

leitakse, ei saa kahjuhüvitist välja mõista. Vastustaja ei saa tugineda tõendamata väidetele.

5.4. Kui kaebajale on tekkinud tervisekahju ebaõigest meditsiinilisest teenusest või

meditsiinitöötaja vastu võetud otsusest, ei ole see vastustaja lahendada. Sellised nõuded tuleb

esitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 759 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastu, sest tegemist on

tervishoiuteenuse osutamise lepinguga VÕS § 760 mõistes, milles vastustaja ei ole osaline.

Vaktsiinist tulenev kahju erineb ravivea kahju nõudest.

6. Kaasatud haldusorgan Ravimiamet vaidles kaebusele vastu. Põhjendused:

6.1. Vaktsiinikindlustuse reguleerimisala hõlmab vaktsiine sisaldava immunoloogilise ravimi

kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahju hüvitamist (RavS § 1 lg 12), mitte

tervishoiuteenuse osutamisest või muudest asjaoludest tingitud kahju hüvitamist.

Tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju eest vastutab tervishoiuteenuse osutaja

VÕS § 770 alusel. See, kas arst oleks pidanud keelduma Vaxzevria manustamisest ja

pakkuma alternatiivseid vaktsiine, ei ole vaktsiinikindlustuse reguleerimisalasse jääv küsimus

ja selle kohta ei anna Ravimiamet hinnangut. Kaebaja järelepärimisele kiirabi brigaadijuhi

osas vastas Terviseamet, mitte Ravimiamet.

6.2. Ravimiamet saab anda vaktsineerimise ja tervisekahju põhjusliku seose kohta 3

hinnangut: 1) esineb tõenäoline põhjuslik seos; 2) esineb kindel põhjuslik seos; 3) põhjuslik

seos tõenäoliselt puudub. Ravimiametil puuduvad muud diskretsiooni võimaldavad variandid.

Seega on asjakohatu kaebaja etteheide, et hüvitise maksmisest ei saa keelduda põhjendusega,

et seos tõenäoliselt puudub.

6.3. Ravimiamet ei diagnoosi ega tunnista tervisekahjustusi, seda teevad tervishoiutöötajad,

kes dokumenteerivad andmed tervisekahjustuste kohta TIS-is. Ravimiamet annab üksnes

hinnangu põhjusliku seose osas vaktsineerimise ja juba varem tuvastatud ning TIS-is

dokumenteeritud tervisekahjustuste vahel. Põhjusliku seose hindamisel tugineb Ravimiamet

faktilistele asjaoludele ja dokumenteeritud terviseandmetele.

4(11)

3-22-2279

6.4. Vaktsiinikindlustus, vastutus vaktsiinikahjude tekkimise korral ja kahju hüvitamise

menetluse kord on reguleeritud RavS-is. Samuti on kindlustustingimusi kirjeldatud

seletuskirjas, mis on avalikult kättesaadav. Vaktsiini ja tervisekahju põhjusliku seose

hindamisel lähtub Ravimiamet konkreetsest tekkinud tervisekahjust ja patsiendi varasematest

dokumenteeritud terviseandmetest. Oluline on, kas konkreetne tervisekahjustus on seostatav

manustatava vaktsiiniga. Asjaolusid, mida tuleb vaktsineerimise ja tervisekahju vahelise seose

hindamisel arvesse võtta, on palju erinevaid, sh on oluline nii varasem statistika kui ka iga

konkreetne juhtum. Ravimiameti ülesanne on hindamisel kaaluda, kas terviserikke võis

tõenäolisemalt põhjustada vaktsiin või kaasuvad riskifaktorid või haigused. Oluline on

patogeneetilise mehhanismi tõestatud olemasolu või teoreetiline võimalikkus. Hindamisel

tuleb mh arvestada tekkinud terviserikke esinemissagedust üldpopulatsioonis, kui palju on

teatatud sellest terviserikkest vaktsiiniga seoses, kas olemasolevatele andmetele tuginedes on

võimalik pidada tervisekahju tekkimise põhjuseks vaktsiini ja muud asjaolud. Erinevaid

Covid-vaktsiine on praeguseks maailmas tehtud miljardeid annuseid. Vaktsiinide turustamise

järgselt on kogutud väga palju andmeid ja seetõttu on vaktsiinide ohutusprofiil hästi teada

ning tõendatud. Enamasti tekivad vaktsineeritutel suurema esinemissagedusega esinevad ja

kerged kõrvaltoimed. Vaktsiinikahju hüvitamise taotluse hindamisel rakendab Ravimiamet nii

meditsiiniteadmisi (sh haiguste etioloogia, patofüsioloogiline mehhanism, kaasuvate haiguste

osalus) kui ka ravimiohutuse järelevalve printsiipe. Üheks oluliseks tingimuseks, kuid mitte

ainsaks, tõenäolise põhjusliku seose hindamisel on ajaline seos vaktsineerimise ja tervisekahju

tekkimise vahel. Üldjuhul peetakse ajalist seost vaktsineerimise ja tervisekahju vahel

võimalikuks, kui tervisekahju on tekkinud 1 kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Tõenäolise

põhjusliku seose hindamisel on oluline välja selgitada, kas tervisekahju on tekkinud seoses

vaktsineerimisega või võib olla tegemist juhuslikult samal perioodil haigestumisega.

Ravimiameti ülesandeks on välistada muud ajalised kokkulangevad põhjused. Kui patsiendil

tekib tervisekahju vaktsineerimise järgselt, siis kaalub Ravimiamet poolt- ja vastuargumente:

kas esineb ajaline seos, kas esinevad või puuduvad alternatiivsed põhjused, sh riskifaktorid,

kas Euroopa kõrvaltoimete andmebaasis esineb võimalik uus statistiline ohusignaal (st sellest

tervisekahjust on teatatud sellele vaktsiinile sagedamini kui varem/rohkem võrreldes teiste

ravimitega, mis tingiks andmete analüüsi), mis on haiguse esinemissagedus populatsioonis,

kas andmebaasis olevate teatiste põhjal on eeldatav teatamise sagedus väiksem või suurem kui

eeldaks, kas meditsiinikirjanduses on uuringuid või hästi dokumenteeritud juhukirjeldusi sama

tervisekahju tekkest sama vaktsiini järgselt. Kui eelnimetatud asjaolud puuduvad või on

väiksema kaaluga kui vaktsineerimisest tingitud võimalik kõrvaltoime, siis võib vaktsiini

pidada tõenäoliseks põhjuseks tervisekahju tekkes. Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos

tõenäoliselt puudub kui alternatiivsed põhjused kaaluvad üles potentsiaalselt vaktsineerimisest

põhjustatud kõrvaltoime.

6.5. Kaebajal tekkinud tervisekahjustus ei ole vaktsiini ohutusandmete järgi seostatav

Vaxzevria vaktsiiniga. Kaebaja immuniseeriti 12.03.2021 Vaxzevria 1. annusega. 21 päeva

pärast immuniseerimist, 02.04.2021, tehti kiirabi väljakutse kaebajale seoses järsu

silmanägemise langusega vasakust silmast. Kaebaja pöördus 05.04.2021 silmaarstile, kus

vasaku silmapõhja uuringul tuvastati „kirsikivi“ fenomen, mis on iseloomulik võrkkesta

tsentraalarteri sulgusele. Kaebaja tütar esitas 07.04.2021 kaebaja nimel Ravimiametile

kõrvaltoime teatise. Pärast teatise esitamist küsis Ravimiamet täiendavat infot, mille käigus

selgitas: „silma reetina arteri sulgust võivad üldiselt anda, kas trombembol mujalt (näiteks

aterosklerootilise kahjustuse koldest, südamest südamelihase põletiku korral või rasvembol)

või siis silma reetina enda tromboos, mis võib tekkida näiteks temporaalarteriidi korral“.

Vaxzevria ohutusprofiil müügiloa saamisel põhines kliinilistel uuringutel, kus vaktsiini sai üle

23 700 isiku. 26.06.2022 seisuga on Vaxzevria vaktsiini Euroopa Majanduspiirkonnas tehtud

üle 69 miljoni annuse. Turustamise ajal on lisandunud ohutusandmete analüüsi tulemusel

5(11)

3-22-2279

põhjuslik seos vaktsiiniga loetud võimalikuks järgmiste väga harva esinevate kõrvaltoimete

vahel: trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom, trombotsütopeenia, ajuveresoonkonna

veenitromboos, anafülaksia, kapillaaride lekke sündroom ja Guillain-Barre sündroom.

Vaxzevria vaktsiiniga seostatakse väga spetsiifilisi haigusi, mille patofüsioloogiline

mehhanism on erinev kaebajal tekkinud tervisekahjust. Kaebajal ei tekkinud

ajuveresoonkonna veenide ja venoossete siinuste tromboosi ega trombotsütopeeniaga

tromboosisündroomi, mis on seostatavad Vaxzevria vaktsiiniga.

6.6. Ebaõige on kaebaja väide, et Vaxzevria vaktsiini kasutamisest on loobutud mitmes riigis.

Vaktsiini kasutamisest ei ole loobutud üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Komisjoni

poolt välja antud müügiluba kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. Eristada tuleb loobumist ja

soovitusi. Käesoleval ajal on Covid-19 vaktsiinide valik suurem ja eelistatakse mRNA

vaktsiine. Soovituste kehtestamisel on arvesse võetud Covid-19 epidemioloogilist olukorda ja

Vaxzevria soovituslik kasutamine on piiritletud kindlate vanusegruppidega. Vaxzevria

vaktsiin on näidustatud alates 18. eluaastast. Seda ei soovitata noorematele kui 50-aastased

väga harva tekkida võiva trombotsütopeeniaga venoosse või arteriaalse tromboosisündroomi

tõttu, mille risk on noorematel inimestel (st alla 50-aastastel on suurem risk

trombotsütopeeniaga tromboosisündroomi tekkeks). Samuti seostatakse Vaxzevria vaktsiini

ajuveresoonkonna veenide ja venoossete siinuste tromboosiga (ka peamiselt alla 50-aastastel).

Kaebaja kumbagi riskirühma ei kuulu ja tal ei tekkinud trombotsütopeeniaga

tromboosisündroomi ega aju veenide või venoossete siinuste tromboosi. Kaebajal tekkis silma

võrkkesta tsentraalarteri sulgus, mis on täiesti erinev haigusseisund patofüsioloogilise

mehhanismi poolest.

6.7. Kaebaja diagnoosidena on 29.03.2021 epikriisis välja toodud muu täpsustatud

hüpotüreoos (E03.8), südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma (kongestiivse)

südamepuudulikkuseta (I11.9), muude liigeste esmane artroos (M19.0), muud neurootilised

häired (F48). Aastaid kestnud kõrgvererõhutõve tõttu kasutab kaebaja enalapriili

hüdroklorotiasiidiga. Endokrinoloogi vastuvõtul 2018. a aprillis on kaebajale tungivalt

soovitatud pidevalt kasutada statiinravi, kuna kolesteroolinäidud on pikemat aega normist

kõrgemad (kolesterool 7,9 mmol/l (...-5), LDL kolesterool 5,6 mmol/l (...-3)). Samast

epikriisist nähtud, et statiinide ravi on kaebajale soovitatud juba 2009. a-l. Kaebaja keeldus

algselt ravist, kuid alustas 2018. a-l statiiniga (rosuvastatiiniga). Siiski on aastatel 2019-2021

ainuke statiin (rosuvastatiin) välja kirjutatud 10.01.2019, kuid retsept on jäänud

realiseerimata, mis tähendab, et kaebaja katkestas soovitatud ravi, mistõttu ateroskleroosi

süvenemine ja veresoonte kahjustused on loomulik haiguse kulg. 28.10.2018 on kiirabikaardil

dokumenteeritud, et patsient tunneb end hästi, kui vererõhuväärtused on 160/90 mmHg.

Samuti nähtub kiirabikaardilt, et kaebajale oli rosuvastatiin määratud kuu aega tagasi,

kolesterooli kõrgemad väärtused esinevad juba ammu, kuid varasemalt oli kaebaja ravist

keeldunud. Endokrinoloogi 2018. a epikriisist nähtub, et kaebajal esineb glükoositaluvuse

testis hälbeline glükoositaluvus. Lisaks 2021. a peaaju MRT-s kirjeldatud võimaliku

mikroangiopaatilise geneesiga (väikeste veresoonte kahjustusest tingitud) ebaspetsiifilised

kolded ajus, mis on pikalt kestnud veresooni kahjustavate krooniliste haiguste võimalik

tagajärg. Kaebajal aastaid ravimata hüperlipideemia on riskifaktoriks paljudele haigustele, sh

venoossele ja arteriaalsele tromboosile. Samuti on need iseseisvad riskifaktorid silma

võrkkesta tsentraalarteri tromboosi tekkeks, sõltumata Covid-19 vaktsiini tüübist. Kaebaja

suurt tromboosiriski oleks olnud võimalik vähendada parema ravisoostumusega. Venoosse või

arteriaalse tromboosi riskifaktorid ei tõsta trombotsütopeeniaga tromboosisündroomi riski,

seega nende esinemine ei ole vastunäidustus Vaxzevria vaktsiini manustamisele. 26.04.2021

epikriisi andmetel on kaebaja seoses kaebustega peavalule ja pearinglusele suunatud

neuroloogile. Epikriisi andmete järgi ei esine tal trombotsütopeeniat (09.04.2021

6(11)

3-22-2279

trombotsüüdid 269 E9/L (norm 157-372)). Vaxzevria vaktsiiniga seostatakse

trombotsütopeeniaga tromboosisündroomi, mis tähendab, et vaktsiiniga saab seostada teatud

tüüpi trombe juhul, kui kaasneb ka trombotsütopeenia. Kaebajal trombotsüotpeeniat ehk

trombotsüütide vähesust ei esinenud, trombotsüüdid olid normis. Kolesterool vereanalüüsides

jätkuvalt normist kõrgem 6,5 mmol/l (...-5), LDL koleterool 5 mmol/l (...-3).

6.8. Ainuüksi asjaolu, et elukvaliteedilangus tekkis vaktsineerimisjärgselt, ei tõesta, et see oli

vaktsiinist tingitud. Silma võrkkesta tsentraalarteri sulgus on harva esinev haigus,

esinemissagedus 1-10 inimest 100 000 inimese kohta, keskmine vanus 60-65 aastat, meestel

sagedamini kui naistel. Võrkkesta tsentraalarteri sulgusega patsientidel esineb sageli

varasemalt diagnoosimata vaskulaarsed riskifaktorid (hüperlipideemia, hüpertensioon),

lisariskifaktoriteks on ka suitsetamine ja diabeet. Kaebaja tervislik seisund oli raske

vaktsineerimise eelselt. Ajaline kokkulangevus (21 päeva) on üksnes üks võimalik viide

seosele, kuid arvesse tuleb võtta kõiki teadaolevaid andmeid kaebaja varasema tervisliku

seisundi kohta, vaktsiini teadaolevat ohutusprofiili, tervisekahju tekkimise patofüsioloogilist

mehhanismi ja haiguste etioloogiat, millest antud juhul ükski võimalikku seost vaktsiini ja

tekkinud tervisekahju vahel ei toeta. Võttes arvesse kaebaja tõsiseid riskifaktoreid, esineb suur

tõenäosus, et need on antud juhul tekkinud tervisekahjustuse põhjused. Vaxzevria täna

teadaolev ohutusprofiil seevastu seost silma võrkkesta tsentraalarteri tromboosiga ei toeta.

Isegi kui ajaline seos esineb, tuleb põhjuslikku seost hinnates kaaluda alternatiivseid põhjusi

tervisehäire tekkimisel ning antud juhtumi puhul on alternatiivsed põhjused (võrkkesta

tsentraalarteri sulguse teadaolevad riskifaktorid – hüpertensioon ja hüperlipideemia) suurema

kaaluga kui vaktsineerimine (Vaxzevria puhul ei kirjeldata tsentraalarteri sulgust

kõrvaltoimena). Hetkel teadaolevate andmete põhjal tromboosi riski vähendamiseks

efektiivseimaks vahendiks oleks olnud krooniliste haiguste ravimine (hüpertensiooni ja

hüperlipideemia kontroll, vajadusel farmakoloogiliste preparaatidega).

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus nõustub vastustaja ja Ravimiametiga selles, et kaebaja on ajanud segamini, mida ta

kahju tekitavaks peab ja mille eest kahju hüvitamist nõuab. Vastustaja esitatud tõenditest6

nähtub, et kaebaja esitas vastustajale vaktsiinikahju hüvitise taotluse. Vaktsiinikahju hüvitist

makstakse RavS-i alusel. RavS § 1 lg 12 järgi reguleerib seadus mh inimtervishoius

kasutatavaid vaktsiine sisaldava immunoloogilise ravimi (vaktsiin) kasutamise tagajärjel

tekkinud tervisekahju või surma korral isikule varalise ja mittevaralise kahju (vaktsiinikahju)

hüvitamist, sh vaktsiinikahjude sundkindlustust (vaktsiinikindlustus), vastutust

vaktsiinikahjude tekkimise korral ja kahju hüvitamise menetluse korda. RavS § 9914 lg 1 järgi

on vaktsiinikindlustus sundkindlustus, mille eesmärk on 51. peatükis sätestatud tingimustel ja

korras tagada vaktsineerimise tagajärjel tekkinud vaktsiinikahju hüvitamine õigustatud isikule,

kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel patsient sureb või patsiendil on tekkinud raske

tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud. Neist sätetest tulenevalt katab

vaktsiinikindlustus vaktsiini kasutamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist, mitte

tervishoiutöötaja poolt ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju

hüvitamist. Tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded sätestab tervishoiuteenuste

korraldamise seadus (TTKS) (vt § 1 lg 1) ja selles seaduses sätestatu üle teostab järelevalvet

Terviseamet (TTKS § 60 lg 1), mitte vastustaja ega Ravimiamet. Kui kaebaja ei ole rahul

tervishoiutöötaja osutatud tervishoiuteenusega (perearst, kiirabitöötaja), on tal võimalik

pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks tervishoiuteenuse kvaliteedi

ekspertkomisjoni poole (TTKS § 502) või hagiga maakohtusse. Tervishoiuteenuse osutamise

6 Vastustaja 22.12.2022 esitatud lisa 1.

7(11)

3-22-2279

leping on tsiviilõiguslik leping (VÕS § 758 lg 1) ja kui tervishoiuteenuse osutaja on lepingust

või seadusest tulenevaid kohustusi või nõudeid rikkunud, vastutab ta selle eest (VÕS § 770) ja

peab hüvitama põhjustatud kahju. Seetõttu jätab kohus asja lahendamisel tähelepanuta kaebaja

etteheited kiirabitöötajale ja perearstile/vaktsineerimist teostanud arstile, sest nende poolt

osutatud teenuse kvaliteet ei ole praeguse vaidluse esemeks.

8. RavS § 9914 lg 1 sätestab vaktsiinikindlustuse üldpõhimõtte ja RavS § 9916

kindlustusjuhtumi. Viimati nimetatud sätte kohaselt on vastustaja kohustatud 51. peatükis

sätestatud ulatuses hüvitama õigustatud isikule varalise ja mittevaralise kahju, kui Eestis

toimunud vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab

vähemalt 4 kuud, või patsient sureb ning kui: 1) vaktsineerimise ja patsiendile

tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos

või 2) vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on

põhjuslik seos ning turustaja vastutab õigustatud isikule tekkinud kahju eest VÕS-i alusel.

9. Vastustaja keeldus 02.06.2022 otsusega kaebaja taotluse rahuldamisest põhjusel, et TIS-

ist ei selgu, et kaebajal oleks tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestaks vähemalt 4 kuud ja

oleks arsti poolt dokumenteeritud. Kaebaja taotlusest nähtuvalt kurtis ta vaktsineerimise

järgset uimasust ja väsimust ning nägemise kaotust ühest silmast. Kohus järeldab taotluse

kirjeldusest, et kaebaja peab talle tekkinud kahjuks just silmanägemise kaotust. Tõele ei vasta

vastustaja väide, et TIS-i andmed ei kajasta silmanägemisega seotud probleemi. Seda on

käsitletud nii kiirabi 02.04.2021 epikriisis7 kui ka oftalmoloogi 05.04.2021 epikriisis8. Kohtul

puudub teadmine selle kohta, kas otsuse tegemise ajal olid need epikriisid vastustajale

nähtavad. Kui need ei olnud nähtavad, tulnuks vastustajal küsida kaebajalt tõendeid

tervisekahju tekkimise kohta (RavS § 9920 lg 2 p 1), mitte jätta taotlust kohe rahuldamata. Ka

RavS-i alusel toimuvas menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid ja

HMS § 6 näeb haldusorganile ette uurimispõhimõtte. Seega tuli vastustajal enne otsuse

langetamist kaebaja võimaliku tervisekahjustusega seotud asjaolusid uurida, vajadusel

pöörduda kaebaja või tema raviarstide poole tervislikku seisundit kajastavate dokumentide

saamiseks. Selle tegemata jätmine tõi kaasa õigusvastase otsuse, sest tegelikult oli kaebaja

silmaprobleemi kajastavad dokumendid olemas ja nendega saanuks kaebaja taotluse sisulisel

lahendamisel arvestada. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 02.06.2022 otsus on

õigusvastane.

10. Kaebaja esitas vastustaja 02.06.2022 otsuse peale vaide ja vastustaja jättis kaebaja vaide

28.09.2022 vaideotsusega rahuldamata. Vaie jäeti rahuldamata põhjusel, et põhjuslik seos

kaebajal tekkinud tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahel tõenäoliselt puudub. Tegemist oli

täiesti uue alusega, sest sellele ei olnud 02.06.2022 otsuses tuginetud. Vaidemenetluse

ülesanne on kontrollida vaide korras vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. Vaidemenetluses

saab parandada ka väikeseid vigu, mis menetluses või haldusaktis esinevad, kuid vaideotsuse

ülesandeks ei ole asendada vaidlustatud õigusvastast haldusakti. Kui vaideorgan leiab, et

vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, siis tuleb see tunnistada kehtetuks ja haldusorganil

tuleb teha uus haldusakt. Kohus ei saa nõustuda vastustaja poolt vaideotsuses välja toodud

seisukohaga, et puudus alus 02.06.2022 otsust kehtetuks tunnistada. Selline alus oli olemas –

haldusakt oli õigusvastane, sest see tugines ebaõigele alusele. Praegusel juhul ei ole vastustaja

julgenud haldusaktis esinevat viga tunnistada, vaid on viinud vaidemenetluses läbi uue sisulise

haldusmenetluse, kus tegi toimingud, mis tulnuks teha juba haldusmenetluses (küsida

Ravimiameti hinnangut), ja esitas vaideotsuses sisulised põhjendused, mis tulnuks esitada

haldusaktis. Seega on vastustaja koostanud vaidemenetluses uue sisulise haldusakti, mitte ei

7 Ravimiameti 25.11.2022 esitatud lisa 1.

8 Ravimiameti 25.11.2022 esitatud lisa 2.

8(11)

3-22-2279

ole kontrollinud vaide korras vaidlustatud haldusakti. Sel põhjusel ei saa ka vaideotsust pidada

õiguspäraseks.

11. Eeltoodule vaatamata jätab kohus menetlusökonoomiale tuginedes need otsused

tühistamata, sest vastustajal tuleks kaebaja taotlust uuesti läbi vaadates jätta see rahuldamata.

Kohus nõustub menetluse lõpptulemusega, seega ei oleks kaebaja taotluse osas uue menetluse

läbiviimine vajalik ning see koormaks põhjendamatult kõiki osapooli.

12. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajal on püsiv tervisekahjustus – ta on kaotanud vasakust

silmast täielikult silmanägemise. Diagnoositi vasaku silma võrkkesta tsentraalarteri sulgus.

Tervisekahjustus tekkis pärast vaktsineerimist – vaktsineerimine toimus 12.03.2021,

silmakahjustus tekkis 02.04.2021. Pooled vaidlevad selle üle, kas silmakahjustus tekkis

vaktsineerimise tõttu ehk kas vaktsineerimise ja silmakahjustuse vahel on põhjuslik seos.

13. Sisuliselt jõudis vastustaja vaidemenetluses järeldusele, et kaebaja taotlus tuleb jätta

rahuldamata, sest kaebajal tekkinud tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahel puudub

tõenäoline põhjuslik seos. RavS § 9916 p-st 1 nähtuvalt on kindlustusjuhtumi eelduseks see, et

vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise vahel on vähemalt tõenäoline

põhjuslik seos. Kui selline põhjuslik seos puudub või see ei ole tõenäoline, siis ei ole tegemist

kindlustusjuhtumiga RavS § 9916 tähenduses ja vastustajal on õigus keelduda vaktsiinikahju

hüvitamisest (RavS § 9922 p 1).

14. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et kindlustusjuhtumi tuvastamiseks tuleb RavS § 9916 p 1

järgi tuvastada vähemalt tõenäoline põhjuslik seos. Vaktsiinikahju hüvitamiseks ei ole vaja

kindlalt tõendada põhjusliku seose olemasolu. Samamoodi ei pea vaktsiinikahju hüvitamata

jätmiseks kindlalt tõendama põhjusliku seose puudumist. Ravimiameti annab RavS § 9920 lg 5

järgi hinnangu tõenäolise põhjusliku seose, kindla põhjusliku seose või põhjusliku seose

tõenäolise puudumise kohta. RavS-i sätted ei kohusta Ravimiametit tõendama põhjusliku

seose puudumist, seetõttu ei tugine kaebaja sellekohane etteheide seadusele. Tegemist on

VÕS-is ettenähtud kahju hüvitamise regulatsioonist leebema regulatsiooniga. Kahju

kannatanul puudub kohustus tõendada põhjusliku seose olemasolu, mis tal VÕS § 127 lg 4

järgi tavaliselt hüvitamistaotluse esitamisel on. Tegemist on ka vastustaja ja Ravimiameti

suhtes leebema regulatsiooniga, sest ka neil puudub kohustus tõendada põhjusliku seose

puudumist. Kindla põhjusliku seose või selle puudumise tõendamise kohustus oleks ilmselt

väga keeruline kui mitte võimatu, arvestades Covid-vaktsiinide mitte väga pikaaegset

kasutamist ja sellel tuginevat piiratud teadmist. Lisaks leidis kaebaja ekslikult, et kahju tuleks

hüvitada ka juhul, kui tõenäosus jääb alla 50%. Selliselt juhul ei saa väita, et tegemist oleks

tõenäolise põhjusliku seosega, järelikult puudub alus sellises olukorras hüvitist määrata.

15. Kohus nõustub vastustaja ja Ravimiameti seisukohaga, et ainuüksi ajalisest järgnevusest

ei saa põhjuslikku seost vaktsineerimise ja tervisekahju vahel tuvastada. Lisaks ajalisele

järgnevusele omab tähtsust see, milline oli kaebaja enda tervislik seisund ja kas

tervisekahjustus võis olla põhjustatud kaebaja enda tervislikust seisundist või

vaktsineerimisest, milliseid terviseprobleeme on selle konkreetse vaktsiiniga teadaolevalt

seostatud või millest on selle vaktsiiniga vaktsineerimise järgselt teada antud.

16. Ravimiamet on arvestanud kaebaja varasemaid ja hilisemaid terviseandmeid ning neid

analüüsides jõudnud kohtu hinnangul põhjendatud järeldusele, et kaebajal tekkinud

silmakahjustust ei ole alust siduda eelnevalt toimunud vaktsineerimisega, vaid kaebaja enda

tervisliku seisundiga. Ida-Tallinna Keskhaigla avaldatud teabelehe9 kohaselt on võrkkesta

arteri sulguse riskifaktoriteks vere suur kolesteroolisisaldus, südamehaigused, kõrge vererõhk,

9 Kohtu poolt veebilehelt https://www.itk.ee/patsiendile/patsiendi-infomaterjalid/haigused/silma-veresoonte-

sulgused asjale juurde võetud dokument „Silma veresoonte sulgused“.

9(11)

3-22-2279

suhkruhaigus ja verehaigused. Põhjuseks on kolesterooli tromb, põletik, embolid kaela

veresoontest või südamest. Ravimiameti antud hinnangust10 nähtub, et kaebajal on juba varem

diagnoositud südamekahjustusega hüpertooniatõbi alates 2010. a-st, hüperkolesteroleemia ja

hüpotüreoos. Hüpertooniatõbi11 ehk kõrgvererõhutõbi tähendab kõrgenenud vererõhku ja on

oluliseks riskifaktoriks paljudele haigustele – aju veresoonte, südame pärgarterite ja

neeruhaigustele. Hüpertooniatõve mittespetsiifilisteks ilminguteks võivad olla peavalu,

pearinglus ja väsimus. Hüpertoonia tüsistusteks on mh silmapõhjade muutused ja nägemise

halvenemine, aju verevarustuse puudulikkus. Hüperkolesteroleemia12 tähendab lipiidide

(rasvade koostisosad) normi ületavat taset veres. Häired lipiidide tasakaalus võivad viia

mitmete haiguste tekkele, nt südame-veresoonkonnahaigused. Lipiidide ainevahetuse häireid

võivad põhjustada mh kilpnäärme alatalitlus ja suhkurtõbi, ülekaal ja toitumistavad.

Hüpotüreoos13 on seisund, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone. Avaldub

tüüpiliselt nõrkuse, väsimuse ja depressioonina.

Eeltoodust nähtub, et kaebajal esinesid juba enne vaktsineerimist haigused, mis võivad tuua

endaga kaasa verevarustuse häireid, sh häireid silmanägemises. Arvestades kaebaja tervislikku

seisundit ja määratud ravi mittejärgimist, oleks mõni tervisehäire varem või hiljem avaldunud.

See, et silmakahjustus avaldus varsti pärast vaktsineerimist, on suure tõenäosusega juhuslik

ajaline kokkusattumus, mitte vaktsineerimisest tingitud tagajärg.

17. Samuti on Ravimiamet analüüsinud kaebajale süstitud vaktsiini Vaxzevria teadaolevaid

kõrvaltoimeid ja toonud välja, et kaebajal tekkinud tervisekahjustus ei ole teadaolevalt sellise

vaktsiini kõrvaltoimeks. Ravimiamet on seejuures tuginenud Euroopa Liidus kasutusel olevas

ravimite kõrvaltoimete andmebaasis olevatele andmetele ja teaduslikele andmetele. Tegemist

on ekspertarvamusega, mille ümberlükkamiseks tuleks esitada sama kaalukad tõendid.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi ekspertarvamust, mis Ravimiameti seisukohti kõigutaks. Ka

kohtul puudub alus või põhjus Ravimiameti seisukohas kahelda. Kaebaja viidatud

teadusartikkel14 kajastab võrkkesta veeni oklusioon, mitte võrkkesta arteri oklusiooni ehk

sulgust, mis kaebajal diagnoositi. Tegemist on erineva tervisehäirega, millel on erinevad

põhjused ja tagajärjed15.

18. Euroopa Ravimiameti veebilehelt16 kättesaadava Vaxzevria ravimi omaduste kokkuvõtte

kohaselt on vaktsiin näidustatud 18-aastaste ja vanemate isikute aktiivseks

immuniseerimiseks, et ennetada SARS-CoV-2 viirusest põhjustatud Covid-19. Eakatele ei

nähta ette erandeid teistega võrreldes (lk 2-3). Vastunäidustus on isikutele, kellel on esinenud

trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom või kapillaaride lekke sündroomi episoode (lk 3).

Kaebajal ei ole neid haigusi diagnoositud. Kõrvatoimeid võib tekkida hüübimishäiretega

inimestel, kelle võib tekkida tromboos, eriti veenide tromboos (lk 4). Kaebajal ei ole

hüübimishäireid (trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom, ajuveresoonkonna veenide ja

venoossete siinuste tromboos, venoosne trombemboolia, trombotsütopeenia) diagnoositud.

Vaxzevria vaktsiini infolehe17 järgi võivad vaktsiini saanud inimestel tekkida mõningatel

juhtudel samaaegselt tromboos või trombotsütopeenia (lk 6), kuid kaebajal ei ole kumbagi

haigust terviseandmete järgi diagnoositud. Seega ei saa ka infolehe kaudu tõsikindlalt

10 Ravimiameti 25.11.2022 esitatud lisa 10.

11 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Hüpertooniatõbi“.

12 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Hüperkolesteroleemia“.

13 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Hüpotüreoos“.

14 https://karger.com/cop/article/13/1/28/822588/Branch-Retinal-Vein-Occlusion-after-Messenger-RNA#ref1.

15 Vt eespool viidatud Ida-Tallinna Keskhaigla teabelehte.

16 https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/vaxzevria-previously-covid-19-vaccine-

astrazeneca-epar-product-information_et.pdf. Kohtu poolt juurde võetud dokument „Vaxzevria“.

17 Ravimiameti 25.11.2022 esitatud lisa 5.

10(11)

3-22-2279

järeldada, nagu oleks kaebajal tekkinud tervisehäire põhjuseks vaktsineerimine Vaxzevria

vaktsiiniga.

19. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus Ravimiameti ja vastustaja hinnanguga, et kaebajal

tekkinud silmaprobleemi ei saa tõenäoliselt pidada vaktsineerimisega põhjuslikus seoses

olevaks. Seetõttu puudus vastustajal seaduslik alus kaebaja taotlust rahuldada ja hüvitist

maksta. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine oli lõppkokkuvõttes õiguspärane.

20. Kaebaja leiab, et tema õigused jäävad kaitseta juhuks, kui tulevikus siiski tuvastatakse

põhjusliku seose olemasolu vaktsineerimise ja kaebajal tekkinud silmaprobleemi vahel. Kohus

kaebajaga ei nõustu. Kui selline põhjuslik seos tulevikus tuvastatakse ja selle kohta esinevad

tõsiselt võetavad usaldusväärsed tõendid, on kaebajal õigus taotleda vastustajalt

haldusmenetluse uuendamist (HMS § 44 lg 1 p 2) või pöörduda kahju hüvitamise nõudega

otse tootja vastu. Tootja vastu on kaebajal õigus pöörduda oma nõudega ka praegu.

21. Neil põhjustel puudub alus kaebust rahuldada, vaidlusaluseid otsuseid tühistada ja

kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

22. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)